· Koostise järgi: Gaasiline planeet · Suuruse järgi: Suur planeet · Asukoha järgi Päikese suhtes: Välisplaneet · Asukoha järgi Maa suhtes: Välimine planeet · Ajalooline liigitus: Moodne planeet Neptuuni sümbol Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu%29 · http://miksike.com/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pikeses.htm · http://opik.obs.ee/osa2/ptk01/tekst.html
Venetia Burney 18. veebruaril 1930 Usa amatöörastronoom Clyde Tombaugh Diameeter 2390km(0,19 Maad) Mass 0.002 Maad Täispööre 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga 248 korda pikem Maa aastast Keskmine temperatuur -230°C 5,9 miljardi km kaugusel Päikesest Pinnases 70-80% kivimeid; 20-30% jääd 19. jaanuaril 2006 New Horizons Atmosfäär on hõre 19 000 km kaugusel Charon Nix ja Hydra P4 ja P5 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/pluto.html http://en.wikipedia.org/wiki/Pluto http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://nineplanets.org/pluto.html
URAAN CAROLISA HEKTOR 2018 TÄHTSAD FAKTID · Orbitaalperiood: 30589 Maa päev · Päeva pikkus: 17,2 tundi · Läbimõõt: 49 528 km · Raskusjõu tugevus: 8,7 N / kg · Kuude arv: 27 · Uraan teeb tiiru ümber Päikese: 84,3 Maa aastaga ASUKOHT · Seitmes planeet Päikesest eemal · Kaugus päikesest: 2 872 500 000 km KOOSTIS · Vesinik · Heelium · Ammoniaak · Vesi · Metaan Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimidest ja jääst. KES AVASTAS? · Avastati William Herscheli poolt 1781 aastal teleskoobi abil KLIIMA Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõike madalama temperatuuriga. See võib langeda kuni 49 kelvinini (-224o C) On märgatud kliimamuutuste kasvu. Tuule kiirused võivad ulatuda kuni 250 m/s (900 km/h). URAANI PÖÖRLEMINE PILT URAANIST Tänan kuulamast! KASUTATUD MATERJALID · wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) · miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html
Neid planeete on saadud päris palju uurida, v.a Merkuur, sest see asub Päikesele kõige lähemal. 7 Pildid: /1/ /3/ /2/ /4/ 8 Kasutatud kirjandus. 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa-t%C3%BC%C3%BCpi_planeedid (28.03.09) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (28.03.09) 3. http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html (29.03.09) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury. html(29.03.09) 5. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith (Sally Ride'i tsitaadid ja eessõna). Lk 41, 43, 44, 78, 79, 141 6. ,,Planeedid" David Mcnab ja James Younger. Lk 97, 98 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus(29.03.09) 8. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.ht ml (29.04.09) 9. http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html (29.03.09) 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) (29.03.09) 11. http://www.miksike
Suuremad tähed muutuvad ülihiidudeks, aga kuna sellised tähed ei ole üldse stabiilsed, siis nad plahvatavad. Plahvatus võib ära viia tähe pealmised kihid, aga võib ka hävitada kogu tähe. Suuremate tähtede elu lõppeb neutrontähe või musta auguna. Allikad. · http://opik.obs.ee/osa3/ptk06/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_(astronoomia) · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtedesn.htm · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tahed_terjeleola.htm · http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/thtede.htm · http://www.nasa.gov/audience/forstudents/9-12/features/stellar_evol_feat_912.html Pildid. Kunstniku kujutlus protähe tekkeprotsessist. Ühe tähe elulugu Päikese näitel. Hertzsprung-Russeli diagramm (HR-diagramm). Näitab iga tähe asukohta graafikul vastavalt tema spektriklassile ja heledusele.
· Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun · https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/ura · http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/n · http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptuun.html · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html · "TÄHISTAEVA ENTSÜKLOPEEDIA" 2009, lk 94-96
sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 ,,Tähistaevas’’ lk 97-101 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
mitmeks kuuks või aastaks. Kaasaegsed teleskoobid on suured, kuid õrnad aparaadid, mis vajavad kaitset ümbritseva keskkonna eest. Nad paigutatakse kuplitesse, mida saab avada nii palju, et teha nähtavaks osa öötaevast kupli kohal. Kuppel pöörleb, võimaldades teleskoopi suunata igasse punkti. Astronoomid ja tehnikud ise asuvad eraldi juhtimisruumis. Allikad, kust sa need asjad said http://i.imgur.com/TzK20q0.png http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ihubble.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raadioteleskoop http://www.arocanada.com/images/1966_ARO_Structural_Diagram.jpg http://www.horisont.ee/node/872 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teleskoobid_evelin.htm
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.Värvuselt on ta kollane või tumehall.Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Kaaslasi Merkuuril ei ole. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil .Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuri...
kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. Kasutatud lingid 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2.Taevakehade esmane 3.Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem .htm 4.http://hot.ee/ylle5555/page3.html 5.http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; 6.http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.ht ml 7.http://opik.obs.ee/osa2/ptk07 Tänud et vaatasite.
Lähim galaktika *Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. *Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. *Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna *Väga hästi vaadeldav on ta 78-kordse suurendusega binokli abil Kasutatud materjalid: http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://en.wikipedia.org/wiki/Milky_Way Pildid : www.google.ee
wikipedia.org/wiki/Pluuto#/media/File:PIA19856-PlutoCharon-NewHorizons-Color-20150714.jpg Kääbusplaneet Pluuto on kääbusplaneet. Planeedist väiksem, kuid asteroididist suurem taevakeha . Millel on ümmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi. Pluuto on kääbusplaneet 2006. aastast. Kasutatud kirjandus ,,Mis on maailmaruumis’’ lk 122-123 http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://www.miksike.ee/documents/mai n/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/plu to.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01. html Tänan kuulamast !
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
Linnutee Heleri Melsas Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid...
Veenus Üldandmed · Orbiit 108,200,000 km päikesest · Diameeter 12 103,6 km · Mass 4,869*1024 · Kõige ringikujulisem orbiit Huvitavaid fakte · Nimi tuleneb antiikajast · Veenus oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet · On heleduselt kolmas objekt taevas · Esimesena külastas Veenust kosmoselaev Mariner 2 1962 aastal · Pinna temperatuur on 2x suurem kui Merkuuril · Puudub magnetväli · Pole looduslikke kaaslasi Pöörlemine · Veenuse aasta kestab 243 Maa päeva · Veenuse pöörlemisperiood on ajaliselt ühtlustunud tema orbiidiperioodiga · Veenus on Maa poole alati sama küljega, kui need on üksteisele lähimas punktis · Veenus pöörleb aeglaselt ja tavapäratult vastassuunaliselt Maa "kaksikõde" · Mõnevõrra väga sarnased: · Diameeter on 95% Maa diameetrist · Mass 80% Maa massist · Mõlemal täheldatakse kraatreid suhteliselt noorel pinnal · Maa ja Veenuse tihedus ja...
Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. Tihti sajab vihma ja lund, ainult vee osa täidab Titanil metaan. Titani metaanijärved Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Kasutatud kirjanud http://et.wikipedia.org/wiki/Saturn http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehe d/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://www.miksike.ee/documents/main/refer aadid/saturn3.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html
Pinnatemperatuur on Neptuunil -201°C. 7 Kasutatud allikad 1. http://www.slideshare.net/MariKauber/pikesessteem-ja-planeet-maa 2. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/maa_tpi_planeedid.html 3. http://www.eas.ee/kosmos/et/kosmosest/uldulevaade/meie-galaktika-linnutee 4. https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi 5. http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/tekst.html 6. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/uranus.html 7. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html 8. http://www.space.com/48-saturn-the-solar-systems-major-ring-bearer.html 9. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mercury 10. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Venus 11. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Earth 12. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm?Object=Mars 13. http://solarsystem.nasa.gov/planets/profile.cfm
palju sensoreid ja roboteid peal.2008.aastal maandus Marsi põhja polaarregiooni NASA Phoenix Mars. See võttis proove Marsi jääkattest. Lisad Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur (Tea laste-ja noorte entsüklopeedia lk 329) http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://nineplanets.org/venus.html http://en.wikipedia.org/wiki/Venus http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marss (Tea Laste- ja Noorte entsüklopeedia 2.osa lk 250)
REFERAAT Planeet Saturn Koostaja:Kristo Paju Juhendaja: Meeli Telgmaa Torma 2003 9 klass Kasutatud lingid: 1.Universum:http: http://opik.obs.ee/osa5/ptk06/tekst.html 2. Taevakehade esmane liigitus: http://hot.ee/ylle5555/page3.html 3. Päikesesüsteem:http://www.kadrina.edu.ee/andres/unirel/psystem.htm 4.Planeet: http://hot.ee/paikesesysteem/saturn.html ; http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/saturn.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/ Sisukord 3. Universumi teke 4. Taevakehade esmane liigitus 5. Päikesesüsteem 4. Planeet Universum on tekkinud Suure Paugu teooria järgi. Taevakehade esmane liigitus Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade
PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Kasutatud materjal Rein Veskimäe "Universum" Tallinn 1997 Heikki Oja "Põhjanael" Kirjastus "Valgus" 2001 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/thedh.htm http://vaatleja.obs.ee/node/863 http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html
Mariner9 üle 7300 foto Parim missioon Vikingite poolt 4. juuli 1997 Pathfinder teadlaste poolt tehti enneolematuid samme Mars Global Surveyor hakkas Marssi kaardistama märtsis 1999 Mars Global Surveyor Vaade Marsi pinnale maandurilt Viking Lander 1 Kasutatud kirjandus Eesti Entsüklopeedia 6. köide "Valgus" Tallinn 1992 Universum, koostanudtoimetanud Rein Veskimäe, Tallinn 1998 http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mar s.html http://www.folklore.ee/tagused/nr6/kanalx.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Marss http://images.google.ee http://vaatleja.obs.ee/node/142
PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Kasutatud materjal Rein Veskimäe "Universum" Tallinn 1997 Heikki Oja "Põhjanael" Kirjastus "Valgus" 2001 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/thedh.htm http://vaatleja.obs.ee/node/863 http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html
Kaaslased Neptuunil on teatavasti 14 kuud, viimane neist avasti 2013. aastal. Kõige suurem kuu on Triton, mis avastati 1846.aastal ning teine kuu, Nereid, avastati 1949.aastal. Tritoni kaugus Neptuunist on 355000 km, raadius 1350 km ja suurus 2706,8 km. NEPTUUN JA TRITON Kasutatud kirjandus: http://web.zone.ee/paikesesysteem/neptu un.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://www.miksike.ee/documents/main/el ehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.ht ml http://en.wikipedia.org/wiki/Nereid_ %28moon%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Triton_%28kuu %29
aastaks. Põhjuseks oli Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled, mis ajavad musti laike ning valgeid pilvi ringi. Neptuuni sümbol: Kaaslaste nimed: Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimede, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba /neptune.html http://nssdc.gsfc.nasa.gov/photo_gallery/photogallery-neptune.html Faktivaramu Tuhat 1000 ja vastust
miljardi aasta vana. Esialgu tekkinud süsteemid. Galaktikad oma arengu käigus kasvavad oluliselt. Tähepilv on suhteliselt väikeste mõõtmete ning suure tihedusega.Seetõttu võib kokkukukkuv gaasipilv jaguneda ammu enne suurte, tihedusteni jõudmist tähtedeks, mistõttu seesmist rõhku ei teki. http://et.wikipedia.org/wiki/Galaktika http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/galaktikad.html http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/linnutee.htm http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4509 http://opik.obs.ee/osa4/ptk06/tekst.html http://fyysika.onepagefree.com/files/Teema%208%20-%20Galaktikate%20teke%20ja %20evolutsioon.pdf http://docs.kde.org/stable/et/kdeedu/kstars/ai-spiralgal.html http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14616/4osa_Galaktikad.pdf;jsessio nid=14DF70053A8B6FEEC1248985170D2D17?sequence=9
Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli "Mariner 2" 1962 aastal. Veel on Veenust külastanud enam kui 20kosmoselaeva, kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera7 ( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda (üleval). ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) Atmosfäär Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761. aastal haruldast nähtust- Veenuse üleminekut Päikese kettast. Teleskoobis näeme Veenus alati sirbikujulisena ja tema pinda me ei saa vaadelda, kuna taevas on seal koguaeg 3 pilves. Pilvekihtide vahel puhub seal alati tuul, mille kiirus on umbes 300-400 km/h.
[4] 8 KOKKUVÕTTE See referaat andis mulle palju juurde. Nüüd ma tean täpselt, mis asi on galaktiga, kuidas see tekkis ja mis on selle koostiseks. Tegelikult võiks või peaks iga inimene teadma natukenegi, mis seal üleval kosmoses toimub . 9 KASUTATUD KIRJANDUS : 1. http://miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/kuidas.htm 2. http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/box01.html 3. www.rrg.edu.ee/~klas/gal.doc 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meie.htm 5. http://opik.obs.ee/osa4/ptk04/tekst.html 6. http://www.aai.ee/~urmas/ast/galA.html 7. Kumb oli enne galaktika või must auk? Äripäev . 08.01.2009. 10 LISA Joonis. Galaktika pindheleduse vähenemine tsentrist eemaldumisel a) elliptiline, b) spiraalgalaktika
suurimatega. Peaaegu kõigi meteoriitide aine vanus on 4,5 - 4,8 miljardit aastat. Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi osade materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. 8 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriitika 3. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/1kosmos/meteoriidid.htm 4. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1299_1279.html 5. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/meteorites.ht ml 6. http://www.ut.ee/BGGM/meteor.html 7. http://www.ut.ee/BGGM/kivimet.html 8. http://www.ut.ee/BGGM/segamet.html 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Allende_meteorite 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater 11. http://www.annaabi.com/otsing-meteoriidid 12. http://www.meteoritemarket.com/AMinfo.htm
Ilmselt on nad jõudnud Marsile suurte sügavuste allikate tolmu ja veepurskel, mida kandsid laiali atmosfääri lähedal lennanud komeedid ja asteroidid. Kolm sõltumatut ekspertide gruppi avastasid Marsi atmosfääris metaani .Kuna päikesevalgus lagundab aeglaselt metaanimolekule, peab miski seda metaanikogust juurde tootma. Kasutatud kirjandus http://web.zone.ee/paikesesysteem/marss.html http://teadus.usk.ee/kasmarsilonelu http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marss
pruunid ja valged toonid ning punane kõige kõrgemal. Mõnikord on madalamad kihid nähtavad läbi aukude ülemistes kihtides Vanakreeka mütoloogia Jupiter (a.k.a Zeus) oli Vanakreeka mütoloogias: 1. Peajumal 2. Taevajumal 3. Vihma ja pikse käsutaja 4. Võidu- ja sõjajumal Pildid Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html http://karmo.tripod.com/jupiter/jupiter.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter Eesti Nõukogude Entsüklopeedia Aitäh!
Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Merkuur, Veenus, Maa, Marss Kasutatud kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury .html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/merkuur.htm www.google.ee Aitäh tähelepanu eest !
http://messenger.jhuapl.edu/ BepiColombo Peaks startima 2013 aasta augustis. Peaks jõudma Merkuuri orbiidile augustis 2019. Satelliidil peaks olema nominaalne eluiga 1 aasta. Projektiga uuritakse Merkuuri magnetvälja(jaapanlased) ja ehitust ning koostist(eurooplased) http://www.esa.int/Our_Activities/Operations/BepiColombo Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_(planet) http://www.nineplanets.org/mercury.html http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0.html http://messenger.jhuapl.edu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat. MAA TIIRLEMINE ÜMBER PÄIKESE Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva, 6 tundi, 9 minutit ja 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s). PÄIKESE TUULTE KAART PÄIKESE SÜSTEEM KASUTATUD MATERJAL http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.ilm.ee/kosmoseilm http://www.youtube.com/watch?v=ZGKCYRGotGc http://www.fyysika.ee/uudised/?p=18921 http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html
Projekti oli raske teha, sest leitud info oli raskesti arusaadav, keeruliselt selgitatud. Raamatukogust otsisin lastepärasemaid raamatuid päikesesüsteemide kohta ja kasutasin ema abil ka interneti. Huvitav juhus oli see, et just projekti koostamise ajal saadeti Merkuuri uurima uus kosmosesond. 8 Kasutatud kirjandus 1. https://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ mercury.html 2. http://forte.delfi.ee/news/kosmos/varskelt-startinud-esa-ja-jaapanlaste- kosmosemissioon-tottab-merkuuri-uurima?id=84080434 3. http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/terve-nadala-astroloogia-vaata- mida-planeetide-mojutused-sulle-koikideks-nadalapaevadeks-toovad? id=81240283&page=2 4. Peter Riley „Meie päikesesüsteem“ 5. Lisa Miles ja Alastar Smith „Astronoomia ja kosmos“
Neptuuni ümber kuju võtma Nagu ka Uraani ja Jupiteri rõngad on väga tumedad, aga nende koostis on seni tundmata. 5 Kasutatud Kirjandus http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html http://www.solarviews.com/eng/neptune.htm http://www.solarviews.com/eng/neptune.htm#darkspot http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptun e.html http://www.referat.ee/ee/doc/neptuunhuvi.doc http://www.mulinaad.com/academy/planets/ http://helios.kolhoos.ee/stories/storyReader$43 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/neptuun_evelin.htm 6
atmosfäärihelendust. Laikude arv Päikesel on muutlik: aktiivsuse perioodid, kus laike on väga palju, korduvad keskmiselt 11 aasta tagant. 6 Kasutatud kirjandus 1. http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/pikesessteem.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 3. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike 4. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html 5. http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html 6. http://www.astronoomia.ee/wordpress/wp-content/uploads/2010/08/plekiline_paike.jpg 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem.gif 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_Assembly_of_NA SA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 7
· Vesinik 92.1% · Heelium 7.8% · Hapnik 0.061% · Süsinik 0.03% · Lämmastik 0.0084% · Neoon 0.0076% · Räni 0.0037% · Magneesium 0.0024% · Väävel 0.0015% · Kõik muu 0.0015% 7 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.slideshare.net/KerliMark/pike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://opik.obs.ee/osa3/ptk01/tekst.html http://eofdreams.com/data_images/dreams/eclipse/eclipse-01.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b4/The_Sun_by_the_Atmospheric_Imaging_ Assembly_of_NASA%27s_Solar_Dynamics_Observatory_-_20100819.jpg 8
Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed. Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Foto: Nasa Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiir...
6. augustil 1996. aastal teatas David McKay meeskond esimesest Marsi meteoriidist leitud orgaanilisest segust. Autorid arvasid hiljem, et see segu koos mitmete teiste mineraloogiliste tunnustega, mida täheldati kivimites, võib olla muistsete Marsi mikroorganismide tõestus. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Marss http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.h tml http://haldjas.folklore.ee/Tagused/nr6/kanalx.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html
sest on olemas piisavalt kohutavaid juhtumeid, kui astronaudid kosmoses hulluks on läinud. Paljud teadlased toetavad aga väidet, et selline teekond peaks ette võetama juba lähitulevikus. Asteroidi suurune kosmose -koloonia Kasutatud kirjandus: · ,,Kosmose uurimine" · ,,Õpilase entsüklopeedia" · ,,Õpilase teadusentsüklopeedia" · www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/1kosmos/elu_kosmoses_annulahe.htm · www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=9c13c19b-d33a-4035-8042- 45142ef5b032&open=four · Google Images
automaatjaamad mainitud ei saanud. Neid on märksa rohkem ja kindlasti tekib ka aegade jooksul juurde. Ma ei suuda endale ette kujutada, kui päike lihtsalt ühel hetkel kaoks. Siis hävineks ka meie planeet Maa. Päikese eeldatav eluiga on 5 miljardit aastat. Ma loodan, et see ennustus peab paika ja minu elu aja jooksul ei kao päike kuhugi. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/sol.html http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel505_486.html http://www.horisont.ee/node/128 Dorling Kindersley ,, Illustreeritud Faktivaramu"
Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täis mingit vedeliku mis võib olla isegi vesi kuid hiljem on see külmunud. Hea tahtmise korral on isegi näha tekkinud pragusi.Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi. 7 Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun 2) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba /neptune.html 3) Füüsika õpik 9. klassile lk.112 (tabel) 4) http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html 8
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal. Pärast pikka 20 aastast vaheaega maandus 4. juulil 1997. aastal Marsil edukalt Marsi Rajaleidja (MarsPathfinde...
Märkimisväärne on kokkusattumus, et Neptuuni värvus avastati alles pärast seda kui planeet oma nime merejumala järgi sai. KASUTATUD MATERJAL Elektrooniline: http://en.wikipedia.org/wiki/Neptune (21.03.2015) http://en.wikipedia.org/wiki/Rings_of_Neptune (21.03.2015). https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuri-paeikesesuesteemi/uraan (21.03.2015). http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html (21.03.2015). http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptune.html (21.03.2015). http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun (21.03.2015). http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm (21.03.2015). http://et.wikipedia.org/wiki/John_Couch_Adams (21.03.2015). http://et.wikipedia.org/wiki/Urbain_Le_Verrier (21.03.2015).
Paljud arvavad et on veel mingeid päikesesüsteeme mille mõnel planeedil leidub elu. Kuid ma jään selles suhtes neutraalseks, eks aeg näitab kas on võ ei ole. 17 Kasutatud kirjandus: E. Pärtel; J. Lõhmus, Füüsika IX klassile. Soojusõpetus Aatom ja Universum http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html 18
Mitmes kohas on näha kuni 400 kilomeetrise läbimõõduga basseine, mis oma kujult tuletavad meelde Kuu meresid. Basseinid on täis mingit vedeliku mis võib olla isegi vesi kuid hiljem on see külmunud. Hea tahtmise korral on isegi näha tekkinud pragusi. Pinna kohal hõljub üksikuid pilvi. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun 2) http://www.annaabi.com/materjal-2574-neptuun 3) http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/neptu ne.html 4) Füüsika õpik 9. klassile lk.112 (tabel) 5) http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/box01.html
Võnnu Keskkool GALAKTIKATE TEKE Füüsika referaat Autor: Ragne Poks Klass:12 Juhendaja: Tiit Viileberg Võnnu 2012 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb galaktikate teket. Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke Valdav osa ainest Universumis (tähed,gaas,tolm,planeedid) on koondunud galaktikasse, keskkonda, kus tähed tekivad, arene...
Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. KUUD Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/ven us.html
Sinope - tiirleb aga vastassuunas. Kõikide välimiste kuude orbiidid on tugevasti elliptilised ning Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes kaldu. Jupiter oma kaaslastega on heaks Päikesesüsteemi pisimudeliks. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4.köide, Tallinn "Valgus" 1989 2. Internet: http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/ 3. Internet: http://www.miksike.ee/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/jupiter.html 7
Kahanev kuu 7) Poolkuu 8) Vanakuu Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Tänapäeval arvab enamik astronoome, et Kuu ja Maa on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ühest ja samast gaasi- ja tolmupilvest. Kasutatud Kirjandus: Internet http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/luna.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kuu.htm raamat ,,Universium" R. Veskimäe ,,EE 5" Ü. Kaevats 5
annaabi.ee 
