5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, maalimine ja kollektiivne joonistamine. 5. Asjade, situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- situatsioonide jne. Meelevaldne ühendamine. 6. 20- 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, 30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7. enamasti hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes. 7
Kui tulla ajas ja kohas lähemale, siis üksikuid tudengislängi sõnu on kirja pannud Kristjan Jaak Peterson. Mõnevõrra süsteemsem kogumine sai alguse 1913. aastal, kui politsei asus Venemaa eeskujul koostama vargasõnaraamatut. Laialdasemale slängikogumisele pani eelmise EV ajal aluse TÜ õppejõud Andrus Saareste. Nõukogude ajal sattus släng põlu alla. Miks? Seda võib seostada ideoloogia muutumisega. 30ndail oli ilmunud Lihhatovi artikkel varaste keelest kui negatiivsest nähtusest, Stalini keeleteadust käsitlevas raamatus vaadeldi z^argooni kui grupi keelt, mis kollektiivsuse ajastul peab kaduma. Kui ühiskond hakkas vabamaks muutuma, tekkis jälle huvi ka slängi vastu. TÜs hakkas tegutsema slängigrupp. Kust jookseb piir slängi ja keele risustamise vahel? Eesti keel olevat viimaste aastatega päris ära rikutud.
abil, ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste seisundite jms. Breton(kirjanik, ideoloog) koondas enda ümber sürrealistide koolkonna, elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine. nägid vahendit inimese vabastamiseks ühisk survest, lääne ühiskonna lammutamise soov viis koostööle kommunistidega, Automaatne joonistamine maalimine ja kollektiivne joonistamine, asjade, situatsioonide jne. meelevaldne ühendamine, 20-30ndail otsiti alateadvuse jälgi unenägudes, hallutsinatsioonides, vaimuhaigetes, enamasti realistlik, veristlik, illusionistlik ruumilisus salapärane tardunud elutu valgus. Joan Miro (Hisp) huumor, fantaasia, lürism, amööbitaolised kujundid. ,,Arlekiini karneval". Salvador Dali (Hisp) realistlik maal + fantaasia, kriitiline vaimne seisund (sexkompleksid), paranoiline psühhopaat. Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused",
jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto,
Demokraatia: 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. 2. 1920-30ndail olid tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia. 3. Liberalism-liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, nad kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism-konservatiivide arvates oli aga hea see, mis juba ajaloos läbi proovitud. Nad otsisid tuge mineviku kogemustest. Sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid-nende arvates oli riigi kohus aidata abivajajaid. Rikastele
Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid
sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma'' Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile'', operetid: ,,Rummu Jüri'' ja ,,Tuled kodusadamas'' Lydia Auster (1912-1993) Ballett ,,Tiina'', ,,Põhjamaa unenägu'', ,,Bambi'' 2. Muusikalised arengud 1955-1970. Ajastu iseloomustus. Nn ,,Uus laine'', ca 30ndail sündinud heliloojad (3-5, ees- ja perekonnanimi, sünniaastad, tähtsamad teosed) V: 1950ndate aastate lõppu ja 1960ndad aastaid nimetati sulaajaks. Ideoloogilise surve nõrgenemine mõjutas ka heliloomingut. Heliloojad said rohkem vabadust, nad ei pidanud enam ülistama nn Stalini reziimi. ,,Uue laine'' tõid Eestisse Eino Tamberg, Jaan Rääts, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Jaan Koha jt, kes eemaldusid sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest
Metsamarjakasvatus Eksam 08.05.15. 1. Metsa kõrvalkasutusest 1920-30ndail aastail Metsa kõrvalkasutuse kohta enne sõda publitseeritud andmed puuduvad. Hiljuti selgus aga,et metsandusteaduskonna arhiivis on olemas mahukas Kadaja käsikiri 1938.-1939. a. tehtud uurimusest metsamarjade, seente ja sarapuupähklite korjamise, turustamise ja ekspordi kohta. Nimetatud uurimuse käigus arvutati välja riigimetsades leiduvate marja-alade pindala suurus, samuti marjade keskmine kogusaak, hinnati korjatud
1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pidi kehtestama suuremad maksud ja kasutama seda raha kõigile võrdsete
Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: Demokraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab rahvavõimu. iseloomulikud jooned (õp. Lk 30): kodanikuvabadus, kodanikuõiguste olemasolu, rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises. nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. Lk 30): Prantsumaa, Suurbritannia, USA peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31): Liberalism: Kujunes Inglismaal 19. saj. I poolel. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Pärast I maailmasõda kaotasid Euroopa maades oma senise mõju. Konservatism: Kujunes Inglismaal 19 saj. I poolel. Konservatiivide arvates oli hea see, mis oli ajaloos juba läbi proovitud. 19. saj. lõpul hakkasid ka rohkem kaitsma vaba turgu ja pooldama riigi mittesekkumist majandusellu.
lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus). Mittedemokraatlikud on kommunism (ühiskond, kus inimesed on varaliselt võrdsed, pole erinevaid ühiskonna klasse ning kõik on ühisomandis. Rikastelt võib vägisi raha ära võtta) fašism (diktatuur, mida iseloomustas
2 ,,Frankfurdi köök" - kõik funktsioonid olid 6,5 ruutmeetri peale mahutatud, maksimaalse ruumisäästlikkuse põhimõttel. Saksa, Hollandi ja Tsehhi arhitektuuris tähendas see vormide selgust, puhtaid pindu, sirgeid jooni ja täisnurki, rangeid, siledaid ja lihtsaid vorme ja lisaks lamekatuseid. See arhitektuur, mida me praegu nimetame funktsionalismiks, kandis 1920.- 30ndail eri maades ise nimesid, ka erinevad arhitektid ja arhitektide rühmitused andsid samadele funktsioonidele kohati väga erineva vormi (Frank Lloyd Wrighti orgaaniline arhitektuur, Vene konstruktivistid, De Stijl`i neoplastitsism, Mies van der Rohe ratsionalism ja Le Corbusier´ purism). Kõiki Euroopa 1920.-1930. aastate avangardseid stiile kutsutakse ka üldistavalt modernismiks. Konstruktivism on enamjaolt Venemaa kunstis ja arhitektuuris avaldunud
REALISM Ld. k. ,realis' esemeline. Terviklik kirjandussuund tekkis Lääne-Euroopas 19. sajandi 30ndail aastail, kuigi iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. Alguseks võib pidada 1831. aastat, kui ilmus Stendhali ,,Punane ja must", samal aastal ilmus ka Hugo ,,Jumalaema kirik". Realism kujutab endast kunstimeetodi, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemust ja põhjuslikud seosed. Toob esile ajastule iseloomuliku, tüüpilise ja väldib juhuslikku, ebaolulist (selle poolest erineb naturalistmist
19. saj lõpul ja 20. saj algul tegutses Simunas Noorsoo Kasvatamise Selts ja mitmeid teisi seltse, millest vanim oli 1900. a asutatud Simuna põllumeeste selts.1920ndate aastate lõpul asutati Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse osakond. 1927. a korraldati Avanduse mõisa pargis esimesed kergejõustikuvõistlused. 1931. a alates hakati regulaarselt korraldama piirkondlikke spordivõistlusi, kus osalesid Kiltsi, Porkuni, Väike-Maarja, Käru, Rakke jt osakonnad. 1920-30ndail aastail elavnes Simunas isetegevus. Mängiti küllaltki nõudlikke lavatükke. 1930. a 9. märtsil otsustati ühendada Simuna tuletõrje seltsi pasunakoor ja keelpillide orkester üheks sümfooniaorkestriks (juhendaja H. Haiba). Samal aastal alustati rahvamaja ehitamist. 1930ndate aastate suursündmuseks Simuna muusikaelus kujunes esimene Simuna laulupäev 20. juunil 1937. a. Laulupäevast võttis osa 10 segakoori 328 lauljaga ja 5 puhkpilliorkestrit 83 mängijaga. 1930
Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk, mille ehitasid vennad Orville ja Wilbur Wright, esimene lend toimus Lõuna-Carolina rannikul Kitty Hawk-is 1903 a. Sajandivahetuse elustiil -Elektriline külmkapp, triikraud, pesumasin Kokkuvõtteks Juugend lõi uue, dekoratiivse keele kombineerides närvilisi piitsalööke, kerides ebasümmeetrilisi väänkasve ja kurblikke figuure, mõnikord üle külvatud stiliseeritud geomeetriaga.
N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem hakati rohkem kasutama juugendist pärinevaid põhimõtteid : ornamentikale, lainjad jooned, detailide rütmiline kordus. Juugendlikke elemente leiab veel 1920ndategi alguse graafikas (Ado Vabbe, 1892 1961) ja K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju eesti ala arhitektuurile oli
järgnevale) Makromajanduse põhinäitajad · Mikroökonoomika uurib individuaalsete otsustusüksuste (kodumajapidamised, üksikfirmas) käitumist turukeskkonnas (majanduslikku käitumist). Turumajandus ei paku üksiktootjale turvalisust, loob aga tingimused eneseteostuseks · Makroökonoomika uurib rahvamajandust tervikuna võimaldab ette näha rahvamajanduse arengusuundi Makroökonoomika muutus iseseisvaks teaduseks XX sajandul 30ndail, kui J.M Keynes analüüsis majandusnähtusi lähtudes rahvamajandusestkui terviklikust süsteemist. Keynes võitles tööpuudusega. Töötas kuni 60ndateni. · Makromajanduse järgi iseloomustavad arenenud rahvamajandust: a) Kõrge tootmistase (püsiv SKT kasv) b) Tööhõive c) Hindade stabiilsus d) Väliskaubanduse positiivne bilanss Selle tagatiseks on olemasolevate tootmisressursside otstarbekas jaotus ja tõhus kasutamine.
Vaba aeg kui inimõigus. Tehnologiapõhine vaba aeg. Kino, radio ja television tõid kaasa nii vaba aja õhetaolistumise kui ka privatiseerumise. Ühtlustumine. Massidele suunatud vaba aja teenuste turg. Kiriku ja kõrtsi ümber kujundatud vaba aeg taandus. 5 Tehnoloogia meelelahutus, mida nauditi üksi. Sotsiallsed kontaktid kaovad. Üksinda keeglisaalis. Bowling along Putnam. Kino 1920-30ndail popim meelelahutus. Kõikidele. Monopoliseerimine suur viisik. Moraalsed ettekijrutused USAs. Raadio samuti popp. Kommertsialiseerus, kasvas meelelahutuslik sisu ja vahel ohtralt reklaame. Radio aitas siduda vaba aega ja töö tegemist. Töökohtades kuulati raadiot. Televisioon BBC juba 1936. Elu keskpunkt. Vaba aja veetmise domineerija. Ideal maja äärelinnas ja televisioonühtlustas vaba aega. Poolelei Kubei ja Czikszentmihaly. 3. loeng, 21. oktoober
Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 18. soomlaste eesnimed Soome nimed on väga soomepärased. Soomlastel on tavaliselt soome nimed Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3
Nõukogude Venemaale jäänud Karjalale lubati laialdast autonoomiat, kuid pooled mõistsid seda erinevalt. Venelased rikkusid seda kokkulepet. See põhjustas järgnevatel aastakümnetel Soome ja Nõukogude Liidu vahel pingeid. 1921. üritti Ida- Karjalas rahvaülestõusu, millele andsid tuge soomlastest vabatahtlikud. Ülestõus suruti maha, üle 10 000 karjalase põgenes Soome 1922. Tartu rahu järel loodi Akadeemiline Karjala Selts. See oli 1920ndail ja 30ndail üks peamisi sisepoliitilisi ja valitsusväliseid organisatsioone, mis esindas parempoolset ja rahvuslikku maailmavaadet. Selle mõju oli paljudele sisepoliitilistele otsustele ja parteide ning poliitikute käitumisele oli väga suur. 1920ndatel hakkasid soomemeelsed üliõpilased võitlema soomekeelse ülikooli eest, sest 1920ndail oli Helsingi Ülikoolis soomlasi 72%, aga soomekeelse õpetuse maht 54%. 1930ndate lõpus probleem vaibus. 18. soomlaste eesnimed
annaabi.ee 
