Eesti ärkamisaeg (0)

Ärkamisaja ühisüritused

• Esimene kuulutaja oli Perno Postimees (1857), kus J.V. Jannsen pöördus lugejate poole sõnadega:“Tere, armas eesti rahvas..“
  
• Mõned aastad hiljem alustas Peterburis tööd maalikunstniku Johann Köleri poolt juhitud Peterburi patriootide ring.
  
• Köler aitas ka 1864.a anda eestlastel üle palvekirja tsaarile
  
• Selles palvekirjas sooviti:
  
• Ihunuhtluse tühistamist;
  
• Raharendi ja taluostu hindade kindlaksmääramist;
  
• Teorendi kaotamist;
  
• Valdade omavalitsuste vabastamist mõisnike kontrolli alt;
  
• Eesti keele ühisõiguslust saksa keelega ametiasutustes
  
• 1865-alustas Jannseni eestvedamisel tegevust laulu- ja mänguselts Vanemuine
  
• Sellest sai Tartu rahvusliku liikumise keskus
  
• Tallinnas avati samal ajal Estonia
  
• 1872- Viljandis Koit;
  
• 1874 - Narvas Imarine;
  
• 1878- Pärnus Endla;
  
• 1881- Võrus Kannel
  
• Vanemuises:
  
• Harrastati koorilaulu;
  
• Korraldati kõnekoosolekuid;
  
• Lavastati esimene eesti algupärane näidend L.Koidula „Säärane mulk “;
  
• C.R.Jakobson pidas oma 3 kuulsat isamaakõnet, milles kutsus eestlasi taga nõudma kaotatud priiust ja vaimuvalgust
  
• Rahvusliku liikumise haripunkt oli eesti üldlaulupidu, mis oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50.aastapäevale
  
• See toimus 18.-20 juuni 1869 Tartus ja sai eesti rahva lõplikuks ühendajaks
  
• J. Hurt esitas oma kõnes rahvale 3 soovi:
  
• Üldine haridus peab levima koolide, ajalehtede, heade raamatute kaudu rahvani;
  
• Haritud eestlane ei tohi oma rahvale selga pöörata;
  
• Peale kihelkonnakoolide tuleb avada veel emakeelseid õppeasutusi.
  
• Laulupeol esitati viisistatud ärkamisaja luuletused:
  
• J.V.Jannsen „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“,
  
• L.Koidula „Mu isamaa on minu arm“;
  
• Fr. Kuhlbars „Eestimaa, mu isamaa“
  
• Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat
  
• Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi
  
• Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus
  
• Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel
  

Rahvusliku liikumise lõhenemine

• 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel
  
• Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada
  
• Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala
  
• Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid
  
• Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel
  
• Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut
  
• 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine.
  
• Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein , Jakob Kõrv jt.
  

Romantiline kirjandusvool

• Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism
  
• See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku – klassitsistliku ja ratsionalistliku – elukäsitluse vastu
  
• ROMANTISM – euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu – igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu.
  
• Süvenetakse hingeliigutustesse, põgenetakse olevikust mälestustesse ja minevikku . Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulanduvad ühte.
  
• Tegevuse taustaks enamasti metsikud, inimkäest puutumatud maastikud, salapärased keskaegsed lossid, kloostrid , kirikute varemed.
  
• Maailmavaatelt kaldub romantism müstikasse. Huvi tuntakse teispoolsuse vastu.
  
• Ausse tõstetakse fantaasiarikkus, erakordsed tunded – kõik, mis on kordumatu ja individuaalne.
  
• Omane tegelaste vastandamine ja postiivse tegelase idealiseerimine
  
• Romantismi kesksed mõisted olid armastus, usk ja võim
  
• Romantikud olid sageli hardalt usklikud
  
• Eesti kirjanduses ei avaldunud romantism puhtal kujul, vaid selle mõjud puudutasid tolleaegset kirjandust
  
• Ehedal kujul pääses romantism võidule ärkamisaja kõrgperioodil isamaalüürikas (Koidula, Veske, Reinvald , Kunder)
  
• Eesti romantiline luule sisendab lugejasse elu- ja võitlustahet, soovi elada kaasa isamaa kannatustele minevikus ja olevikus ning püüab kujutada tema tulevikku
  
• Proosa – ja näitekirjanduses oli valdav realism .
  

Friendrich Robert Faehlmann ( 1798-1850)

• Oli esimene eestlasi, kes lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna.
  
• Oli ühtviisi edukas nii kutsealal kui ka kirjanduses ja teaduses
  
• 1838 organiseeriti tema ettevõtmisel Õpetatud Eesti Selts, mille esimees ta oli aastail 1843-1850
  
• ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine .
  
• 1839- esines ta ÕES-s ettekandega Kalevipojast, milles ühendas temale tuntud Kalevipoja – muistendid ühtseks tervikuks, luues nii visandi eeposeks
  
• Idee sai soome kirjaniku E.Lönnroti „Kalevala“ esmaväljaandest
  
• Kalevipoeg pidi saama eelkõige eesti kultuuri tutvustavaks väljaandeks.
  
• Tegi ära suure töö eepose kirjutamiseks
  
• Käis kalevipojaga seotud paigas korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid
  
• Püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu
  
• Eepose koostamine oli tema elu peaülesanne.
  
• Töötas ka ülikoolis eesti keele rektorina
  
• Avaldas EÕS-i toimetistes töid astmevaheldusest, sõnade muutmisest, tuletamisest, õigekirjast – oli nende probleemide esmakäsitleja
  
• Avaldas seal ka esimesed müüdid:“Emajõe sünd“, „Koit ja Hämarik“, „Loomine“, „Vanemuise laul“ jne
  
• Tema kui kirjaniku populaarsus põhineb tema jutuloomingul, mis on enamasti õpetliku sisuga ning kirjutatud kalendrite tarbeks.
  
• Tema jutuloomingut iseloomustab vesteline laad , huumor, teravmeelne sõnakasutus ja tabav olukordade kujutus
  
• Tema „Kalevipoja“ kirjutamise algatus ja müüdid on üheks esimeseks katseks kasutada rahvaluulet kirjandusliku alusmaterjalina.
  

Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)

• Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana
  
• Lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli mõisas Rakvere löhedal
  
• 1815 vabastas mõisaomanik nad pärisorjusest
  
• õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis
  
• oli lühikest aega Tallinas äriõpilane
  
• viibis vanemate uues elukohas Lääne- Harjumaal Hageri kihelkonnas
  
• 1819. a. algul jätkas õpinguid Tallinna kreiskoolis
  
• sai koolis ka täiendavat pedagooglilist ettevalmistust
  
• pärast kreikooli lõpetamist 1820 oli õpetaja Tallina 2.poistealgkoolis
  
• töö kõrvalt jätkas edasi õppimist
  
• sooritas 1823 algkooli õpetaja eksami
  
• 1824-25 oli Peterburis koduõpetaja
  
• 1826 algul tegi Tartu Ülikooli arstiteaduskonda sisseastumiseksamid
  
• tutvus F.R Faehlmanniga kujundas tema vaateid ennekõike rahvuslikku mõtteviisi
  
• meditsiinialaste põhiõpingute kõrvalt kuulas ka humanitaarainete loenguid
  
• luges rohkesti kirjandust
  
• lõpetas ülikooli 1833
  
• asus tööle linnaarsti kohale Võrus
  
• töötas seal pidevalt 44 aastat
  
• 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks
  
• arstiametist Võrus vabanes 1877
  
• asus elama Tartusse
  
• toetas C. R. Jakobsoni Sakalat
  
• tõmbus tagasi ja taandus 1881 Jakobsoni mõtteosaliste hulgast
  
• on maetud Raadi kalmistule
  
• noorpõlves kirjutas saksakeelseid värsse
  
• osa neistavaldas hiljem (1846) ka kohalikus perioodikas
  
• ÕESi väljaandel ilmus tema karskusteemaline jutt “Wina-katk”
  
• Avaldas õpetlikke kirjutusi sisaldava kogumiku “ Sipelgas ” I (Tartus 1843)
  
• Andis välja viies jaos ilmunud popularteadusliku iseloomuga väljaanne “Ma-ilm ja mõnda, mis sela sees leida on”(1848-49)
  
• “Sipelgas” II (1861)
  
• hiljem lisandus veel arstlik käsiraamat “Kodutohter”( 1879 )nende töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ja annetada iseseisvat mõtlemist
  
• tema suurim loominguline saavutus on rahvuseepose “Kalevipoeg” koostamine eesti folkloori ainestikul
  
• Faehlmanni algatut asus ta jätkama pärast sõbra surma 1850
  
• “Kalevipoja” algredaktsioon valmis 1853
  
• see aga päevavalgust ei näinud tsensuuri tõttu
  
• põhjaliku ümbertöötamise tulemusena valminud variant ( 20lugu ) ilmus 1857-61
  
• 1860 määrati ales osaliselt ilmunud teosesele Peterburi TA poolt Demidovi auhind
  
• eepose rahvaväljanne trükiti 1862 Soomes Kuopios
  
• “Kalevipoja” ilmumine tähistab murrangut eesti kirjandus arengus
  
• Ka tema teine peateos “Eestirahva Ennemuistsed jutud” on osaliselt välja kasvanud rahvaloomingust
  
• Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail
  
• Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus
  
• Avaldas regivärsivormilise poeemi “Sõda” (1854)
  
• Alates 1870 aastast kuni elu lõpuni tegeles ulatusliku maailmavaatepoeemiga “ Lembitu ”
  
• Teos avaldati postuumselt Helsingis 1885