Bioloogia gümnaasiumile (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millele tähelepanu pöörata ?
  • Kuidas see mehhanism käib ?
  • Kuidas see toimub ?
  • Mille poolest vastne erineb valmikust ?
  • Millest sõltub organismide eluiga ?
  • Kuidas bioloogilist surma tavatingimustes tuvastada ?
 
Säutsu twitteris
BIOLOOGIA – teadus mis uurib elu
(kreeka keelest: bios -elu, logos – mõiste)
I MOLEKULAARBIOLOOGIAteadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid .
Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped , valgud .
2. agregaate – kromosoome, rakuorganoide, viiruseid .
II TSÜTOLOOGIA – rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi.
Uurib: rakkude ehitust ja talitlust.
III HISTOLOOGIA – koeõpetus.
Uurib: loomorganismide kudede peenehitust.


BIOLOOGIA TEADUSHARUD

Teadusharu
Uurimisvaldkond
Molekulaarbioloogia
Uurib elu molekulaarset taset
Rakubioloogia
Uurib rakkude ehitust ja talitlust
Histoloogia
Uurib kudede ehitust ja talitlust
Anatoomia
Uurib organite ja organismi ehitust
Füsioloogia
Uurib organismide ja organite talitlust ja regulatsiooni
Geneetika
Molekulaargeneetika
Uurib pärilikkust , muutlikkust
Uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel
Ökoloogia
Uurib organismide ja keskkonna seoseid
Evolutsiooniõpetus
Paleontoloogia
Uurib elu ajaloolist arengut
Uurib möödunud aegadel elanud organisme
Süstemaatika
Elusolendite rühmitamine taksonitesse
Viroloogia
Uurib viirusi
Mikrobioolgia
Uurib baktereid
Algoloogia
Uurib vetikaid
Mükoloogia
Uurib seeni
Lihhenoloogia
Uurib samblikke
Zooloogia
Protozooloogia
Etoloogia
Entomoloogia
Ornitoloogia
Ihtüoloogia
Terioloogia
Uurib loomi
Uurib algloomi
Uurib loomade käitumist
Uurib putukaid
Uurib linde
Uurib kalu
Uurib imetajaid
Botaanika
Brüoloogia
Uurib taimi
Uurib samblaid
Rakendusbioloogia
Tegeleb erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamise võimaluste otsimisega inimkonna huvides
Biotehnoloogia
Tegeleb elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamisega inimesele vajalike ainete tootmiseks.

ELU TUNNUSED:
1. rakuline ehitusrakk on väikseim üksus, millel on elu tunnused.
2. aine- ja energiavahetus – fotosüntees, hingamine , assimilatsioon (süntees), dissimilatsioon (lagundamine).
Kõigusoojased ja püsisoojased organismid.
3. sisekeskkonna stabiilsus – püsiv pH, keemiline koostis püsiv.

4. paljunemine:
a) suguline – isas - ja emassugurakud
b) mittesuguline – *pooldumine (ainuraksetel)
* vegetatiivne paljunemine – risoomiga , mugulaga jne
*eostega (seened)
5. areng: a) otsene
b) moondega
Pärilikkus – järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuseaine geenides, geenid kromosoomides.

6. reageerimine ärritusele – info vastuvõtmine ja sellele reageerimine.


ELU ORGANISEERITUSE TASEMED
Lk 14-17
Molekul – elu esmane organiseerituse tase
↓ organell- rakustruktuur, millel kindel ehitus ja talitlus.
Rakk – elu esmane oerganiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused: *toitumine
*paljunemine *reageerimine keskkonnale
* arenemine
* kohanemine
Rakud moodustavad – koed
Koed moodustavad – organid
Organid moodustavad organsüsteemid e elundkonnad

Organism
↓ ühel asustusalal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni
Liik – sarnane sise-, välisehitus, talitlus, genoom , elukeskkond
Ökosüsteem – isereguleeruv süsteem kus erinevad populatsioonid. Nende koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena.
Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.

TEADUSLIK UURIMISMEETOD
lk 17-20
Loodusseadusedteaduslike faktide üldistused, mille adil saab selgitada erinevaid loodusnähtusi.
Inimene peab oma tegevuses arvestama loodusseadustega!
Bioloogia uurimisobjektideks on : biomolekulid , rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid.
Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja:
  • Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska)– määrata uurimisobjekt .
  • Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine.
  • Taustinformatsiooni kogumine.
  • Hüpoteesi sõnastamine – st probleemi oletatav vastus.
  • Hüpoteesi kontrollimine:
    katsete ja vaatluste korraldamine eksperimentaal ja kontrollgrupis (erinevus muutujas)
    Katsete ja vaatluste tulemuste analüüs.
    6. Järelduste tegemine korduvate eksperimentide järel.

    ORGANISMIDE KOOSTIS
    \
    anorgaanilised orgaanilised
    ühendid ühendid
    ↓ ↓
    vesi 80% valgud 14%
    teised anorg. ained lipiidid 2%
    sahhariidid 1%
    nulkeiinhapped

    I ANORGAANILISED AINED: vesi, happed , alused, soolad (dissotseerunud olekus – ioonid , katioonid)
    1. vesi – tähtis lähtaine ja ka produkt.
    ÜL - * hea lahusti
    * osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides.
    * aitab säilitada püsivat temperatuuri.
    2. Katioonid – pos laetud ioonid: H+, NH4+, K+, Ca+
    a)K+, Na+ - neid leidub veres, tsütoplasmas. Osalevad närviimpulsi moodustumises.
  • NH4+ - ammoonium ja ammoniaak on ainevahetusjäägid.
    Ca+ - luukoes . Annab luudele tugevuse


    klorofülli koostises.
  • Fe 2+ - punaliblede hemoglobiini koostises. Seovad hapnikku.

    3. Anioonid -
    a) HCO3-, CO32 - (karbonaatioonid) – tekivad CO2 lahustumisel vees. Liiguvad koevedelikust kopsu CO2 vabaneb.
    b) H2PO4 – fosfaatrühmad – nulkeiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad.
    a ja b on vere püsiva reaktsiooni tagajad. Vere pH 7,4.
    I ( jood ) – kilpnäärme hormoonide süntees.
    ORGAANILISED AINED lk 28-32
    Organismides põhilised orgaanilised ained on biomolekulid:
    ⁄ \
    valgud bioaktiivsed ained
    lipiidid ensüümid
    sahhariidid hormoonid
    nukleiinhapped vitamiinid
    Aminohapped
    nukleotiidid → MADALMOLEKULAARSED
    vitamiinid jt→ ORGAANILISED AINED
    Biomolekulid moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena!
    SAHHARIIDID
    ⁄ │ \
    monosahhariidid oligosahhariidid polüsahhariidid
    lihtsuhkrud 2-3 monos-st polümeerid
    3-6 C sahharoos = fr+gl koosnevad
    riboos (5C) maltoos = gl+gl monos-st:
    desoksüriboos(5C) laktoos = tärklis
    glükoos (6C) gl+galaktoos tselluloos
    fruktoos (6C) glükogeen
    kitiin
    Ülesanded: *energeetiline – varustab energiaga (tärklis)
    *ehituslik – rakukesta koostisaine(tselluloos)
    * kaitse – rakukestas, välisskeletis (kitiin)
    LIPIIDID
    ⁄ \
    lihtlipiidid liitlipiidid
    rasvad – glütserool fosfolipiidid
    õlid
    vahad – gl ei ole!
    Steroidid kolesterool
    hormoonid
    Lipiidid on vees mittelahustuvad! Koosnevad alkoholist ja rasvhappest.

    Ülesanded:
    I Õlid, rasvad
    • Energiaallikaks – annavad 2x rohkem energiat kui sahhariidid, kuna neis leidub ohtralt H – selle energeetiline väärtus suur. 70kg inimesel 10-12 kg lipiide , mida saab kasutada energeetiliselt. 1kg annab ~9000kcal.
    • Kaitsefunktsioon: a) veelindudel rasvakiht aitab vältida liigset jahtumist.

    b) rasvkude toimib mehhaanilise amortisaatorina (silmamuna, neerude ümber)
    • Lahusti funktsioon: a) rasvlahustuvate vitamiinide omastamine (A, D, E, K, Q)

    b) rasvkoes talletuvad kehavõõrad mürgised ühendid. N: õlireostus meres – mürgid talletuvad kalade rasvkoes.
    Varuaineline funktsioon: a) loomorganismides varurasvad (kõhuõõnes, naha all)
    b) varuõlid – taimede seemnetes, viljades.
    II Vahad
    • 1) Taimsed vahad: a) kaitse vee kaotuse eest (taliõunad) b) kaitse mikroobide eest
    c) valguskiirguse tagasi peegeldamine (kõrbes)
    • 2) Loomsed vahad: a) ehituslik funktsioon – mesilaste kärjed b) villa vaha – tugeva vett siduva toimega. Kasutatakse kosmeetikas niisutavates kreemides (lanoliin)
    NB! Inimene vaha seedida ei suuda!
    III Fosfolipiidid
    •Biomembraani ehituslikud üksused.



    Tänu sellele me ei lahustu. Annab võimaluse eksisteerida erinevates tingimustes.
    • Alandavad pindpinevust – takistavad membraanide kokkukleepumist.
    • Isoleerivad närve – sellega seoses kindlustavad bioelektriliste signaalide korrektse edastamise .

    VALGUD lk 33-38

    Proteiinid e valgud – on aminohapetest (AH) moodustunud polümeerid.
    Erinevaid AH on 20 – korraga ühes molekulis on nad harva.
    Valgud moodustuvad vaid elusorganismides! Neid sünteesitakse ribosoomides.
    VALK
    ⁄ \
    aminorühm karboksüülrühm
    (- NH2) (-COOH)
    *AH-jääkide vahele moodustub peptiidside e kovalentne side C-N
    *Valgud võivad olla mitmeahelalised – omavad ruumilist struktuuri.
    Valkude omadused sõltuvad neisse kuuluvate AH- jääkide järjestusest ja hulgast!
    STRUKTUURID :
  • Esimest järku struktuur e primaarstruktuur – on valgu AH järjestus.
  • Teist järku struktuur e sekundaarstruktuur –
    • kui polüpeptiid keerdub kruvikujuliseks heeliksiks.
    • kui kõrvuti asuvad ahelad voltuvad.

  • Kolmandat järku struktuur – kui heeliks kägardub kerakujuliseks gloobuliks.
  • Neljandat järku struktuur – kui valgu koostises on 2 või enam polüpeptiidi.
    Denaturatsioon – kui valk kaotab 2 või 3-järku struktuuri keemiliste sidemete katkemise tõttu. (temperatuuri, UV kiirguse jm mõjul)
    Peptiidside ei katke! Seega esimest järku struktuur püsib!
    Renaturatsioondenaturatsiooni pöördprotsess.

    Valkude ülesanded:
  • Biokeemiliste reaktsioonide kiiruse reguleerimine – ensüümid.
  • Ehituslik funktsioon – kuuluvad rakuorganellide koostisesse.
  • Transpordi funktsioon – transportvalgud rakumembraanides.
  • Retseptorfunktsioon – membraanide valgud mis edastavad informatsiooni väliskeskkonnast.
  • Regulatoorne funktsioon – valgulised hormoonid (insuliin).
  • Kaitsefunktsioon – antikehad. HIV – viirus mõjub nii, et antikehade teke veres lakkab.
  • Liikumisfunktsioon – kontraktsioonivalgud
    ( lihasvalgud )
  • Energeetiline funktsioon – lagundades annavad energiat – 17,6 kJ/g.

    NUKLEIINHAPPED lk 38-43

    NH – on biopolümeerid. Asuvad rakutuumas . (kloroplastides ja mitokondrites oma DNA)
    Nukleotiidid - monomeerid
    DNA





    N-alus: A- adeniin
    T – tümiin
    C – tsütosiin
    G - guaniin
    Monomeeride erinevused tulenevad N-rühmast!
    Nukleotiidide liitumisel tekib DNA – üksikahel.
    DNA
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Bioloogia gümnaasiumile #1 Bioloogia gümnaasiumile #2 Bioloogia gümnaasiumile #3 Bioloogia gümnaasiumile #4 Bioloogia gümnaasiumile #5 Bioloogia gümnaasiumile #6 Bioloogia gümnaasiumile #7 Bioloogia gümnaasiumile #8 Bioloogia gümnaasiumile #9 Bioloogia gümnaasiumile #10 Bioloogia gümnaasiumile #11 Bioloogia gümnaasiumile #12 Bioloogia gümnaasiumile #13 Bioloogia gümnaasiumile #14 Bioloogia gümnaasiumile #15 Bioloogia gümnaasiumile #16 Bioloogia gümnaasiumile #17 Bioloogia gümnaasiumile #18 Bioloogia gümnaasiumile #19 Bioloogia gümnaasiumile #20 Bioloogia gümnaasiumile #21 Bioloogia gümnaasiumile #22 Bioloogia gümnaasiumile #23 Bioloogia gümnaasiumile #24 Bioloogia gümnaasiumile #25 Bioloogia gümnaasiumile #26 Bioloogia gümnaasiumile #27 Bioloogia gümnaasiumile #28 Bioloogia gümnaasiumile #29 Bioloogia gümnaasiumile #30 Bioloogia gümnaasiumile #31 Bioloogia gümnaasiumile #32 Bioloogia gümnaasiumile #33 Bioloogia gümnaasiumile #34 Bioloogia gümnaasiumile #35 Bioloogia gümnaasiumile #36 Bioloogia gümnaasiumile #37 Bioloogia gümnaasiumile #38 Bioloogia gümnaasiumile #39 Bioloogia gümnaasiumile #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merilin Eberlein Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Joker2010 profiilipilt
    Keio Kallas: Ohoo,kena kena
    18:57 11-05-2011


    Sarnased materjalid

    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    20
    doc
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    62
    doc
    Üldbioloogia materjal
    22
    pdf
    BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
    235
    pdf
    Bioloogia üldkonspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !