Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika tempo ja dünaamika terminid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Muusika tempo ja dünaamika terminid
Piano - vaikselt
Forte -valjult
Crescendo -valjenedes
Diminuendo -vaibudes
Accelerando - kiirendades
Ritenuto -aeglustades
Presto -väga kiiresti
Prestissimo -ülikiirelt
Allegro - kiiresti, rõõmsalt
Allegretto- liikuvalt, kergelt
Andante - rahulikult , jalutades
Largo-laialt, aeglaselt
Moderato - parajalt, mõõdukalt
Muusika tempo ja dünaamika terminid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor egle05 Õppematerjali autor
Muusika tempo ja dünaamika terminid.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Agoogika ja tempo

Bellicose- sõjakalt Religioso- pühalikult Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult Fortissimo- väga valjult Forte Fortissimo- üli valjult < Crescendo- valjenedes > Diminuendo- vaibudes, kahanedes

Muusika
thumbnail
1
doc

Tempo, Dünaamika

Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo ­ laialt, väga aeglaselt adagio ­ rahulikult andante ­ rahulikult, jalutades moderato ­ parajalt, mõõdukalt allegro ­ kiiresti allegretto ­ liikuvalt, kergelt presto ­ väga kiiresti prestissimo ­ ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) ­ väga tasa mezzopiano (mp) ­ poolvaikselt piano (p) ­ vaikselt forte (f) ­ valjult mezzoforte (mf) ­ poolvaljult fortissimo (ff) ­ ülivaljusti crescendo ­ valjenedes diminuendo - vaikides

Muusika
thumbnail
1
odt

Muusikalised mõisted ja väljendid seletatud lihtsalt

· A capella ­ laulu esitamine instrumentalsaateta' · Akord ­ kolme või enama heli kooskõla · Allegretto ­ liikuvalt, kergelt · Allegro ­ kiiresti, rõõmsalt · Andande ­ rahulikult, jalutades · Bekarr ­ märk, mis tühistab dieeside ja bemollide mõju · Bemoll ­ mark, mis madaldab heli pooltooni võrra · Crescendo ­ valjenedes · Diees ­ mark, mis kõrgendab heli pooltooni võrra · Diminuendo ­ vaibudes · Duur ­ rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika ­ helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte ­ valjult · Fortissimo ­ ülivaljusti · Harmoonia ­ helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad ­ antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik ­ kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika ­ muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ­ ühe astme kaugus teisest

Muusikaõpetus
thumbnail
1
doc

Tempo

Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka

Muusika
thumbnail
30
ppt

Dünaamika: tempo

Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes

Muusikaõpetus
thumbnail
1
docx

Muusika mõisted (oskussõnad)

Accelerando ­ kiirenedes Adagio ­ pikalt, rahulikult Allegretto ­ liikuvalt, kergelt Allegro ­ kiiresti, rõõmsalt Andante ­ mõõdukalt Bekaar ­ tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo ­ valjenedes Diminuendo ­ vaibudes Duur ­ rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte ­ valjult Fortissimo ­ väga valjult Harmoonia ­ helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik ­ kindla algusnoodiga helilaad Intervall ­ ühe astme kaugus teisest Kadents ­ harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon ­ haripunkt Latern (märk) ­ tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato ­ rõhutades Meno mosso ­ vähem liikumist Meno ­ vähem Mezzoforte ­ pooltugevalt Moderato ­ mõõdukalt Pizzicato ­ pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso ­ enam liikumist Piu ­ enam Poco a poco ­ vähehaaval Segno ­ koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool ­ helivältuse jagamine kolmeks võrdse

Muusika
thumbnail
2
doc

TEMPO, Akord

TEMPO Presto- väga kiiresti Vivace- elavalt, kiiresti Allegro- Kiiresti Allegretto- Liikuvalt, kergelt Moderato- Parajalt, mõõdukalt Andandte- Rahulikult, jalutades Adagio- Rahulikult Largo- Laialt, väga aeglaselt Accelerando (avvel.)- Kiirendades Ritenuto (rit.)- Aeglustades Tempo rubato- Vabas tempos Molto- Enam Meno- Vähem Fermaat- noodi pikendus. AKORD Mitme heli kõlamist ühel ajal nimetatakse kooskõlaks. Akord on vähemalt kolme eri kõrgusega heli kooskõla. Kolme heli, mis järjestuvad tertsidena, nimetatakse kolmkõlaks. Kolmkõlasid on võimalik ehitada helilaadi igalt astmelt. Helilaade esimeselt astmelt algavat kolmkõla nimetatakse toonikakolmkõlaks. Enam kasutatakse I, IV, V astmelt ehitatud akorde.

Muusika
thumbnail
1
doc

Muusika algtõed

Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälest

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun