AJALOOFILOSOOFIA (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on ajalooline ?
  • Milleks ajalugu üldse vaja on ?
  • Mis see ajaloo kirjutus siiski on ?
  • Kuidas Collingwood põhjendab, et ajalugu on uurimine ?
  • Millest on ajalugu ?
  • Miks peaks küsima sellist asja ajaloolaselt ?
  • Kuidas ajaloolane toimetab ?
  • Mis on ajaloo väärtus ?
  • Mis sellega teha ?
  • Mitu paralleelset viisi ?
  • Kui on, kes saab siis tõde selgeks teha ?
  • Mis on ajalooline ?
  • Mis ei oleks ajaloo osad ?
  • Mille suhtes me mõju mõõdame ?
  • Kuid kus see vaim on ?
  • Kus te seda venelaste vaimu näete ?
  • Kuidas neist teada saada ?
  • Kui asjale on pandud õige nimi. . . noojah. . . mis sest nüüd kasu on ?
  • Kuidas tsivilisatsioonid tekivad ?
  • Mis on kasvu kriteeriumid ?
  • Millega meil ikkagi tegemist on tsivilisatsiooni puhul ?
  • Millised majandustüübid on olemas ?
  • Kust me teada saame, millisele tüübile milline tootlikkus vastab ?
  • Kuidas on osa usaldusväärne ?
  • Miks ta nii teeb ?
  • Mida nii saadud faktidega edasi teha ?
  • Mis siis, kui tegelikkus ongi juba täies mahus dokumenteeritud ?
  • Millal tekkis esimene majanduskriis ?
  • Kuidas seda kindlaks teha ?
  • Kuidagi mõõdetav ?
  • Kuidas nad omavahel seotud on ?
  • Kes saab näiteks sõda pidada ?
  • Mis on tööstusühiskond. . . Miks puudusid kesk - aegses Euroopas rahvusriigid ?
  • Kuidas kõlaks näiteks teadus Mart Laarist ?
  • Millised nad on ?
  • Kuidagi salvestatavad ?
  • Kui sageli on inimene endagi ees aus ?
  • Miks kulub Elvast Rõugesse jõudmiseks just niipalju aega ?
  • Miks näiteks tekkis lint ?
  • Miks Savisaar lindistas ?
  • Midagi uut ju ikka juurde tuleb, aga kuipalju ?
  • Miks me vägistame kõik erinevad asjad ajalooks ?
  • Millal toimub murre, murdepunkt, mis siis saab ?
  • Mis on ühine kõigile inimestele ?
  • Mis on inimene, kust ta algab ?
  • Kus ja millal oli renessanss ?
  • Kuidagi teistsuguseks meie omast ?
  • Mida mainida, mida mitte ?
 
Säutsu twitteris
Ajaloofilosoofia
Prof   Eero   Loone  loengu konspekt
Tartu, 2000
2
Sisukord
1 Ajaloo mõiste
7
1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
7
1.2 Ajalugu kui  ontoloogia  mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . .
8
1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
. . . . . . . . . . . . . . .
9
1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
1.5  Uurimine  ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
1.7  Hegeli  ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1.7.1
Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1.7.2
“Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12
1.8 A. J.  Toynbee  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16
1.8.1
Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17
1.9 Karl  Marx  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18
1.9.1
Standardkäsitlus  Marxi  sotsioloogia klassikalisest osast 18
1.9.2
Marxi teooria teaduslikkus . . . . . . . . . . . . . . . . 21
2 Ajalookirjutamise areng
23
2.1 siit peaks  algama  uus teema . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29
2.2 Mõistmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30
3 Seletus
33
3.1  Narratiiv  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34
3.1.1
Gallie . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
3.1.2
White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35
3.1.3
Danto  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36
3.1.4
Vastuargumendid — Mandelbaum . . . . . . . . . . . 36
3.2 Kvalitatiivse erinevuse eeldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37
3.2.1
Kvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
3.3  Objektiivsus  . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3.3.1
Mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3.3.2
Vastuväited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40
3
4
SISUKORD
A Inimesed
45
A.1  Collingwood , R(obin) G(eorge) . . . . . . . . . . . . . . . . . 45
A.2  Gertrude  Himmelfarb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
A.3  Popper , Sir Karl Raimund
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
A.4  Hayden  White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46
B Mõisted
47
Sissejuhatus
Õppetöö toimub  loengute  ja kirjatöö vormis. Iga osavõtja valmistab ette-
kande mingil teemal,  kusjuures  mitu inimest saavad sama teema. Tööd kir-
jutatakse ning loetakse ning iga teema kohta teeb üks suulise ettekande.
Ettekanded  toimuvad aprillis ja mais, juunis on kirjalik  eksam .
Loengud  on esialgu üle nädala, novembris ilmselt iga nädal.
Kirjandust selle aine kohta meie raamatukogudes ei leidu. Mainida võib
ehk vaid Collingwood’i “ Idea  of History”. Kõige peamine teemas, on ajaloo
uurimise ajalugu. Ettekande ettevalmistamiseks on üldiselt kogu kirjandus
inglise keeles.
Koostamine
Tekst koosneb erinevate inimeste kirjutatud konspektidest, mis on üritatud
loogiliselt kokku panna. Nimed ja mõisted on eraldi välja tooud taga asuvas
indeksis. Lisatud on mõnede inimeste või mõistete puhul  kusagilt  kirjan-
dusest võetud täiendused. Inimeste elulood on koondatud eraldi  peatükki
konspekti  sabas . Allikad võimaluse korral juurde märgitud. Mõisted on se-
letatud lahti kas lehekülje all oleva märkusena või eraldi osas raamatu lõ-
pus — ma ei ole veel lõplikult otsustanud.
Minu esialgne idee on vähemalt selline, et ma siisestan  kõigepealt  kogu
teksti sellisel “mustal” kujul nagu ta seda on. Sisestamise ajal juba katsun
ära märkida indeksi jaoks inimesed ja mõisted. Nende inimeste ja mõistete
osas, kes paistavad olulisemad — või huvitavamad — otsin lisamaterjale
ning paigutan need lisadesse. Seejärel vaatan ma põhjalikult üle kogu teksti,
et katsuda loogiline struktuur paika saada. See ei ole lugemise ajal just eriti
hea, kuigi kuulata on  mõnus .
Kui aega ja jõudu jätkub, peaks lugema lisaks ka Usklike Instituudi1  loen -
gumaterjalidest. Kuigi seal on formaalselt tegemist sootuks teistpidise asja-
ga, on tegelikult  vist  siiski mõlemal juhul lihtsalt  juttu  filosoofidest ajas.
Lehtede all on veel kommentaare. Need on pärit kas Eero Loonelt endalt,
minult või veel kusagilt. Üldiselt olen katsunud hoida erinevad kommentee-
rijad lahus:
1EELK või mis iganes ta ka oli. . . Elmar Salumaa oli nagu autor.
5
6
SISUKORD
— minu isiklik arvamus,
EL — Eero Loone oma.
Tulevik
Kui kogu tekst korralikult läbi töötada, võiks sellest olla nii-mõnelegi kasu.
Iseasi on muidugi, kas ja  kuipalju  ma sellega ikka tegelda viitsin-jõuan. Kui
tahta seda teha, oleks ehk kõige õigem anda mingi ex Eero Loone kätte
läbivaatamiseks ning parandamiseks. Pärast võiks juba julgemalt võrku välja
panna.
Paraku eeldab viimane idee seda, et tema tahaks seda kohendada ning
mina tahaksin ja jõuaksin pärast tema parandusi sisse viia jne.  Teisalt  oleks
kahju, kui tekst lihtsalt seisma  jääks . Eks näis.
Vaadates oma teksti praegu, kui pool sellest on juba kirjas, ei tule vist
Loonele andmine küll välja. Vähemalt esialgu, vähemalt siis, kui  emotsio -
naalsemad märkused on tekstis.
Märkused kirjutamise kõrvalt
See on  distsipliin   distsipliini  pärast. Ma ei arva, et see oleks suisa kasutu,
aga eks ta ole pisut pastakast välja imetud küll.
Loonet kuulata on muidugi teatud mõttes nauditav ning kui selleks või-
malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest.
Peatükk 1
Ajaloo mõiste
1.1
Ajaloo mõiste probleemsus
17.–18. sajandil tähendas ajalugu  minevikku . Ajaloolased olid need, kes aja-
loost  kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina
ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest.
Osaliselt oli see lihtsalt kirjandus,  paljudele  tundus ebaolulise lobana. Voltai-
re rõhutas eraldi ajaloo  filosoofiat , kuhu koondus see, mis on ajaloos tähtis.
Suuremad  kirjutajad  kirjutasid siiski loetavat raamatut. 18.»sajandil uurimi-
ne lõpuks siiski tekkis. Huvitav, et olulisel määral Saksa uurijad, kes tege-
lesid Vene ajaloo uurimisega. Põhjus oli selles, et kui muu maailma kohta
ikka midagi teati, siis Venemaa kohapeal valitses must auk.
19.»sajandil tuli ajalugu juba ülikoolidesse (Saksa, Vene, Prantsuse). Ha-
ritud inimeste jaoks oli see ka tavaline jututeema. Sel perioodil oli kom-
beks vastandada looduslugu ja ajalugu. Teiseks ajaloo vastandiks oli kaas-
aeg.  Kaasaja  ajalugu ei tulnud sel perioodil veel üldse kõne alla. Kui rääki-
da kaasajast, siis möödunud sajandil ulatus see umbes Napoleoni sõdadeni,
20.»sajandil kuni I maaimasõjani. Tegelikult ei ole see alati nii olnud, pigem
on see aja märk.
20.»sajandi teisel poolel muutus olukord oluliselt. Põhiline  vastandamine
toimub looduse ja kultuuri vahel. Inglise keeles tavaline paar on  nature  vs
nuture
. Siin oli tegemist mõistelise muutusega.
Majandusteadlased kirjutasid vanasti majandusest nii, nagu füüsikud kir-
jutasid  loodusest.  Filosoofid  nende erinevustega enne 19. sajandi lõppu ei
tegelenud . Alles siis hakati rääkima ajaloo erinevusest.
19.»sajandi lõpuosas muutus miski, mida võiks nimetada teaduste konfi-
guratsiooniks. Tekkis terve rida uusi distsipliine. Kätte oli jõudnud suur in-
tellektuaalsete muutuste periood. Tekkisid sotsioloogia, sotsiaalantropoloo-
gia,  majandusteaduspolitoloogia , eksperimentaalpsühholoogia. . . nendes
uutes distsipliinides üritati leida mingeid üldisi ja universaalseid süsteeme,
mille puhul ei ole tähtis, kas see toimus varem või hiljem. Nende abil üritati
7
8
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
selgitada üksikjuhte.1 Tähtsustati narratiive2, faktoloogiat ei peetud nii olu-
liseks. Seal, kus faktidest puudus tuli, võeti appi fantaasia. Tulemused olid
must-valged.
Humanitaarteadused ja sotsiaalteadused. 20.»sajandil tekkis seisukoht, et
minevikuga ei saa seletada tulevikku. Geneetiline eksimus — tekke põhjus-
tega  ei saa kõike seletada3. Juhul, kui mineviku abil olevikku mõista ei saa,
siis milleks ajalugu üldse vaja on? Juhul, kui isegi üritada minevikusünd-
muste abil olevikku seletada, siis on see potentsiaalne konflikti allikas. Seda
on küll üritatud teha, aga sisuliselt on see alati õigustusena töötanud ( Hitler ;
kõik mis ei toeta töörahva revolutsiooni, on halb.) Tegelikkuses ei õigusta
paratamatus ju mitte midagi.4 Õigustus on vajalik ainult siis, kui meil on
mingi valikuvabadus.
Sotsioloogilised uurimused tõestavad siiski, et mingid inimestevahelised
seosed on  universaalsed . Sellisel juhul nagu ajaloo jaoks kohta ei oleks. . .
Üks 20.»sajandi väljapaistvamaid filosoofe Carl Popper väitis, et sellist spet-
siifilist protsessi nagu “ajalugu” olemas ei ole. Tegelikkuses on ju ajalugu
kõikide inimeste  tegude  kogu. Ajalookirjutuse idee on hulga ajaloo üksik-
juhtude kirjeldamine. Iga inimkonna ajaloo kirjutaja valib välja sellest mingi
tüki. See ei ole ju tegelikult enam inimkonna ajalugu vaid selle tüki ajalugu.
Popperi  kriitika  seondub  tegelikult sellega, kuidas Saksamaal ajalugu kirju-
tati. Kunsti- ja meditsiiniajalugu pidas ta siiski võimalikuks.
Tegelikult  kerkib  siit küsimus, et mis see ajaloo kirjutus siiski on? On
tekkinud probleem. Kõrgkoolides õpetatakse,  koolides  õpitakse. Need, kes
avalikkust  ajalooga  erutavad, ei ole üldjuhul professionaalsed ajaloolased.
1.2
Ajalugu kui ontoloogia mõiste
Ontoloogia5 on mõiste, mis kirjeldab reaalses toimivat. Kui ajalugu on onto-
loogia  mõiste, siis osutab ta mingile tegelikkuse osale, mida teised mõisted
ei kata — või niiviisi ei kata.
Möödunud sajandi alguses ütles E. Bernheim, et ajaloolased uurivad
inimkonna arengut. Suurte muutuste teket ning nende põhjusi.
Üks hilisemaid ajaloofilosoofe, M. Mandelbaum, ütles, et tegelikult ei
ole see määratlus siiski hästi õnnestunud, sest tegelikult kõik ajaloolased
arengut ei uuri. On filosoofe, kes  arvavad , et  asjadel  on oma olemus (näit
Platon ). Ontoloogilises mõttes siiski nähtustel olemust ei ole. Maailma võib
1Teatud mõttes on see kõik väga tänapäevane. . . (EL)
2Narratiiv — ld jutustama — sündmuste esitus nende ajalises järgnevuses harilikult suu-
liselt või kirjutatud tekstina. (VL)
3Sisuliselt on mõte selles, et ei võeta piisavalt algtingimusi. (M)
4Surm on ka paratamatu, kas peaksime sellele siis kaasa aitama? (EL)
5Ontoloogia — kr ontos+logos, olemine+õpetus — olemisõpetus, olemise  filosoofiline
käsitlus , mis jätab kõrvale  tunnetuse  analüüsi, hõlmab mitmeid valdkondi ja suundi antiik-
ajast tänapäevani. (VL)
1.3. AJALUGU KUI VAIMSE TEGEVUSE VORM
9
jaotada elusaks ja  surnuks ; materiaalseks ja mõtteliseks. Kui klassifitseeri-
mine midagi juurde annab, võib seda ju teha.
Veel mingid nähtused, mis ajaloo juurde võiks  kuuluda , on järjestused.
Näiteks kõik kroonikud kirjutasid järjestustest.  Järjekord  on reaalsuse oma-
dus, enamik loodusteadusi nendega ei tegele. Mõned näited siiski on —
katastroofiteooria. . . seda on siiski reaalses elus väga raske rakendada, sest
ei ole selge, millised on vajalikud algandmed. Katastroofiteooria võib ennus-
tada, millal toimuvad muutused, aga kus ja kuidas, ei saa ta ütelda.
On teada, et mõned protsessid sõltuvad järjekorrast. Näiteks mõjutab
börsil või mänguautomaadis toimingute järjekord väljundit. Ka ajalugu on
lugu järjekorrast. Narratiiv on see, kui jutustatakse sündmustest, mis on  jär -
jekorras. Näiteks paljud  romaanid  on narratiivid. Viimasel sajandil on moes
vaadelda ka ajalugu kui narratiivi, sõltumata sellest, millised on sündmu-
sed. Jutustus kõigest, mis kinnitab, et maailm on tekst. Kogu semiootika on
ju sellele üles ehitatud. Näiteks  Rorty  kinnitas, et ka näiteks kalju on tekst.
Tegelikult tuleb selle seisukohaga siiski ettevaatlik olla6
1.3
Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
Robin George Collingwood (1889–1943) oli  ajaloolane  ja  filosoof . Ta kü-
sis, mis on ajalugu ning vastas — see on uurimine, päritolult teadus, mõt-
lemise  vorm, milles esitatakse  küsimusi  ja proovitakse neile põhjendatult
vastata. Kui asi on nii, siis on iga jutustus (näiteks kroonika) ka ajalugu.
Ta puudutab kahte asja, mis ei ole ajalugu — theokraatia, sest siis räägiti
sündmustest, mida teati ning ainult konstateeriti. Theokraatlikus ajaloos on
inimkond  tööriist või patsient, tegijad aga jumalad. Teine paralleelvorm on
müüt. Tegelased on taas jumalad, aga järjestus on kvaasiajalooline. Sünd-
mused toimuvad enne ajaarvamist.
Kuidas Collingwood  põhjendab , et ajalugu on uurimine? Mõttekäik on
sobilik filosoofile, mitte mõnele muule  alale . Nimelt kui küsida ajaloolastelt,
siis tuleb lihtsalt välja, et nad on selle omaks  võtnud . Ta ei tsiteeri vaid
võtab  eelduseks  vaikimisi omaks võetud väite. Samas on see empiiriliselt
kontrollitav. Collingwood ei toeta Platonlikku  suhtumist , et on mingid asjad,
mis on saavutatavad vaid vaimse keskendumisega ja kontrollimatud.7
Millest on ajalugu? Res gestae — sündinud asjad. Collingwood oli küll
kommunismivastane, aga  tunnistas  mõndi selliseid seisukohti.
Theoloogial kui mõtlemisviisil on üks ainus objekt — jumal. Ajaloos on
sündmusi palju ja nad on lõplikud.  Matemaatika  hoomab objekte, millel ei
6Näiteks kui kalju inimesele pähe  kukub , saab ta surma, aga kui tekst inimesele pähe
kukub, ei juhtu taga midagi. (EL)
7Arvan, et meetod on elegantne, aga miks peaks  küsima  sellist asja ajaloolaselt?  Mõtleme
parem, kes on ajaloolased. . . mis on rahva arvamus  ajaloolase  kohta. Kindlasti käivad nende
hulka ka  kroonikakirjutajad . Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju
aktsepteerima ka hullumeelse arvamust endast — kes neist on  Napoleon , kes Jumal. (M)
10
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
ole kohta ruumis ja ajas ning see teebki nad tuntavaks. Ajaloolistel sünd-
mustel on kohad. Collingwood  vastandab  ajalugu  teadusega  — teadus  veri -
fitseerib; lõpptulemusena meie tajudes. Minevikku me meeltes ei taju, seega
verifikatsioon ajaloos kasutatav ei ole. Mineviku kohta me järeldame. Me ei
saa minevikusündmusi vaadata.
On olemas mitmeid teadmiste vorme, kõrvutiseisvad mõtlemisviisid. Tea-
tud mõttes (küsimuste esitamine) on ajalugu ka teadus. Kontrollimise mõt-
tes ei ole. Lihtsalt ajalool ja teadusel on ühisosa.
Kuidas ajaloolane toimetab? Ajaloolane ei väida midagi põhjendamata.
Põhjendamine toimumb tõendite abil. Paljud erinevad asjad võivad olla väi-
dete tõenditeks. Loomulikult on oluline küsimuse esitus. Tõendite põhjal
tehakse järeldusi.
Mis on ajaloo väärtus? Teadmiste vorm, mitte protsessi vorm. . . Me va-
jame ajalugu inimliku enesetundmise jaoks. Selle tunde üks oluline osa on
teadmine sellest, mida inimene suudab teha. Kõik, mida inimene on teinud,
seda ta suudab teha.
Collingwoodi ajaloofilosoofia on säilunud tema loengute üleskirjutuste-
na. Osa sellest on säilinud paremini, osa halvemini. Filosoofiast rääkides
toob Collingwood näiteid konkreetsete ajaloolaste kohta. Näib, et nimekad
ajaloolased paistsid silma ka selle poolest, kuidas nad ajalugu kirjutasid.
1.4
Epistemüloogia
G. Himmelfarb: (Gertrude) “Ajalugu on ääremärkustega jutustus  poliitikast
(ühiskonnast)”. Ta oli viimane selle seisukoha kaitsja. Tema sõnul ei ole või-
malik poliitikast aru saada kui seejuures ei seletata teatud ühiskondlikke
olusid. See seisukoht kannatab kriitikat vaid poliitika ajaloo uurimise seisu-
kohalt. Suur hulk ajalooks nimetatavat ei mahu Himmelforbi  kontseptsiooni
alla. Mis sellega teha?
Veel üks seisukoht: Ajalugu on vaba  konstruktsioon , ajalugu on  kunst ,
väärtustav interpretatsioon, kogum muljeid, kirjutaja nägemust. Siin ei ole
vaja tõendeid, sest kunsti ju ei tõendata, seda näidatakse.
20.»sajandi 70ndate lõpus hakkas Hayden White väitma, et ajalugu on
üks  retoorika   viisidest , see, kus jutustatakse. Kirjutis, mis on teatud viisil
üles ehitatud. Tunnetus tema arust võimalik ei ole. Järsku on tunnetusel
mitu paralleelset viisi? Kuid siis tuleb tõestada, et tegemist on tunnetamise
enda ja mitte sellest  rääkimise  viisga8.
Ajalugu on müüt. See seisukoht on levinud postmodernismis. Ajaloola-
sed on siis müütide loojad. Kas on võimalik müüdi ja tegelikkuse vahel vahet
teha? Kui ei ole, siis on skeptitsismiga tegemist, kuidas siis teha kindlaks, et
see on müüt, et müüt on müüt. Kui on, kes saab siis tõde selgeks teha?
8Kõik need, kes räägivad mitmest tunnetuse viisist, on segased.(EL)
1.5. UURIMINE JA PROTSESS
11
1.5
Uurimine ja protsess
Protsessi teevad inimesed, kuid nad ei saa meelevaldselt kõike ümber te-
ha. Seda, mis varem olnud on, ei saa muuta. Ei sotsiaalsed protsessid ega
teadmine ole vaba konstruktsioon.
1.6
Mis on ajalooline?
Ajalooline tähendab tegelikult eksisteerinut, mitte fantaasiat. Näit.  ajalooli -
ne isik, ajalooline sündmus.
Kui filosoof ütleb “ajalooline eksisteerimine”, siis see tähendab, et see oli
olemas.
Teine võimalik tõlgendus ajaloolise kohta on “ajalukku kuuluv”. Kuid kas
on sündmusi, mis ei oleks ajaloo osad? Näit brontosaurused ei ole inimeste
ajaloo osaks.
Ajalooline tähendab mingisse  järjekorda  kuulumist (kui me eeldame, et
ajalugu oli järjekorras). Kuid inimene kui liik ei ole ei ole siis ajalooline, sest
siin ei ole järjekorda.
Kui me mõistame ajaloo all  arenemist , siis on ajalooline see, mis on are-
nev. Sellisel juhul me saame öelda, et inimene on ajalooline.
Sõna ajalooline võib märkida ka tähtsust. Näiteks W.  Churchill  on ajaloo-
liselt tähtis isik. See on suhtumisväärtuse mõiste. Positiivne või negatiivne.
Tähtsus iseloomustab ju ka mõju suurust, kuid selle kindlaks tegemine on
tülikas ja võib olla üldse mitte võimalik. Mille suhtes me mõju mõõdame?
See võib olla kindlaks  tehtav  ja siis saab tähtsad ja vähemtähtsad kindlas-
ti eristada. Niipea, kui fikseerime, mille suhtes see tähtis on, saame hakata
selle tõesust  uurima .
Tulemusena igaüks, kes räägib ajaloolisusest ja ei täpsusta, siis räägib ta
segaselt.
Kui inimene endale mõne mõiste selgeks teeb ja valib tähenduse, siis
järgneb sellele kogu tegevusprogramm. Kui ajalugu on müüt, siis võib öelda,
et ka juutide  tapmine  natside poolt on  jama , sest see on müüt. Milleks on
vaja õpetada koolides mütoloogiat?
Voltaire  rääkis filosoofilisest ajaloost ja pidas silmas tähtsamate sünd-
muste ajalugu.
Descartes  ajaloofilosoofia oli eelviimase epohhi algus. Tema hakkas mõist-
ma, et autoriteet ei ole argument. Sellel epohhil hakkas  tekkima  ühiskond-
liku  lepingu idee. Viimane epohh algas Prantsuse majandusteadlaste eduga
Prantsuse revolutsiooni ajal. Algas piiritu enesetäiendamine.
Herder  oli mõjutatud valgustuse ja rahvusluse arenemisest. Ta  arvas , et
ajalugu on rahvaste ajalugu. Teda võib ka väga natsionalistlikult tõlgendada.
Ta väitis, et peale üldtingimuste mõjuvad ka rassid sündmuste kulgu. Ajaloo
lõpus ühinevad kõik jumalaga ja saavutavad täieliku teadmise.
12
PEATÜKK 1. AJALOO MÕISTE
1.7
Hegeli ajaloofilosoofia
Hegel  on näide ühest mõtlemistüübist. Filosoofias ja ajaloos. Osa 19.»saj fi-
losoofe  pidasid  seda filosoofiat valeks, kuid 19.»saj lõpus põlgasid Hegelit
ka ajaloolased. Näit  Ranke  oli väga konservatiivne, Hegelile see ei sobinud.
Lisaks olid nad veel poliitilised vastased.
Hegel tõestas filosoofilise arvutuse kaudu, kui palju on Päikesel planeete.
Samal ajal kui ta selle töö avaldas, leiti veel üks planeet. Tema filosofeeris
juba tehtud uurimuste üle, seletades, miks just nii palju. Hegel ütles, et nii ei
saa olla. Hegel vajus unustusse, vaid marksistid Plehhanov ja  Lenin  tõstsid
ta taas au sisse.
1.7.1
Hegeli allikakriitika
Ajaloofilosoofia jäi alles käsikirjana, tema poeg trükkis ta loengud ära. Suu-
res osas koguti need õpilastelt, aga poeg väitis, et kasutas ka käsikirju, mida
keegi ei ole näinud. Asi ei ole puhas.
19.»saj lõpus nägi G. Lasson ära, et  reaalsuses  asi ei vasta. Ta vaatas läbi
ja võrdles allesjäänud käsikirju ja märkmeid ning tegi uue  väljaande . Kokku
sai pikem ja paksem ning teoreetilises osas erinev raamat.
Hoffmeister hakkas 1930 uuesti “Ajaloofilosoofiat” ja Hegeli pärandit uu-
rima. 1955 ilmus teoreetiline osa kriitilisel ja parandatud kujul. Ta otsis üles
kõikvõimalikud Hegeli tekstid ning püüdis  asendada  tudengite konspektid
nendega. Väljaandes on need erinevad ˘sriftis.
Hegeli tööl on 4 osa: 1. on teoreetiline ning kolm ülejäänut jutustavad
maailma ajalugu Hegeli moodi. Kolme viimast osa ei ole ei redigeeritud ega
kontrollitud.
1.7.2
“Ajaloofilosoofia”
Hegel nimetas Maailma ajaloofilosoofiaks. Meie ajalugu on ise üks etapp
vaimuelu arengus. Algselt oli vaim puhas mõiste, see tekitas suure hulga
teisi mõisteid ja siis muutus algne mõiste looduseks. Vaim võõrandas ennast
looduseks, vastandas. Kui loodus oli arenenud, muutus ta tagasi vaimuks
inimese näol ja tuli uus etapp, mis on ajalugu.
Hegel eeldab, et igal  rahval  on oma vaim. Maailma-ajaloos väljub vaim
ühe rahva piiridest ja  teostab  ennast riigina ehk vabadusena. Tollal oli moes
rääkida rahvustest. Hegel kasutas laialt moes olevaid mõisteid. 9 Hegeli
jaoks on riik vabadus, vaimu on näha riigina. Vaim saab aru, mida ta teeb ja
on seega vaba.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
AJALOOFILOSOOFIA #1 AJALOOFILOSOOFIA #2 AJALOOFILOSOOFIA #3 AJALOOFILOSOOFIA #4 AJALOOFILOSOOFIA #5 AJALOOFILOSOOFIA #6 AJALOOFILOSOOFIA #7 AJALOOFILOSOOFIA #8 AJALOOFILOSOOFIA #9 AJALOOFILOSOOFIA #10 AJALOOFILOSOOFIA #11 AJALOOFILOSOOFIA #12 AJALOOFILOSOOFIA #13 AJALOOFILOSOOFIA #14 AJALOOFILOSOOFIA #15 AJALOOFILOSOOFIA #16 AJALOOFILOSOOFIA #17 AJALOOFILOSOOFIA #18 AJALOOFILOSOOFIA #19 AJALOOFILOSOOFIA #20 AJALOOFILOSOOFIA #21 AJALOOFILOSOOFIA #22 AJALOOFILOSOOFIA #23 AJALOOFILOSOOFIA #24 AJALOOFILOSOOFIA #25 AJALOOFILOSOOFIA #26 AJALOOFILOSOOFIA #27 AJALOOFILOSOOFIA #28 AJALOOFILOSOOFIA #29 AJALOOFILOSOOFIA #30 AJALOOFILOSOOFIA #31 AJALOOFILOSOOFIA #32 AJALOOFILOSOOFIA #33 AJALOOFILOSOOFIA #34 AJALOOFILOSOOFIA #35 AJALOOFILOSOOFIA #36 AJALOOFILOSOOFIA #37 AJALOOFILOSOOFIA #38 AJALOOFILOSOOFIA #39 AJALOOFILOSOOFIA #40 AJALOOFILOSOOFIA #41 AJALOOFILOSOOFIA #42 AJALOOFILOSOOFIA #43 AJALOOFILOSOOFIA #44 AJALOOFILOSOOFIA #45 AJALOOFILOSOOFIA #46 AJALOOFILOSOOFIA #47 AJALOOFILOSOOFIA #48
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kessy Õppematerjali autor

Lisainfo

Ajaloofilosoofia. Ajaloo mõiste probleemsus. Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm.
hegel , marx , filosoof , tsivilisatsioon , collingwood , ajaloofilosoofia , ajaloo mõiste

Mõisted

4 vastuargumendid, tööd kir, loengud, ettekande ettevalmistamiseks, inimeste elulood, iseasi, loonet kuulata, voltai, geneetiline eksimus, 4 õigustus, ajalookirjutuse idee, ontoloogia5, teatud mõttes, narratiiv, ontoloogia, narratiiv, kontrollimise mõt, me va, collingwoodi ajaloofilosoofia, järsku, ajaloola, ajalooli, hegel, väljaandes, tuslik, hegeli töö, ühe vabadus, ilmalikus ha, germaanlased, lism, juuras, hegeli käsitlusmeetod, verifikatsioon, oluline täiendus, millise kalaga, hegeli arutlus, mittekorra, kukutada, tsivili, tsivilisatsioon, tsivilisatsioo, tsivilisatsioon, arutlustes, optimaalne väljakutse, lagunemine, lõpliku hävin, umbes seitsmendas, tsivilisatsiooni mõiste, ähmaseks, 20ndatel, marxi põhi, mingi sarnasus, marxi jär, marxil, toot, dude tähtsust, muide, tööriistad, tege, metoodiliselt, tekkis küsi, orjus pi, kontrolluuringud, marxi puhul, het, käärid, teaduslik ajalugu, tuntud ajalookirjutaja, referatiivne ajalugu, osaliselt uuri, pragmaatiline ajalookirjutus, geneetiline ajalookirjutus, historiograafia teke, tust, kuivõrd emotsioonid, teadmistega, ena, sid, ajaloolaste uurimisväljal, ranke pu, agraarajalugu, sellised uurimused, kaubanduslik põllumajan, sealjuures, selliselt võetuna, lah, sellise kont, kaks taset, sajandi mõistmine, col, collin, collingwoodi arvates, pan, jaa, hol, allika seletamine, nüü, filo, gallie arust, danto, danto järgi, ajaloolised laused, mandelbaumi järgi, komplekte, järjekorrast rääkimine, romaanid teadmis, loo, eksisteerimi, õi, relativistid, seisukohast, üksiku, ajalooteadmine, häiritud, teisalt, veebruar 1889, collingwoodi, juuli 1902, 1980nen, gnoseoloogia, positivism, õi

Sisukord

  • Ajaloofilosoofia
  • Sisukord
  • Ajaloo mõiste probleemsus
  • Ajalugu kui ontoloogia mõiste
  • Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
  • Epistemüloogia
  • Uurimine ja protsess
  • Mis on ajalooline?
  • Hegeli ajaloofilosoofia
  • Hegeli allikakriitika
  • Ajaloofilosoofia”
  • Kriitika
  • Standardkäsitlus Marxi sotsioloogia klassikalisest osast
  • Marxi teooria teaduslikkus
  • Mõistmine
  • Narratiiv
  • Gallie
  • White
  • Danto
  • Vastuargumendid — Mandelbaum
  • Kvalitatiivse erinevuse eeldus
  • Kvaliteet
  • Objektiivsus
  • Mõiste
  • Vastuväited
  • A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge)
  • A.2 Gertrude Himmelfarb
  • A.3 Popper, Sir Karl Raimund
  • A.4 Hayden White
  • Sissejuhatus
  • Koostamine
  • Tulevik
  • Märkused kirjutamise kõrvalt
  • Peatükk 1
  • Ajaloo mõiste
  • Ajaloo mõiste probleemsus
  • Ajalugu kui ontoloogia mõiste
  • Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm
  • Epistemüloogia
  • Uurimine ja protsess
  • Mis on ajalooline?
  • Hegeli ajaloofilosoofia
  • A. J. Toynbee
  • Karl Marx
  • Peatükk 2
  • Ajalookirjutamise areng
  • tt♣✿✴✴✇✇✇✳✉t✳❡❡✴❢❧❢✐
  • Mõistmine
  • Peatükk 3
  • Seletus
  • Narratiiv
  • Esiteks
  • Teiseks
  • Kolmanda
  • Kvalitatiivse erinevuse eeldus
  • Objektiivsus
  • Inimesed
  • Collingwood, R(obin) G(eorge)
  • tt♣✿✴✴♠❡♠❜❡rs✳
  • ❜✳❝♦♠✴❜♦❧✴t♦♣✐❝❄❡✉❂✷✺✶✽✹✫s❝t♥❂✶
  • Gertrude Himmelfarb
  • Popper, Sir Karl Raimund
  • Hayden White
  • tt♣✿✴✴♠❡♠❜❡rs✳❡❜✳
  • ♦♠✴❜♦❧✴t♦♣✐❝❄❡✉❂✶✷✺✽✵✺✫s❝t♥❂✶
  • Mõisted
  • Positivism
  • Indeks

Teemad

  • Ajaloo mõiste
  • Ajalookirjutamise areng
  • Seletus
  • A Inimesed
  • B Mõisted
  • nature vs
  • nuture
  • kalju
  • Res gestae
  • ajaloofilosoofia
  • ajalooks
  • ajaloolise
  • ajalooline
  • inimene
  • Vaimustatult rääkimine ei ole siiski teadmine ega tõestus
  • murdumine
  • lagunemine
  • Hegeli teooriad olid spekulatiivsed, Toynbee oli empiiriline. . . lisame veel
  • ühe empiirilise teooria. .
  • hee-hee
  • hee-hee
  • Aasialikku
  • käärid-ja-liim
  • teaduslik ajalugu
  • referatiivne ajalugu
  • pragmaatiline ajalookirjutus
  • geneetiline ajalookirjutus
  • miks tappis
  • A. Burr Hamiltoni
  • linn
  • siit peaks algama uus teema
  • HILINESIN CA 5 MINUTIT
  • väärtus
  • käärid–liim–ajalugu
  • nähtamatut kätt
  • kuidas
  • seadus
  • tegevusvisandite
  • Eesti ärkamisaeg
  • meetodite ajalugu
  • ajaloolisi lauseid
  • pakkidena
  • Suur Prantsuse Revolutsioon
  • Religion and Philosophy (1916)
  • Speculum Mentis (1924)
  • Essay on Philosophical Met
  • An Essay on Metaphysics (1940)
  • The Idea of History (1946)
  • epistemoloogia
  • gnoseoloogia
  • loogiliste positivistide

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

60
doc
Filosoofia SH
32
doc
Keskaja filosoofia
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
343
pdf
Maailmataju uusversioon
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
84
docx
FILOSOOFIA
477
pdf
Maailmataju
87
doc
Filosoofia materjale





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !