· Idealistlik: o Annibale CARRACCI koos venna Agostinoo ja õe Lodovicoga · CARAVAGGIO loomingu uudsus o "BACCHUS" o igapäevane elu o uudne oli Caravaggio maalide kompositsioon: inimesed ei poseeri, asendid juhuslikud o heletumedus o valgusvihk ülevalt "keldriluugivalgus" o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildile altpoolt · Andrea del POZZO o Laemaalid · Barokkskulptuur o Lorenzo BERNINI Võimalik vaadelda igast küljest "TAAVETI FIGUUR"
SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt
oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. BAROKKMAAL Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu,
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 1. Rooma riigi tekkimine.................................................................................4 2. Rooma õiguse ajalugu................................................................................5 3. Euroopa õiguse ajalugu...............................................................................6 3.1 Bologna Ülikool......................................................................................8 4. Rooma juristid ja nende tööd........................................................................9 4.1 Rooma õiguse tähtsus tänapäeva juristidele....................................................11 Kokkuvõte................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...............................................................
eriliselt punast ja kuldset Ideaalne linn pidi sarnanema ideaalse ühiskonnaga pidi olema jaotatud ja liigendatud Keskaegsel linnal oli kaks olulist tunnust linnamüür linnaõigus Pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada Linn üritas end seevastu vabaks võidelda Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa saavutasid selles edu Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maaalad oma valdustega kokku ja muutusid linnvabariikideks. neid juhtisid valitavad nõukogud Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistritega Need linnal olid vabad teoorjusest andamitest suurematest senjöraalmaksudest Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust
Felice Coincidenza Felice Coincidenza narra l'incontro di Caroline e Francis, due studenti universitari. La storia è ambientata a Bologna negli anni Duemila. Le tematiche principali sono l'amicizia, l'arte e i sogni. Caroline è una studentessa di moda, lei sogna di rendere la propria linea di vestiario. Lavora nel locale (caffetteria) Pappare', ma fa anche i costumi per il teatro dell'università. Francis è uno studente di spettacolo, lui sogna di esibirsi nei grandi teatri italiani, ad esempio nel Teatro Comunale di Bologna. L'università dove Caroline e Francis studiano è lo stessa, ma loro non si conoscono.
Tavalise kooli kohta kasutati ladinakeelset nimetust studium ning ülikool oli studium generale. Esimeste Euroopa ülikoolide kujunemisperiood asetub 11.-13. sajandisse. Üldiselt valitseb arvamus, et mingi ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikoolide mõiste alla. Mõnikord mainitakse Euroopa vanimate seas Itaalias asuvat Salerno ülikooli, ent 10. sajandil õpetati seal vaid arstiteadust, seepärast on Salernot nimetatud ka protoülikooliks. Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suurimaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1119, olles seega Euroopa (ja läänemaailma) vanim, ning üks maailma vanimaid, mis püsivalt tegutsenud. Algselt moodustas Bologna ülikooli õigusteadust õppivate üliõpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid doktoreid. Põhirõhk õigusteadusel. Bologna ülikool on üheks olulisemaks keskuseks Euroopas semiootika vallas (Tartu ülikooli ja Århusi ülikooli kõrval),
käsitlevad õppejõud omakorda täiendasid või lisasid õpetades juurde omapoolse nägemuse. Samuti iseloomustas ülikooli kindlaks määratud akadeemiline programm, mis kestis teatud arvu aastaid ja samamoodi saadi õpitu eest õpingute lõppedes akadeemiline kraad nagu tänapäevastes ülikoolideski. Esimesed keskaegsed ülikoolid Teadlased vaidlevad siiamaani, milline võiks olla kõige esimene ülikool. Üldiselt võistlevad omavahel Itaalia ülikoolid Salernos ja Bolognas. Bologna ülikool asutati 11. sajandil ning seal õpetati esimesena ka õigusteadust, mis meelitas üliõpilasi üle kogu Euroopa. Välisriikidest tulnud üliõpilastelt nõuti aga suuremaid makse, toit maksis rohkem ning seadused olid karmimad. (Havlidis 2015) 12. sajandi lõpul moodustasid nimetatud Bologna ülikooli õigusteadust õppivad välistudengid ühingu, mille eesmärgiks oli pakkuda kaitset nimetatud kohalike ebaõiglaste tavade ja õiguse eest
Nii otsisidki sõjamehed linnadest üles Studium generaled ehk ülikoolid. Kolmadaks linnade võitlus suurfeodaalide vastu oma sõltumatuse eest, vajati riigiõiguslikke akte ja seetõttu hakkaski suurenema huvi juriidika vastu. Tollel ajal oli Itaalia aladel riik nimega Lombaridia. Lombardias hinnati haridust väga kõrgelt ja seepärast tekkisidki esimesed ülikoolid just sinna riiki. Esimeseks ülikooliks oli Bologna ülikool, mis tekkis 1158. aastal. Esimene ülikoolidest väljaspool Lombardiat loodi Pariisis1150. aastal. Kõikides keskaegsetes ülikoolides oli kasutusel Ladina keel. Esimesed keskaegsed ülikoolid Inglismaal olid Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. Oxfordi ülikool loodi 12. sajandi alguses ja Cambridge 13. sajandi alguses. Ülikoolide liikumine Euroopas oli Lõuna-Euroopast Põhja-Euroopasse. Enamasti ei rajatud ülikoole kuningriikide suurimatesse
1653) oli Caravaggio laadi jätkav naiskunstnik, kes kujutas peamiselt Piibli naistegelasi. ANNIBALE CARRACCI (3) (1560-1609)tuli 1595. aastal Rooma ning pani koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga aluse baroki idealistlikule ehk akadeemilisele variandile. Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline. Eriti lihtrahvas oleks soovinud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. Sellist kunsti hakkasid looma Carraccid (2,7) ja nende poolt rajatud Bologna akadeemia kunstnikud. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et
Lapsepõlv ja õpingud • Imelaps • Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid • Geniaalne improviseerija • Tema isa Leopold kuulus Kesk-Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka • Isa lõi Wolfgangile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused Lapsepõlv ja õpingud • 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees • Algasid pikad ja kurnavad kontserdireisid • 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad • 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema
komponeerima 1762. a. esimene avalik esinemine Münchenis Baieri kuurvürsti ees 1763. aastal keskel võttis Mozartite perekond ette kolme ja poole aastase reisi, 1763-1773 esinemised Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (Milano, Bologna, Firenze, Rooma, Napoli) Tööaastad, loominguperioodid · 1773-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) · 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu · 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks
rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale Carracci) kunstnikud. Carraccid maalisid Rooma palazzo Farnese lae (eeskujuks sixtuse kabeli lagi) *Bologna koolkond- usulise sisuga paljufiguurilised altarimaalid ja antiikmütoloogiateemalised freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis" Hispaania ja flandria kunst
° Keldriluugivalguse efekt ülevalt tulev valgusvihk ° Säilinud 50-60 maali ° Teosed polnud kuigi mahukad ° Tõi maalikunsti ka kriminaalsuse ° Bacchus Rooma veinijumal ° Peetruse ristilöömine ° Eeskujuks kogu Euroopale ° Protestantidele meeldis lihtinimeste kasutamine usuteemades ° Artemisia Gentileschi naine, jätkas Caravaggio laadi ° Maalis piibli naistegelasi Juudit ° Töötas ka Inglismaa lossides Carracid ja Bologna koolkond ° Caravaggio laad tundus paljudele liiga karm ja proosaline ° Taheti kunsti, mis erineks eluprobleemidest ja pakuks ebatavalist ilu ° Carracide suguvõsa rajas Bologna akadeemia, juhiks Annibale Carraci ° Vastandusid manerismile, vaatasid elu poole ° Idealiseerimine ° Palazzo Farnese laemaalid Sixtuse kabeli lae eeskuju ° Inimeste kehad idealiseeritud ° Arvukad maalitud arhitektuuridetailid ° Valgus tundub suunduvat kehadele altpoolt
Bolognas kunstikooli, akadeemia. Carracide koolkonnast lähtus Guido Reni. Ta harrastas algul heledaid toone ning sügavaid varje, läks hiljem üle särvale kuldtoonile ja vanas põlves hõbehallile toonile. Roomas teostas ta 1613a. oma kuulsaima maali "Aurora" Palazzo Rospigliosi aiamaja lael. Arvukad kirikupildid annavad tunnistust, et tema ideederikkus ei olnud väga suur. Väga tuntud on tema mõned pead, nagu Kristuse pea kibuvitsakrooniga ja Beatrice Cenci portree. Bologna koolkonna väiksematest meistritest väärivad mainimist Albani ja Lanfranco. Francesco Albani maalis mütoloogilisi ja allegoorilisi pilte, kus on kujutatud alasti figuure. Giovanni Lanfranco omandas suure kuulsuse monumentaalsete dekoratiivmaalidega, peamiselt kuplipiltidega. Bologna koolkonna viimane jõuline esindaja oli Giovanni Francesco Guercino. Oma karjääri alustas ta suurepäraste freskodega; neist on parem Aurorat kujutav laemaal. Ka tema varasemad
,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses. Veel tema teoseid: Apollon ja Daphne ; Püha Teresa ekstaas Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8. Bologna koolkond Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus ebatavalist ilu. Nende looming oli pigem nö akadeemiline kunst, kõrgrenessansi poolne, kasutasid idealiseerimist. ( nende juht oli Caracci, kutsusid end caraccideks vist) 9.Diego Velazquez Suurim realist hispaania barokkmaalis. Ta maalis kaasaaegseid inimtüüpe ja olmestseene.
Lombardia madalik Lombardia madalik ehk Po madalik on tasandik PõhjaItaalias, mis asub Alpide ja Apenniinide vahel. Varem asus selle tasandiku kohal Aadria mere laht. Valdav kõrgus on 100m, äärealadel 200500m. Tasandikku veestab Po jõestik, millepärast esineb seal sageli üleujutusi ja udu. Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia peamisi põllumajanduspiirkondi (riis, nisu ja mais). Suurimad linnad: Milano, Torino, Bologna ja Padova.
Caravaggio ja Annibale Carracci 4. Keda kujutas enamasti Caravaggio? Lihtrahva esindajaid 5. Mis on uudset Caravaggio maalide kompositsioonis? Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas , elavad oma elu. 6. Milline osa on Caravaggio maalides valgusel? Millist terminit kasutame sellega seoses? Valgus suundub pildi tähenduslikesse sõlmpunktidesse tavaliselt ülevalt. Keldriluugivalgus. 7. Kes rajasid Bologna akadeemia? Milline tähendus oli Bologna koolkonnal Euroopa nn. Akadeemilisele kunstile? Juhiks oli Annibale Carracci. Bolognakoolkond oli mitu sajandit eeskujuks kogu Euroopa nn. akadeemilisele kunstile. 8. Milliseid teemasid eelistasid Bologna koolkonna kunstnikud? Maalisid usulise sisuga pakjufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. 9. Mida imelist oli Andrea del Pozzo suurtes baroklikes laemaalides?
Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana. Kõige kuulsam arkaad on Galleria Vittorio Emanuele II Milanos(1861-77) Tallinna linnamüür Raekoda Toomkirik Tartus
free jazzi rajajateks. Cecil Taylori muusikale on omapärane energilisus, füüsiline lähenemine, klastrid ja polürütmid. Cecil Taylor Cecil Taylori albumeid · ,,Mixed" · ,,Love for Sale" · ,,Concrete" · ,,Jazz Advance" · ,,Live in Vienna" · ,,Remembrance" · ,,Trance" Cecil Taylor ,,Mixed" · ,,Indent" · ,,The Tree of Life" · ,,Live in Bologna" Cecil Taylor ,,Love for Sale" Cecil Taylor ,,Live in Bologna" 4 Jazz rock Jazzrock oli 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund. Jazzrocki tekkimist mõjutas kõige rohkem 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik. Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde, sest neid peeti liiga vanamoeliseks
Philippe de Vitry - In Arboris (Ars Nova) Heliloojate loomingus oli valdav mitmehäälne ilmalik laul Motett liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse Väljapaistvaim helilooja - Guillaume de Machaut Renessanssi ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis Itaalia Trecento muusika on ilmalik seltskonnakunst Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. sajandil Itaalias Kahehäälne Ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas Sisuks armastus ja karjuseidüllid Caccia Madrigal - Jacopo da Bologna Tähtsamad heliloojad Jacopo da Bologna Giovanni da Cascia Suurkujuks pime muusik Francesco Landino ei kirjutanud ainsatki vaimulikku teost oli oma aja hinnatuim muusik ja helilooja Peamised teosed ballata'd Missa Missa on liturgilise muusika vorm Aluseks on katoliku kiriku missa tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem
INDREK TARAND Ander Rosin Sandra Anderson Biography ● Born February 3, 1964, Tallinn. ● Estonian politician, reserve officer, civil servant, journalist and historian. ● Tarand has served as an advisor to the Prime Minister of Estonia. Education ● He studied history at the University of Tartu, as well as the University of Bologna, Italy. ● He was a student during the Soviet occupation. ● He finished the university in 1991. Career ● He is also a freelance journalist hosting programmes in radio and television ● He also held the post of the Director of the Estonian War Museum. ● Member of the European Parliament ● Tarand received 25 votes in the Riigikogu against Ilves's 73 Family ● Tarand is the eldest son of Andres Tarand.
Parmesan e. Parma juust Tjorn Treu KP21 Iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%-rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Väärtused Sisaldab kõiki vitamiine, proteiine, aminohappeid, mikroelemente ja muid väärtuslikke aineid
vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia- Ennustamine tähtede järgi Alkeemia- Püüd valmistada "Tarkade kivi", mis muudab kõik kullaks 05.01.13 Skolastika 1. Eelskolastika 8-12 saj 2. Kõrgolastika 12-13 saj 3
Ander Lõns 2014 Üldandmed 27. jaanuar 1759 5. detsember 1791 Viini klassikalise koolkonna esindaja ehk üks Viini klassikutest Helilooja ja pianist Suri 35aastaselt Elulugu Sündis Salzburgis 4aastaselt hakkas õppima klavessiinimängu Omalkäel õppis ka viiluit ja orelit 5aastaselt komponeeris esimesed muusikapalad 6aastaselt kontsertreisid Euroopas 9aastaselt esimene sümfoonia 10aastselt esimene ooper Elulugu 14aastaselt Bologna muusikaakadeemia liige Rooma paavstilt Kuldkannuse rüütli aunimetus 22aastaselt astus Salzburgi peapiiskopi tööle kontsertmeistrina 25aastaselt lahkus piiskopi teenistusest Elas vabakutselise muusiku elu 26aastaselt abiellus, kuus last Suri Viinis 35aastasena Looming 16 ooperit: 1. ,,Figaro pulm" 2. ,,Võluflööt" 41 sümfooniat: 3. Sümfoonia nr.40 27 klaverikontserti 5 viiulikontserti 25 keelpillikonsterti Palju lühipalasid klaverile ja teistele pillidele https://www.youtube
kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinalar ja kiriku esine väljak. Etienne Maurice Falconet loodud on tagajalgadele tõusnud ja saba abil tasakaalustatud hobusega Peeter I Ratsamonument. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide kujuline. Itaalias lõid vennad Carraccid uudse stiili ja Bologna linnas kooli- akadeemia, mille tõttu tekkis kogu Euroopat hiljem mõjutanud nn. Bologna koolkond. Oluline oli valguse ja varju kasutamine väljendusvahendina. Samm edasi dünaamilisuse poole ja realistlikuma kunsti poole oli Caravaggio loomingus. Pildil justkui juhuslikult paiknevad inimesed on valgustatud rõhutatult näidates olulist ja ülejäänu on rohkem varjus ning selline kujutamisviis sai nimeks ,,keldriluugivalgus". Teoseid: ,,Peetruse ristilöömine", ,,Pauluse
klavessiinimängu 6-aastaselt valdas meisterlikult klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal astus Salzburgi peapiiskopi teenistusse Samal aastal kohtus Haydniga 1777. Aastal siirdus uuele kontsertreisile 1782. Aastal lahkus peapiiskopi teenistusest tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid abiellus Constanze Weberiga, kuid lapsi neil ei olnud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozart suri 5
Reljeefid Lääne-Euroopa kunstis Kaunistavad keskaja kirikute portaale, pingistikke ja ristimiskive. Portaal- arhitektuuris hoone ehituskunstiliselt rõhutatud sissekäik. Ristimiskivi- liiva- ja lubjakivist, graniidist või malmist nõu, milles on ristimisvesi. Tuntumad relfeefi harrastajad Donatello Jacopo della Querica Desiderio da Settignano (1430-64) Luca ja Andrea della Robbia Michelangelo Jacopo Sansovino Giovanni da Bologna ertel Thorvaldsen Auguste Rodin Tuntumad reljeefi harrastajad Eestist Ferdi Sannamees Anton Starkopf Aleksander Eller Aleksander Eller Ema ja laps Loodi 1930ndatel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
· Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest · Itaalia ja Prantsusmaal oli tugevnev kuningavõim, mis ei saavutanud täielikku sõltumatus · Linna kaitsesid privileegid ,,linnaõhk teeb vabaks"
r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12
esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis elulugu Aastal 1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. Aastal 1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming
· Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas
Žanrid: Motett – (Guillaume Dufay) ladinakeelne polüfooniline laul, mis võis olla nii ilmaliku kui ka vaimuliku sisuga. Põhihääleks oli gregoriuse koraal Kaanon – (Josquin Desprez) mitmehäälne laul, kus kõik hääled esitavad sama teemat nii, et iga hääl alustab enne, kui teine on lõpetanud. Missa – (Jakob Obrecht ) katoliku kiriku jumalateenistuse vorm, ja sellele vastav muusikateos. Madrigal – (Jacopo da Bologna) 14.saj Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm. Ilmalik polüfooniline laul – (Gilles Binchois) laia kasutusalaga stiil, mille hiilgeaeg oli 16.saj ja mille levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. Instrumentaal muusika: 16.saj hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika üksteisest eralduma Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad
· Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL · Õppevorm oli loeng ja dispuut (arutelu, avalik vaidlus) · Õppisid ainult noormehed · Oli tasuline · Õppimine toimus ladina keeles · Seisnes teksti pähe tuupimises · Oluline oli püsivus · Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat
Skulptuur Hoonete kaunistamiseks. Hoogsad liikuvad poosid. Itaalias: Giovanni Lorenzo Bernini Maal Teemad relogioon, mütoloogia, kaasaeg. Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens
A. Mozart. Mozart hakkas varakult tegelema muusikaga. Juba 5-aastaselt hakkas ta muusikat looma ning hiljem alustas konsertite andmisega erinevates linnades. 1765. aastal kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja ka ooperi "Apollo ja Hyacinthus". 1769. aastal asus W.A. Mozart tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda konsertimeistrina, seal töötas ka tema isa, kes oli kapellmeister. Mozart sai Rooma paavstilt kuldkannuse rüütli aunimetuse, kuna läbis eksami ning sai Bologna muusikaakadeemia liikmeks. 1781. aastal läks Wolfgang Amadeus Mozart Viini elama, enne seda, aga andis lahkumisavalduse Salzburgi peapiiskopile, kes vastas Mozartile solvangutega. Salzburgist lahkus ta põhjusel, et seal ei olnud tema võimetele vastavaid töökohti. Viinis hakkas ta tegelema vabakutselise muusikaõpetajana , orelimängijana ja pianistina. 1787. aastast töötas ta õukonna kammermuusikana. Seal elas ta 10 aasta ning sel ajal valmisid ka tema kõige geniaalsemad teosed. 4
labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal. Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja nimekamatest peredest pärit neiud ja noormehed, kes suutsid saavutada küllalt väärika ühiskondliku positsiooni, linnas oli palju possmehi ja vabu naisi. Linnakultuur (eluolu) Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patupesana või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena
Kõigest hoolimata tunnustas kirik ka ilmalike teadmiste vajalikkust. Teadused jagati seitsmeks vabaks kunstiks, kahte rühma: *triivium - grammatika, retoorika ja dialektika. *kvadriivium - aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Neid õpetati vana-roomaga võrreldes tunduvalt kärbitult. Euroopa ülikoolide rajamine Koolide rajamise tõukejõud on haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu. Ühe teadusharu kõrgkool ei kuulu ülikooli mõiste alla. Vanim ülikool - Bologna ülikool 1119 (privileegid 1158) - Õpilaste organisatsioon, mis palkas endale ise õpetajaid - doktoreid. juhtis rektor. 12. saj Pariisi ülikool, juhtis kantsler.. Oxford, Cambridge, Salamanca... Eeskujuks sai Pariisi ülikool. Alustati kunstide teaduskonnast, hiljem sai valida ka usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika
· 15041508 oli Raffael Firenzes, seejärel Roomas. · Roomas täitis Raffael paavst Julius II suurtellimust maalides Vatikani ruumide (Stanza della Segnatura, Stanza d'Eliodoro', Stanza dell'Incendio) freskosid. Arhitektina näitas Raffael ennast Rooma Püha Peetri kiriku ehitusel Looming · Teosed · "Kolm graatsiat" (u 1505, Chantilly, Musée Condé) · "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre) · "Püha Cecilia ekstaas" (u 1514, Bologna, Pinacoteca Nazionale) · "Naine looriga" (La donna Velata) (u 1515, Firenze, Palazzo Pitti) · "Sixtuse madonna" (u 1516, Dresden, Gemäldegalerie Alte Meister) · "Paavst Leo X portree kahe kardinaliga" (1517 1518, Firenze, Palazzo Pitti) · "Noore naise portree" (La Fornarina) (u 1518, Rooma, Galleria Nazionale) · "Transfiguratsioon" (15181520, Rooma, Vatikani Pinakoteek) Raffaello Sanzio La Velata Lady with a Unicorn, - Raffaello c
Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega. Lahkumisavalduse teistkordsel esitamisel laskis peapiiskop Mozarti majast välja visata. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia- reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Kümme aastat elas Mozart Viinis vabana ja sõltumatuna. Omamata kindlat töökohta, kannatas ta küll sageli majanduslikku kitsikust, kuid ei tarvitsenud taluda alandusi ja solvanguid. Ta andis tunde, esines klaveri- ja orelikunstnikuna ning lõi nende aastate jooksul oma kõige geniaalsemad teosed. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei
tasemele, et ei kadunud side reaalse maailmaga ja veenvate inimtunnetega. Tema küps stiil andis Euroopa kunstnikele eeskuju 19. sajandi lõpuni. Raffael töötas kuningate ja paavstide soovil aga ainsa erandina töötas ta rikka pankuri Agostino Chigi jaoks, kellele maalis ta fresko "Galateia triumf". Raffaeli kuulsamad tööd on: "Kolm graatsiat" (umbes 1505, Chantilly, Musée Condé), "Püha Jüri võitlus lohega" (1505, Pariis, Louvre), "Püha Cecilia ekstaas" (umbes 1514, Bologna, Rahvuspinakoteek), "Naine looriga" ("La donna Velata") (umbes 1515, Firenze, Pitti palee), "Sixtuse madonna" (umbes 1516, Dresden, Vanade meistrite maaligalerii), Paavsti Leo X portree kahe kardinaliga (151718, Firenze, Pitti palee), Noore naise portree ("La Fornarina") (umbes 1518, Rooma, Rahvusgalerii), "Issanda muutmine" (151820, Rooma, Vatikani Pinakoteek).
134, 135, 136, 137 ja 138. Tema tihedus normaaltingimustel on 3,51 g/cm³ ja sulamistemperatuur on 727 Celsiuse kraadi. 2.Ajalugu Baariumi nimi pärineb kreeka sõnast barys, mis tähendab "rasket", kirjeldades ka mõne laiemalt tuntud baariumi sisaldava kivi tihedust. Alkeemikud varajases keskajas tundsid nii mõndagi baariumi sisaldavat mineraali. Siledad klibu-sarnased kivid mineraalbarüüdist leitud Bolognas, Itaalias olid tuntud kui "Bologna- kivid". 3.Füüsikalised omadused Baarium on pehme ja painduv metall. Selle lihtsad ühendid on erilised nendele omase kindla erikaalu tõttu. See on tõsi ka enamiku tavaliste baariumi sisaldavate metallide kohta, selle sulfiidi on kutsutud ka raskeks paguks (metall) oma kõrge tiheduse tõttu (4.5g/cm3) 4.Keemilised omadused Baarium reageerib hapnikuga eksotermiliselt toatemperatuuril, et moodustada baariumoksiid ja peroksiid.
) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond
üle. 9-aastaselt valmis esimese sümfoonia, järgmisel aastal esimene ooper. Ooper kujunes Mozarti lemmikanriks. Mozart pidas end ooperiheliloojaks. 13-aastaselt oli tal töökoht Salzburgi piiskopi õukonna juures. Mozart oskas kirjutada ja mõningal määral arvutada. 14-aastaselt läks edukale konsertreisile Itaaliasse. Itaalia alistamine muusikalises mõttes tähendas palju. Itaalias sai mitu tähtsat tunnustust. Paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Valiti Bologna ülikooli auliikmeks. Auliikmed pidid olema väljapaistvad ja täiskasvanud. Mozartile tehti erand. Kirjutas pärast ühekordset kuulamist Palestrina konsertteose. ´´La Scalas`` Milanos esitati kaks laps-Mozarti ooperit. Vaatamata suurele melule, pidid ta tagasi pöörduma Salzburgi õukonnamuusikuks. Salzburgis töötas 1782. aastani. Mozarti jaoks oli alandav ja väljakannatamatu periood. Tekkis vastuolu piiskopi ja Mozarti vahel. Aeg-ajalt õnnestus Mozartil kirjutada
Linnad mängisid olulist rolli ka kultuurikeskustena. Linna vaadeldes avaldusid suured ning võimsad müürid ja tohutult kõrged kirkikutornid. Romaani stiili arhidektuur asendus gootikaga. Tähtsate sündmuste ja inimeste auks hakati rajama monumente.Ehitati ka võimsaid ja uhkeid katedraale. Rohkem tähtsamaks muutus haridus, seetõttu hakkasid linnadesse kerkima uued haridusasutused, näiteks vanimaks tunnistatud Bologna ülikool. Arenes ka kirjakultuur, sellega seoses kasvasid raamatute arvud ning nende lugemus. Linnad aitasid ka kaasa ristiusu levikule. Kuna linnad olid majanduslikult suhteliselt arenenud, tekkisid kaubanduskontorite võrgustikud. Need aitasid kaasa ristiusu levikule ka teistesse linnadesse. Ristisõjad etendasid ka olulist rolli, kuigi erilist ristiusu levikut ei saavutatud. Õpitit tundma teisi kultuure nind neid hakati respekteerima.
Paremsani Juust Itaalia köögi üks kõige tuntumaid esindajaid, originaalnimega parmigiano-reggiano. Selle juustu ajalugu on uskumatult pikk, ulatudes 11. sajandisse, ning juustu enda kohta oleks nii lõpmatult palju rääkida, et targem on vist piirduda võimalikult vähesega. Lühike iseloomustus Originaal-parmesan ehk Itaalias Bologna, Mantua, Modena või Parma piirkonnas valmistatav juust on keskmiselt 37%- rasvasisaldusega, kuiv, väga kõva, teralise, peaaegu kristalse struktuuriga juust. Parmesani valmitamiseks kulub 2 aastat, kusjuures ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 1620 liitrit erinõuetele vastavat piima, mille eest tarnijatele makstakse kaks korda rohkem kui tavalise piima eest. Originaaljuust on seetõttu väga kallis, makstes näiteks USA-s 2430 dollarit kilo. Jäljendused,
Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud. Loos rühutatakse Venemaa ühtsust. Laul minu Cidist: Hispaania kangelas-ja rahvuseepos. Kirjutatud realistlikus laadis. Autorid on kaks rändlaulikut. Olemas on ajalooline taust, kuid on ka lisatud väljamõeldisi. Rolandi laul: Prantsuse eepos. Isamaa armastuse sümbol. Karm ja tõsise meeleoluga eepos.
(km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pugli Bari 19 358 4 090 577 a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli-Venezia Trieste 7 858 1 235 761 Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12
Tants on olnud pidev niit itaalia elu Dante läbi Renaissance tulekuga Tarantella ja tänapäeva ärkamised on rahvamuusika ja tants. Carole, ring või kett tants , mis sisaldab laulu, oli domineeriv Keskaja tantsu vorm Euroopas vähemalt 12 läbi 14. sajandi. See vorm tants leiti Itaalias samuti ja kuigi Dante on mõni põgus viide tantsida, see on Dante kaasaegseid Giovanni del Virgili, kes annab meile varem maininud Itaalia rahvatantsu. Ta kirjeldab grupp naisi, jättes kiriku Bologna at Festa San Giovanni; nad moodustavad ringi, mille liider laulab esimese salmi lõpus, mille tantsijad lõpetavad ja langetavad käed, lauldes refrääni.Üks esimesi tuntud kujutusi itaalia rahvatants on osa komplekt freskod Palazzo Pubblico Siena poolt Ambrogio Lorenzetti. Osa tema Allegooria Hea valitsus on maalitud umbes 1338-40 ja mis näitab üheksa rühm tantsijad, kõik naised ja saadaks teine naine laulab ja mängib tamburiin. Täidesaatva "bridge"
Guillaume de Machaut(1300-1377) ars nova ajastu silmapaistvam helilooja, kirjutas esimese tervikliku missatsükli. Phelippe de Vitry tragdaat ,,Ars nova" aastal 1324 Francesco Landino Trecento suurkuju, pime muusik, pole ühtegi vaimulikku teost(s.h. motetti) kirjutanud. Jacopo da Bologna varase trecento tähtsam helilooja Guillaume Dufay(1400-1474) 1. Madalmaade stiili põlvkond; heakõlalise kompositsiooni peamine rajaja; zanrid: missad, motett, hümnid, laulud, vaimlik/ilmalik muusika Johannes Ockeghem(1410-1497) 2. põlvkond; muusika vabas tehnikas, oli ka laulja ja õpetaja; zanrid: missa, reekviem, motett, ilmalik laul Josquin Desprez(1450-1521) 3. põlvkond; ,,muusikute vürst"; selge vorm, isikupärane,
annaabi.ee 
