Whale There are 13 species of great whale and several species of smaller whales. Whales are large, intelligent, aquatic mammals. Whales have many features that we- other mammals have. Such as four-chambered heart,hair, they are warm- blooded. They are the only mammals, other than seacows , that live their entire life in the water, and the only mammals that have adapted to life in the open oceans. Whales are not fish, because they have lungs and they breath air with them.What is special about the whales is their size. They are enormous. Whales are about 29 m long, height is the 9 sotry building. Many whales exhibit behaviors such as breaching and tail slapping that expose large parts of their bodies to the air. These mammals communicate with one another using whale songs, which often sound very high-pitched to the human ear. These songs are unique and fascinating even may be scary. ...
· Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. · 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. · VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. · Kujunes linnriiklik korraldus Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. · 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr · Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr Pärsia võimu all-Dareios saab · 334-326 eKr langesid Aleksander Suure (Makedoonia-Kreeka) ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahinguga tõrjuti pärslased ülemvõimu alla Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan. Uus ajajärk
rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi keeled on soome ja rootsi keel. Pealinn on helsingi. Rahva arv on 5 383 400 inimest. President on Tarja Halonen.
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Hellenismiperiood 338 30 a. eKr Aleksander Suure vallutusretk ja hellenismiperioodi algus Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana. Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt. Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus,
Kui Kreeka oli aastal 338 eKr alistunud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas Philippose poeg ja riigi uus valitseja Aleksander Suur (valitses 336-323 eKr) makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Mõne aastaga vallutas ta Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Ka Kesk-Aasia langes Aleksandri võimu alla, kuid katse Indiat vallutada ebaõnnestus. OIuline muutus oli aset leidnud ka sõjavaekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Paljudes kohtades elasid need linnast väljas omaette sõjaväeasulas. Kodakondsusel polnud ei riigielu ega riigikaitse korraldamisel enam tähtsust. Hellenistlik kultuur edenes suurel määral tänu valitsejate soosingule. Eriti paistsid selle poolest silma Egiptuse k...
2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati aga liisu teel eelnevalt Atika
osata * Mükeene ajajärk (Kreeka mandril): keskus Mükeene, sõjakas kultuur Kreeta-Mükeene kultuur hävis madalama kultuuritasemega rahvaste sissetungi tagajärjel. 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr * kolonisatsioon Väike-Aasia poolsaarele * raua kasutuselevõtt 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr * kujunesid linnriigid e polised * tähestik * eeposed * nn suur kolonisatsioon * olümpiamängud 776 eKr 4) Klassikaline ajajärk 500-338 eKr * Kreeka-Pärsia sõjad (Kreeka võitis): 490 eKr Maratoni lahing, 480 eKr Salamise merelahing * Sparta ja Ateena said võimsaimateks linnriikideks * Peloponnesose sõda Sparta Ateena vahel 431-404 eKr * Sparta ülemvõimu ajajärk * Makedoonia tugevnemine * Chaironeia lahing 338 eKr Makedoonia kreeklased. Kreeka langes Makedoonia võimu alla 5) Hellenismiperiood 338-30 eKr * Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas Ees-Aasia kuni Indiani
Vana-Kreeka Vana-Kreeka ajalooperioodid Kreeta-Mükeene period (2000-1100 eKr) -> hävitavad sõjakad rändhõimud Tume ajajärk (1100-800 eKr) -> võetakse kasutusele raud, Kreeklaste väljaränne Arhailine period (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismiperiood (338-30 eKr) ->Rooma vallutas Egiptuse, mis oli viimane hellenismlik riik Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeklased on indoeuroopa rahvad, kes rändasid Balkani poolsaarele (saartele alguses ei mindud) 2000 eKr jõudis Kreeka rahvas tsivilisatsiooni tasemele, eesotsas kuningas Minos (Minos oli Zeusi ja Egeuse poeg) Kultuuri iseloomustasid hiiglaslikud lossid Kultusloom-härg Kasutusel oli silpkiri, lineaarkiri A
Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
Vana-Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta- Tume ehk Homerose Arhailine ajajärk ehk Klassikaline ajajärk Hellenismiperiood Mükeene ajajärk tsivilisatsiooni uus tõus periood 2000-1100 1100-800 eKr 800-500 eKr 500-338 eKr 338-30 eKr eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad.
· Kujunesid linnriigid - Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa · Linnriikides pandi kirja seadused · Suhted naabritega pingelised, ka siseolukord rahutu · Võimsam linnriik - Sparta ( diktaktuuriline riik ) · 594. a. eKr. kehtestas Solon mõõduka riigikorra, lõppes aritrokraatia ülemvõim lihtrahva üle · 507. a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus purustasid Ateena ja Sparta väed Pärsia laevastiku, aasta hiljem ka maaväed · Kreeka hiilgeaeg 480 a. eKr. -431 a. eKr. - Sparta ja Ateena suhted pingelised · Ateenas dem
tasemele. Kreeklased rändasid Aasia läänerannikule. TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks. Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi. Palga sõdurid
linnriigid kujunesid nii Keeka emamaal kui ka kolooniates, tähtsamdao lid Spata, Ateena ja Korintos. Järgneval ajal kirjutati üles linnriikides seaduseid ning õiguskorrale seati kindlad piirjooned. Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus.
metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena
Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Itaalias. Sparta, kus selleks ajaks oli kujunemas kodanike riiklikul kasvatusel põhinev karm sisekord, tõusis võimsamaks linnriigiks Lõuna-Kreekas. Ateenas kehtesas seaduseandja Solon 594. aastal ekr mõõduka riigikorra, lõpetades aristokraatide ohjeldamatu võimu lihtrahva üle. 507. aastal ekr kehtestati Ateenas demokraatilk riigikord. Klassikaline per. U 500-338 a ekr. Kreeka-Pärsia sõjad 500-478a ekr. 6 sajandi teisel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-aasia läänerannikul Pärsia võimualla. 490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe
· 8000 ekr foiniiklase vahendusel võeti kasutusele kiri · 776 ekr olümpiamängud · 8.saj ekr kreeklaste kolonisatsioon vahemerel Klassikaline periood · U 500 -388 aastat ekr · Kreeka pärsia sõjad 500-478 eKr · Kreeka hiilgeaeg 480 -431 ekr kujunes demokraatlik riigikord · Ateena esiletõus · Peloponnesose sõda 431-404 ekr · Sparta sõda 404 371 eKr · Makedoonis esiletõus 359-338 eKr Hellenismiperiood 338- 30 aastat ekr Valitseja aleksander suur
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel. Iseloomulikud tunnused: Kuulsam kuningas Minos Kasutasid vaske Kaubavahetus egiptlaste, foiniiklaste, babüloonlastega Savitahvel, silpkirjas lineaarkiri A, mida ei osata tänapäeval dešifreerida. Naiste ühiskondlik positsioon kõrge Knossos on Kreeta tähtsaim loss. Losside eripära:
• Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni.
kinnitati vööga · Demos - Rahvas 7. Tea järgmiste ajalooperioodide aega: · Kreeta kultuur 2000 1600 a. e.Kr · Mükeene kultuur 1600 1100 a. e.Kr · Tume ajajärk 1100 800 a. e.Kr · Arhailine ajajärk 8. saj. - 6. saj. e.Kr · Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj. I pool e.Kr · Maratoni lahing 490 e.Kr · Salamise lahing 479 e.Kr · Chaironeia lahing 338 e.Kr · Hellenismi ajajärk 338 30 e.Kr. 8. Nimeta Kreeka eeposed, nende autor ja eeposte kangelased: · Kreeka eeposed on ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Nende autor on Homeros. ,,Iliase" peakangelane on Aehilleus ning ,,Odüsseia" peakangelane on Odüsseus.
SOOME · Soome lipp · Soome vapp Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 338 419,13 km² Riigikeel (ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 304 800 (2008) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² · Soome Vabariik Riigikord vabariik President Tarja Halonen Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR)
t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646 4 65 338 0,002959 495 265 2,423246 5 68 341 0,002933 451 309 2,489958 6 73,5 346,5 0,002886 404 356 2,55145 7 77,7 350,7 0,002851 309 451 2,654177 8 82 355 0,002817 258 502 2,700704
· tihenesid sidemed välismaailmaga · 776.a eKr hakati pärimuse järgi iga nelja aasta järel korraldama usu-ja spordipidustusi ehk olümpiamänge · sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel · hakkas kujunema linnriiklik korraldus · linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud Klassikaline period u 500-338 aastat eKr o Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 eKr : VI sajandi teasel poolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 490.a eKr sai Pärsia kuningas Dareios Maratoni lahingus lüüa. Salamise merelahingus purustasid Kreeka linnriigid Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekas ja Egeuse mere piirkonnast välja
Kreeka ja Mükeene ajajärk 1.Kreeta ja Mükeene (2000-1400 eKr ; 1600-1100 eKr) 3.Kreeta-Mükeene ajajärk (2000-1100 eKr) Tume ajajärk (1100-800 eKr) Arhailine ajajärk (800-500 eKr) Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Hellenismi ajajärk (338-30 eKr) 6.Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond, orje käsitleti kui omaniku vara, mitte kui ühiskondlikku. 7.Kodanikud-kõik vabad põliselanikest mehed. Kõik kodanikud käisid rahvakoosolekutel, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu. Aristokraatidest koosnev nõukogu. Ülesanne oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. 8.Kodanik pidi muretsema endale jalaväelasele täisvarustuse 9.Naistele, orjadele, vabadele talupoegadele. 10
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või
Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete ja usundi põhjal. Seda süvendasid olümpiamängud IV. Klassikaline ajajärk 500-338 a. e.Kr. Kreeka-Pärsia sõjad(499-497 e.Kr.) Kreeka polisedPärsia suurriik [ Dareios I; Xrexes I ] Marathoni lahing 490 a. e.Kr Pärast Kreeka-Pärsia sõdasid tõusis Ateena juhtivaks linnriigiks ka tänu Ateena Mereliidule. Omavahelises võitluses jäi Ateena alla Spartale kaotades Peloponnesuse sõja. Lakkamatud kodusõjad nõrgestasid Kreekat sisemiselt. Samal ajal Makedoonia, kelle valitseja Philippos II purustas Kreeka sõjaväe Chaironeia lahingus (338.e
ülekiht. Tihenesid sidemed välismaailmaga. U 800 eKr võeti kasutusele kiri. 776 aastal eKr hakati korraldama usu- ja spordipidustusi ehk olümpiamänge. ( iga nelja aasta järel ). Kaubanduse areng tekitas vajaduse kindla väärtuse järele, hakati raha müntima. Kujunes linnriiklik korraldus. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena. Kirjutati üles seadusi. Linnriikide omavahelised suhted olid sageli vaenulikud. Klassikaline periood 500-338 eKr Hellenismi periood 338-30 eKr Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani. Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki. Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rände Idamaadesse. Tekkinud Kreeka linnadest tähtsamaiks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. 30.aastal eKr langes Rooma võimu alla viimane hellenistlik riik- Egiptus. Kreeklaste esimesed eeposed olid ,,Odüsseia" ja ,,Ilias" , nende autor oli Homeros. Homerost
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana
Aleksander Suur - Makedoonia kuningas. antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht Archimedes - matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Eukleides - kreeka matemaatik, geomeetria isa Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog matemaatik ja geograaf Daatumid ja perioodid Kreeta-Mükeene periood - 2000-1100 eKr Tume ajajärk - 1100800 eKr Arhailine periood - 800-500 eKr Esimesed teadaolevad olümpiamängud - 776 eKr Kirja kasutuselevõtt - 800 eKr Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad - 499-449 eKr Peloponnesose sõda - 431-404 eKr Hellenismiperiood - 338-30 eKr KREETA kujunes 2000-1400 eKr. lineaarkiri A, mida tänaseni ei osata lugeda. lossid olid kindlustamata. kunstis valitses rahumeelsis - kujutati naisi, pidustusi. kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid, kuningad. MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täielikult desifreeritud. lossid asusid linnadest kaugel
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk.See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ? 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena
1. Mesopotaamia 2. Egiptus 3. India 4. Hiina 5. Kreeka Ajalooteadus- humanitaarteadus mis uurib inimestega ja temaga seonduvat Antropogenees- inimese kujunemine Arheoloogia- ajalooteadus, uurib esemelisi allikaid Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6
VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoiline kultuur 2) Mükeene kultuur Kreeta ( Minoiline ) kultuur ( 2 000-1 400 eKr.) : VALDKOND ISELOOMULIKUD TUNNUSED Piirkond Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel. Etniline päritolu Teadmata ( pole kreeklased ). Kultuuri nime päritolu Legendaarselt kuningas Minoselt.
· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma
kuju ruum Tutanhamoni haud Uue riigi pealinn? Millised olid vaaraode Läheduses templid? Teeba kujutised? ning lähimad olid Karnaki Alati sarnased. Sirge hoiak, ning Luksori templid üleolev pilk, vahel käed risti üle rinna Video http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=rOUjDIX37o4& Kasutatud materjal http://www.eyelid.co.uk/karnak1.htm http://starfishred.multiply.com/journal/item/338?& item_id=338&view:replies=reverse http://web.zone.ee/marjukodukas0/VanaEgiptusekunst.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Egypt http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm http://ancienthistory.about.com/od/egypt/ig/Ancient-Egypt/ http://en.wikipedia.org/wiki/Egyptian_temple http://www.historylink101.net/egypt_1/pic_wall_paintings_1.htm http://www.perankhgroup.com/egyptian_art.htm http:// www.odysseyadventures.ca/articles/egyptian_temples/egyptian_temples-tex http://www
SOOME Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Helsingi Üldpindala: 338 000 km² Rahvaarv: 5,3 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikku ELi keelt: soome , rootsi Soome vapp Soome lipp Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. Soome kogupindala on 337 000 km. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo".
319 dispetser Tootmine 1016 463 tööline Tootmine 794 332 autojuht Tootmine 1227 308 raamatupidaja Tootmine 1138 332 autojuht Tootmine 1472 463 tööline Tootmine 872 330 sekretär Tootmine 805 320 juhataja Tootmine 2772 308 raamatupidaja Tootmine 1238 338 treial Tootmine 1091 477 müügijuht Tootmine 1361 463 tööline Tootmine 1194 324 meister Tootmine 1481 337 lukksepp Tootmine 905 330 sekretär Tootmine 1150 330 sekretär Tootmine 905 463 tööline Tootmine 1016 337 lukksepp Tootmine 1361
Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli põhjalik – purustatud loss ehitati ülesse, rahvaarv kahanes, välissuhted kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved,
Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismi period 338-30 aastat eKr
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise"
Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Pindala - 45 226 km² Riigikeel eesti Rahvaarv - 1 342 400 (2007) Rahvastiku tihedus - 29,7 in/km² President Toomas Henrik Ilves Iseseisvus - 24. veebruar 1918 Peaminister Andrus Ansip Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .ee Telefonikood - 372 EESTI SUUR VAPP EESTI VÄIKE VAPP Eesti ala SOOME Pealinn Helsingi Pindala - 338 145 km² Riigikeeled soome ja rootsi Rahvaarv - 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus - 17,2 in/km² President Tarja Halonen Riigihümn - Maamme Peaminister Matti Vanhanen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida Euroopa aeg Tippdoomen - .fi Telefonikood - 358 Soome vapp Soome ala
Rwanda Vabariik Repubulika y'u Rwanda Rwanda Vabariik Pealinn: Kigali Riigikeeled: ruanda, prantsuse ja inglise Pindala: 26 338 km² Rahvaarv: 9 300 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 355 Rwanda Lipp in/km² Rahaühik: Rwanda Frank (RWF) Ajavöönd: GMT+2 President: Paul Kagame Rwanda vapp Asukoht Riik aafrika keskosas Naaberriigid: Kongo Demokraatlik Vabariik, Tansaania, Uganda ja Burundi Kõige tihedamini asustatud riik Aafrikas Kliima Keskmine temperatuur: 24.6 - 27.6ºc Kaks vihmaperioodi Veebruarist Aprillini ja Novembrist Jaanuarini
-1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena ja Sparta sõda -Sparta võit Sparta ülemvõim 404-371 eKr: -liit Pärsiaga -371 eKr >> Teeba linnriigid purustasid Sparta Makedoonia tõus 359-338 eKr:
III-II at eKr asustasid kreeklased kogu Egeuse mere ranniku ja saared. Suurkreeka kolonisatsioon algas VIII saj. eKr. Kreeklased asusid elama kogu Vahemere rannikule. Vana- Kreeka ajalugu jagatakse kuueks suureks perioodiks. 1. Egeuse ehk Kreeta- Mükeene ajajärk (u 2000- 1100 eKr) 2. Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100- 800 eKr) 3. Arhailine ajajärk (u 800- 500 eKr) 4. Klassikaline ajajärk (u 500- 338 eKr) 5. Hellenismi ajajärk (338- 146 eKr) 6. Rooma võimu aeg (146 eKr- 395) Kreeta- Mükeene ajajärk Egeuse kultuur jaguneb kaheks, kusjuures kummagi kultuuri Kreeta (keskusega Kreeta saarel) ja Mükeene (keskusega Kreeka põhiterritooriumil) lõi eri rahvas. Kreeta ehk Minose ehk minoilise kultuuri loojaks on tundmatu päritoluga rahvas. Ka nende vanim kiri (lineaarkiri A) on tänini desifreerimata. Kultuurile olid iseloomulikud labürinditaolised lossid (suurim oli Knossos), mis olid kindlustamata. Ilmselt
" VANAAEG Vana-Kreeka Milliseid teemasid käsitleme? Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond, eluolu. Sparta ja Ateena. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevaelu. Kreeka kultuur Filosoofia: Sokrates, Platon, Aristoteles. Makedoonia tõus ja hellenism: Aleksander Suur. Kronoloogiline ülevaade u 2000-1100 eKr Kreeta-Mükeene periood u 1100-800 eKr Tume ajajärk (rahvasteränne) u 800-500 eKr Arhailine periood (I olümpiamängud, Rooma linna rajamine) u 500-338 eKr Klassikaline ajajärk (Platon asutab filosoofiakooli) 338-30 eKr Hellenismiperiood (Aleksander Suure valitsemisaeg) Edasi: Varane Rooma keisririik, Hiline Rooma keisririik jne) Minoiline tsivilisatsioon Euroopa varaseim kõrgkultuur- Kreeta kõrgkultuur Knossose loss (tuntud freskod) Sir Arthur Evans Kuningas Minos Matriarhaalne ühiskond? Härja akrobaatika Delfiinid Naised KIRI Hieroglüüfid ( kuni u 1900 eKr) Lineaarkiri A Lineaarkiri B
Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase ,,Theogoreia". Umbes 500 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid, Periklese aeg, Peloponnesose Liit, Kreeka-Pärsia sõdade otsustavad sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just
kasvandik. 14) Eukleides oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana" 15) Archimedes-oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. 3. Daatumid 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 eKr 2) Tume ajajärk 1100-800 eKr 3) Arhailine ajajärk 800-500 eKr 4) Tähestiku kasutuselevõtt u 800 eKr 5) Esimesed olümpiamängud 776 eKr 6) Klassikaline ajajärk u 500-338 eKr 7) Ateena demokraatia hiilgeperiood, nn Periklese aeg u 460-430 eKr 8) Hellenismiperiood 4.-1. sajand eKr (või 338-30 eKr) 9) Roomlased vallutasid hellenistliku Egiptuse 30 eKr 4. Poliste valitsemine, Ateena ja Sparta 5. Hellenid ja barbarid: hellenite kasvatus, haridus ja igapäevane elu 6. Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon. Vali omal valikul vähemalt 5 jumalat, kelle tegevust ja kaitsevaldkonda tutvustad 7. Homerose eeposed
[1100-800a eKr] Võetakse kasutusele raud 3) Arhailine ajajärk [800-500a eKr] Kreeka kultuuri taassünd, Kreeka tähestiku sünd Delfi (usukoht), Delfi oraakel Olümpia, algavad olümpiamängud (I toimub 776 eKr) Tekivad linnriigid (polised) [nt: Ateena, Sparta, Teeba] Tekivad Kreeka kolooniad, algab koloniseerimine Itaalias Napoli, Lõuna-Prantsusmaal Marseilles Türgi (Väike-Aasia) Jõuavad Musta mere rannikule Kreeka teaduse sünd, filosoofia Thales (filosoof) 4) Klassikaline periood [500-338(323) eKr] Tekib demokraatia (sünnikoht on Ateena) 5) Hellenismi ajajärk Kreeka tsivilisatsiooni langus (323-30 eKr) Aleksander Suur (336-323 eKr) Koinee kreeka keel, mis sai maailmas valitsevaks keeleks Hellas Kreeka hellen - kreeklane
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika
annaabi.ee 
