Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

20.sajand ja I Maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Ajaloo KT
1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned.

  • Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses
  • Euroopa- keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid , Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid
  • Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus , riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides

2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.
  • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
  • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa
  • Erinevad ühiskondlikud liikumised:
  • Konservatism – eesmärgiks oli säilitada olemasolevad, muudeti vähe või ei muudetud üldse. Toetasid pigem ebavõrdsust
  • Liberalism pooldatakse üksikinimese õigusi ja vabadust, kuid mitte alati naiste õigusi
  • Sotsialism

  • revolutsiooniline ( kommunism ) – ise tuleb võim võtta vägivallaga
  • sotsiaaldemokraatia – võrdne ühiskond, ei kasutatud vägivalda, kõik tuleb lahendada rahulike ja demokraatlike vahenditega.
    • Anarhism – ei mingit riiklikku võimu
    • Rahvuslus – natsionalism ja antisemism

    3. Venemaa: ühiskondlik-poliitilised olud, Vene-Jaapani sõda, 1905. aasta revolutsioon .
    • Absolutism – keisril piiramatu võim – Nikolai II
    • Keisril oli liigne võim, riigis olid suured ühiskondlikud kontrastid , suur venestamine
    • Vene-Jaapani sõda:
    • Võitlus ülemvõimu pärast Hiinas – Venemaa sai raskelt lüüa
    • 1905. aasta revolutsioon:
    • Töölised soovisid esitada keisrile palvekirja – võimud lasid nende pihta tule avada – vallandusid rahutused
    • Keiser lubas rahvale suuremat sõnaõigust – Riigiduuma valimised – hakati moodustama erakondi

    4. Rahvusvahelised suhted 19. sajandi lõpus, 20. sajandi algul
    • 19. sajandi lõpus:
    • Kolme keisri liit – Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari
    • Edasikindlustusleping – Saksamaa ja Venemaa
    • 20. sajandi algul
    • KolmikliitSaksamaa, Austria-Ungari, Itaalia
    • Kandev jõud oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid ja sealt tulenes vastuseis Inglismaaga. Serbia püüdis Austria-Ungaris koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest luua suur slaavi riik. Serbia seljataga seisis aga Venemaa. Itaalia püüdis end kaitsta Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.
    • Antant – Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa
    • Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa võimu. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa suurt võimu, kuid põhiline vaenlane oli Venemaale Türgi. Venemaa soovis ka kehtestada ülemvõimu Balkanil . Lisaks ka Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopas.

    5. Imperialism ja selle ilmingud
    • Inglismaa – kõige võimsam koloniaalriik , sõlmis Prantsusmaaga lepingu mõjusfääride jaotamiseks ( Egiptus )
    • Prantsusmaa – sõlmis Inglismaaga lepingu, millega sai Maroko enda mõjusfääri
    • Saksamaa – saksastamispoliitika
    • Venemaa – vene-jaapani sõda
  • 20 sajand ja I Maailmasõda #1 20 sajand ja I Maailmasõda #2 20 sajand ja I Maailmasõda #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Adeliina Bagautdinov Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    doc

    Ajalugu, I Maailmasõda

    Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned.  Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses  Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid  Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses.  Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas  Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa  Erinevad ühiskondlikud liikumised:  Konservati

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    odt

    I. MAAILMASÕDA

    TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõ

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Esimene maailmasõda

    Austria-Ungari vs Venemaa 1)konkurents ülemvõimu pärast Balkanil 2)Venemaa toetus Serbiale Saksamaa vs Jaapan 1)Jaapani soov oli võtta üle Saksamaa kolooniad Vaikse ookeani ääres 2. Teada, kuidas Austria-Ungari Serbia konfliktist vallandus maailmasõda, seejuures teada milline riik millisele ja mis asjaoludel sõja kuulutas: 28.07, 01.08, 03.08, 04.08 1914 Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Serbia koolitusega terrorist viis atentaadi läbi) 28.juuni 1914. 28.07 ­ Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale (Saksamaa õhutusel) seoses Austria-Ungari troonipärija mõrvaga. 01.08 ­ Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, kuna Venemaa keeldus mobilisatsiooni käsku

    Ajalugu
    thumbnail
    16
    docx

    I MAAILMASÕDA

    I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlem

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Esimene maailmasõda

    Esimene maailmasõda 1914-1918 Maailmsõja põhjused: 1. Vastuolud suurriikide vahel 2. Sõjaliste blokkide väljakujunemine 3. Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni Euroopas ja maailmas 4. Balkanil põrkuvad Venemaa ja Austria-Ungari huvid Lisaks: · Ohu alahindamine (ei usutud sõja puhkemise võimalikkusesse ) · Sõja romantiseerimine · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate organisatsioonide puudumine · Riikide sõltuvus sõjaplaanidest Maailmasõja ajend: · Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06. 1914 Sarajevos (Bosnia territooriumil) Serbia koolitusega terroristi, Gavrilo Principi poolt · 28.07 kuulutab Austria-Ungari (Saksamaa õhutusel) Serbiale sõja (Venemaa toetus) · 01.08 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja 03.08 Prantsusmaale Sõdivate poolte plaanid: 1. Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel väge

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Esimene maailmasõda

    Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildu

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    I MS ajend ja tulemus

    11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. 13. Millised impeeriumid lagunesid sõja tulemusena ja millised riigid said iseseisvaks?  Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi – Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik.  Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. 14. Pariisi rahukonverents : Millal, kes osalesid, kes peamiselt otsuste tegemist mõjutas?  Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.  Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liit lastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki.  Tähtsaimad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide George Clemenceau, David Lloyd George'i ja Winston Wilsom salajastel läbirääkimistel. 15

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    rtf

    Maailm 1900-1918 kordamine

    Kangelaseks sai prantslane Petain, kes suutis rindele vägesid juurde saada ja sellega ära hoida sakslaste läbimurde. 33. I ms lõpp: separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel (Rahu sõlmiti Brestis 1918.a. märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas kaotatud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene); 11. novembril 1918.a. sõlmiti Compiegne´i vaherahu (Prantsuse marssal Ferdinand Fochi salongivagunis), millega lõppes I maailmasõda. 34. Mille poolest erines I ms varasematest sõdadest - I maailmasõda oli moodne sõda - see tõi kaasa ülikiire tehnika arengu ja uute relvaliikide kasutamise: gaasi kasutamine 1915.a.Ypresi all (15 000 sai kannatada), *kuuli- ja miinipildujad, automaatkäsirelvad, kauglaskesuurtükid.*tankide kasutamine (Somme´i lahingus 1916.a.) -siiski I maailmasõjas ei omanud veel erilist sõjalist kasutegurit. *autode

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun