F= 4t= 4000N P= ? Vastus: 2000 Pa on roomiktraktori rõhk maapinnale. 2. Võttes inimese rõhuks enda teabe ja traktori oma eelmisest ülesandest st. 24047 Pa inimesel ja 2000 Pa traktoril. Vastus: Inimese rõhk on suurem kuna traktor toetub suuremale pinnale kui inimene. Teada on, et mida suurem on pindala siis seda väiksem on rõhk. 3. Andmed: Lahendus: F= 0,8 N p= F : S p= 0,8 N : 1m2= 0,8 Pa S= 1m2 P=? Vastus: 0,8 Pa on paberilehe rõhk lauale. 4. Andmed: Lahendus: F= =0,2 N S= p: F S= 120370,37 P=24074,047 120370,37· 10mm2= 1203703,7 mm2 S=? Vastus: 1203703,7 mm2 peaks olema nõelapadja minimaalne pindala.
Nt ühikruudumeetod või sukeldumismeetod Kõiki kehi ei ole võimalik mõõta mõõteriista skaalaga Seetõttu on välja mõeldud erinevaid mõõtmismeetodeid otseste ja kaudsete mõõtmiste jaoks Mõõtmismeetod on viis, kuidas mõõta füüsikalist suurust PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju on ruut, on pindala leidmine lihtne Ühe külje pikkus tuleb korrutada iseendaga ehk tõsta ruutu Siit tuleb ka pindalaühik ruutmeeter 1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju ei ole tavaline kujund, siis on vaja pindala leidmiseks kasutada teisi meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse keha pind teadaoleva pindalaga ruutudeks Nt jagame toa ruutudeks Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem
1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
Lorentzi ül. on küsimus 15 all 3. Muutumatu magnetväli ei tekita voolu liikumatus juhis, kuna muutumatu magnetväljata ja liikumatu juhtmeta ei ole ka liikuvat laengut, millele mõjuks Lorentzi jõud. Faraday väljendas oma katse tulemusi sedasi, et vool tekib juhis sel juhul, kui juht või juhi osa lõikab magnetvälja jõujooni. Vool tekib juhul, kui magnet või pool liigub, kui kumbki neist ei liigu, voolu ei teki. 4. 1 veeber (1Wb) on magnetvoo ühik, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 tesla (1T) 1Wb= 1T x 1m2 5. Eneseinduktsiooniks nimetatakse induktsiooni emj tekkimist vooluringis voolutugevuse muutumise tõttu selles vooluringis endas (n.ö. vool ise tekitab voolu, pooli ümber tekib magnetväli ja poolis tekitatakse vool, magnetit pole vaja). Lenzi reegel ütleb, et eneseinduktsiooni elektromotoorjõud takistab voolutugevuse kasvamist
Venitamisel- eemalduvad osakesed üksteistest tekib osakeste vaheline tõmbejõud Rõhk Jõu mõju keha pinnale oleneb kehaga kokkupuutuva pinna suurusest Kehade kokupuutumisel avaldavad kehad sama jõu suuruse kuid erineva pinnasuuruse korral erinevat mõju rõhku Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutuvate pinna pindala jagatisega Rõhk=jõud/pindala P=F/s Rõhu ühikuks on 1Pa(paskal) 1Pa=1N/1m2 Rõhk 1Pa on olukorras kui pinnal suurusega 1m2 mõjub jõud 1N
Vedeliku omadused: Pindpinevus- igavedeliku pind püüab nii palju kokku tõmbuda kui võimalik, sest pinnal asuvaid molekule tõmmatakse vedeliku sisse teiste molekulide poolt. Keral on kõige väiksem pind. Sulametalli pindpinevust kaustatakse kuulide valmistamisel, putukad kasutavad seda vee peal kõndimiseks. Vedeliku pinna jaoks F= 6l, kelme jaoks F=2 6l (6-vedeliku pindpinevustegur, näitab a)kui suure jõuga tõmbab vedeliku pind 1m pikkust joont b)kui palju energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus, kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles. Vedelik tõuseb kuni tõstev pindpinevusjõud F saab võrdseks vedeliku samba kaaluga P. Mittemärgamise korral tekib vedeliku samba langus kapilaaris. Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse
I – Voolutugevus (1A) u – pinge (1V) R – takistus (1 oom) Roo – eritakistus (1 oom mm2/m) l – juhi pikkus (1m) S – juhi ristlõike pindala (1m2) I = u/R => R= roo*l/s R= V/I R= roo*l/s => roo=R*S R=roo*l/s => l=R*S/roo I = u/R => u=R*I I= u/R => R= u/I Roo= e*s/l => l= R*s/roo R= roo*l/S => S= roo*l/R
KORDAMINEEEEEEEEEEEEEEE 1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest Valem : R= l/s Rtakistus 1 oom (roo) eritakistus 1 oom x m L juhi pikkus m s juhi ristlõike pindala 1m2 · Juhi takistus on võrdeline juhi pikkusega · Juhi takistus on pöördvõrdeline juhi ristlõike pindalaga 2. Kuidas sõltub takistus juhi temperatuurist? · Temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. 3. Mis on reostaat, kasutusala? Reostaat Juht, mille takistuse suurus on muudetav. Kasutatakse takistuse muutmiseks (n. elektroonikas) 4. Juhtide jada ja rööpühendus Jadaühendus Rööpühendus
A=E 3. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. = B S cos [Wb] magnetvoog B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel 4. Faraday induktsiooniseadus induktsiooni elektromotoorjõu leidmiseks tuleb magnetvoo muutus jagada selle ajavahemiku pikkusega t, mille jooksul muutus toimus. 5. 1 veeber magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui magnetinduktsioon on 1T. 6. Induktsioonvoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 7. Endainduktsioon elektromagnetilist induktsiooni juhtmes põhjustab voolu muutumine juhtmes endas. 8. Induktiivus iseloomustab keha suutlikkust tekitada magnetvoogu ja endainduktsiooni elektromotoorjõudu.
GRAVITATSIOONIJÕUD HÕÕRDEJÕUD DÜNAMOMEETER RÕHK Gravitatsioon on kehade vaheline tõmbumine Gravitatsioonijõud on kehade vaheline külgetõmbejõud See sõltub: kehade massist, mida suuremad on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg Hõõrdejõud tekib siis kui kehad kokku puutuvad: seisuhõõrdejõud liugehõõrdejõud Hõõrdejõud takistab kehade liikumist ja nende kiirust Keha pindade konarluste haakumine põhjustab hõõrdejõu Hõõrdejõud...
Linepikkus periood sagedus kiirus suurus vaakumis Tähis T f V,C Ühik 1 nm 1s 1 Hz 1 m/s -15 -15 14 14 väärtus 380...760 nm 1m2*10 ..2,5*10 s 8*10 ...4*10 Hz 1,2*108...3*108 m/s Valguse murdumine- Valguse dispersioon- aine absoluutne Läätsed on seaduspärasuskirjeldab kahe murdumisnäitaja; sõltuvust kahesfäärilise pinnaga nähtuse vahelist põhjuslikku
Ukse mõõdud 2100x1000mm. Vastavalt tellija nõudele paigaldatakse uksed vastavalt AS Saku Metall Uksetehase poolt antud juhistele. Silver Building AS tagab ustele kvaliteetse paigaldusega tulepüsivuskalssi TP1 ja soojusläbivus jääb vahemikku 0,6-0,8 W/m2K. Töövõtja kontrollis joonistelt uste mahtu ning arvutas mahu ümber m2. Vastavalt sellele on tabelis 1 antud meie poolt arvutatud uste maht ja paigalduse hind 1m2 kohta. Tabel 1 Tööde nimetus, maht, hind Nimetus Maht (m2) Hind (m2) koos KM-ga /€ Uste paigaldus 10,5 82,7 Uks RYA,ZN 10,5 96,4 HIND KOKKU (koos KM) : 1880,55 € Töövõtja poolt tuuakse objektile vajaminevad uksed (Foto 1). Tellija peab tasuma lisaks
I=I1n R Takistus Juhi omadus takistada Oom 1 =1V/1A R= pl/S vabade laengute suunatud R= liikumist Eritakistus 1m pikkuse ja 1mm2 või 1m2 ristlõikepindalaga juhi takistus Takistuse temp. tegur Näitab, kui suur on K Kelvin takistuse suhteline muutus 0'C juures temp. Tõusmisel 1'C võrra. r Vooluallika Vooluallika Oom 1 = 1V/1A R=U/J
jääval ruumalal on gaasirõhk võrdeline temperatuuriga, V1>V2, sirgegraafik isohoor, isotermiline gaasi oleku muutus jääval temperatuuril (õhupalli pigistamine), jääval temperatuuril on gaasirõhk pöördvõrdeline ruumalaga, T2>T1, hüperboolgraafik isoterm, isobaariline gaasi oleku muutus jääval rõhul (ratas), jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline temperatuuriga, p1>p2, sirgegraafik isobaar. v kaetud 1m/s, v2 kaetud 1m2/s2. p = monv-2; T = t+273K; pV = RT; R = ; isohooriline: T1/T2 = p1/p2; isotermiline: p1/p2 = V2/V1; isobaariline: V1/V2 = T1/T2; p1V1/T1 = p2V2/T2; = m/M; = N/NA; n = N/V; m0 = M/NA; m = N*m0; = m0*n; =m/V; v = ;
Elektromagnetism uurib laetud osakeste mitteühtlast liikumist. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja mingi pinna ulatuses/sees. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned mingit pinda. Magnetvoog on võrdeline: 1)pindalaga S 1m2, 2)magnetinduktsiooniga B 1T, 3)sõltub pinna normaali ja magnetvälja suuna vahelise nurga koosinusega. Faraday induktsioon: 1831.a. avastas Faraday elektromagnetilise induktsiooni põhiseaduse. Elektromagnetiline induktsiooni nähtuseks nim elektrivälja tekkimist magnetvälja muutmisel. Induktsiooni elektromotoorjõud on pinge magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstel, kui juhtmes puudub vool. Induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. Endainduktsiooni
Elerin Ehte ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON 1. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog sõltub nurgast magnetvälja suuna ja juhtmekeeru pinna normaali vahel. Valem: =BS cos Tähis: (Fii) Ühik: 1 Wb (veeber) Üks veeber on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. 2. FARADAY KATSED Faraday hakkas oma katsetusi tegema, siis kui ei leidnud raamatust vastuseid looduse küsimustele. Michael ei armastanud kasutada valemeid ja võrrandeid, aga oma arutlustes oli ta väga täpne ja selgesõnaline. Faraday katsed võib jaga kolme gruppi: · Püsimagneti liikumine juhtme suhtes (liikuv püsimagnet tekitab
õmblemiseks Õmblemise üksuses. Eelavestatud kulud ühe ruutmeetri kanga kohta on järgmised: Muutuvad kulud Tööjõud 4 eur Materjal 7 eur Kokku muutuvad kulud 11 eur Püsivad kulud Üldkulud 13 eur Kokku kulud 24 eur Eelarvestatud toodangu maht osakonnale Kangas on 300 000m2 aastas ja selle kanga turuhind on 30 eur ruutmeetri kohta. Üksus Õmblemine kasutab 1,1 m2 kangast et valmistada 1m2 kardinat. Ettevõtte OÜ Kardin juhtkond on öelnud, et Kangas peab Õmblemisele valmistama ja müüma nii palju materjali kui neile on vaja ning kui toodetakse rohkem, siis selle osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 kardinaid. Õmblemine müüb oma toodangut hinnaga 75 eur m2. Kardinate omahind sisaldab lisaks materjalile veel
U(V)-pinge ka pingelangus ahelas R-takisti suurus Elekronide ja ioonide omavahelise mõjumise tulemusena tekivad elektronidele mitmesuguste suundades mõjuvad jõud.Järelikult takistab juht elektronide läbiminekut temast s.t tal on elektritakistus. Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev.Seda isemloomustab füüsikalise suurus mida nim. eritakistuseks. Aine eritakistuse nim.sellest ainest 1m pikkuse ja 1m2 ristlõikepindala juhi takistus. Valem ;R-pl S Tarviteid saab ühendada vooluvõrku kahel viisil 1) järjestikku ehk jadamisi 2)rööbiti ehk parallelselt Jadamisi lülituse korral ühe tarviti lõpp ühendatakse teise tarviti algusega .See on ühejuhtmeline vooluahel. Rööpõhenduse korral vooluahela hargneb kahest või enamaks haruks. Kõik elektriahelate lahendused taanduvad jada-või rööpühenduse reeglitele.
Magnetvoog ø näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Magnetvoog on 0, kui magnetväli on paraleelne pindalaga. Magnevoog on maksimaalne, siis kui magnetvoog on risti pinnaga. Magnetvoog avaldub kujul: ø= BScos , kus B-magnetinduktsioon, S-pinna pindala , -nurk pnna normaali ja magnetvälja suuna vahel. Üks veeber ( 1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1m2 suurust magnevälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1 T. Seega 1Wb = 1T1m2 Faraday induktsiooniseaduse kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-süsteemi korral i = -ø/t ø on magnetvoo muutus kontuuris t on ajavahemik, mille jooksul muutus toimus. Lenzi reegel , erinevad sõnastused: a) induktsioonivoolus suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab
Makro – mass(m) ; ruumala(V) ; rõhk(p) ; temperatuur(T) Mikro – konstentratsioon(n) 5. Mis iseloomustab ideaalset gaasi? molekulid on punktmassid molekulide põrket anuma seintega on absoluutselt elastsed molekulide vahel ei ole vastastikmõju 6. Mida kujutab endast gaasi rõhk? Molekulide põrked vastu anuma seina 7. Millistest parameetritest sõltub gaasi rõhk? 8. Mida tähendab, et rõhk on 10 Pa? 1m2 mõjub 10 N suurune jõud 9. Molekulaarkin. teooria põhivõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud. p = 1/3 x mo x n x v2 p – Pa ; mo – kg ; n – osakest/m2 ; v2 – m/s Mis on keha siseenergia? Molekulide kineetilise energia ja potensiaalse energia summa U = Ek + Ep 10. Kuidas saab keha siseenergiat muuta? soojusülekandega mehaanilise tööga 11. Mida näitab Boltzmanni konstant?
8. Millistest suurustest sõltub pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtme otstel? Valem. magnetinduktsioon U= v*l*B*sin kiirus pikkus 9. Mida näitab magnetvoog? Valem, ühik. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. 1Wb = 1T*1m2 magnetvoog = B*S*cos pindala 10. Faraday induktsiooni seadus? Valem. magnetindukstioon Faraday induktsiooniseadus ütleb, et induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. = B*S*cos = t kiirus 11
1V. 1 Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). 1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. 1 lm (luumen) on valgusvoog, mida kiirgab valgusallikas valgustugevusega 1cd ruuminurga ühikusse 1sr. 1 lx (luks) on selline valgustatus, mille korral valgusvoog 1lm jaotub ühtlaselt pinnale 1 m 2. 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. 1 Pa on rõhk, mille korral 1m2 pinnale mõjub jõud 1N. 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A. 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1 sr on selline ruuminurk, mis toetudes tipuga kera keskpunkti, haarab kera pinnast raadiuse ruuduga võrdse pindala. 1 T on sellise homogeense magnetvälja magnetiline induktsioon, mille korral vooluraamile pindalaga 1m2 ja voolutugevusega 1A mõjub max pöördemoment 1Nm.
........................................................................................Klass............... Kuupäev........................................ = B S cos · B on magnetinduktsioon · S pinna pindala · nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel · Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 7. Sõnasta Lenzi reegel. LENZI REEGEL · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist · Kehtib Lenzi reegel, mille kohaselt induktsioonivool toimib alati vastupidiselt voolu esile kutsuvale põhjusele · Lenzi reeglit väljendab miinusmärk Faraday induktsiooniseaduses 8. Milles seisneb endainduktsiooni nähtus?
2) Teise ekstraktori: : y2*-y2= 0,0016-0,00058173 =0,000101827 3) Kolanda ekstraktori: : y3*-y3= 0,0012- 0,000728745=0,000471255 Keskmine liikumapanev jõud: y= = = 0,00092026 Kus: y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (massosa) y1; y2 ja y3 on äädikhappe tegelik kontentratsioon raskes faasis (vees).(massosa) Massiläbikande tegur Ky: NA= Ky*(y*-y) Kus: NA- molaarvoog (mol/s) 1m2 kohta. Esimese ekstraktori molaarvoog: NA1=G1= 2,1842*10-3 kg/s Teise ekstraktori molaarvoog: NA2=G2=9,5402*10-4 kg/s Kolmanda ekstraktori molaarvoog: NA3= G3= 1,2121*10-3 kg/s y1*; y2* ja y3* on äädikhappe tasakaaluline kontsentratsioon raskes faasis(vees). (moolosa) y1; y2 ja y3 on äädikhappe tegelik kontentratsioon raskes faasis (vees).(moolosa) Esimese ekstraktori massiläbikandetegur: Ky1= = =1,718 kg/s Teise ekstraktori massiläbikandetegur: Ky2= = = 9,369 kg/s
TEST TÖÖSTUSKAUBAÕPETUSES Anu Salujärv MK2 1. Paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab , mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. 2. Puhastusvahendid pH tasemega 8-9 on: - neutraalsed - nõrgalt leeliselised 3. Kemikaalide puhul iseloomustatakse riskilausega nende ohtlikkust. On märgitud kemikaali märgistusel. 4. Keemiakauba ohumärgis T tähendab. - mürgine - söövitav - tuleohtlik 5. Kõige ohtlikumad elektriseadmed tähistatakse numbriga 0-klass. 6
Joonis - dokument, mille järgi saab eset valmistada. *Joonisega antakse edasi eseme kuju ja mõõtmed. Sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. 1.1 Jooniste vormistamine: 1.1.1 Joonestuspaber Joonestuspaberi põhiformaatide suurused millimeetrites on: · A4: 210x297 mm · A3: 297x420 mm · A2: 420x594 mm · A1: 594x841 mm · A0: 841x1189 mm Põhiformaadid saadakse 1m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõtmed on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoone abil pooleks. 1.1.2 Kirjanurk Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu alumist ja lühemaga vastu parempoolset raamjoont. Raamjoon tõmmatakse pideva jämejoonega. Raamjoone kaugus paberi (formaadi) servadest näidatud skeemil. Joonise esimese lehe kirjanurk
Seda seadust nimetatakse Pascali seaduseks. *Maa klgetmbeju tttu avaldab vedelik anuma phjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema
naaberjuhtmes MAGNETVOOG. FARADAY INDUKTSIOONISEADUS · Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul: = B S cos · B on magnetinduktsioon · S pinna pindala · nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel · Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 · Kehtib Faraday induktsiooniseadus, mille kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-süsteemi korral · - on magnetvoo muutus kontuuris · t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus LENZI REEGEL · Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nähtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra säilimist
Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide üheks üldomaduseks on ka tihedus. Väikseim tihedus on Li 0,5g/cm3 ja kõige suurem on Os, Jr 22,5g/cm3. Metallid on ka hästi sepistavad. Parimad on Au(kuld, 1g 1m2), Ag(hõbe) ja Cu(vask). Osadel metallidel on ka magneetilised omadused. Magneetiliste omadustega metallid on enamasti VIII B rühmas(Fe,Ni,Co jt). Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati elektronide loovutajana, seega on nad REDUTSEERIJAD!! Metallilised omadused sõltuvad ka asukohast perioodilisuse tabelis. Kui me liigume tabelis: o alla ja vasakule, siis metallilised omadused suurenevad o alla ja vasakule, siis aatomi raadios kasvab
Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike pindalast ( mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus pöördvõrdeline ). 2V ühe kulonilise laengu viimisel lambi ühelt klemmilt teisele teeb elektriväli tööd 2 dzauli, 0,016 * mm2 / m 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga hõbedast traadi takistus on 0,016 oomi, 9,8 * 10-8 * m 1m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga rauast traadi takistus on 9,8*10-8 . I=U/R, I = voolutugevus A, U = pinge V, R = takistus , I on võrdeline U ja pöördvõrdeline R, R = *l/S, R = takistus , = eritakistus * mm2 / m ja * m, l = juhi pikkus m, S = ristlõikepindala m2 ja mm2, R on võrdeline l ja pöördvõrdeline S.
täpsusest lisapunktid! * Pahteldan lae 1) Arvutan välja lae pindala 5 x 2 = 10m2 2) Arvutan välja pahti kulu 10 x 0,4 = 4L 10 x 2 = 14,4l 3) Arvutan kruntvärvi kulu 5 : 6 = 0,83L 4) Arvutan värvi kulu 5 * 0,2 = 1l 1 x 2 = 2l 5) Arvutan välja seinte ümbermõõtu 2 x 5 + 2 x 2 = 14m, pindala: 14 x 1,9 = 26,6m2 6) Arvutan maha 10 akent ( ühe akna pindala on 0,5 x 0,2 = 0,1 x 10 = 1m2 ja ukse 1,9m ( 2 ust ) 1,9 x 2 = 3,8m2 18 1 3,8 = 13,2m 7) Arvutan välja pahtli kulu 13,2 x 0,4 = 5,28, pahteldan kaks korda 5,28 x 2 = 10,56L 8) Arvutan kruntvärvi kulu 14 : 5 = 2,8l 9) Arvutan liimi kulu 26,6 x 0,2 = 5,32L 10) Arvutan rullmaterjali kulu 14 : 1,06 = 13,2 paani ehk 14 tervet paani 14 x 1,9 = 26,6 meetrit Kui ma tahan endale oma maja ehitada, siis oskan ise arvutada pahtli, liimi, materjali kulu jne.
tasakaalustatud väetamist. Jälgima peab väetamisjuhiseid, sest roose ei tohi üle väetada. Tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustele ja õitseb rikkalikumalt. 1. ROOSIDE VÄETAMISE 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega Rooside väetamiseks on antud mitmeid soovitusi kasvuperioodide lõikes. Väetamist soovitatakse sageli alustada juba enne istutamist. "Maa ettevalmistamiseks, mida võiks teha juba sügisel, antakse 1m2-le 5...8 kg kõdusõnnikut, 20...30 g kaaliumsulfaati ja 70...90 g superfosfaati. Mulla neutraliseerimiseks lisatakse vajadusel kriiti või lupja." (http://www.calmia.ee/Taimed/Roosid/) Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Samas ei maksa meie kliimas, kus kevadeti esinevad suured öökülmad, taimede kasvule ergutamisega liigselt kiirustada, sest rooside noored võrsed on
mida läbivad muutuva magnetvälja jõujooned. 3. Muudame poolide vahelist nurka. Elektromagnetiliste nähtuste kirjeldamiseks vajalik suurus võrdeline koosinusega nurgast juhtmekeeru normaali ja magnetvälja suuna vahel. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda. 1 Wb(veeber) 1Wb = 1T 1m2 Magnetvoog = B S cos B on magnetinduktsioon S pinna pindala nurk pinna normaali ja magnetvälja vahel Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 4. Fara d a y induktsio o ni s e a d u s Induktsioonivool ja ka vastav emj on seda suuremad, mida kiiremini magnetvälja muutus toimub.
Juhi takistus-on seda suurem, mida 1)suurem on juhi pikku l 2)väiksem ristlõikepindala S 3)suurem on materjali eritakistus roo 4)kõrgem on metalljuhi temperatuur t ja mida madalam elektrolüüdi lahuse temp. Valemid R=roo x l/S..... R 2=R1(1+ alfa delta T) kus R 1 takistus on madalamal temp t1 R1-kõrgemal temp.l t2 deltaT=t2-t1. Alfa takistus temp. Tegur leitakse tabelist. Eritakistus- nim. ühikuliste mõõtmetega juhitakistust. Nt.vase roo SJ süsteem on 1,7x10 -8 oom/m s.t.1m pikkuse 1m2-se ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on 1,7x10-8oom mm2/m Tarvikute ühendusviisid 1) jadaühndus a) kogutakistus R=R1+R2.... b) kogu vool I=I1=I2.... (vool on ühesugune igas punktis) c) kogu pinge U=U1+U2.... d) suuremale takistusele langeb kõrgem pinge e. pingelaengud on takistustega võrdelised R1/R2= U1/U2 2) rööpühendus a)kogu vool I=I1+I2.... b) kogu pinge U=U1=U2... c) kogu juhtivus (takistuse pöördväärtus) 1/R= 1/R1+ 1/R2 .... d) väiksemat takistust
suund? B=Mmax/I x S Magnetinduktsioon B on võrdeline maksimaalse jõumomendiga (N x m) ja pöördvõrdeline kontuuris kulgeva voolutugevusega (A) ja kontuuri poolt piiratud pinna pindalaga (S) Mida suurem on magnetinduktsioon, seda suurem/tugevam on väli. 5. Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T (tesla)? 1T on suurus, mis on võrdeline jõumomendiga 1N*m ja pöördvõrdeline kontuuris oleva voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris ppindala suurusega 1m2. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1A. 6. Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on Ampere´i jõud suurim, millise puhul null?
mikropoorid (0,001-0,02m). Määramiseks kasut. : lämmastik-, elavhõbeporomeetria ja veega küllastatud materjali pooridest veega aurumisega olenevalt keskk. niiskusest ja to. · Veeimavus kapillaarjõudude toimel materjali imendunud vee hulk. Eristatakse mahulist ja kaalulist veeimavust. Immutamisel materjal paisub, pehmeneb, mureneb, soojajuhtivus suureneb ning võib muutuda ka tugevus. Veeimenduvuskiirus vee hulk kg, mis imendub materjali 1m2 suurusesse pinda 1 min jooksul, kui materjal on kokkupuutes veega. ·Pehmenemise koefitsient immutatud materjali pehmenemine võrreldes immutamata materjaliga (survetugevuste suhe). ·Hügroskoopsus omadus imada niiskust (õhu-) keskkonnast. Võivad kergelt reag. veega või vesi võib kondenseeruda materjali poorides. Tasakaaluniiskuseks nimet. niiskust, mille korral materjal saavutab püsiva niiskuse sisalduse antud t o ja veeauru
Tähis on [1 sr(steradiaan)]. 13. 1 steradiaan on selline ruuminukr, mis lõikab keha pinnast välja pinnatüki, mille pindla võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale ühtlaselt. 17. Valguse peegeldumniseks nimetatakse nähtust, kus valguse langedes kahe keskkonna lahutuspinnale pöördub valgus samasse keskkona tagasi. Esineb kahte liiki: difuusne peegeldumine ja peegeldumine peegelpinnalt. 18. Valguse peegeldumis seadus: langev kiir ja peegeldunud kiir ning langemispunktis kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes tasapinnas. 19. Kujutise iseärasused tasapeeglis: kujutis on näiline ehk ebakujutis, kujutis on
1/ 230000 210000 310000 290000 270000 250000 1/ 230000 210000 190000 170000 150000 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 1/c 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksus lo , vastab molekuli pikkusele. Kui 1m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaüh on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest max M = l0 kus M on aine molaarmass g/mol, -aine tihedus g/m3, l0 - adsorptsioonikihi paksus 5) Leian propanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109o.
Magnetinduktsioon on võrdeline maksimaalse jõumomendiga ja pöördvõrdeline kontuuris kulgeva voolutugevuse ja kontuuri poolt piiratud pindala korrutisega. B=Mmax/J*S Mida suurem on magnetinduktsioon,seda suurem/tugevam on magnetväli. 5) Kuidas on määratletud magnetvälja magnetinduktsioon 1 T (tesla)? 1T on suurus, mis on võrdeline jõumomendiga 1N*m ja pöördvõrdeline kontuuris oleva voolutugevuse 1A, mis piirab kontuuris pindala suurusega 1m2. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m² (ruutmeeter), mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm (njuutonmeeter), kui raamis on vool 1 A (amper). 6) Millist jõudu nimetatakse Ampere´i jõuks? Kuidas arvutatakse selle jõu suurust (valem koos kõigi tähiste selgitusega) ja määratakse selle jõu suund? Sõnasta suuna määramiseks kasutatav reegel. Kui suure magnetvälja suuna ja voolu suuna vahelise nurga puhul on
l R= S · Millise juhi takistus (kui suur) on 1 ? Juhi takistus on 1 , kui pingel 1V läbib seda vool tugevusega 1A. · Mida iseloomustab eritakistus? Kui suur on eritakistus 1 m? Eritakistus iseloomustab ainet, millest keha koosneb. 1 oom-meeter on selline juhieritakistus millest valmistatud keha, pikkusega 1m ja ristlõike pindalaga 1m2 (1m kuup), takistus on 1m. · Kuidas sõltub eritakistus ja seega juhi takistus temperatuurist? Miks metallide eritakistus suureneb temperatuuri tõustes? Mida suurem on temperatuur seda suurema amplituudiga võnguvad aine ioonid ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Seega temperatuuri tõustes juhi takistus suureneb. Temperatuuri langedes juhi takistus väheneb. · Ohmi seadus vooluahela osa (juhis kulgeva voolu) kohta.
käitub aken mõõtmetega 1 x 1,50 meetrit kui 1 kilovatine radiaator. Päikesekaitse klaasid masstoneeritud(värvitud) klaas selektiivklaas reflektiivse pinnakattega klaas kombineeritud klaas Päikese Keskmise Valguse 1m2 klaas- U-arv, W/m2K energia sageduse Klaaspaketi tüüp läbilase paketi kaal läbilase mürapidavus õhuga argooniga LT, % TST, % Rw ; dB kg 4-16-4 2,7 2,6 81 76 31 20
=BS cos 6. Mis on magnetvoog? Sõnasta ka selle ühik 1 veeber. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suuruse ja asendi tõttu magnetväljas. Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu. ; Üks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis läbib 1 m2 suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 7. Mis määrab induktsioonvoolu emj suhtes? Määrab ajavahemikus juhtmekeerdu läbiv magnetvoog. 8. Faraday induktsiooniseadus. Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. {E} on elektromotoorjõud voltides on kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog veeberites d tähistab selle suuruse muutust, mille ees ta asub Elektromotoorjõu suuna määrab Lenzi reegel.
naaberjuhtmes MAGNETVOOG. FARADAY INDUKTSIOONISEADUS Magnetvoog ? nitab, millisel mral lbivad magnetvlja jujooned vaadeldavat pinda. Magnetvoog avaldub kujul: ?= B S cos ? B on magnetinduktsioon S pinna pindala ? nurk pinna normaali ja magnetvlja vahel ks veeber (1 Wb) on magnetvoog, mis lbib 1 m2 suurust magnetvlja suunaga ristuvat pinda, kui vlja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1 Wb= 1T * 1m2 Kehtib Faraday induktsiooniseadus, mille kohaselt juhtmekontuuris tekkiv induktsiooni elektromotoorjud on vrdeline magnetvoo muutumise kiirusega. SI-ssteemi korral ??- on magnetvoo muutus kontuuris ?t- ajavahemik, mille jooksul see muutus toimus LENZI REEGEL Elektromagnetiline induktsioon on oma olemuselt alalhoidlik nhtus. Induktsioonivool soodustab alati olemasoleva olukorra silimist
oomiks (1 ). l R= ERITAKISTUS on füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub juhi materjalist ja temperatuurist ja mis on S arvuliselt võrdne sellise juhi takistusega, mille pikkus ja ristlõikepindala on ühikulised. l RS 1 1m 2 R= = SI : = 1m SI-s on eritakistuse ühikuks võetud sellise materjali eritakistus, millest S l 1m valmistatud juhi takistus on 1 juhul, kui selle juhi pikkus on 1m ja ristlõikepindala 1m2 ning seda ühikut nimetatakse üheks oommeetriks (1m ) . ELEKTRIVOOLU TÖÖ all mõeldakse seda tööd, mida teeb elektriväli vabade aletud osakeste ümberpaigutamisel ühest ruumi punktist teise. Selle põhiarvutusvalem on: A = I U t , kus I- juhti läbiga elektrivoolu voolutugevus, U- juhi otspunktidele rakendatud pinge ja t- ajavahemik, mille jooksul juhti läbis elektrivool. Kuna eletrivoolu töö U
need jõud tasakaalustuvad. Newtoni II seadus keha liikumise kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=Gm 1m2/r2 Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaaniline töö olukord, kui kehale mõjub jõud ja ta selle toimel liigub. A=Fscos Võimsus Töö tegemise kiirus. Tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatis. N=A/t N=Fv Mehaanilise energia jäävuse seadus suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ringliikumine punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril.
3)Põhiühikutest moodustatakse uusi ühikuid korrutamis või jagamistehte abil.Selliseid ühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks. 4.Mõõtmistulemuste vahemikku, milles tõeline väärtus asub, nimetatakse mõõtemääramatuseks 5.Hodomeeter on mõõdetaval pinnal lveerev ratas.Mõõdetakse tee pikkust. 6.Kraadiglaas.Näitab inimese keha temperatuuri. 7.Pindala ühik tuletatakse m2 pikkus korrutada iseendaga. 8.Põhiühik on 1m2 ja S 9.Otse mõõtmine on mõõteühikuga võrdlemine aga kaudsel mõõtmisel arvutatakse suurust teistet mõõdetud suuruste kaudu. 10.Ruumala abil väljendatakse ruumi suurust, mille keha enda alla võtab. 11.ruumala põhiühik 1m3 tähis V 12.Füüsikalise suuruse tunnused: 1)iseloomustab teatud omaduste arvutuliselt . 2)on mõõdetav või kaudset 3)omab mõõtühikut. 13.Massi abil väljendatakse raskust. 14.Kaalumine põhineb massil. 15.g-suhkur, kg-inimese kehakaal, t-auto 16
Enne kasutamist proovida ainet väikesel tähelepandamatul kohal, et kontrollida materjali vastupidavust. Eriti ettevaatlik tuleks olla sameti, velveti ja siidi puhastamisel. Toode sobib vaipade, pehme mööbli ja autoistmekatete puhastamiseks. Esmaslt tuleb pind tolmuimejaga puhastada, mööbliesemetel jalad kinni katta. Purki tuleb korralikult raputada ning pritsida 10cm kauguselt ühtlane vahukiht puhastatavale pinnale. Korraga soovitatakse töödelda 1m2 suurust pinda. Vaht hõõruda märja käsnaga puhastatavale pinnale. Lõpuks harjata pind ühesuunaliste liigutustega, et karv jääks püsti. Lasta kuivada 2-4 tundi, võimalusel üle öö. Vanish Oxi Action Spray – vaibapuhastusvahend Toode on spreipudelis. Toodet tuleb hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida toote sissehingamist, silma sattumist ja allaneelamist, viimasel kahel juhul loputada rohke puhta
· korter · e-pood Õmblustsehhis asuvad 1 lõikamislaud, 2 õmblusmasinat, 1 triikimislaud. Töö toimub ühes vahetuses. Töötajate jaoks varustatakse puhkeruum, kus saab nii puhata, kui ka süüa. 7 5. PROJEKTI KIRJELDUS a. Õmbluskoda, kauplus, e-pood Õmbluskoja asub Kohtla-Järvel, Virmalise tänaval. Üüripinna plaanitav suurus on 44 m 2. Selle rent on 60 EEK 1m2. Seega kulud õmbluskoja pindala rendiks on 2640 EEK kuus. Kommunal kulud koos elektriga on umbes 3000 kr talvel, ja 2500 suvel. E-poe hoolduse kulud on umbes 1000 EEK kuus. KOKKU KULUD: 6640 EEK kuus b. Seadmed, kangad ja kulumaterjalid Firma töö alustamiseks on vajalik järgmine tehnika: 2 õmblusmasinat, lõikamislaud, triigimislaud. Seadmeid ostetakse firmalt SewTech, mis asub Moskvas. Seadmete maksmus on järgmine:
kapillaarvee katkemise veemahutavus, - mulla veesisaldus mille juures veega täidetud kapillaari hakkab tungima õhk omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus, - taimede poolt omastatav veehulk mida muld suudab kinni hoida pärast suuri sademeid vee imendumine, - vee jäämine molekulaar ja kapillaarjõudude toimel mulda filtratsioon, - ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku transpiratsioon, - veeaurumine taimedest konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb: tahke, pooltahke, plastiline, voolav
annaabi.ee 
