Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"500km" - 23 õppematerjali

GEODEESIA EKSAMI VASTUSED
3
odt

GEODEESIA EKSAMI VASTUSED

Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Telgmeridiaan L=24° 00' Mõõtkavategur =0.9996 Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00' lähtepunkti ristkoordinaadid: X0=0 m, Y0=500km 10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km. 13

Geograafia → Geodeesia
285 allalaadimist
Baikali järv
20
pptx

Baikali järv

Baikali järv Baikali järv Täpne asukoht • Venemaa ja Mongoolia riigipiiril • Ida-Siberi lõunaosas • 104-110N , 51-55E Üldandmed • Suurim sügavus 1637m (758m) • Pikkus 636km • Laius 80km • Soolsus 0‰ (mageveekogu) • Kaldajoone pikkus 2000km • Pindala 31 500km² • Ümbritseb Euraasia manner Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Laviinid
2
doc

Laviinid

Lumi Laviinid Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjusatud liikumine. Kõige surmatoovama laviini algusele eelneb sügava, summutatud praksatuse taoline heli. See on müra, mille tekitab sadade tuhandete tonnide lume lahtimurdumine mäeküljelt, mis on võrreldav tohutu aknaruudu kildudeks purunemisega. Mõne laviini kiirus võib ületada 500km/h. Tugevas lumetuisus keerutatakse lumehelbed jäiseks tormiks, kuid laviinid on lumise ilma äärmus. Kui lumekiht tormab mürinal, haarab ta kaasa surmavad jääkamakad ja kaljunukid. Laviin võib tekitada ka suure kiirusega tuule, mis murrab puid ja rebib majadelt katuseid. Laviini lõppedes on mõne sekundiga tekkinud rusud, sealhulgas betoonehitiste jäänused, mis teeb inimesele võimatuks

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Metallurgia - must ja värviline metallurgia
1
docx

Metallurgia - must ja värviline metallurgia

lähedale on vaja ka linnu (tööjõud) ning tuleb arvestada ka keskkonna nõuetega. Vanametalli osatähtsus on suurenenud. Kunstmaterjali, uute metallide kasutuselevõtt. Suured söekaevandused suletakse, hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega. Jaapani autode kere on õhuke ja roostetab ruttu. Metallurgia mõju keskkonnale ­ metallimaagi sulatamisel paiskub atmosfääri gaase, mis koos veega põhjustavad happesademeid. Saastamisraadius on kuni 500km. Must metallurgia Tooraineks on rauamaak. Sai alguse 15. Sajand Euroopast. Maagi rikastamine/töötlemine toimub maardlates. Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias, LAV, Venemaal. Enamik toodangust eksporditakse. Terase tooraine on rauamaak, korrosiooni kindluse tugevuse saamiseks lisatakse mangaani ja niklit. Suurimad tootjad on Hiina, Jaapan ja USA Värviline metallurgia Tootmise maht on väiksem, töödeldakse üle 70 metalli: vask, plii, tsink, tina.

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
Metallurgia
18
ppt

Metallurgia

Tooraine Energeetika Tööjõud Tarbija Keskkonna nõuded Metallurgia uued suunad Vanametalli tähtsus kasvab nt. rauamaagi vajadus väheneb Kunstmaterjali kasutuselevõtt Uute metallide kasutuselevõtt (tantaal, plaatina metallid) Suured söebasseinid suletakse Hiiglaslikud metallurgia ettevõtted asenduvad väikeste tehastega Metallurgia mõju keskkonnale Metallide sulatamine põhjustab happesademeid Saastamisraadius kuni 500km Happevihmast kahjustunud mets Tsehhis Must metallurgia Tooraineks on rauamaak ja legeerivad metallid (nt. kroom, nikkel, mangaan) Alguses sai 15 saj. Euroopast I-sed kõrgahjud XIX saj.II pool Rauamaak (Fe maakoores 6%) Maagi rikastamine / esmane töötlemine toimub maardlates Suuremad varud Hiinas, Indias, Brasiilias LAV-is, Venemaal Enamik toodangust eksporditakse Terase tootmine Terase tooraine on rauamaak Korrosiooni kindluse ja tugevuse saamiseks lisatakse mangaani,

Geograafia → Geograafia
145 allalaadimist
Atmosfäär
2
odt

Atmosfäär

Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised Sfäärid *Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u.15km-ni.Temp. langeb. Selle kohal on tropopaus. *Stratosfäär- ulatub ligi 50km-ni. Temp. tõuseb. Seal on osoonikiht. *Mesosfäär- 50-85km. Temp. langeb, õhk on hõre. *Termosfäär- ulatub u 500km-ni. Temp. tõuseb. Virmalised. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid- *Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suuans. *Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril.

Geograafia → Geograafia
119 allalaadimist
Geograafia põhimõisted
5
docx

Geograafia põhimõisted

Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude poolest ja reisivedudega seotud protsesse Metsamajandus- kõiki töid metsade kordineeriv ja optimeeriv majandusharu istutamisest puude raieküpseks saamiseni Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa hõlmav majandusharu taha (kuni 500km), domineerivaks on Metsasus- metsade osakaal protsentides autotransport teatud territooriumil. Kaugveod- kaubaveod üle 500km Puiduvaru- metsades olev puidu hulk kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud m3/ha. transpordiliigid Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe juurde kasvanud puidu kogus teatud maa- lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
New Zealand
3
doc

New Zealand

Ocean. It consists of two large islands, North Island and South Island, plus several smaller ones of which Stewart Island is the largest. North and South Islands are separated by the 32km wide Cook Strait. The total land area is 270,535 sq Km, about the size of Italy, the United Kingdom or the US state of Colorado. North Island is volcanically active with three active volcanoes. South Island has the high snow covered mountain peaks and glaciers of the Southern Alps, a range running almost 500Km along the Island. The longest river is the Waikato on North Island (425 Km), the largest inland stretch of water is Lake Taupo also on North Island (607 sq Km) and the highest point is Mount Cook on South Island (3754 m). Over 75% of New Zealand is above 200m. Land use is broken down to about: forested 30% - meadows and pastures 50% - agricultural and under permanent cultivation 15% . Sheep and cattle graze on the rich farmland around Hamilton and

Keeled → Inglise keel
9 allalaadimist
Geograafia riigieksami mõisted
7
odt

Geograafia riigieksami mõisted

eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest). Logistika- majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali- ja rahavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks (voogude juhtimine süsteemides). Kohalikud veod- kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele. Kõige kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Kaugveod- keskmine kaugus on suurem kui 500km ja neis saab autotranspordi kõrval kasutada ka teisi transpordiliike. Eriti oluline on kaugvedudes praegu raudteetransport. Selline roll on Läänemerel, Põhjamerel ja Vahemerel. Transiitteenus- teenus, mida osutatakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, sadamate, ladude ja

Geograafia → Geograafia
123 allalaadimist
Astronoomia
8
doc

Astronoomia

Jupiter ­ läbimõõt 142 800km, kaugus päikesest 778 milj. Km, tiirlemisperiood 11aastat ja 10 kuud.Koosneb peaaegu tervenisti gaasist.Ta on nii võimas, et tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub.Jupter paistab mittevilkuva tähena ja on palja silmaga nähtav.Teleskoobis on näha Jupitei pilvevööte ja kuulsat Punast Laiku, mis on tohutu pööristorm.Tuule kiirus pöörises on 500km/h.Pööristorm on püsv ja arvatakse, et olemas olnud juba 300 aastat.Jupiteri tuum on Maast pisut suurem ning koosneb kivist ja rauast nagu Maagi.Jupiteril on avastatud 16 kuud ja neli suurimat on : Europa, Callisto , Lo ja Ganymedes. Saturn ­ läbimõõt 120 000 km, kaugus Päikesest 1,4 miljardit km, tiirlemisperiood 29 aastat ja 6 kuud.Saturn on hiiglaslik gaasikera ja atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab ka

Füüsika → Füüsika
40 allalaadimist
Agrometeoroloogia eksam
8
docx

Agrometeoroloogia eksam

kihtides vähem. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm ­ temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva. 2) radiatsiooniline öökülm ­ tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane

Põllumajandus → Agrometeroloogia
36 allalaadimist
Geograafia mõisted
7
doc

Geograafia mõisted.

Äriteenused ehk tootjateenused- teenused, mis on osutatud kaupade või teenuste tootmisprotsessis ja mille hind kajastub lõpptoodangu hinnas Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad, kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras Logistika- metrjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse koordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500 km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures lähte- ja lõppupunktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomanikele väga kasulik

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad-EEK
33
xls

Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK)

mõõtmed on väiksemad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed on suuremad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud piirmõõtmed on samad kui Balti riikides ja SRÜ maades kehtestatud standardiga määratud mõõtmed ei ole võrreldavad, kuna standardid käsitlevad veeremite gabariitide piirmõõtmeid täiesti erinevate põhimõtete alusel Eesti raudteede kogupikkus on ligikaudu 500km 1000km 1500km 2000km Millest sõltub kasutatava rongikoosseisu pikkus? varuteede pikkus jaamades ja veduri (te) tõmbejõud veduri (te) tõmbejõud ja haakeseadme tüüp veduri (te) tõmbejõud, haakeseadme tüüp, pidurisüsteemi omadused varuteede pikkus jaamades, veduri (te) tõmbejõud, haakeseadme tüüp, pidurisüsteemi omadused Milline veduritüüp on Euroopas enamlevinud? diiselvedurid elektrivedurid diisel- ja elektriveduri kombinatsioon (hübriidvedurid) eriotstarbelised vedurid

Logistika → Transpordi- ja laologistika
6 allalaadimist
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi. MÕISTED logistika ­ majandusharu, mis juhib, koordineerib ja optimeerib info-, materjali-ja rahvavoogudega ning reisivedudega seotud protsesse suurima tõhususe saavutamiseks kohalikud veod ­ kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele kaugveod ­ keskmine kaugus suurem kui 500km; peale autotranspordi kasutatakse ka muid transpordiliike transiitveod ­ veod, mis toimuvad ühest riigist teise läbi kolmanda riigi mugavuslipp ­ mõned riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik. Kõrgete maksudega või arenenud tööseadusandlusega riikidest pärit laevafirmad püüavadoma laevu viia selliste mugavate lippude alla

Geograafia → Geograafia
1237 allalaadimist
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

ülesandeid:kauba vastuvõtt ja väljasaatmine,ladustamine,kogumine ja jaotamine,osaline ümbertöötlemine,kauplemine ja kontroll. Info- ja kommunikatsioonitehnika ­ kasutatakse veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, navigatsioonisüsteemides,infrastruktuuris ning veovahendite ja kaupade jälgimisel. Transpordi mõju majandusele ­ ummikud,õnnetused,keskonnareostus,maastike rikkumine jne. - Vedude jaotus. 1.Kohalik veos ­ kaup toimetatakse kuni 500km kaugusele,ekspressvedu(puudub ümberlaadimine), kasutatakse autotransporti 2.Kaugvedu ­ kaup toimetatakse kaugemale kui 500km,kasutatakse enamasti raudteetransporti kuid ka teisi transpordiliike sõltuvalt asukoha võimalustest. 3.Mandritevaheline veos ­ kasutatakse mere-ja õhutransporti Mugavuslipp ­ osad riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt,teistes on aga tööseadusandlus laevaomanikele ülikasulik.

Geograafia → Geograafia
1184 allalaadimist
Vanad idamaad
15
doc

Vanad idamaad

Alla käis majandus ja kultuur. Uue dünastiani kodusõjad. 221. eKr tuli Quini dünastia. Kestis lühikest aega.: 221-210 eKr. Riigi ülesehitamise ja taastõusu aeg. Jaotati 36 provintsiks, asevalitsejad allusid keisrile. Tugevdati armeed, löödi tagasi rändrahvad, võeti kasutusele kaalude-, mõõtude- ja rahasüsteem, hieroglüüfkiri. Üldisi reforme palju. Hakati ehitama müüri, jätkati aktiivselt. Müür valmis 15.saj eKr. 500km pikk, 10m kõrge ja 10m paks. Müüris on tohutult väravaid ja vahitorne. Saatuslikuks sai 209 eKr puhkenud ülestõus. Dünastia kukutati. Liu Bang'i ülestõus. Tuli võimule Hani dünastia. Tugevad keisrid, Euroopaga oli kaubavahetus, siidi vahetati kuula vastu. Hulgaliselt tehti avastusi. Jõudis kultuuriliselt kõrgele tasemele võrreldes teiste idamaadega. Tõsteti maksa ja talupojad muudeti pärisorjadeks. Suured rahva ülestõusud: 1. Vang-Mang'I ülestõus 2

Ajalugu → Ajalugu
171 allalaadimist
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu
7
docx

Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu

Kui muinasaja teed olid isetekkelised, siis inimeste kommunikatsioonide tulemusena. Teedevõrk siiski eeldab süsteemsust ja teatud piirkondi ühendamist. Taani hindamisraamatu andmetel loetleti 13 saj mööda muinasteid liigeldes (2000km) 478 küla. Eksisteeris 3 suunda, Tallinn ­ Tartu ­ Pihkva, Tallinn ­ Pärnu ­ Riia, ja Tallinn ­ Viljandi ­ Riia. Kliimast tingituna olid meil ka jääteed. Teadaolevalt olevat olnud Saaremaa ja Lübecki vahel jäätee 1323 aastal 500km. Mõisate ja linnuste rajamise hoogustumisega 13 saj. Arenes ka teedevõrk ja erines tunduvalt muinasaja teedevõrgust. Teede korrashoid toimus talupoegade teopäevade raames ja neid töid tehti suuremate asulate juures. Eesti teed ei saa võrrelda Rooma hiigelajal rajatud konstruktsioonidega, meil kasutati endiselt sookohtadel kive, roigasteid ja purdeid. Kuni 16 saj oli linnades peamiseks kattematerjaliks puit, pärast mida hakati rohkem kasutama kivi. Veel 16 saj oli

Ehitus → Ehitus
13 allalaadimist
Maailmasõjad
19
doc

Maailmasõjad

Jaapanlased panid mängu kamikaze (jaapani keeles "püha tuul") piloodid, kes uputasid laevu enesetappude abil. Luzon'i lahingus Filipiinidel uputasid need piloodid 17 ja vigastasid 50 USA laeva. Viimane võitlus Jaapani vägede vastu toimus ootusega lisavägede järele, kes pidid saabuma Euroopast. Iwo Jima lahingus sai surma 6000 USA merejalaväelast enne, kui ta kindlustati USA vägede kätesse 16 märtsil. 1 aprillil maabusid ameeriklased Okinawal 500km Jaapanist lõunas. Võitlused saare pärast kestsid 21 juunini makstes paljui inimelusid. Järgmine rünnak pidi toimuma 1945 aasta novembris Kyushu saarele (Jaapani lõunapoolseim saar), kuid jäi ära. Oli näha, et jaapanlased võitlevad viimse meheni. Kamikaze piloodid olid põhja lasknud 15 laeva ja vigastanud 200 Okinawa lähedal. Sajad sõdurid ja tsiviilisikud olid hüpanud ennast surnuks kaljudelt Okinawa lõunatipul, et nad mitte USA sõdurite kätte ei langeks

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
Geograafia eksam
61
doc

Geograafia eksam

kajastub lõpptoodangu hinnas Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik.

Geograafia → Geograafia
269 allalaadimist
GEODEESIA II eksami vastused
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

geodeetiliste koordinaatide ühtsuse ning kaardilehtede sarnase jaotuse. Et abipinnad on erinevad, siis samade maapinnapunktide ristkoordinaadid on üldiselt erinevad. veel: Meil võeti kõigepealt aluseks Paldiski meridiaan, y-telg on ekvaator. Aga x-telg viidi 500 km lääne poole selleks, et pool Eestit poleks negatiivsete y-väärtustega. paldiskit lõikav joon on ikka algpunkt, aga lihtsalt selle väärtus Yo=500km. 500km algpunkti telge nihutada on veidi overkill. see oleks omadega Rootsis 13. Joone orienteerimine: asimuut, direktsiooninurk, nendevahelised seosed. Meridiaanide koondumine. Rumb, tabelinurk. Asimuut on kas magnetiline või geograafiline ehk tõeline põhjasuund. Joone tõeliseks asimuudiks nimetatakse horisontaalnurka seisupunkti geograafilise meridiaani põhjasuuna ja seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0 - 360 kraadini.

Geograafia → Geodeesia
305 allalaadimist
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv majandusharu Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp- punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi) Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik

Geograafia → Geograafia
385 allalaadimist
Politoloogia konspekt
126
doc

Politoloogia konspekt

Vabad vs kohustuslikud valimised – osalemine ning valiku tegemine on vabatahtlik ega keegi ei saa omada sundi kellegi poolt hääletama ning seoses mitteosalemisega ei järgne sanktsioonid või eelised. Kohustuslikud valimised on 32 riigis (19 järgnevad sanktsioonid), nt Belgias, Küprosel, Liechtensteinis, Šveitsis, Argentinas, Austraalias, Brasiilias jne osalusprotsent üle 90 – trahv, ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab nt arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km). Siia ritta sobib ka NSVL, ksu ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud nrid nt 99,8% toetust liidritele). Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Üldised –osalusõigus on reeglina kogu täisealisel valijaskonnal ning keelatud on valimistsensused

Politoloogia → Politoloogia
26 allalaadimist
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine
128
docx

Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine

Teine argument, et valimised samasugune kodanikukohustus kui maksude maksmine või sõjaväekohustus. Vastulause, et valimised pole mitte ühiskondlik kohustus, vaid ühiskondlik vabadus. Kohustuslikud valimised on 32 riigis (19 järgnevad sanktsioonid) nt Belgias, Küprosel, Liechtensteinis, Šveitsis, Argentinas, Austraalias, Brasiilias jne osalusprotsent üle 90 – trahv, ühiskondlik-kasulik töö, vangistus (päästab näiteks arstitõend, osades riikides kaugel viibimine üle 500km). Siia ritta sobib ka NSVL, kus ametlikult polnud kohustuslik, kuid tegelikkuses (ametlikud numbrid nt 99,8% toetust liidritele). Otsesed vs kaudsed – hääl antakse kas kandidaadile või nimekirjale ning valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte tulemusena. Kaudset valimisviisi kasutatakse üksnes osade kahekojaliste parlamentide ülemkoja valimistel (nt Saksamaal) ja USA presidendivalimistel, kus on kasutusel valijameeste süsteem. Valimised Eestis

Politoloogia → Politoloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun