kirjandus to�o� nr 2 (0)

Juhan Liiv (1864 - 1913) - Kõige eestilikum luuletaja
- Perekonnas seitsmest lapsest kõige noorem
- Omamoodi geniaalne, suureks inspiratsiooniks eesti kaasaegse luule sünnile - Kuna ta pingutas vaimselt palju, vallandas see hiljem vaimuhaiguse: skisofreenia käes. - Tal oli alaväärsuskompleks enda suhtes, depressiooni ajal kirjutas  “Must lagi on meie toal”, mis omakorda andis sissevaate tema ja 
eestlaste suhtumisse venestamisesse. - Igasugusesse kriitikasse suhtus tundlikult
- heitis enda üle nalja, paar ebaõnnestunud naljaluuletust
- Töötas Sakala toimetuses, kus avaldati ka tema esimesed luuletused
- Elu lõpus olid tal sügavad luulud ja ta arvas, et ta on Poola troonipärija.  Suri tiisikusse Looming - Originaalne luule (oli üksinda võrreldes teiste tolle-aegsete  luuletajatega) - Väärtustati rohkem peale surma
- Luulet avaldati eluajal võrdlemisi harva, noored said aru, üldiselt  geeniusena teda, aga ei tuntud - Tema loomingut kasutatakse Ruja loomingus 
- Stiililt lihtne, voolav ja kõlalt meloodiline
- Olgugi, et tal oli skisofreenia, tema parimad teosed on kirjutatud  “selge mõistusega” -  Ka praegu on tema luulest näiteks “Eile nägin ma Eestimaad” ja “Ta  lendas mesipuu poole” kasutusel laulupidudel - Teemadest isamaa, vaimsed kannatused, loodus Venestamine - Ehitati katedraal riigikogu juures ja kabel Tartu Ülikooli katusele  (sümboliseeris vene võimu) - püüdis nõrgestada balti erikorda
- viis läbi Aleksander 3.
- Vene keel sai asjaajamiskeeleks. Sellest tulenevalt vahetati ümber  inimesed kes vene keelt ei osanud. Baltisakslased kaotasid 
positsioonid. - Kooliharidus läks vene keelseks. Alates algkoolist, omavaheline  suhtlus täielikult vene keeles. (Usuõpetus võis siiski olla oma ema 
keeles) - Tartu Ülikool muudeti ka vene keelseks, katusele ehitati  õigeusukabel. Ka ülikoolist pidid saksa keelsed õppejõud lahkuma. 


Ülejäänud õppejõud - vaid teoloogias tagasiminek, muidu 
edenemine. - Aleksandri kool hävitati, nüüd põllutöökool 1888-1906
- Kohanimede venestamine, väga ei õnnestunud, inimesed kasutasid  ikka eesti nimesi. - Venestamisprotsessid peatusid Nikolai valitsusega Positiivsed tagajärjed.. - Oluliselt vähenes baltisaksa mõju
- venekeelsus andis eestlasteke võimalusi nn ülikoolid või karjääriks  sõjaväes - vene kultuuri mõju eestis (avas eestlastele uue dimensiooni)
- rahvuslik eneseteadvus selgineb
- kujuneb välja Eesti õigeusu kirik
- Kuna kultuuriline tegevus peatus, läks suurem tähelepanu  majandusse, Eesti riigimajanduse teke - Tekkis 3 kultuurigruppi - eestlased, sakslased ja venelased Ärkamisaeg
Eelärkamisaeg: kirikuõpetajad osaliselt kujundasid ärkamisaega. Nad 
olid avatud romantismi ideedele ja austasid talupoegi. Talupojad 
varustasid kirikut. Lisaks kasutasid nad ka rohkem eesti keelt ka 
suhtlustasemel. 1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool, kus O. W. Masing
pidas avamiskõne. Masing avaldab ka esimese eestikeelse ajalehe, kus 
sees oli ka Maarahva kalender, mis sisaldas tähtpäevi ning selle all olid 
õpetuslikud tekstid. Seejärel ilmus esimene päris eestikeelne ajaleht. 
Ilmus ka esimene moodne Liivimaa ajakiri, mis jõuab lõpuks eestlasteni. 
Estofiilid, erinevatest rahvustest inimesed, kes hakkasid harrastama eesti 
keelt ja kultuuri. Ärkamisaeg: rahvusliku kultuuri loomine. Tekib tööstuslik ühiskond, 
industrialiseerimine. Toimub linnastumine ja linnade kasv. 19. sajandil 
tekib rahvuslik iseenda äratundmine. Esimene üldlaulupidu 1869. 
Venestamine katkeb. Eesti rahvuslik ärkamisaeg- kultuuriline nähtus. 
Kultuuri kaudu saame rahvaks. Eesti Koolmeistrite Kooli asutamine, 
Rosenpläter koostab kooliõpikud ning antakse välja teadusajakiri Beiträge.
Tekkis ühtlane kirjakeel. 80.ndatel areng aeglustus, teadlik venemastmine
leidis aset, usuvahetusliikumine. Vene keel muutus kohustuslikuks. 
Vennastekogudused palvemaju, kus käidi lisaks kirikutele. Tagajärjed..
80. II poolel tuli Eestisse venestamine, sellega pandi ärkamisaeg pausile.


Ärkamisaja tulemusel.. - rahvusliku eneseteadvuse tekkimine, selle levik ja kinnistumine
- rahvusliku ajalookäsitluse algus “Pildid isamaa sündinud asjus”
- Ärkamisaeg kinkis meile meie oma ajaloo, enam ei olnud ainult  baltisakslaste tõlgendus meie ajaloost - rahvusliku kirjanduse teke, levik ja populaarseks saamine  (ärkamisaja kõrgajal Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Koidula looming) - kirjandus saab rahvale omaks (mitte enam ainult eliidile oma)
- rahvusliku ühiskondliku tegevuse algus
- palju ühiskondliku aktiivsust (ühiskondliku tegevuse kõrgaeg -> loob aluse poliitiliseks tegevuseks) - annab haridusliku ja kultuurilise tegevuse alguse
- eestlaste võrdsema positsiooni saavutamine Vene impeeriumis
- rahvusliku majanduse edenemine
- püsivate kultuuriliste märkide paika asetamine Ärkamisaja lõpp.. - Aleksander 3. sai keisriks ja eestisse tuli venestamine
- erinevad ärkamisaja eestvedajad läksid tüllid
- Aleksandri kool. (Eestikeelse kõrgkooli rajamise projekt) austusest  aleksander 1. vastu.  Eksisteeris toetajate komitee, kus tegeleti raha
kogumisega selle projekti jaoks. Kommitee esimeheks Jakob Hurt, 
kes just värseklt teoloogia teaduskonna lõpetanud - sattus sakslaste
rünnaku alla. Aleksandri kooli projekt jõuab kriisi, sest vene valitsus 
venitab lubade andmisega ja raha nii palju koolil pole. Rahad saavad
konflikti allikaks. Konflikti lahendatakse ajakirjanduse vahel, pooled 
avaldavad uksteise suhtes kriitilise artikleid - suur sulesõda. 
Jannseni poolne Jakobsoni ja Hurda ajalehest eemaldamine. 
tulemuseks mõlemad isikud jäävad ilma võimalusest oma vaateid 
avaldada. - Samuti tuli pettumuseks, et paljastati, et Jansen sai raha  baltisakslastelt. - Kokkuvõtteks, kõik läksid tülli ja Jannseni pilt oli rikutud Lydia Koidula (1843 - 1886) - sündis Vändras, Johann Voldemar Jannseni tütar
- tema kodune keel oli saksa keel, kuna ta ema oli sakslane
- õppis Pärnus tütarlaste koolis, pärast seda läks ülikooli, sai  koduõpetaja kutse - ärkamisaja muusa
- On jätnud suure jälje Eesti kultuurilukku


- Esimene originaalne naisluuletaja, poetess. Ta paneb aluse Eesti  naisluulele. - nimi Koidula, tuli üldse soovitusena Jansenilt, tähendab koidu  laulikut - ta abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus  elama mehe töö pärast Kroonlinna, Venemaale. Kuna seal oli väga 
kivine ja see oli kodust kaugel, väljendus see koduigatsus ja kurbus 
ka tema luules - Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886 vähki. Surmal maeti ta ka Kroonlinna. Aga kuna ta sooviks oli siiski puhata Eestimaa mullas 
maeti ta ümber Eestisse ja hetkel puhkab ta metsakalmistul - Pärnus on Lydia Koidula muuseum ja ka mälestuskuju
- Aitas lapsena isa Perno Postimehe avaldamise juures Looming.. - Olgugi, et ta oli ülesse kasvanud  linnas, rääkis ta palju maast ja  loodusest - Samuti käsitles ta luule enamalt isamaad, eestimaa rahvast,  patriootlik varjund - Tähtis osa ka tänapäeva laulupidudel nn “Mu isamaa on minu arm” - luuletusest lauluks,  saanud tavaks laulda laulupeo lõpus ja “Sind 
surmani” luuletusest saanud lauluks. - Esimene lavastatud näidend 1870 “Saaremaa onupoeg” (Koidula  tõlkis) Osutus väga edukaks. Olgugi, et näidendit kandsid ette 
mehed, osales Koidula näidendi valmimisprotsessis. - Esimene algupärane näidend “Säärane Mulk ehk sada vakka  tangusoola” 1872, Koidula enda looming - Koidulal on kaks luulekogu: “Vainulilled” (1866) ja “Emajõe Ööbik”  (1867) - Tema luule tunnusteks on ilmekas ja varjundirikas keelekasutus,  lüürilisus, poeetiline keel. Ta kasutab palju kaunistavaid epiteete ja 
metafoore. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) - Sündis Vändras
- isa suri kui Jannsen oli 7.a
- Käis koolis, pastor Körber võttis ta oma tiiva alla
- ta töötas kohaliku koolmeistri- ja õpetajana Perno Postimees - Kolides Pärnusse, hakkas Jannsen aastal 1857 (kuni aastani 1886)  välja andma esimest eestikeelset nädalalehte, Perno Postimees


- Lehe väljaandmise kõrval oli mõningaks abiks ka tema tütar, Lydia  Koidula - Teemadeks oli eestlaste rahvustunnetus kui ka lihtsalt uudised
- esimese numbri avaluuletuses pöördus Jannsen esmakordselt  seniselt  maarahvaks kutsutud rahva poole kui  Eesti rahvas Eesti Postimees -  Kui 1863 kolis Jannsen Tartusse, hakkas ta seal välja  andma lisaks varasemale Perno Postimehele ka - Jansen alustab Tartus Eesti Põllumeeste Seltsi, Postimehe lisana  hakkab ilmuma ka Põllundus Ajakiri. (Seltsiga paneb ta aluse Eesti 
akadeemilisele põllumajandusharidusele, millest hiljem kujunes 
Eesti Maaülikool) - 1865 Tartusse asutatakse laulu- ja mänguselts “Vanemuine” kus  lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid (mänguselts - pilli 
mängimisest, pärast lisandus ka teatrimäng) Sellega pandi alus 
Eesti teatrile, hiljem kasvas sealt välja teater Vanemuine. - 1869 organiseeris Jannsen esimese Eesti üldlaulupeo
- Ta kirjutas ka Eesti hümni sõnad
- Kuna Jannsen kartis Vene riigivõimu, ei avaldanud ta väga  äärmuslike arvamuslugusi - Suur sulesõda. Suure sulesoja tulemusel
jäid mõlemad isikud ilma võimalusest oma vaateid avaldada.  - Jansenit süüdistati toetuse vastu võtmist baltisakslastelt, et ta selle  eest nende kohta laimu ei avaldaks, tõestati, et see oli mingis osas 
tõde - Jannsen suri 1890. a Tartus
- Pärnus on Jannseni mälestuskuju. Kui teisi suurkujusid on kujutatud  suuremana, siis Jannseni kuju on kujutatud väiksemana, võimalik, et
just hilisema ‘ära ostmise’ tõttu Kreutzwald ja “Kalevipoeg” Kreutzwald.. (1803 - 1882) - Pärit Virumaalt, isa oli kaupmees, kõrtsnik
- Ta oli esimene Eesti rahvaluule (peamiselt Põhja-Eesti rahvaluule)  süstemaatiline (tähendab, et oli juures kus, kellelt, millal) koguja - tema suureks eeskujuks oli Faehlmann
- Tuntud kui Kalevipoja koostaja
- ta oli mõjutatud vabaduse, enesepiiramise vaimust. (usust)  Kogumites jättis välja kõik, mis puudutas seksuaalsust. Samuti ei 
kirjutanud ka muinas religioonist. - kirjutanud ka õpetus- ja ajakirjandustekste


- Oluline Eesti keelse meditsiinilise sõnavara looja.
- 1825 asus õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Selle kõrvalt aga  kuulas ka kirjanduse alaseid loenguid - Pühendunud ja ennast salgav arst - osales epideemia vastasel  võitlusel - 1833 saab Kreutzwaldist Võru linna arst
- algatas arhaeoloogilised kaevamised, kogus rahvastikulisi andmeid
- tegutses õpetatud Eesti Seltsis
- Töötas koduõpetajana Peterburgis Kalevipoeg - Kreutzwaldi poolt kirjutatud esimene eesti ‘bestseller’ - 20,000+  eksemplari - Ta tahtsi anda eestlastele oma rahvusteose ja sellega koos  tagastada neile oma väärikus. - Idee koostada tuli temalt ja koostas eepost kuni surmani
- Kirjutas eestlaste müütilised ja ainulaadsed laulud. See teeb ta  kuulsaks ka Eestist väljaspool ja annab toetust Kalevipoja jätkule - 1853 valmis 1. variant Kalevipojast, mille ta tahtis trükkida, kuid  sellele pandi 2x tsensuur peale. (Vene riigi kui ka Baltisaksa kiriku 
poolt) - Kreutzwaldi looming oli Kalevipoja värsindus
- aluseks olid Faehlmanni muistendid
- hakkas ilmuma vihikute kaupa teadusliku tekstina (ilmus aastatel  1857 - 1861) - algselt saksa keelsena, kus oli kõrval paraleeltõlge eesti keeles
- talle määrati selle eest Venemaa kõrgeim teaduspreemia
- et teos jõuaks rahvani, trükiti seda Kuopios Faehlmann (1798 - 1850) - üks eelärkamisaja tähtsamaid isikuid
- isa oli töödejuhataja, ema kasvatatud Saksa mõisnik. Seega sai ka  Faehlmann hea hariduse ja asus õppima Tartu Ülikooli 
arstiteaduskonda, kus saavutas ta õpingutes ka doktorikraadi.  - Töö arstina.. - Ta oli esimesi eesti soost doktoreid
- pani aluse Tartus kardioloogiale
- pühendunud arst (teadustöö ja ka lihtsalt abistamine) - Kooliõpingute kõrvalt uurib ta eesti keelt, filosoofiat ja ka  farmakoloogiat ning hiljem hakkab lugema Eesti keele loengut - hakkab ülesse kirjutama jutustusi - talurahva olukord oli vilets: 


halvad tingimused, vilets toit, hügieen, alaväärsustunne. - Eesti rahva suhtes ta optimistlik ei olnud, ta arvas, et me sulandume sakslaste/venelaste sekka. Arvas, et sulanduksime sakslaste sekka 
võrdväärselt, peame tõestama ennast - 1838 õpetatud eesti selts (ÕES) - 1843 saab esimeheks ja on seda kuni surmani. 
- Sinna kuulusid Eesti keelest, kultuurist huvitatud haritud  inimesed - korraldati akadeemilisi õhtuid ja antakse välja teoseid
- Faehlmann pidas seal väga julgeid kõnesid - üks olulisimaid  ettekandeid Kalevipojast - ÕES väljaandel avaldab Faehlmann ka 8 kunstmuistendit  saksa keeles. Need muistendid loeti ette ka teiste rahvaste 
teadlaste poolt ja 1866 ilmuvad need eesti keeles. - Muistendite motiivid hakkavad mõjutama hiljem ka  edasist eesti kirjandust - ÕES hakkab ka välja andma talurahva kalendrit - peale surma, jätkas tema tööd Kreutzwald Ärkamisaja kõrgaeg ja laulupidu - Tartu ülikooli taasavamine (1802) -  eelärkamisaeg - Perno Postimees (1857)
- Kalevipoeg 1862 Laulupidu - Esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus
- üldjuht ja peamine idee algataja oli Johann Voldemar Jannsen koos  laulu- ja mänguseltsi Vanemuisega, teine juht oli Kunileid - osales 822 lauljat, osalejate seas olid vaid mehed
- Jannsen kirjutas laulupeost ka oma ajalehtedes hoides nii rahvast  kursis


edits:
kui jakobson venemaal puutus peterburis eesti rahvusliku 
liikumisega, ja johann köleriga (kunstnikuga), friedrich karelliga 
- toetav eesti rahvuse suhtes, köleriga ka sober (tsaari ihuarst) jakobson koostas raamatuid geograafiast jne - oppematerjale 
vaga heas eesti keeles. oppematerjale noorte silmaringi 
maailmavaate avardamisest. eraldi lugemid tütarlastele, eesti 
esimene naisteajakiri,
ilmalike koorilaule kirjutas ka, luuletas ka nimeks cr linnutaja paneb aluse eesti ajaloo käsitlusele
vanemuise seltsis 1858-1870 kolm isamaa konet 1. jagab eesti rahav valguse pimeduse ja koidu ajaks sakala
hurda tähtsaim teos ajalooline pildid isamaa sundinud asjus 
1879 ulevaade eesti ajaloost 7s pildis susteemsemalt kui 
jakobson