Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ambla naiste rahvariided - referaat (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on tekkinud kahekordselt kokku murtud riidelaiast?
  • Kes ei kandnud põllesid?

Lõik failist


Uurimustöö
Ambla naiste rahvariided
19 sajandil

Koostaja: Kelli Kiipus
Klass: 8.c
Tapa Gümnaasium
2007
Sisukord:
  • Sissejuhatus lk 3
  • Särk lk 4
  • Käised lk 4
  • Seelikud lk 6
  • Põll lk 8
  • Vöö lk 9
  • Pikk- kuub lk 10
  • Peakatted lk 11
  • Ehted lk 16
  • Sukad lk18
  • Jalanõud lk18
  • Tasku , kott lk 19
  • Ristsõna lk 20
  • Kokkuvõte lk 21
  • Kirjandus lk 23



Sissejuhatus:
Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik , vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate . Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ruuduliste või ristitriibuliste üleüldseriiete ehk kaapotkleitide kandmine.
Samuti tutvustastakse antud töös rahvariiete juurde kantavaid ehteid , jalanõusid, milliseid sukki kanti ning millised olid taskud/ kotid . Antud uurimustöö on illustreeritud joonistega, mis annab selgema ja parema ülevaate rahvariiete väljanägemisest ning milliseid mustreid ja tikandeid kasutati. Alljärgneval joonisel on ära toodud rahvariiete komplekt ilma pikk-kuueta.

Särk


Põhja-Eestis kanti varrukateta alussärki ja selle peal lühikest pihakatet, kolmveerand- pikkuses varrukatega nn käiseid. Et särki kasutati
Vasakule Paremale
Ambla naiste rahvariided - referaat #1 Ambla naiste rahvariided - referaat #2 Ambla naiste rahvariided - referaat #3 Ambla naiste rahvariided - referaat #4 Ambla naiste rahvariided - referaat #5 Ambla naiste rahvariided - referaat #6 Ambla naiste rahvariided - referaat #7 Ambla naiste rahvariided - referaat #8 Ambla naiste rahvariided - referaat #9 Ambla naiste rahvariided - referaat #10 Ambla naiste rahvariided - referaat #11 Ambla naiste rahvariided - referaat #12 Ambla naiste rahvariided - referaat #13 Ambla naiste rahvariided - referaat #14 Ambla naiste rahvariided - referaat #15 Ambla naiste rahvariided - referaat #16 Ambla naiste rahvariided - referaat #17 Ambla naiste rahvariided - referaat #18 Ambla naiste rahvariided - referaat #19 Ambla naiste rahvariided - referaat #20 Ambla naiste rahvariided - referaat #21 Ambla naiste rahvariided - referaat #22 Ambla naiste rahvariided - referaat #23 Ambla naiste rahvariided - referaat #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkkelli Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pdf

Äksi kihelkonna rahvarõivad

Tartu​ ​Kutsehariduskeskus Kergtööstus​ ​ja​ ​kodu-​ ​ning​ ​iluteenindus **** ****​ ​**** ÄKSI​ ​KIHELKONNA​ ​RAHVARIIDED Referaat Juhendaja:​ ​***​ ​*** Tartu​ ​2017 SISUKORD ÄKSI​ ​KIHELKOND 2 ÄKSI​ ​NAISE​ ​RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5

Kultuur
thumbnail
46
pptx

TORI RAHVARÕIVAD

Värvidest domineerivad madarapunane (varasem) ja erksad punased toonid (hilisem), millele annavad kirevust violetsed, rohelised, kollased, roosad, sinised ja mustad triibud. Seelikud on villased ja enamasti kootud koeripstehnikas. seelik Seeliku laius sõltus kandja puusaümbermõõdust, kuid jäi enamasti 200 300 cm vahele. Seeliku pikkus sõltus olemasolevate kangastelgede laiusest. Tavaliselt oli see 7080 cm. Kui oli vaja pikemat seelikut, siis õmmeldi alla äärde värvilisi riide ­ või kardpaelu. Lisaks on kaunistusena kasutatud veel valgeid kokkumurtud kangast sakke. Sakkide ülemine serv on kaetud sinise paelaga. Sarnane seelik on kasutusel olnud ka Audrus ja Tõstamaal (Manninen 1927: 266). Seeliku allääre pahupoolele õmmeldi kuni 10 cm laiune linane toot. Alumine serv koos toodiga kanditi 0,7 cm laiuselt musta villase riidega. Eest jäeti seelik 20 cm laiuselt siledaks (Kaarma , Voolmaa 1981).

Uurimustöö
thumbnail
14
docx

Kihnu rahvariided

Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Kristin Liivat KIHNU RAHVARÕIVAD Referaat Tartu 2017 Sissejuhatus Kihnu kultuuri silmapaistmaimaks jooneks on rahvariiete kandmise kombe säilimine tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad

Rütmika ja muusikaline liikumine
thumbnail
12
doc

PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK

Tilsi Põhikool PÕLVAMAA NEIU RAHVUSLIK NUKK Loovtöö Koostaja: Stella Salu Juhendaja: Marika Kõomägi Tilsi 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1. PÕLVAMAA RAHVARIIDED.................................................................... 1.1 Rahvariiete ajaloost....................................................................................... 1. 2 Põlvamaa naise rahvariided ................................................................................ 1.3 Põlvamaa neiu rahvariided.................................................................................. 2. RAHVUSLIKU NUKU VALMISTAMINE................................................... 2

Rõiva ajalugu
thumbnail
3
doc

Rõivastus

Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa Saaremaal oli peaaegu igas kihelkonnas mõningal määral erinev rõivastus, suuremate rühmadena eralduvad lääne ja idapoolsemate kihelkondade rõivad

Käsitöö
thumbnail
7
pdf

Viljandimaa rahvariided

Lasnamäe Üldgümnaasium Viljandimaa rahvariided Referaat Henri Muldre 11A Tallinn 2011 Sisukord 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) ...................................................................... 3 2. Mehe ülikond (TAHVEL I, III) .................................................................................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7

Kultuur
thumbnail
10
docx

Saaremaa Kihelkonna kohalikud rahvariided

Järvakandi Gümnaasium Saara Kuum Kihelkonna rahvariided Referaat Juhendaja: Iivi Sark Järvakandi 2014 SISUKORD 1.Saaremaa...................................................................................3 2.Kihelkonna kihelkond...............................................................4 3.Kihelkonna rahvariided............................................................5 3.1 Särk........................................................................................5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.................................

Eesti rahvakultuur
thumbnail
7
docx

Eesti rahvariided - referaat

vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud. Kaeluse sulgesid nad kas niidist punutud nööri või väikese vitssõlega. Särgisaba toppisid mehed reeglina pükstesse, mõnes Kagu-Eesti paigas oli kombeks see aga pükstele jätta. Materjalilt jagunesid meestepüksid villasteks talve- ja linasteks suvepüksteks. Väga pidulikuks juhuks ja ühtlasi jõukuse tunnuseks olid kitsenahast õmmeldud põlvpüksid. Sukad seoti põlve all üles värvilistest villastest lõngadest sukapaeltega.

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun