Bioloogia KT kordamine 1. Biomolekulid- ained, mis esinevad ainult elusolendites: süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. 2. Elutunnused: rakuline ehitus: ühe- või hulkraksed; kohanemine; paljunemine; areng (otsene ja moondeline areng); aine ja energia vahetus; reageerimine välis ärritustele; pärilikkus 3. Tsütoloogia- rakuõpetus 4. Histoloogia- koeõpetus 5. Nimeta inimesel esinevad koetüübid: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude 6. Homoöstaas- kõrgematel organismidel esinev stabiilne sisekeskkond 7. Anatoomia- uurib organismide ehitust 8. Füsioloogia- uurib organismide talitlust ja selle regulatsiooni 9. Populatsioon- rühm ühte liiki isendeid, kes elavad korraga ühes ja samas paigas 10.Ökosüsteem- samas paigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos eluta keskkonnaga. 11
Eluslooduse org. tase Haruteadus Millega tegeleb? Molekulaarne tase Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarsel tasandil Molekulaargeneetika Uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Rakuline tase Tsütoloogia Uurib raku ehitust ja talitlust Histoloogia Koeõpetus, uurib sarnase ehituse ja ta-litlusega rakkude kogumeid ehk kudesid Organismiline tase Füsioloogia Uurib elundite talitlusi ja regulatsiooni Anatoomia Uurib organismide siseehitust
Füsioloogia- teadus organismi ja selle elundite talitlusest Ökösüsteem- elusorganismidest ja eluta keskkonnast koosnev iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaarbioloogia- teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Kooslus- samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad koosluse Anatoomia- organismi ehituse õpetus Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakkude rühm Liik- organismide rühm, kel on oma leviala ja kes annavad omavahel järglasi Hüpotees- teaduslik oletus
Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehituse õpetus Füsioloogia- õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest 2. Elu tunnused Vastus: Rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvõime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiilne keskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1
aineid). Rakkude energiavajadus - Sisekeskkonna säilitamine - Jagunemine Rakkude energiavajadus - Ainete ja ühendite transport Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid Koed Sarnase ehituse ja funktsiooniga rakud moodustavad kudesid HISTOLOOGIA e. Koeõpetus uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ning talitlust Epiteelkude - Keha avatud pinnad - Keha suletud süsteemid - Näärmed KAITSEFUNKTSIOON organismi kaitse ümbritseva kk faktorite eest (mehhaanilised, keemilised, bioloogilised jne) SEKRETOORNE FUNKTSIOON näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne) SENSOORNE FUNKTSIOON sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas IT
Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia
Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia
(kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organite ja organismi ehitust
sotsiaalsete institutsioonide loomine ja arenemine. 4 1.3. Mõisted (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 17) Anatoomia on teadus inimese väliskujust, siseehitusest, arenemisest ja põlvnemisest. Morfoloogia on õpetus, mis uurib elusolendite vorme ja ehitust. Tsütoloogia e. rakuõpetus on teadus rakkude ehitusest, arenemisest ja funktsioneerimisest. Histoloogia e. koeõpetus on teadus hulkraksete loomade ja inimese kudedest. Uurib kudede ehitust, arenemist ja talituslikke omadusi Patoloogia e. haigusõpetus on õpetus haiguste põhjustest, tekkimisest, nähtustest ning muutustest organismis Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Füsioloogia uurib protsesse, mis vahetussuhtes ümbrusega säilitavad elusorganismi identiteedi ja kindlustavad tema reprodutseerimise järgnevateks põlvkondadeks. Terminit "füsioloogiline" samastatakse normaalsega.
annaabi.ee 
