8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest piirkondadest, kus temperatuur on kõrgem, nendesse, kus temperatuur on madalam. 9. Milles seisneb sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. 10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11. Millega tegeleb aerodünaamika? Aerodünaamika on teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. 12. Millised on vedeliku põhiomadused? Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on lähedane tahkete ainete kokkusurutavusele. Üheks põhiomaduseks on tema omadus voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma
Kiireimad inimese poolt ehitatud sõidukid KOSMOSESÕIDUKID Kiireim mehitatud sõiduk * 28 000 km/h * 1/7 rongi massist * 39 x rohkem hobujõude Kiireim mehitamatta sõiduk * Helios 2 * 246 000 km/h * 1970- 1985 Kiireimad autod Kiireim toodanguauto * SSC Ultimate Aero TT * 412 km/h * 620 000 dollarit Kiireim rakettauto * ThrustSSC * 1280 km/h * aerodünaamika Tänan tähelepanu eest
· Teekate · Ilm · Auto kuju Teekate · Liiv · Kruus · Kivi · Muld Ilm · Niiske/märg · Kuiv Auto kuju · Aerodünaamilisus Kõige enam mõjutabki siiski seda tolmu keerlemist just see, et auto ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu üles keerutavad ongi põhjustatud just ümber auto kumeruste liikuvast õhust. Kuid miks? Mis on Aerodünaamika? · Aerodünaamikaks nimetatakse teadust, mis käsitleb kehade liikumist õhus ja seejuures tekkivaid jõude. Kuidas mõjutab aerodünaamika tolmu teket? · Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolata. Ketta ette kuhjumisel kaotavad nad osa liikumiskiirusest ja nende kineetiline energia muutub potentsiaalseks, avaldudes rõhu kasvuna
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
Dünaamika Jõud: Newtoni I seadus Mxa=F 1N a= F=ma Jõud on vektoriaalne suurus 1. Kindel suund 2. Kindel arvväärtus mida iseloomustab vektori pikkus 3. Jõu rakenduspunkt,(kuhu jõud mõjub, millisele kehale) Resultantjõud-kõigi jõudude vekoriaalne summa Fr-resultantjõud 4-2=2N Takistusjõud on alati negatiivne Keha seisab paigal kui tema jõudude resultant on 0. Newtoni II seadus Kiirenduse põhjuseks on alati vastastikmõju ehk jõud Kiirendus on jõud mis annab massil jõu liikuda 1m÷s2 Veojõud on-liikumapanv jõud Fv Takistusjõud- liikumist takistav jõud, õhus ja vees(-,negatiivne) Toereaktsioon- on aluse või riputusvahendi mõju kehale, vastassuunaline raskusjõuga( risti toestumispinnaga) Takistusjõud Ft Hõõrdejõud Fn Veojõud Fv Raskusjõud Fr (mg) Fr=mg m=Fr÷g10 Toereaktsioon...
Võidusõiduauto diffuuser Diffuuser on võidusõiduauto tagaosas asetsev aerodünaamiline element millega kaudu õhk väljub auto alt. Enamusel tavaliikluses olevatel autodel selline element puudub, sest diffuuser ei tee autot ökonoomsemaks ja sellest pole ka liiklemis kiirustel väga suurt kasutegurit auto juhitavuse mõistes. Diffuuseri eesmärgiks on kiirendada auto all liikuvat õhuvoolu, et tekitada madalrõhu ala auto ja teepinna vahel. Madalrõhu ala "nö" imeb autot maapinna poole ja see tõttu tagab parema juhitavuse suurtel kiirustel, et diffuuser toimiks peab auto põhi olema kaetud mingisuguse plaadiga, sest vastasel korral põrkub liikuv õhk auto all olevate erinevate detailidega ja tekivad auto all ristuvad õhu sambad, mis tähendab väga aeglast ja ebaühtlast õhuliikumist auto all ja siis pole ka diffuuserist kasu. Paljud autotootjad ehitavad auto nii, et autopõhi on tehasest juba väga tasane ja see vähendab "dragi" mis aitab kaasa kütuses...
Aerodünaamika IV töö 1. Sirgelabalise propelleri korral a) iseloomustab sama seadenurk kõiki propelleri elemente, samm iseloomustab kogu propellerit b) erinevate elementide jaoks on seadenurgad erinevad, samm iseloomustab kogu propellerit c) erinevatel elementidel on erinevad seadenurgad ja ka erinevad sammud d) seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev e) seadenurk on sama kõigi elementide jaoks ja ta samm on sama kõigi elementide jaox 2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) ...
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. · Pindpinevus - nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Väljendub pinna omaduses kokku tõmbuda, s.t. omandada minimaalset võimalikku pindala.
Kuiv väävli eemaldamine. Märgpuhastus. CaO+CaCO3 - CaO, . 22.2, . , , . . 52. Lämmastiku oksiidi alandamine. NOx : 1) NOx - ; 2) , , ; 3) ; 4) ; 5) 6) 53. Heitmete difusioon atmosfääri. 1. , , , . 2. , . . 3. , . , . , . , . 4. . , - . . , . 5. . , . . , . . 54.Korstna sisemine aerodünaamika. Staatiline rõhk korstnas. - . , , . , . : 1. ; 2. ; 3. . , . 55. Elektrijaama korstnate konstruktsioonid. 120 m, 60÷80 m, 320 m . . . 56. Tuha- ja slakiärastus. Tuha ja slaki hüdrotransport. , , , , . . / . . . : a) ; b) . 57. Pneumotuhaärastus. Tuha transport vaakum ja ülerõhu all olevate süsteemidega. ,
Abja Gümnaasium Sander Taim 11. klass Marie Under Referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Meidla Mõisaküla 2013 Sisukord Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud...............................................................................4 Under ja "Siuru"..........................................................................................................................5 Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker......................................................................................6 Under ja Eduard Vilde................................................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa.......................................................................................................
Tegijapoiss Aerodünaamika teise KT konspekt (peamiselt eksamiks ja oma konspekti ja "Õpime Lendama" põhjal) Lennates kasulikul kohtumisnurgal on horisontaallennul vajalik tõmme minimaalne . Väljalastud tagatiibade korral suureneb tiiva tõstejõu koefitsent. Läbivooluga esitiivad parandavad tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel Jääva kiirusega tõusul on jõudude jaotus järgnev : tõstejõud on võrdne lennusuunaga risti oleva raskusjõu komponendiga , tõmme on võrdne tahapoole suunatud raskusjõu komponendi ja takistuse summaga. Lennuki maksimaalne lauglemiskaugus on kõige suurem kui mitte kasutada esi ega tagutiibu. Lennukiiruse suurendamiseks horisontaallennul tuleb suurendada tõmmet ja vähendada kohtumisnurka (vist). Tõusureziimis lendavas lennukis mõjuvad normaalkoormus alla 1g ja negatiivne pikikoormus alla 1g . Ühtlase kiirusega sooritatud surmasõlmes mõjuvad lennukis ülemises ja alumises punktis vaid normaalkoormus , mujal tr...
5.1.9 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alused 5.1.10 Arvuti kasutamise oskus (vt IKS Lisa-6) 5.1.11 Keeleoskus (vt IKS Lisa-7) 1) eesti keel - C1 2) 2 võõrkeelt - s.h. üks FEAN-i töökeeltest (inglise, prantsuse või saksa) B1 ja teine võõrkeel A1 5.1.12 Insenerieetika koodeks (vt IKS Lisa-8) 5.2 Põhiteadmised 5.2.1 Alus- ja põhiõppe valdkonnad 1) kõrgem matemaatika 2) füüsika 3) aerodünaamika 4) insenerigraafika 5) arvutiõpetus 6) materjaliõpetus sh lennundus konstruktsioonimaterjalid 7) rakendusmehhaanika 8) elektrotehnika 9) elektroonika alused 10) lennundusmeteoroloogia 11) õhusõiduki ehitus 12) tugevusõpetus 13) hüdro- ja aerodünaamika 14) juhtimise alused 15) mikro- ja makroökonoomika 5.2.2 Eriala valdkonnad 1) õhusõiduki ehitusmehaanika alused 2) insenerieetika
Füüsika referaat Elekter Elekter on nähtuste kompleks, mis põhineb elementaarosakeste teatud fundamentaalsel omadusel, mida nimetatakse elektrilaenguks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast lektron 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Sõna "elekter" ei ole praegu kasutusel terminina. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektr...
Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus prof...
Veel erineb Porsche teistest luksuslikest ning kiiretest sportautodest hinna poolest. Kasutatud Porsche odavamad mudelid võivad alata hinnaklassist 300 000 kuni miljonini välja. Uuelt ostes on auto hinnaks (loomulikult oleneb mudelist ja lisavarustusest) kuskil 3-15 miljonit. Võib öelda, et ta on üks odavamaid, kuid mitte halvemaid, sportautosid. Viimaste andmete põhjal on Eestis üks Porsche 911 GT3 RSR, mida peetakse Porsche tippsaavutuseks nii kiiruse, aerodünaamika, jõu, kui ka lisaseadmete tõttu. Porsche 911 GT3 Turbo
1969 hoidis Dodge silma peal NASCAR-il ja et konkureerida tuleks luua 2 kõige võimsamat masinat: Charger 500 ja Charger Daytona. 1969 Dodge Charger 1968 aastal vaatas Dodge NASCAR-i ja imestasid et Charger R/T ei suuda võita Frordi autosid ovaalsetel radadel. Dodge-i insenerid läksid tagasi tuuletunnelisse ning leidsid et tagaklaas ja ees liiga suur lahtine suu põhjustavad lohisemist ja venimist rajal. Insenerid tegid tagaklaasi ja kapoti aerodünaamika ühtlaseks ja lisasid ette iluvõre et vähendada liigset õhu sisseahmimist. Standardmootor oli 440 Magnum, kuid tehas väidab et 426 Hemi mootor. Charger 500 oli saadaval 426 Hemi jaoks 648,20 dollarit musta,punast või valget värvi. Neid ehitati 500 tükki, millest 392 osteti tänavatel sõitmiseks ja ülejäänud ostsid võidusõitjad. Dodge Charger 500 Kuna Dodge ei olnud rahul charger 500, ehitati järgmiseks Daytona, mis võeti kasutusele 13
Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas Tänapäeval väidab suur hulk meie kaasmaalasi, et religioon kui selline on mõttetu ning ajast ja arust. Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...
Lihtsaimaks kaabelkraana, * virnastikkraana, * noolkraana, * juhikabiin) pi=qkcn, kus k kõrguse tegur, c sitkuse. Haprast materjalist konks puruneb vahendiks puistlasti tõstmiseks on tornkraana, * portaalkraana, * mastkraana, * aerodünaamika tegur, mis sõltub kraana ülekoormamisel ilma märgatava plastilise kallutatavad kopad, luukpõhjaga kastid ja konsoolkraana, * üherööpaline pöördkraana. konstruktsioonist, n ülekoormuse tegur deformatsioonita, st. hoiatamata. Mehhaniliselt greifer.
kolleeg insener Carl Huber. Tema arvates pidid ribid sellise asetuse puhul mitmest suunast lähtuvat survet paremini taluma ja sõrestiku massi veelgi -4- vähendama. 17. oktoobril 1911, seega veidi rohkem kui kahe aasta pärast, tegi SL I esimese lennu. Kohe ilmnes aga rida puudusi, mis olid seotud kere konstruktsiooniga, nii et geodeetilisest ehitusviisist otsustati edaspidi loobuda. Huvitaval kombel võttis Briti lennukiehitaja ja aerodünaamika ekspert Barnes Wallis sama meetodi kümmekond aastat hiljem uuesti kasutusele pommitajate Vickers Wellington ja Warwick puhul, mis olid relvastuses Teise maailmasõja lõpuni. SL I ehitati kiires korras ümber ning 1. septembril 1912 osales ta Schütte enda juhtimisel Berliinis toimunud sõjaväeparaadil. Pärast paraadi korraldati mitu proovilendu lennuväeohvitseridele, kes tunnistasid, et manööverdusvõime osas on SL I tsepeliinidest tublisti üle
ohtlikumaks ning selleks, et tagada inimese ohutus on võetud kasutusele korgist sõjakiivrite või tavaliste mütside kiivri funktsioonist, detailidele kinnitatav naharibadest Rattaspordi kasv suurenes ning profiratturite kõrvale ilmusid ka mudeli konstrueerimise poole. kiivrite aerodünaamika ja nende kujundus. vahend. See omakorda suurendab vajadust peab alla 16-aastane juht kandma kinnirihmatud mugavus. Väline kuju on tingitud aerodünaamikast tagamaks parem ventilatsioon ja tihtipeale kiirem liikuda jalgrattaga
Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit. Sissehingamine on kiire. Hingamine kujundab kõne rütmi ning reguleerib hääle kõrguse ja valjuse muutumist. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? · Kõri (larynx) · Kilpkõhred · Sõrmuskõhr · Pilkkõhred · Häälekurrud · Häälepilu · Kurrupilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? · Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. · Häälepaelad surutakse teineteise vastu · Kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. · Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja
TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS............................
H.H. Navier'ga (1785-1836) üks matemaatilise elastsusteooria rajajaid. Kõige rohkem kuulsust tõi Cauchyle kompleksmuutuja funktsioonide teooria ja see, et ta nõudis rangust matemaatilises analüüsis. Kompleksmuutuja funktsioone kasutas juba d'Alembert, kes ühes töös vedelike takistuse kohta (1752) jõudis tulemuseni, mida praegu nimetatakse Cauchy-Riemanni võrranditeks. Kuid Cauchy käes muutus kompleksmuutuja funktsioonide teooria hüdrodünaamika ja aerodünaamika vahedast vahendist uueks ja iseseisvaks matemaatika uurimisalaks. Cauchy tööd nendes küsimustes ilmusid alates 1814.a. pidevalt. Üks tähtsamaid on tema ,,Memuaar imaginaarsee rajadega määratud integraalidest" (Memoire sur les integrales definies,prises entre des limites imaginaires, 1825).Cauchy ainus tõsine rivaal oli temast kaksteist aastat vanem Gauss, kes samad põhjapanevad tulemused oli leidnud aastal 1811, kolm aastat enne Cauchyd. Memuaari pikkuse
Fonotatsioonielundid e. kõri oma elunditega e. alumine hääleallikas: - kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ÜKS VÕNGE
ET= PET, kui mulla niiskus (W) on optimaalne. Mulla vee varu ei takista aurumist. Eestis on määratud ET ööpäevaseid väärtusi rohumaadel väikese hüdraulilise aurumismõõtlaga. Mõõtmistulemuste alusel on parimad need meetodid, mis baseeruvad H.L.Penmani valemitel. Hiljem täpsustas tema valemeid J.L. Monteith. Penman-Monteith valemid on kogumaailmas kasutusel, ka eestis on selle valemi kasutamine valgala veebilansi arvutustes õigustatud. See meetod arvestab kiirgusbilansi ja aerodünaamika füüsikalisi protsesse ja võimaldab arvutada maksimaalset ja võimalikku (PET) erinevatelt pindadelt. Kui sademed mingil ajaperioodil on PET väärtusest väiksemad , siis ET on aurumiseks vajaliku veepuuduse tõttu väiksem kui PET. ET peamiseks kujundajaks on soojusenergiahulk, mis aurava pinnani jõuab, seda soojusenergia hulka saab määrata kiirgusbilansi alusel. ET arvutamiseks on loodud mitmeid arvutimudeleid, mis võimaldab arvutada aurumist erinevatelt pindadelt erinevate valemitega.
1 keha kujust 2 gaasist 3 gaasi tihedusest 5 gaasi temperatuurist 6 teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine
· vigastuste tekitamise järjekord · laskehaavade korral määratakse lasu lisafaktorite toime olemasolu, haavakanali suurus jne Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo kohtubioloogia laboratooriumis määratakse: · veregrupiline kuuluvus (kas kuulub kannatanule, nt kahtlusaluse riietel, noal) · teiste bioloogilise päritoluga asitõenduslikku tähtsust omavate objektide uurimine (sperma, karv, sülg, kiud) Kohtuballistika on tihedalt seotud aerodünaamika ja mehaanikaga, samuti sõjandusega. Grafoloogia (käekirja uurimine) on aga paberitööstusega ja erinevate tintide uurimistega. Laialdaselt kasutatakse viimasel ajal kõrgtehnoloogilisi seadmeid (mass-spektromeeter, afiss- sõrmejälgede programm arvutites). Aine ja materjalide ekspertiis viiakse Eesti Vabariigis läbi Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Büroo. Tähtsamad kriminalistika ekspertiisid on: · aine ekspertiis (ka spektraalanalüüs) · alkoholi ekspertiis
keha kujust gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine – vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri – seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki.
keha kujust gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist teistest teguritest Takistusjõud tekivad tänu sellele, et gaasi molekulid põrkavad vastu keha pinda ja annavad osa impulsist. Impulss muutub, järelikult mõjuvad jõud. Aerodünaamika uurib kehade liikumist gaasis. Vedelikud Vedelikel on ühiseid jooni nii gaaside kui tahkistega. Põhiomadus on voolamine vedelik püüab võtta sellist asendit, et tema potentsiaalne energia on minimaalne. Voolamine on võimalik tänu sellele, et vedeliku molekulid vahetavad võnketasandeid. Vedelikes püüavad molekulidevahelised tõmbejõud tekitada kristallilist struktuuri seda segab aga molekulide soojusliikumine. Püsivad molekulide paiknemise korrapära ei teki.
Voolamine vedelike ja gaaside liikumisvorm, milles avalduvad kõik lihtliikumise liigid translatsioon, rotatsioon ja deformatsioon. Vedelike ja gaaside voolamist ning vastastikmõju kehadega uurivaid teadusharusid nimetatakse vastavalt hüdrodünaamikaks ja aerodünaamikaks. Ideaalne vedelik vedeliku mudel, milles ei arvesata tangensiaalseid pingeid voolavas vedelikus. st. ei arvestata sisehõõrdega. Samuti loetakse vedelikku mittekokkusurutavaks. Ka aerodünaamika kõige lihtsamates mudelites käsitletakse gaase kui ideaalseid vedelikke. Vektorväli on defineeritud, kui igale ruumipunktile seatakse vastavusse üks vektoriaalne suurus. Füüsikas tegeldakse peamiselt üheste ja pidevate vektorväljadega. Ühesuse puhul on igale ruumipunktile vastavusse seatud üks ja ainult üks vektor. Pidevuse korral puuduvad aga ruumis punktid, kus vektor pole määratud. 10
Kütuseelement muun- dab vesiniku ja hapniku elektrivooluks. Kütuseelementi võib võrrelda akumulaatoriga, mis töötab seni, kuni selles kütust jätkub. Maanteetranspordivahendite kütusetarbimise vähendamine on võimalik nii veoki kui ka haagiste aerodünaamika parandamisega. Õhutakistusteguri vähendamise mõju kütusetarbimisele on suur. Automaatkäigukastide kasutuselevõtmine raskeveokitel on näidanud arvestatavat efekti raskeveokite mootorikütuse kulu vähendamisel. Juhi tegevusest sõltumatu käiguvahetuse korral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
