Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult Andante rahulikult, jalutades Monderato parajalt, mõõdukalt Allegretto liikuvlt, kergelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmäära...
Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.
Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka ...
Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik S...
Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis. Rondo on välja arenenud vanast ringmängulaulust. Rondo liigid: Vana ehk kupleerondo tekkis 18. sajandil prantsuse muusikas. Peateemat nimetatakse rondeauks, episoode kupleedeks. Klassikaline ehk lihtrondokuju on ABACA. Vaba rondo Variatsioonivorm ehk variatsioonid on muusikas varieerimise printsiibile põhinev muusikavorm,
Tanel Joamets, viiulitel olid Lasse Joamets ja Tuuli Talvetie, violal oli Riikka Repo ning tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja Lasse Joamets on õppinud muusikat Tartus, nad on õde ja vend. Tanel Joamets õppis klaverit Tartu
· A capella laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord kolme või enama heli kooskõla · Allegretto liikuvalt, kergelt · Allegro kiiresti, rõõmsalt · Andande rahulikult, jalutades · Bekarr märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo valjenedes · Diees mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti
Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel. Allegro maestoso osa kõlas minu meelest väga suursuguselt ja rahulikult, kuid samas oli seal ka rõõmsust. Selle osa tempo oli lento ja quieto. Toimus piano ja mezzoforte vaheldumine, kuid enamuse ajast oli teos vaikne ja õrn. Teose andante osa oli võrreldes teistega palju aeglasem ja rahulikum. Selles osas meeldis mulle väga klaveri esitus. Läbi terve teose oli tempo lento
Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist. Eriti meeldisid mulle ilusad flöödi käigud. Esimene osa lõppes võimsalt. Teine osa, Andante cantabile, algas vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised. Orkester tegi kohati nii head pianot, et mulle tundus vahepeal nagu osa oleks läbi saanud. Teine osa lõppes väga vaikselt. Sümfoonia kolmas osa oli Menuetto. Allegretto, ka see algas vaikselt, kui jõudis kohe cresendoga teemasse välja. Teema oli võimas ja suursugune. Kolmandas osas toimus pidev dünaamika muutus- oli nii järske pianosid- kui ka fortesid. Mulle meeldisid teemade vahel oboede laskuvad käigud. Neljas osa molto allegro algas hea tempoga, vaikselt dünaamikat kasvatades jõudes välja uhkesse fortesse. Oli näha, kuidas viiuldajatel olid käed-jalad tööd täis. Peale
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust Kristiina Toomik 10.Sotsiaal Tallinn 2015 16.September 2015. aastal kell 19.00 toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert "Tallinn ja Kotka 60 aastat sõprust. " Kontsertiga tähistati Tallinna ja Kotka sõprussuhte 60. aastapäeva. Esitamisele tulid 1918. aastal kirjutatud Heino Elleri sümfooniline poeem "Koit." 1938 Kirjutatud Eduard Tubin "Sült eesti tantsudest", mis koosnes kolmest osast 1.Ristpulkade tants, 2.Pikk ingliska ja 3.Setu Tants. Viimase tuli esitusele Jean Sibeliuse "Viies sümfoonia op82", mille osadeks olid "Tempo molto moderato- Allegro Moderato", "Anfsntr mosso, quasi allegretto" ja "Allegro molto". Esitajateks olid Kymi Sindonietta (sümfooniettorkester) ja Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kamm...
Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5. Wolfgang Amadeus Mozart - Sonaat nr 10 C-duur KV 330 (III Allegretto) Klaveril Kristi Kapt...
ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato 2 sümfooniat u 90 laulu ja romanssi kontsertetüüdid •kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" •kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele • Internetist kuulamiseks Hungarian Rhapsody No.2 (Orchestra version) https://www
Süit barokiajastul väga levinud instrumentaalmuusika vorm. Tekkis 16. saj. kahest teineteisele järgnevast tantsust pavana'st ja gagliarda'st. 17.saj. kinnistus 4 tantsust koosnev süit. Rütmilt ja tempolt vastandlikud, kuid helistik on sama. Tantse esitatakse kindlas järjekorras: allemande aeglane, 4-osalises taktimõõdus väärikas, majesteetlik tants. Courante(voolav) algul 2-osalises taktimõõdus kiire hüppetants, pärast tempolt mõõdukam ning 3-osalises taktimõõdus tants. Saraband aeglane, pidulik ja suursugune 3-osalises taktimõõdus tants. Gigue inglise päritolu hoogne kiires tempos tants, tavaliselt 6/8 või 3/8 taktimõõdus. Hiljem lisandusid ka teised tantsud: menuett, polonees, bourree ja passepied. Zanri õitseaeg oli 18.saj. mil klavessiinile kirjutasid süite j. Ph. Rameau, G.F. Händel ja J. S. Bach. Järgmine stiiliperiood klassitsism (18.jas II pool) toob kaasa polüfoonilise fuugaga ülesehituselt samalaadse vprmi tekke ...
pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja vastuolulisuse sümfoonia. Nielsen ise kirjeldab sümfooniat nii: ,,See on pimeda ja valge eraldusjoon, võitlus hea ja kurja vahel ja vastuseis unistuste ja tegude vahel".
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18. sajandi lõpuks oli sümfoonia omandanud kuju, mida me tavaliselt nimetame "klassikaliseks"
klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. · 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) · 19 ungari rapsoodiat ungari rapsoodia nr. 4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll Helilooming · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile · klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale · Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro animato Helilooming · 2 sümfooniat · u 90 laulu ja romanssi · kontsertetüüdid kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" kontsertetüüd nr. 1 "Metsateel" · vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) · 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Nr
· Keelpillikvartett nr. 5 g-moll (1958-1959) · Allegro moderato G-duur (1960. aastad) Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) · Lüüriline pala nr. 1 E-duur (1915) · Lüüriline pala nr. 2 f-moll (1915) Viiulile ja klaverile · Réverie (1912, pole säilinud) · Canzonetta G-duur (1912) · Moment musicale fis-moll (1912) · Põhja viis e-moll (1912) · Skertso D-duur (1914) · Fantaasia g-moll (1916, klaverisaade orkestreeritud 1964) · Intermezzo Es-duur (1916) · Allegretto D-duur (1917) · Kuuvalgel (1918) · Berceuse (Hällilaul) e-moll (1920) · Õhtulaul Ges-duur (klaverivariant 1921, seade tsellole ja klaverile 1921, seade viiulile ja klaverile hiljemalt 1952, seade metsasarvele ja klaverile hiljemalt 1957) · Viiulisonaat nr. 1 a-moll (1922) · Männid (1929) · Lüüriline valss d-moll (1930 või 1931, seade klaverile 1940.aastail) · Improvisatsioon c-moll (1931) · Andante ja Allegro (1932) · Valse mélancolique g-moll (1933)
3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
4 d-moll ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile klaverikontsert nr.1 Es-duur klaverikontsert nr. 2 A- I osa Allegro maestoso II osa Adagio duur I osa Adagio III osa Allegretto Vivace sostenuto assai IV osa Allegro Marciale II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso IV osa Allegro
· Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) · Unisoon (ladina sõnast unisonus hilisladina keeles 'monotoonne', keskaja ladina keeles 'unisoonis') on ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine (mitme laulja või instrumendi ühehäälne laul või mäng). Keskajal enne mitmehäälsuse laialdasemat kasutuselevõttu lauldi liturgiatel üksnes unisoonis (gregoriaani koraali). Paljude rahvaste rahvalaulud on unisoonsed (ühehäälsed).
võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid. Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto Vivace´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika. Allegrettos on leitud mõttelist lähedust palvesõnadele ,,Sancta Maria, ora pro nobis" ning muusikat on võrreldud leinaprotsessiooniga. Scherzo. Presto toob esile tollal populaarse hüpleva liikumisega kontratantsu. See oli õrnalt dramaatline, eredavärvilise meloodiaga ning kaasahaarav. Lõpetuseks oli kuulda hiilgav ning rõõmurohke Allegro con brio. See pulbitses
· 2 kontserti klaverile ja "Minutivalss" sümfooniaorkestrile o Valss op 64 nr 3 As-duur o klaverikontsert nr.1 Es-duur (184647; Pühendatud Poola I osa Allegro maestoso krahvinnale Catherine II osa Adagio Branickale, kes oli baltisaksa III osa Allegretto Engelhardtide aadlisuguvõsast Vivace pärit Alexandra von IV osa Allegro Engelhardti (17541838) Marciale tütar.) o Klaverikontsert nr. 2 A-duur · 16 poloneesi I osa Adagio sostenuto o polonees As-duur assai · 21 nokturni
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstig...
Tema etüüdid on mängutehniliselt keerulised. Esimene helilooja, kes hakkas klaverietüüdidele panema programmilisi pealkirju, oma etüüdid avaldas mitme kogumikuna. ,,Transtsendentsed etüüdid''. F.Liszt ,,Tuisk'' 13 sümfoonilist poeemi 19 ungari rapsoodiat: ungari rapsoodia nr.4 d-moll , ungari rapsoodia nr.6 Des-duur , ungari rapsoodia nr.2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile: klaverikontsert nr.1 Es-duur , I osa Allegro maestoso , II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marcial Klaverikontsert nr.2 A-duur : I osa Adagio sostenuto assai, II osa Allegro moderato, III osa Allegro deciso , IV osa Allegro animato 2 sümfooniat Umbes 90 laulu ja romanssi Kontsertetüüdid:kontsertetüüd nr.2 ,,Gnoomide rongkäik'', kontsertetüüd nr.1 ,,Metsateel'' Vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele: Nr.3 ,,La Campanella'' 11 transendentset etüüdi: ,,Mazeppa'' , ,,Virvatuled'', ,,Metsik jaht''. J
2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on Fantaasia g-moll ; Intermezzo Es-duur ; Allegretto D-duur; Kuuvalgel; kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 Männid; Lüüriline valss d-moll; Liblikas; klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). põllud; Eleegia; Tantsusüit; Pidulik marss B-duur; Neenia c-moll; * 1950.-1960
Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kasutas oma muusikas Ungari mustlasmuusikat. *13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) *19 ungari rapsoodiat *ungari rapsoodia nr. 4 dmoll *ungari rapsoodia nr. 6 Dduur *2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile *klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv
6 Näide 2. Takt 8 B-osas annab iseloomuliku õrnuse e-moll, mida kannab edasi ka polüfooniline fugaato. Kahe viimase taktiga moduleeritakse tagasi alghelistiku dominanti (vt näide 3) Näide 3. Taktid 2021 C-osas on tagasi G-duur. Peamiselt on siin kasutatud intervalle s.3, p.4 ja p.5, v.a viimases taktis v.6 hüpe sopranil. Tempo, dünaamika Teoses ei ole antud täpset (metronoomi) tempot. Iga osa juurde on märgitud itaaliakeelsed terminid. A-osa tempoks on Allegretto (lõbusalt, rõõmsalt). Dünaamilises plaanis on esimesed 4 takti mezzofortes. 5. ja 6. taktist alates astuvad bass ja alt sisse fortes ning 8. taktis on kõikidel häältel nimetatud dünaamika. Osa viimased kaks takti on subito pianos. B-osa (Con moto liikumisega) alustavad aldid pianos. Kahe takti pärast lisanduvad tenorid, neile järgnevad bassid mezzofortes, saatehääled laulavad aga endiselt pianos. 18. taktis koos sopranite soologa laulavad kõik fortes
1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Sümfoonia - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) 10 Keelpillikvartett - instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist ; muusikazanri ja ühtlasi ka muusikavormi nimetus, mille puhul sonaaditsükkel esitatakse keelpillikvarteti poolt. Klassikalise keelpillikvarteti koosseisu kuuluvad järgmised instrumendid: · Viiul I (esimene viiul, violino primo) · Viiul II (teine viiul, violino secundo) · Alt (vioola, viola)
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
