janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor? Mitu dsauli on 1kcal? - 4200J Mitu kcal on 1g rasva, valku, süsivesikuid ja alkoholi? - 1g rasva 9kcal - Valku 4kcal - Süsivesikuid 9kcal - Alkohol 7kcal Kuidas on seotud termoregulatsioon ja välistungimused? - ·Kõigusoojane ehk eksotermiline loom kehatemperatuur sõltub - väliskeskkonna temperatuurist - ·Püsisoojane ehk endotermiline loom keha genereerib ise soojust ja - säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda
energiat 4kcal/g . Vajalik immuunsüsteemile ja ajule. Aeglased süsivesikute allikad Pika keetmisajaga pastatooted, keedetud kartul, All Bran Flakes (kliihelbed), puuviljad, piim ja piimatooted, eelaurutatud riis, kaerahelbed, tume leib, oad ja herned, marjad. Kiired süsivesiku allikad Kiirnuudlid, kartulipuder, hele näkileib, dekstroositabletid, kiirkeeduriis, ahjukatul, energiajook, sai, maisihelbed. Rasv on kõige energiarikkam toitaine, sisaldades energiat 9kcal/g. Keha vajab rasva nii energiaallikana, elundite teostamiseks kui ka elutähtsate protsesside toimimiseks. Vajalik ka toidu seedimiseks, sest see kergendab toidu lõhustumist ja teiste toitainete transporti kudedes. Küllastumata ja polüküllastumata rasvadel on küllastatud rasva ees veel järgmised eelised: nad sisaldavad elutähtsaid rasvhappeid mõjuvad hästi südamele ja veresoontele, kuna langetavad kolesterooli tase sisaldavad E-vitamiini, A- ja D-vitamiini
· Haiguse raviks on spetsiaalne dieet, mille abil peatatakse fenüülalaniini kujunemine organismis. Uuendtoit · Toit, mida ei ole enne 1997 aastat ulatuslikult Euroopa Liidus tarbitud. KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE 1. Tarbekaup jaguneb tööstuskaup ja toidukaup 2. Identifitseerimine, toode ja tootmine vastab hügieeninõuetele. 3. Kauba säilitamise tähtsaim tegur temperatuur. 4. 1g rasva annab 9kcal. 5. Kui säilivusaeg on tänase päevani, võib kaupa müüa, aga seda teisest kaubast eraldatuna. 6. ''Parim enne'' kaupa võib müüa ka pärast säilivusaja ületamist, ''kõlblik kuni'' kaupa müüa ei tohi! 7. 100% süsivesik on suhkur 8. Kiudained on kasulikud, sest nad puhastavad soolestikku. 9. GMI- kehamassi indeks, arvutatakse kaal/ pikkuse². 10. Kaalujälgijatele tuleb soovitada kalorivaeseid toite. 11. Ortoreksia- Haiglaslik tervisliku toitumise jälgimine. 12
* tsüklilised c) C aatomite vahelised üksiksidemed võivad oma ruumpaigutust muuta( valkude, nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- hapnik a) väga paljudes süsteemides on O oksüdeerijaks. b) Aeroobsed organismid tekitavad O baasil reaktiivseid osakesi e. vabu radikaale. Kui neid on palju, on ohtlik. Mõõdukas koguses vabu radikaale on vajalik , sest neid kasutatakse organismie kaitseüsteemides. NB! Teada on et õhus on ~21% O 2. Ja paljud inimesed arvavad, et mida rohkem O 2 hingata, seda parem
Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. (valgu süntees, sahhariidide süntees, fotosüntees). Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. (rakuhingamine, valgu lagundamine). 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. Toitainete kasutamise järjekord: I Sahhariidid (gcl)- 1g 4kcal (17,6 kJ). Varu on taimedel tärklises (mugul, vars, vili). Loomadel glükogeenis (maks, lihased). Seentel glükogeenis. II Lipiidid (rasvad, õlid)- 1g 9kcal (38,9 kJ). Varu on taimedel õlina, loomadel rasvadena. III Valgud- 1g 4kcal , alkohol 1g 7kcal. 4. ATP- adenosiintrifosfaat. Koosneb lämmastiklahusest, adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Energiat salvestub U30kJ 1 mooli kohta. Moodustub glükolüüsi, käärimise ja fotosünteesi käigus (salvestab energiat). ATP-P=>ADP; ADP-P=>AMP; ADP+P=>ATP 5. Gcl lagundamise üldvõrrand: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 38 ADPi+38Pi 38ATP 6. Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus
energi at. Pi me dus s t a a di umi t ä ht s a ma d p ro ts e s s i d on: — süsi ha ppegaa si si dum i ne at m osf äär i st ; — gl ükoo si sünt ees ; — vaheühen di (NADP) j a ATP al gse sei sun di t aast um i ne (ADP*) Aeroobne glükoosi lagundamine-hapnikuga ,saab 38 ATP-d, ei teki mürke ja pikaajaline Anaeroobne-ilma hapnikuta, saab 2 ATP-d, tekivad mürgid, piimahpe, lühike kestvus 1g lipiide annab kõige rohkem energiat 9kcal Makroergiline ühend-salvestab energiat ja tassib kiiresti seda DNA replikatsioon- raku jagunemine Biheeliks- DNA kaksikahel Valgu süntees- ei saa tagavara võtta 1.etapp- translatsioon DNA-st RNA, see suudab ribosoomides hästi hakkama saada 2.etapp-translatsioon, ribosoomidest tekib valk Aminohape jääkidest mRNA- info valgu kohta, is aminohappe jäägid seal on tRNA- tassib aminohappeid rRNA- paneb aminohappe kokku, mis omakorda moodustab valgu
Inimorganismi võimetus toota piisavalt ensüümi, et lõhustada laktoosi. 4.Mida peaks teadma transrasvhapetest? Transrasvhapete liigtarbimine tõstab kolesteroolitaset 5.Kirjelda süsivesikute rolli organismides (4) koos näidetega. 1) Energia tootmine 2) Energeetilse varu loomine 3) Ehituslikud ülesanded 4) Kaitsefunktsioon 6.Kui palju energiat saab 1 g süsivesiku, 1 g lipiidi, 1 g valgu lagundamisel? 1g süsivesikust saab 4 kcal 1g lipiidist saab 9kcal 1g valgust saab 4 kcal 7.Miks tavaliselt ei lagundata valke energeetilisel eesmärgil? 8.Kuidas jagatakse lipiidid, too näited. Milline tunnus neid ühendab? 9.Kirjelda lipiidide ülesandeid (7) koos näidetega. 1) Varuaine 2) Energiaallikas 3) Ehitusmaterjal 4) Kaitse 5) Lahusti 6) Sigaalmolekulid 7) lähtaine 10. Mis on kolesterooli ülesanded organismis? Too näited. Mille poolest erineb ,,hea" ja ,, halb" kolesterool? Kust saab organism kolesterooli? 11
aega ja hakkab sööma. Alkoholi tarbimine tugev alkoholi tarbimine organismi võitlus, ei tekita ülekaalu. Mõõdukas ületarbimine 7kcal 1kg. kehaline aktiivsus. Energiaallikad: süsivesikud (valdavalt maksas, 1600 kcal lihastes umbes 2000 kcal)see ei ole kõik kasutatav. Aju ja kesknärvisüsteem saavad suurema osa. Väike osa ringleb veres glükoosi näol. Kui maksas glükoos väheneb, siis tekib kaitserefleks kesknärvisüsteemile suhkrud. Lipiidid 1g 9kcal. Valgud energiaks ei tarvita. Nälja korral lihasvalgu lagundamine. Alkohol Ülekaaluliste liikumise iseärasused. Tavainimesest halvem vorm. See raskendab liikumist. Sagedased haigused .esimene eesmärk: ei ole panna dieedile, vaid suurendada energiakulu. Autot vähemaks. Oluline, et liikumise juures jääks hea enesetunne. Kui tekib liigsuur pingutus, siis see ei toimi. Ideaalne, et peaksime suutma inimese sinna, et tekiks püsivad muutused (pool aastat). Liikumise iseloom
Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset)
mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? 1g süsivesikuid = 4kcal 1g proteiine= 4kcal 1g lipiidid ehk rasvad= 9kcal 38. Milliseid toitaineid vajab inimene suurtes ja milliseid väikestes kogustes? Suurtes kogustes vajab inimene süsivesikuid, rasvu, vett, valke ning kiudaineid. Väikestes kogustes vajab inimene vitamiine 39. Milliseid tagajärgi toob kaasa toidu ebavõrdne jaotumine maailmas? Igal aastal sureb nälga kümneid miljoneid inimesi. Samas on palju ülekaalulisi ja rasvumist arenenud maades. Palju terviseprobleeme.
aedvili , lagunedes veelgi aeglasemalt, annab energiat ka siis, kui riis on juba seedunud. Süsivesikuid sisaldavad toiduained: Keedetud kartul keedetud riis kaerahelbed oad must leib tatar täisterajahust pasta, neljaviljahelbed, rukkihelbed tume näkkileib mais maasikad, vaarikad arbuus, melon, õun, pirn, ananass, kiivid, kirsid, murelid jogurt greip, apelsin, mandariin. RASVAD 1g-9kcal On toidu asendamatu koostisosa. Üks energiarikkamaid toitaineid. Rasv on hädavajalik vitamiinide imendumiseks ning hormoonide normaalseks sünteesiks. Jagunevad: Asendamatud rasvhapped ehk toatemperatuuril vedelad taimsed rasvhapped Asendatavad rasvhapped ehk toatemperatuuril tahked loomsed rasvhapped. Rasvad sisaldavad kolesterooli, mis on ühelt poolt vajalik keha normaalseks funktsioneerimiseks teiselt poolt tekitab veresoonte lupjumist.
· Piirake maiustuste ja karastusjookide tarbimist. · Kui pruugite alkoholi, siis tehke seda mõõdukalt. Kasulik teada: · Ööpäevases toiduratsioonis peavad süsivesikud kalorsuselt katma 60-70% vajadusest(või 8-12g iga kehamassi kohta kg kohta). 1g süsiveisikuid=4 kcal · Organismi ööpäevane rasvavajadus on 1,4-2,4 g iga kehamassi kg kohta või 20- 30% päevaratsiooni ülidisest kalorsusest.1g rasva = 9kcal · Kiudaineid vajab organism ööpäevas 25-30gkehamassi kg kohta) · Valgud moodustavad umbes 10-15% kaloritest(või1,6-2,6 g iga kehamassi kg kohta),mida organism omandab päeva jooksul toiduga,kus loomse ja taimse toidu optimaalne vahekord on-60%ja 40%.1g valku=4kcal · Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi.1ml vett =o kcal · Minimaalne vajalik päevane kogus erinevaid köögivilju,maitserohelist ja juuri on
seedimisele ja omastamisele. Seda energiat nimetatakse toitainete postprandiaalseks toimeks ehk toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime – see energiat, mis kulub pärast söömist seedimisele ja omastamisele – moodustab kogu üldisest energiast u 7%. Kõige suurem energiahulk kulub valkude omastamiseks, kõige väiksem süsivesikute omastamiseks. Erinevate toitainete energeetiline väärtus on süsivesikutel ja valkudel, 1g annab 4 kcal. Lipiidil on energeetiline väärtus 1g puhul 9kcal. PAV-i määramiseks kehtivad järgmised tingimused: 1. Määramine viiakse läbi lamades ja enne määramise algust peab juba 30 min lamama – organism läheb sel moel puhkeseisundisse 2. Eelnevalt peab olema söömata 10-12 tundi (mitte rohkem, mitte vähem) 3. Ruumi temperatuur peab olema +20-22 kraadi (keskmise riietuse korral). Seda temperatuuri (+20-22 kraadi) loetakse komfordi tsooni kuuluvaks –
Nähtust nimetatakse anaeroobseks läveks, sest alates sellest piirist ei ole organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on jõudnud piirini, kus see on organismile kahjulik ning pole vabu süsivesikuid, mida anaeroobses protsessis ära kasutada. 13.Mille poolest erineb süsivesikute kasutamine energiatootmises rasvade omast ? Rasvade energiatihedus on suurem ning ühe grammi kohta saab rohkem energiat kui süsivesikutelt. (Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal) Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ?
Vee funktsioonid biosfääri tasandil. 1) Vesi on ökosüsteemis kliimat kujundav faktor (nt sademed, hoovused) 2) vesi määrab bioproduktsiooni taimedel (nt niiskus) 3) vesi on kõikide riikide esindajate elukeskonnaks Orgaaniliste ühendite biofunktsioonid Funktsioon SÜSIVESIKUD LIPIIDID VALGUD 1. energeetiline 1 g -> 4kcal 1g -> 9kcal 1g -> 4kcal annavad palju energiat, kuna neis on palju vesinikku Energeetiline % U 55...60ja U 30% U 10...15% ööpäevasest energiavajadusest Energeetiline 10 sek 20 min Viimases järjekorras kasutuselevõtt 2
piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad: ph on alla 5,5) · H osaleb vesiniksidemete tekkes 1) H...O 2) H...N · H määrab ühendi energeetilise potensiaali 1) süsivesinik 4kcal(1g) vesinikside suureneb 2) alkohool(etanool) 7kcal(1g) 3) rasvad, õli 9kcal(1g) Hapnik(O) · osüdeerija O ja toitainete reageerimesel tekib: energia vabanaeb ja vesi ja CO2 tekib · - 5% O2, vabad radikaalid(teatud koguses vajalikud kaitsesüsteemide rakkudes vajalikud(õgirakud, fagotsüüdid) ise toodab) · Hapniku kondsentratsioon veres reguleerib hingamis sagedust. Veel võib üldistada C/H/O 1) kõik need elemendid kuuluvad kõikide orgaaniliste biomolekulide koostisse.
kudedesse, kus nendest ja fosfolipiididest sünteesitakse uuesti triglütseriid, mis on varurasvaks. Mis nendest rasvhapetest saab, mis maksa lähevad? Maksa sisenevad rasvhapped moodustavad valkudega ühendeid, mida kutsutakse väga madala tihedusega lipoproteiinideks (VLDL) ja need lähevad maksast uuesti verre. Neid võidakse ka suunata kudedesse, rasvkoesse. Lipiidide vajadus toiduga on u 25-30% ööpäevasest kaloraazist. 1g lipiide annab energiat 9kcal. Lipiidide saamisel on oluline ka, et toidus oleks teatud hulk taimseid lipiide. Taimseid peaks päevas 10-15 grammi saama(nt päevas 1 supilusikatäis taimset õli). 5. Mineraalainete ja vee ainevahetus. Organismi ööpäevane veebilanss. Erinevate mineraalainete ( kaltsium, kaalium, raud, jood, floor, räni jt.) funktsioonid organismis ja nende saamisallikad. Kaltsiumi on vaja: struktuursete funktsioonide täitmiseks, kuuludes organismi luukoe,
Süsivesikud Süsivesikud on organismi tähtsaimaks energiaallikaks kuuludes kõigi rakkude ja kudede koostisesse ning mitmete hormoonide koostisesse. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariidide (glükoos, fruktoos), disahhariidide (sahharoos, laktoos, maltoos) ning polüsahhariididena (tärklis, tselluloos) 1 kcal = 4,19 kJ 1g süsivesikuid annab 4kcal 1g rasva annab 9kcal 1g valke annab 4 kcal Makrotoitainete kestev liigtarbimine on seotud organismi jaoks ebasoovitavate tagajärgedega (näiteks rasvumine) või krooniliste haiguste arenemisega (näiteks II tüüpi diabeet). Samuti eksisteerib eluks hädavajalik makrotoitainete miinimumtase. Kestva alatoitluse esmased tagajärjed on kurnatus, düstroofia, nälgus jne. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine on organismi jaoks samuti kahjulik.
Üksik vesinikside on nõrk, kuid neid on palju, plus nad on vajalikud valkudes ja nukleiinhapetes. Vesinikioonid määravad biosüsteemides happelist pH väärtust (maomahl, täiskasvanutel pH 1,5 2,5; lastel oluliselt vähem happeline). Mida rohkem on orgaanilises ühendis vesinikku seda kõrgem on yhendi energeetiline väärtus lõhustumisel. Grammi süsivesikute ja lipiidide energeetiline vahe tuleneb sellest, et rasvhapetes on rohkem vesinikku. 1g etanooli 7 kcal; 1g lipiide- 9kcal. C;H;O esinevad kõikides oraanilistes biomolekulides. N;P;S mitmekesistavad biomolekulide struktuure. 6 lego klotsist saab oluliselt rohkem struktuure kui 3- st. Neid elemente võb leida valkudest, nukleiinhapetest, vitamiinidest, hormoonidest kuid ka lipiididest (fosfolipiid) ja osadest süsivesikutest (kitiin). Nende elementide esinemine keemilistes rühmades tõstab ühendite reaktsioonivõimet. Kõik need elemendid osalevad erinevates keemilistes sidemetes. N (vesinik v
c) lipiidid on hüdrofoobsed. d) lipiidid hüdrolüüsuvad st. osaline lagunemine mille käigus tekivad alkohol ja rasvhapped. e) lipiidid on väikese molekulmassiga ühendid. Lipiidide jaotus : a) lihtlipiidid (rasvad, õlid, vahad) b) liitlipiidid (fosfolipiidid) c) tsüklilised lipiidid (steroidid) Rasvade ja õlide biofunktsioonid : *Rasvad on omased loomadele, õlid taimedele. 1) energeetiline : 1g rasva lagundamisel saame 9kcal energiat. ööpäevasest energiavajadusest peaks see moodustama 25-30%. 1a) erilist energeetilist funktsiooni täidab PRUUN RASVKUDE. Selle ainsaks ülesandeks on sooja tootmine. Kogu vabanev energia hajub soojusena. Seda vajavad talveunest ärkavad loomad. Talisuplejatel tekib see ka. 2) kaitsefunktsioon : a)kaitse madalate temperatuuride eest. b) amortisaatorina põrutuste pehmendaja (neerud)
annaabi.ee 
