müüridega Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust Need olid 6m kõrged ja 3,5m paksud Aurelianuse müüri osi ning väravaid on säilinud tänaseni Aurelianuse müürid Kasutatud materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/foorumid/pilt/06_trajanus.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Basilica_Ulpia_J_Guadet_1867.jpg http://25.media.tumblr.com/tumblr_m4mfox6eWL1rui49ao1_1280.jpg http://uus.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma6-maria.jpg http://uus.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma7_maria.jpg http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm http://www.rome-in-italy.com/PHOTOS/murs-portes-rome/Muraille-Aurelien- Rome_3592.jpg
hilise impeeriumi ajajärgul) Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid. Näiteks Cicero villa ja söögisaal Faunuse majas Pompeijs. 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike, näiteks Hadrianuse villas. Varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr, näiteks: Santa Costanza kirikus Roomas. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm) Lisad. Pildid. Seinamaal ,,Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. (http://sites.google.com/site/ad79eruption/pompeii/villas-outside-the-walls/villa-of-cicero) 1. Väga tuntud nn. ,,Poetessi portree", mis on üks võluvamaid ja siiramaid naiskujutisi üldse. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm)
amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on siiski kindlad elemendid, millest kinni peetakse. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral
Colosseum Merilin Parv 10 klass Varstu keskkool Keiser Nero Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Konstruktsioon Piilarid Kolmveerandsambad Väljapääsud Müürid Konsoolkivid Kirjeldus Rooma impeeriumi suurim amfiteater Ehitamist alustati u. aastal 70, valmis aastal 80 Mahutas 50 000 pealtvaatajat 50m kõrge, ümbermõõt 527m 4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Metsloomadega võitlemiseks Süüdimõistmised Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 1993-2000 toimus põhjalik restaureerimine Kasutatud kirjanuds Peter James, Nick Thorpe "Muistsed Leiutised" Tehnika Maailm 2001-1 "Amphitheatri flavium Rooma sümbol" Neil Stevenson "Arhitektuur" http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum...
·Teater koosnes kolmest tasandist, mida toetasid sambad VÄLIMUS ·Teatrist viis välja Marcelluse teatri sammaskäik arkaadid Octavia portikus. TÄNAPÄEVAL ·Läbi sajandite on seda teatrit kõige rohkem taastatud ning parandatud ·Osaliselt säilinud, kuid varemetes ·Teatri ülaosa jaotatud paljudeks Korteriteks ·Selle ümbrust kasutatakse suvel kontsertide kohana KASUTATUD KIRJANDUS ·http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/19kultuur1.htm ·http://www.romaviva.com/colosseo-fori-imperiali/marcellus_theater.htm AITÄH
Titus Livius Tegevus Livius on kirjutanud filosoofia- ja retoorika alased traktaate, kuid need pole eriti Livius hakkas Augustuse õhutamisel kirjutama teost Rooma ajaloost Seadis oma eesmärgiks anda edasi vanade roomlaste kombeid ja igapäevaelu Livius tõi ajaloosündmustest välja õpetliku ja kasvatusliku essentsi Tähtsus Roomas Kirjutas üles Rooma ajalugu käsitleva teose "Ad urbe condita" ("Linna asutamisest alates") Lõi roomlastele sellise ajaloo, mida nad näha tahtsid Hea positsiooni tõttu sai ta omale palju toetajaid ja sellega ta mõjutas vana vabariiklikku Rooma austamist Mõju tänapäevale Liviuse töid tunnustatakse kõrgelt kui kirjanduslikke ja kunstilisi saavutusi Põhjalik ülevaade Rooma ajaloost Huvitavad faktid Teos "Ad urbe condita" koosneb 142-st raamatust, mis hiljem jagati teos dekaadideks, igaühes kümme raamatut. Teose kirjutamiseks v...
jpg http://www.laits.utexas.edu/memoria/media/VergilBardo_1.jpg https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/cc/a1/bc/cca1bc4f68d42ecebdb811a91d126c94.jpg http://1.bp.blogspot.com/_0BuvID10bgY/TR081S8hw_I/AAAAAAAADio/WIEyOOccXuo/s1600/guarddog- pompeii.jpghttp://1.bp.blogspot.com/_0BuvID10bgY/TR081S8hw_I/AAAAAAAADio/WIEyOOccXuo/s1600/guarddog-pompeii.jpg http://media-2.web.britannica.com/eb-media/91/93591-004-247CACF3.jpg http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/7rooma-kunst http://kunstiabi.weebly.com/vana-rooma-kunst.html TÄNAN KUULAMAST!
Loodan, et lugejail oli huvitav ja meeldiv mu tööd lugeda, sest minul omal oli seda küll põnev uurida ja paberile panna. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Teater 13.01.09 2. raamat: Nahkur, A. Kirjandus antiigist renessansini. Tallinn,Koolibri kirjastus, 2005, 183 lk. 3. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/images/amfiteater.jpg&imgrefurl= http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/6roomamaailmariik.htm&usg=__tPGEYm fUz2TwN0TgZ35BchzECPs=&h=215&w=286&sz=10&hl=et&start=2&um=1&tbnid=cW2 KLlxINXqTcM:&tbnh=86&tbnw=115&prev=/images%3Fq%3Dkreeka%2Bamfiteater %26um%3D1%26hl%3Det 13.01.09 4. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://sellinemaailm.files.wordpress.com/2007/03/amfiteater.jpg&imgrefurl=http://sel linemaailm.wordpress
lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena. Arsti või ämmaemandana oli naine aga ühiskonna lugupeetud liige. Auväärne amet oli ka kangaste ja rõivaste valmistamine. Eriti ihaldatud, aga ka halvustatud, olid näitlejad, muusikud ja teised lõbustajad Kasutatud kirjandus Setälä, P. 2001. Antiikaja naine. Tallinn http://www.culture-of-peace.info/books/history/crete.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18har https://www2.bc.edu/~mcglynka/honors1.html
Teatrikülastaja antiikajal ja tänapäeval Nii antiikajal kui ka tänapäeval on inimesed saanud nautida teatri mängulisi ja põnevaid etendusi. Kuna teater pärineb juba antiikajast, siis on sellega ,,kaasas käinud" palju erinevaid kombeid ja tavasid, mis on iseloomulikud nii etenduse toimumis kohale kui ka vaatajaskonnale. Antiikaja teatris asetsesid pealtvaatajate kohad tõusvalt poolringis ümber orkestra, teatrisse olid oodatud kõik ühiskonnakihid, mis on ka tänapäeval nii. Vaatajad jõid veini, hüüdsid näitlejatele vahele, loopisid näitlejaid, kelle mäng ei meeldinud, pähklitega. Loomulikult on selline käitumine tänapäeval vastuvõtmatu, mistõttu selliseid asju ei esine. Mina arvan, et see on hea, et praeguselajal pole kombeks laval olevaid näitlejaid, millegagi visata, kui näidend ei meeldi aga leian ka, et antiikaja teatrikülastus võis väga põnev olla, sest lubatud oli oma arvamuse kohene avaldamine, mis ,,vürtsitas"...
angelfocus.com/archangels.htm http://suleke.blogspot.com/2008/01/peaingel-gabriel.html http://angelgabriel.blogspot.com/ http://www.humanitiesweb.org/human.php?s=g&p=a&a=i&ID=334 http://www.textweek.com/art/gabriel.htm http://www.slideshare.net/hommik/vanarooma-arhitektuur http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/7rooma-kunst http://www.bookdrum.com/books/the-interpretation-of-dreams/9780199537587/bookmarks-226-250.html http://maryellenb.typepad.com/o_night_divine/picture-study/ http://www.oceansbridge.com/oil-paintings/product/74280/thearchangelmichaeldefeatingsatan http://www.royalacademy.org.uk/exhibitions/byzantium/image-gallery-exhibition-highlights/gallery-of-key- images-7,16,BZ.html
peksis Nero isiklikult surnuks. Tüli põhjuseks olevat olnud Poppaea etteheide, kui purjus Nero ühel õhtul hobuste võiduajamistelt liiga hilja naasis. Keiser Nero oli kahtlemata üks huvitavamaid isiksusi pikas Rooma keisrite reas. Tema kohta liigub mitmeid legende, mis veel tänapäevalgi õõvastust tekitavad, kuid lisavad ühtlasi Nero karakterile värvikust (http://miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/6-7-10-2.htm 2/10/2010 10:00 PM) Lisa 1 Nero palee varemed (http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/22/e9/56/nero-s- palace.jpg 2/10/2010 10:03 PM) Lisa 2 Nero Kuldne palee (http://media-2.web.britannica.com/eb-media/66/120866-004-143E93BA.jpg 2/10/2010 10:06 PM)
eKr 54. pKr) · Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr) Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat, kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarberiistades ja nõudes, mustas ja punases keraamikas. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/maalikunst.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm EE 8. köide Jaak Kangilaski "Kunstikultuuri ajalugu"
Uus Testament on kirjutatud vanakreeka keeles (koinees). Esimestel sajanditel pKr tõlgiti see ladina keelde. Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli Vulgata. Uus testament on suuresti mõjutanud kaasaegse Läänekultuuri kujunemist. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5-5-6-1.htm www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/7rooma/6-7-12-3.htm lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Keiser%20Nero.doc http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/15kristlus.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/ristiusk_roomas_uusmiksike.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/lingid/paulus.html Jürgenstein,T., Ruut,R., Friedenthal,T.-E. ,,Kristlik ajalugu ja tänapäev. Kristlik eetika.",
Kunstiajaloo KT konspekt – Mathias Ranna 1.Kreeta-Mükeene (sarnasused, erinevused) Sarnasused: • lossid olid labürinditaolise plaaniga • lineaarkiri • sarnased jumalad/jumalannad Erinevused: • Kreeta lossid kindlustamata, Mükeene omad ümbritsetud väravaga • Mükeene kultuuris oli sõjakam Mükeene kunstist Lõvivärav periood kui Kreetal • Kreeta lineaarkirja A(alfa) ei ole võimalik tõlkida, Mükeene kiri B(beeta) arusaadavam • Kreeta kunst rahumeelne, värviline, seinamaalidel oli kalad ja delfiinid. • Mükeene kunstis domineerib sõjakus ning mees, värvid tuhmid 2. Vana- Kreeka 2.1 Arhitektuur: Arhailine – Dooria • vanim stiil, madalad ja jässakad sambad • sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik • friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest • triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kau...
Kõige huvitavamaks pean seda, et tol ajastul, kui ei olnud korralikke tööriistu ega tehnikat, ehitati nii massiivseid ja ilusaid hooneid. Tähtsaks pean ka insener-tehnilisi lahendusi, teed, sillad, veejuhtmed, mis andsid alguse selliste ehitusosade arengule. Joonis 15 Rooma tüüpiline foorum(väljak) Kasutatud kirjandus: (1) http://karinakunstiajalugu.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html (2) http://kunstiajalugu-lv.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html (3) http://miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm (4) http://www.slideshare.net/hommik/vanarooma-arhitektuur
Nad moodustasid enamuse Rooma armeest. Abielud nende vahel olid keelatud. Mõne aja pärast patriitside ja plebeide vaheline ebavõrdsus kadus, mõlemad klassid moodustasid Rooma aristokraatia ,ning tühistati ka nende vaheline abielu keeld. Tooga Tuunika KASUTATUD KIRJANDUS http://www.hot.ee/seggo/failid/rooma.doc http://kaur.pri.ee/?p=60 http://www.laborint.com/12a/uploads/files/ajalugu__olustik_ja_argielu_roomas.doc http://miksike.com/docs/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.htm INIMENE, ÜHISKOND , KULTUUR Iosa Vana-Idamaad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava, koostaja Helmut Piirimäe) ANTIIGILEKSIKON 2
Referaat Rooma ja roomlased Ma kästilen oma ettekandes seda riiki ja selle inimesi. Räägin nende eluolust, ühiskonnakorraldusest, perekonnast, roomlase haridusest, riietusest ja söögist. Antiikaja tugevaima orjandusliku riigi ajalugu jaotakse kolme põhiperioodi: kuningate ajajärk, vabariigi ajajärk ja keisririigi ajajärk. Rooma asus väga soodsas kohas mägedest alguse saanud laevatatava Tiberi jõe vasakul kaldal, soise tasandiku seitsmel künkal. Tiberi suudmes asus põhjast lõunasse viiva rannikuäärse tasandiku maismaatee sild. Selle silla ümber tekkis Rooma linn, millest hiljem sai maailmariigi pealinn. Pärimuse järgi toimus linna rajamine 21. aprillil 753. a eKr. Sellest ajast lugesid roomlased oma ajaarvamist. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknevat ristkülikukujulis...
http://postimees.nuattitude.ee/est/?newsID=7691&folderName=petra http://www.nordlandtravel.ee/client/default.asp?wa_id=1368&wa_id_key http://postimees.nuattitude.ee/est/?newsID=7696&folderName=lunastaja http://en.wikipedia.org/wiki/Christ_the_Redeemer_(statue) http://en.wikipedia.org/wiki/Machu_Picchu http://www.aripaev.ee/1665/rpp_turism_166501.html?e=mc2&leht_id=1665 http://postimees.nuattitude.ee/est/?newsID=7692&folderName=chichen ENE nr 2 http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum http://www.meeri.org/Tekstid/ROOMA %2520ARHITETKTUUR.doc+colosseum&cd=59&hl=et&ct=clnk&gl=ee&lr=lang_et http://et.wikipedia.org/wiki/Tad%C5%BE_Mahal
eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Kreeka kunsti ja kirjanduse mõju Roomale oli nii võimas, et Vana- Rooma jumalad muudeti kreeka jumalate sarnaseks ning samastati nendega. Enamik neist jäi siiski rooma nimega. 9 Kasutatud allikad et.wikipedia.org http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vanakreeka_jumalad_karolrahuoja.htm http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/7rooma/jumalad.htm http://www.vkg.werro.ee/aivar/91/index.html 10
Tullius aeti Roomast minema. Sellest juhtumisest peale jäi roomlastele vihatuks kuninga kui riigijuhi nimi ning võeti üheskoos vastu otsus, millekohaselt muutub kuningat tagasikutsuv inimene koheselt lindpriiks, keda võib esimese kättejuhtuva relvaga tappa. See periood märkis esmakordset soovi ühiskonnas minna üle vabariiklikule korrale.25 4.2. Vabariigi aeg 21 Ibid 22 M, Pärna. Op cit. 23 Miksike. Servius Tulliuse reform. //www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/servius.htm 24 M, Pärna. Op cit. 25 Ibid 13 Kuninga ärasaatmisega ei saavutanud riik hetkega demokraatlikkust - see kujunes aegamööda. Muudatused hakkasid toimuma peale plebeide ülestõusmist ja ähvardust linnast lahkuda või ähvardust loobuda riigikaitsest. Peale seda said nad endale õigused, mis olid ainult patriitsidel. Nendeks olid näiteks õigus abielluda patriitsiga, millega kadus sakraalne takistus pidada
Kasutatud kirjandus ,,Üldine kunstiajalugu"-1997 Kirjastus ,,Kunst" Jaak Kangilaski, lk 30-32, 35-40, 45-50. Mingi raamat pidi siia tulema http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.htm http://kunstiabi.weebly.com/vana-kreeka-kunst.html http://www.slideshare.net/hommik/vanakreeka-arhitektuur www.meeri.org/Tekstid/Kreeka.doc http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon#Architecture http://konspekt.weebly.com/suumltevaka-ajalugu-esimene-periood.html http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/vana_rooma%20_arhitektuur.htm http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/12-romaani?from_search=5 Wikipeedia Google Silmaringi teatmik "kunst" robert cumming "arhitektuuri ajalugu" Jan Gympey
Kui vaadelda Rooma tsiviilprotsessi üldiselt, leiame, et iseloomulik oli kahe staadiumi olemasolu: in jure ja in iudicio. Üsnagi tõenäoline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess küll vaid ühe, kuid hiljem arenes sellest tüüpiline kahe staadiumiga protsess. Kahe staadiumi olemasolu oli vajalik eriti formulaarprotsessi puhul, kuid võib ka väita, et tekkis juba legisaktsioonilise protsessi puhul2 1 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18haridus.htm 2 Hesi Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 2 OLULISEMAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKAD CORPUS IURIS CIVILIS CIC loomise põhjused ja eesmärgid: · Õiguse ütlustamine · Õigushariduse ühtlustamine · Ristiusu kiriku tugevdamine · Lääne-Rooma alade uuesti integreerimine · Legitimeerib ennast seaduse andjaks3
ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D10%2D1.htm (9) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D7%2D3.htm(10) · http://www.miksike.ee/referaadid/suurbritannia1.htm (11) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D4%2D1.htm (19) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D2%2D1.htm (20) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroo3pa/9%2D8%2D12%2D2.htm (21) · http://www.miksike.ee/referaadid/itaalia.htm (24) · http://www.miksike.ee/lisa/6klass/7rooma/itloodus.htm (25) · http://www.miksike.ee/referaadid/albaania.htm (28) · http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%3D4%2D4.htm (30) · http://miksike.ee/lisa/8klass/3teema/loodus/alpid.htm (32) 31 · http://miksike.ee/referaadid/kreeka2.htm (33) · http://miksike.ee/referaadid/kreeka.htm (35) · http://www.miksike.ee/referaadid/albaania.htm (3) · http://www.miksike
kui see oli plebeidele kahjulik. Nad võisid seisma panna iga konsulite ja muude ameti-isikute korralduse (peale sõjaliste käskude). Selleks piisas neil "veto" (keelan) sõna lausumisest. Tribuuni isik loeti puutumatuks. Et olla igal ajal valmis plebeide abistamiseks, ei tohtinud rahvatribuunid linnast lahkuda ja nende majauksed jäid kogu ööks-päevaks avatuks igale plebeile. http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rahvatribuun.htm Reljeef – osa kivi- või saviseinast, mis on kaunistatud seina tasapinnast kõrgemate kujundite või joonistega. Termin on pärit ladinakeelsest sõnast levo, tõsta. Et teha reljeefi on vaja jätta mulje nagu oleks pilt tõstetud tasapinnast kõrgemale. Tegelikult lõigatakse tasast kivi või puupina nii, et reljeef välja tuleks. Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), -
annaabi.ee 
