Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole enam isiklik, Maa 61,5%elanikud(eestlased)1989.a suurus 30ha. 1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953
Majandus allutati tsentraliseeritud juhtimisele. Käsumajanduse teostamiseks viidi sisse majandusplaanide koostamine, millega tegeles vastloodud Riiklik Plaanikomitee. Algas tööstuse forsseeritud arendamine teiste majandusharude arvel. Agraarreformi käigus loodi riiklik maafond, kuhu arvestati kirikult, kohalikelt omavalitsustelt ja Eestist lahkunud isikutelt konfiskeeritud valdused, samuti suurtaludest tehtud äralõiked. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30ha. Uusmaasaajate jagatud juurdelõigete tulemusena tekkis hulk ebarentaableid väikemajandeid ning teravnesid sotsiaalsed vastuolud. Sotsialistlikest suurmajanditest said eestlastele esimesena tuttavaks sovhoosid. Üheks eelduseks kolhoseerimisel oli talurahva vaesustamine kohustusliku riikliku kokkuostu naeruväärselt madalate hindade abil. Rahva elatustasemele mõjus halvalt 1940. Aastal tehtud rahareform. Sundindustrialiseerimine · Põlevkivitööstus
Ülemnõukoguks (esimees Vares); valitusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (eesotsas Lauristin); valla- ja linnavalitsuste asemel täitevkomiteed; kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtunikega ja politsei miilitsaga; sõjaväest kujundati Punaarmee laskekorpus; Juhtiv Eestimaa Kommunistlik Partei, sekretäriks Karl Säre, viis ellu Moskva tahet *majandusreformid- kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maakasutajateks, suuruseks jäi 30ha; natsionaliseeriti pangad, asutused, tööstus, kaubandus; järsk hinnatõus; kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07
Eesmärgiks oli kõrvaldada terveid sotsiaalseid inimgruppe ning seada nad tahtlikult tingimustesse,mis põhjustasid täieliku või osalise hävimise. Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine. Represseeritute õigeksmõistmine. Majandus tervikuna. Omandivorm talupidamisele tugines põllumajandus. (riiklik eraomand), majandussüsteemi lammutamine, sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine, 30ha, keskmine 15ha Juhtimine majanduspoliitika, majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid. Prioriteedid mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad
Riigistamine rohkem oma isikust kui riigiasjadega tegelemisest, tegelik võim hakkas normaliseerima suhteid välisriikidega kuulus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, kes kontrollisid üha Talupoegadel võis olla kasutada ainult 30ha eesmärk USAle järele jõuda ja mööduda, nt enam korrumpeeruvat parteiaparaati. talumaad toidukaupade tootmise osas Rahulolematus elatustaseme langusest ja mahajäämusest arenenud Ülemnõukogu (valitsuse nimi muudeti)
Ainsaks lubatud parteiks sai kommunistlik partei. Vangistati ning hukati inimesti kõigist rahvakihtidest nong 1941.aasta 14.juunil leidis aset massiküüditamine, mille käigus viidi Eestist ligi 10 000 inimest välja. Naised, lapsed ja vanurid läksid Siberi, täisealised mehed vangilaagritesse. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile ning riigistati(natsionaliseeriti) kõik eraettevõtted. Taludele määrati maksimaalne suuruse piirang (30ha) ja elatustase langes rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusel. Tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. 1941.AASTA 22.juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda, Punaarmee loovutas Lõuna-Eesti kergelt, kuid Kesk-Eestis sakslaste liikumine takerdus. 1941.aasta suvel leidis aset Suvesõda, kus osalesid saklaste vastu metsavennad. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. SAKSA OKUPATSIOONIREZIIM
Küsimused 5. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 194 272) 1. Milliseid muudatusi maasuhetes tõi kaasa 23. juuli 1940 Riigikogu deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omandiks ehk maa natsionaliseerimine? Kogu maa, kaasaarvatud maavarad, metsad, järved ja jõed kuulutati kogu rahva omanduseks s.o riigi omandisse. Igale töötavale talupojale anti max 30ha kasutamiseks põllumaad, ülejäänud maa tagavarad kuulutati riigiomandisse. 2. Millised olid maasuhted Eestis Saksa okupatsiooni ajal (1941 1944)? Tühistati kõik Nõukoguaegsed seadused ning kehtestati Eesti aegsed seadused uuesti. 3. Milline oli 1944 1947. a maareformi sisu? Kõik maad kuulutati taas riigi omandisse. Maakasutus oli reformi ajal väga ebapüsiv
Saksamaaga) 6. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises, majanduslikus ja kultuurielus, samuti muutused olmes? *Riigivolikogust sai Ülemnõukogu(tegelik võim läks N-Liidu Kommunistliku Partei kätte) * EV juhtivad tegelased arreteeriti, osad tapeti kohapeal, osad saadeti Venemaale * Majanduses viidi läbi natsionaliseerimine * Taludele jäeti vaid 30ha maad, ülejäänu jagati uusasunikele * loodi kolhoosid * kroonid vahetati rubladeks 7. Miks halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Sest Eesti sõlmis N-Liiduga baasidelepingu ning punaarmeel oli lihtne siit Helsinkit rünnata 8. Kuidas iseloomustada Saksa vägede 1941.a. rünnakul N.Liitu?
03.1949.a. kui küüditati 20722 inimest Siberisse(märtsiküüditamine toimus balti riikides samaaegselt), üle 90% küüditatutest olid maalt.Stalini surma järel hakati küüditatuid tagasi Eestisse lubama kuid neile ei tagastatud nende varasid|Nõukogude majanduspoliitika tunnused: sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine,jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Maareformi käigus riigistati 1944-1947 ENSVs üle 927000ha maad.Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud).Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuks heas korras olnud talud,tekkisid inimestevahelised pinged.Talupojad pidid riigile andma kindlaksmääratud normi põllusaadusi sümboolse tasu eest(nt kui sul oli 20ha maad pidi 1947 loovutama 40% saagist, järgmisel aastal 70%).05.1947 võttis ÜKbP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks ja samal sügisel loodi ENSVs esimesed 5 kolhoosi ja alustati nn kulakute(talupoeg, kellel oli
Rahvuskomissaride Nõukogu(valitsus). Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistliukust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond. 7. Millised peamised poliitilised, majanduslikud ja ühiskondlikud muudatused sel ajal toimusid? Ühiskondlik ja kultuurielu allutati kontrollile, kaotati isetegevuslike seltse, suleti ajakirju, hävitati sambaid ja raamatuid, katkestati välisside. Kõik eraettevõtted riigistati, talu võis olla maksimaalselt 30ha. Raha ja elatusreformi tulemusena langes elatustakse, tekkis toidu ja tarbeesemete kriis. 8. Millal oli Eestis 1. massiküüditamine, mida kujutas? 1941. aasta juunis korraldasid Nõukogude võimud NSVL-i lääneosas, mis olid 1939-1940 impeeriumiga liidetud, mastaapse küüditamise. Eestist küüditati üle 10 000 inimese. Enamik küüditatuist olid kas naised-lapsed või vanainimesed. Umbes 3000 olid täiskasvanud mehed, kes üldiselt saadeti GULAG-i laagritesse, kus enamik neid suri
normaalsed krundid. Nõukogude maareformist: Tuli nõukogude võim juba 40ndatel aastatel, kogu maa riigistati. Tuli Saksa okupatsioon, siis tühistati maareform. 44ndatel, kui Vene väed uuesti sisse tulid, siis Saksa tühistamine tühistati uuesti 40ndate aastate maareform jäi kehtima. Ei olnud ernam juriidilist eraomandit, küll aga kasutusõigus. Talud ei saanud enam kasutada maad, mis moodustas üle 30ha, loodi väiketalusid ülejäänud maast. Kui vaadata tänast kinnistumustrit, siis need tänastes krundipiirides ei kajastu, küll aga uusmaa kinnistud (90ndate aastate omandireformist). See on koht kust kinnistud võisid alguse saada. Esimene eesmärk oli võrdsustamine ja poliitilised põhjused. Enne seda oli juba ära otsustatud, et toimub kollektiviseerimine valmistada maa ette kollektiviseerimiseks ning endine maakorraldus lõhkuda
parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu. Maareform maa sundvõõrandamine, talude max Saksa poolel moodustati uus 20. Eesti diviis, mis 30ha, maade tasuta ümberjagamine, talupoegadel jaanuari lõpus aitas Visla-Oderi rindel punaseid olid mitmesugused koormised ja kohustused, takistada. Saksamaa kapituleerumisega langes põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, enamus eestlasi punaste kätte, vähesed jäid inglaste hakati moodustama riiklikke ja ameeriklaste küüsi. põllumajandusettevõtteid. Uusamaasaajad ei olnud
tähtsus. Uute talurahvaseaduste järgi: Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik. Teotöö lubati asendada raharendiga. Kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks (kuulus ka mõisale). Mõisamaaga võis mõisnik teha, mida soovis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik mõisamaad teha; selle võis elujõuliste taludena (≤ 30ha) raha eest rendile anda või maha müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldamise. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui ka mõisnikule: Talupojale: 1. Vabanes tööst mõisa põllul ja sai kogu tähelepanu suunata oma põllu harimisele. 2. Talupoeg õppis majandama ja harjus turu suhetega. 3
Kish tähtsus kaotama. Assüüria linnad: Dur-Šarrukin, vanaaja linn Assüürias, mis on nüüdseks juba Khorosabad Iraagis. Linna rajas Sargon teine, endale residentsiks ja see ehitati praktiliselt nelja aastaga valmis. Ehitamist alustati 711 eKr ja pealinn viidi sinna üle 707 aastal. Kaks aastat hiljem jäeti linn lõplikult maha, kuna 7. sajandi lõpus eKr purustasid linna meediased Linna põhiplaan oli nelinurkne. Linna territooriumiks arvatakse umbes 30ha, mida piiras 7km ringmüür. Tänavavõrk oli ebakorrapärane, seda hoidsid koos paar laiemat magistraali, mis viisid linna keskel asuvasse paleesse. Paleekompleks oli tõstetud 14m kõrgusele platvormile ja hõlmas kokku ligi 17ha. Tegelikkuses kujutas see endast sakmelise müüriga ümbritsetud kinnist hoonetekompleksi. Kompleksi kuulus ka tsikuraat. Lossi saalide seinad olid kaunistatud seinamaalide ja reljeefidega. Seal asusid paljud kümblusruumid, käimlad nind
Kodumaine kütusetööstus, mis rajanes põlevkivi kaevandamisel. Keemia- ja puidutööstus. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. 1928 hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon. Võeti vastu esimene põhiseadus. Majanduskriis- turuhinnad langesid, Eesti kaupade turg kahanes, talurahva sissetulekud vähenesid järsult, paljud läksid pankrotti. KOLHOOSI AEG- maa natsionaliseerimine- ettevalmistus kolhooside loomiseks. Talu ülempiir 30ha. Kulak (jõukam talumees). Kehtestati varumisnormid- müük riigile, äärmiselt madalad hinnad. 1947- 1950 kolhooside loomine. 1949 aasta küüditamisega murtakse vastupanu. Alguses loodi küla kolhoosid, hiljem hakati neid liitma. 1953 Stalini surm. Maal tekkis krooniline tööpuudus. Sotsialistliku suurtootmise väljakuulutamine. Käblin (1950-1978) Põllumajanduse tormiline areng. 23.Põllumajandussüsteemid ja olulisemad tootmissuunad: Kõplapõllundus. Alepõllundus: mets
A. Zdanov 21juuni meeleavaldus Ametisse Vares Barbaruse Juuli riigikogu laialisaatmine, ebademokraatlikud valimised 21juuli kuulutati välja ENSV, otsus Pätsi vabastamisest presidendi ametist 6aug inkorporeeriti Eesti NSVLi Inkorpeerimine võõra riigi territooriumi ühepoolne oma valdustega liitmine * I NÕUKOGUDE AASTA Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi omaks o Taluda max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele o Natsionaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jne o Rahareform 1kroon=1.25 rubla Ümberkorraldused kultuurialal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi (kommunismi), NSVL konstitutsiooni õpetus, venekeel o Kinodes&teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakati
Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla. 1930-ndate lõpul moodustati Ratva raba looduskaitsereservaat (1109,1ha). Valdav osa on soode ja rabade all, metsa leidub ainult 27ha. Kaitseala piiridel on ka 15 rabasaart nagu näiteks Lambarabasaared, Susisaar, Männiksaar. Seal oli üks saar nimega Hundi-Jüri vanasti elas seal selle nimeline mees, praegugi on antud saarel näha vanade koobaste, maa-aluste käikude ja keldrite jälgi. Raba kirdenurgas asub umbes 30ha suurune Ratva järv väljavooluga Ojamaa jõkke. Antud raba turbalasundi keskmine paksus on 4m, kuid suurim paksus on peaaegu 7m. [] Selisoo Tegemist on kõrgrabamaastikuga. Ta on tekkinud peale jääaega (9000 8000 aastat tagasi). Tegemist on ühe Eesti vanima sooga. Seal on hästi välja kujunenud laugastik ja rabapeenar. Üks tuntumaid objekte on seal Milloja settebassein, kuhu pumbatakse Estonia kaevandusest 12000 25000m3 vett ööpäevas
enam maha suruda ei õnnestunud. 1991. aastal, kui Moskvas püüdsid võimu haarata vanameelsed kommunistid, kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks. STALINI AEG Majanduspoliitika üleminek nõukogulikule käsumajandusele Põllumajandus 1) Jätkati 1940.a. alustatud maareformi (1944-1947) samas ei räägita kolhoosidest. - Sovhooside loomine - MTJ-id ja hobulaenutuspunktid - Talu max suurus 30ha, äralõiked uusmaasaajatele (keskmine suurus 15ha). - Taludel müügikohustus riigile 2) Kollektiviseerimine 1947-1951 - 1947.a. ÜK(b)P KK määrus kolhooside loomisest Balti liiduvabariikides - määrus kulakute väljaselgitamisest - 1949.a. ööl vastu 25. märtsi küüditamine - 1949.a. aasta lõpuks 65% 1951 95% taludest kolhoosides Tööstus ekstensiivareng ja tööstuse forsseeritud arendamine, sundindustrialiseerimine. Väiketööstus likvideeritud 1947.aastaks
12.juuni võttis valitsus vastu seaduse kasutamata ja mahajäetud maaomandi võõrandamiseks. Need maad arvati riigi maafondi, kust esmajärjekorras pidid maad saama Nõukogude süjaväebaaside rajamise tõttu ümberasustatavad talunikud, aga ka teised maata ja vähese maaga talupojad. Maareform. 1940.a võeti vastu deklaratsioon maa kuulutamisest kogu rahva omaniks, s.o maa natsionaliseerimise kohta. Maade suuruseks, mis antakse iga töötava talupoja kasutada, määratakse ülemmäär 30ha. Kõik maade ülejäägis, mis ületavad sele suuruse, arvatakse riiklikku maatagavarasse selleks, et riigil oleks võimalik maata ja vähese maaga talupoegi abistada maaga varustamisel. Riigivolikogu otsustab kustutada talurahvalt kõik väljaostu maksud, mis seoses varem läbiviidud maareformiga, samuti maksuvõlad ja administratiivkorras pealepandud trahvid. Riiklikust maatagavarast rajatavaid maakohti võivad saada eeskätt maata perekonnaga kodanikud, kes talupidamist tunnevad ja
ideoloogia, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Rasketööstuse eelisarendamine. Põlevkivi-, masina- ja kergetööstus. Metallitööstus, rasketööstus. Laialdane ehitustegevus. Migratsioonipump ehitustegevuse tagajärjel nõudis turg töökäsi juurde. Kadus erasektor tööstuses. Maareform. Maa sundvõõrandamine. 30ha suurim talu. Maareformi lõpuks 136 000 talumajapidamist. Uusmaasaajatest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maaregormi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Sovhoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutuspunktid. Haldusjaotus pärast rajoonide reorganiseerimist 1959: Palju maakondi või rajoone või midagi. Väike-Maarja eraldi, Märjamaa eraldi, Lihula eraldi jne. Saaremaa Kingissepa.
21.juuli - riigi volikogu nimetas Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Järgmisel päeval otsustati pöörduda moskva poole ja paluda Eesti NSV astuvõttu NSV liitu. 6.aug 1940 - Eesti inkorporeeriti nsv liidu koosseisu. Aastail 1940-1941 viidi eestis läbi majandus reformid. Netsionaliseeriti tööstus ja trantspordi ettevõtted, kaubandus firmad ja pangad, samuti suuremad elumajad. Toimus agraal reform, talude maksimaalseks suuruseks möörati 30ha. Novembris 1940 viidi läbi rahareform, mille käidus eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1kroon = 1,25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1kroon = 10 rubla vastu). 14 juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine kõigis kolmes Balti riigis. Eestist deproteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituks , ning paigutati vangilaagreisse, kus enamik neist hukkus. Nende perekonnad saadeti aga asumisele. Seejuures ei esitatud kellegile
„Valimised“ 1940 juulis Eesti Töötava Rahva Liit 21. juuli 1940 Eestist sai ENSV 6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei, juht Karl Säre Rahvuskomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares Rahareform kroon> rubla Natsionnaliseeriti: errevõtted, elamispinnad, kauplused Maareform- talu ei tohtinud olla suurem kui 30ha 14 juuni 1941- juuniküüditamine Toimus mitte ainult Eestis, vaid ka mitmes teises piirkonnas F Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 6% hukkus Suvesõda 1941 Sõjategevus Eestis 1941 aasa suvel ja sügisel 22.juuni sõja algus Saksamaa ja NSVL vahel 3.juulul asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eesti 7.juulil jõuavad Eestisse Saksa väed Juuli keskpaigast augusti alguseni peatus rinne Pärnu-Emajõe joonel Hävituspataljonid- 1941 suvel, võitlus metsavendade vastu 28
1939.aasta sügisel vahetus Eesti valitsus Jüri Uluots - viimane seaduslik peaminister 1940 ● 16.Juuni NSV Liidu ultimaatum Eestile ● 21.Juuni Tööliste meeleavaldus J.Varese valitsus “Valimised” 1940.a juulis. Kandideerida ei saa. Nõukogude aasta Ainupartei- Eestimaa Kommunistlik (bloševike) Parteri Juht Karl Säre Rahvakomissaride Nõukogu- esimees Johannes Lauristin ENSV Ülemnõukogu- presiidiumi esimees Johannes Vares. ● Maareform- 30ha ● Rahareform ● Natsionaliseerimine. 14.juuni 1941 - juuniküüditamine Küüditamist viis läbi operatiivstaap ENSV julgwolekujuhi Boris Kummi juhtimisel. Eestist küüditati 10 016 inimest, kellest umbes 60% hukkus Sõjategevus Eestis 1941.aasta suvel ja sügisel 3.juulil asuvad metsavennad võtma võimu üle Lõuna-Eestis Juuli keskpaigast augusti alguseni peatud rinne Pärnu-Emajõe joonel. Tartu 1941 28.aug langes Tallinn sakslaste kätte
valimisnimekrjas Est/Lat/Lit Töötava Rahva Liidu kandidaadid 3) 21.07 võtsid rahvaesindused vastu otsuse liituda NSVL-ga 4)saadikud NL-i 5) augusti alguses Balti riikidest NL-i liikmed 6) uued põhiseadused, parlamentÜlemnõukogu. Uued valitsusjuhid Johannes Lauristin, Vilis Lacis, Mecys Gedvilas , aga tegelik võim kompartei I sekretäri kätte: Karl Säre, Janis Kalnberzins, Antanas Snieckus. 7) Sovetiseerimine: nationaliseeriti pangad, tööstus, eramajad (max eramaa 30ha), maa jagati välja, tööliste-riigiametnike palku suurendati, elatustase langes. 8) kohalikud valuutad rublades halva kursiga hävitas inimeste säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) terror- Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi (sunnitöölaagrid) Natside Ostland 22.06
kollektiviseerimine. Peamine puisniitude pindala kahanemise põhjus oli suurtootmisele üleminekuga kaasnenud käsitsitööst loobumine. Tänapäeval on alles ligikaudu 500ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200ha, kusjuures Saaremaal kuni 30ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniitudel sagedamini esinevaid liike: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, harilik käbihein, värvmadar, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht. Kaitsealuseid liike: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käopõll, suur käopõll. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab
annaabi.ee 
