Tema kodu oli kõigile sõpradele- sugulastele avatud. Ta ostis ühe esimestest autodest ja nautis elu. 1911.aastal suri Alice. Viimastel eluaastatel Moneti tervis halvenes. Tema silmi varjutas kae. See mõjutas tema värvitaju ja ometi jätkas ta maalimist. Pikka aega keeldus ta operatsioonist, kuna kartis pimedaks jäämist. 83-aastaselt käis ta operatsioonil, mis oli edukas ja taas hakkas Monet suure innuga maalima võttes ette tohutult suuri töid. 1926.aastal avastati Monetil kopsuvähk ja ta suri samal aasta lõpus.
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai esimene Eesti naisolümpialane. Eesti edukaimaks võistlejaks Garmisch-Partenk...
Mussolini oli tulnud vimule seaduslikult. 1924.aastal toimusid parlamendivalimised, kus toimusid pettused, vltsimised ja terroriseerimine. Mateoti pidas kne, milles kritiseeris par-lamendivalmiste käigus toimunud mahhinatsioone. Peale knet leiti ta surnult, puhkes Mateoti kriis ja paljud Mussolini pooldajad tmbusid tagasi. Selle vastuseks eemaldas Mussolini valitsusest kik mitte fashistid, laiendas valitsusjuhi igusi ja hakkas vastutama ainult kuninga ees. Diktatuuri lplik väljakujunemine 1926-1929 Kehtestati erakorralised seadused, suleti opositsioonilised ajalehed, keelati kik parteid v.a. fashistlik, reziimi vastastel keelati riigist lahkuda, loodi poliitiline politsei - Ovra. 1929.aastal Mussolini slmis lepingu paavstiga, mis lahendas riigi ja kiriku suhted. Lateraami leping - sellega sai alguse Vatikani riik. Riigi majanduse juhtimine 1927.aastal anti välja "Töö harta": kehtestati majanduse korporatiivse juhtimise süsteem - riik
,,Ja päike tõuseb" (1926) Ernst Hemingway esikromaanis "Ja päike tõuseb,, on mitmeid erineva käitumisharjumusega ja taustaga inimesi, kuid ühiseks jooneks võib pidada ajastut, kus nad elasid. Sõja tegevusest otseselt ei mainita, kuid teose tegevus toimub peale Esimest maailmasõda Euroopas nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kui külastatakse härjavõitlust. Oma juhtumistest jutustab Jake Barnes, kes veedab aega sõprade-tuttavatega. Inimesed elavad rutiinis. Päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Üldse juuakse hästi palju. Hispaanias fiestal juuakse ja pidutsetakse järjest mitmeid päevi. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi ning alkohol mõjub mõnele isegi julgustavalt. Hemingway teoses "Ja päike tõuseb,, pole inimestelt iseloomu, kui välja jätta Cohn, kes polnud kokku puutunud sõjaga. Need, kes olid kogenud sõja õudsust, ei suutnud enam ennast väljendada, peites...
Salvador Domingo Felipe Jacinto dali i Domenech, Puboli markii kunstnikunimega Salvador Dali sündis 11 mail 1904 Figueres. Tema isa, Salvador Dali i Cusi oli advokaat ja notar ning ema, kelle nimi oli Domenech Ferres kes ka julgustas poja kunstikatsetusi. Salvador oli peres teine laps. Esimese lapse nimi oli ka Salvador aga tema suri enne Dali sündi. Dalil oli ka noorem õde kes kirjutas hiljem surnud vennast raamatu. 1922 aastal asus Dali õppima kunstikooli nimega Academia de San Fernando. 1926 aastal visati ta rahutuste õhutamise pärast akadeemiast välja. Samal aastal maalis Dali teose ,,Leivakorv" mis andis tunnistust tema suurepärasest joonistamisoskusest. 1929 aastal abiellus Dali oma muusa Galaga kelle pärisnimi oli Elena Ivanovka Diakonova. 1982 aastal määras kuningas Juan Carlos esimene Dalile aadliseisuse. 1988 aastal viidi Dali südamerikkega haiglasse. Dali suri 1989 aastal kuulates oma armastatud heliplaati ,,Tristan ja Isolde". Dali on
Sissejuhatus Oma esses analüüsisiks mina valisin Otto Dix´i 1926. aasta teost nimega ,,Ajakirjanik Sylvia von Herdeni portree". , vormianalüüs, , , . , ,, " . , . Dix : « , , , ». , . Teoste omadused Otto Dix 1926. aasta kunstiteo ,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" mõõduga 89 x 121 sm. , . . . , , . Dix . . ,, " , , . 1 Sylvia von Harden, . C , , , . . 1 1959- von Harden "Erinnerungen an Otto Dix" (,, Otto Dix"), . Dix , ! - ,, ! !... !" - ,, , , , ; , , , ?" - ,, , , , , ."2
Müstiline Venemaa Josef Stalini tütar Svetlana Vassili Stalin pole ainus laps, teisest abiellust on ka tütar Svetlana. Tema elulookäik pole mitte vähem kirjum, vaid võib-olla rohkem. Vend lahkus 48-aastase nooremehena Svetlana sai pikemalt tegutseda. Ta sündis 28. veebruaril 1926. aastal. Peaks elama vähemalt tänini, vähemalt sel hetkel, kui saade eetrisse läks, 9. mail. 2010. aastal. Tema elu on vennaga sarnane. Pöörase ajaliselt oli talle rohkem antud kui vennale. Svetlana on üks Stalini lähedamatest, kes oli Stalini valitsemise ajal. Piltidel oli isa kõrval, pigem isa süles. Svetlana õppis samas koolis, kus ka vend Vassili. 30 aastat hiljem on kooli reform 25 Eesrindlik kool. Tegemist oli Moskva ühe vanima kooliga. Kooli asutamisaasta on 1857, erakool. 19
. , , . 1922 , 1922 . «» «» . « », - « » « ». 1923 1923 ( , ), -. , -- «» , -- . 1924 1924 . -- « », « », «», «» « », ( ) . , « » , , . « »[3], , -, . « » «» - . , , , , , . 1928 . 1925 « » (1926) 1925 , . ( ), -- « » «» , . , . , , . « » «». , «». 1926 1926 -- , . , , . ( ) -- «» « » . « », -- , « ». . , . , . « » , , , . , , -- , -- . , . , : , : , , -- , -- [3]. 1927 1927 ,
Soome suusatamise ajalugu 1926. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused olid 3. suusatamise maailmameistrivõistlused, mis toimusid 4.7. veebruarini 1926 Soomes Lahtis. Kavas olid murdmaasuusatamise kaks meeste distantsi: 30 km ja 50 km. Samas on Lahti üks tuntumaid talispordikeskusi. Seal on korraldatud 1926, 1938, 1958, 1978, 1989 ja 2011 murdmaasuusatamise MMi. Igal aastal korraldatakse Lahtis Salpausselkä mängud( soome keeles Salpausselän Kisat), mis kuuluvad suusatamise maailma karikasarja koosseisu. See on igaaastaselt toimuv põhja suusaalade rahvusvaheline võistlus, mis on saanud traditsiooniks aastast 1923. Idee autoriks oli Lauri Pihkala. Neil mängudel on võisteldud murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes. 2006.aastal FIS-i ehk Rahvusvahelise
Esimene valitsus moodustati November 1918. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Esimese valitsuse juhiks sai Augustinas Voldemaras. 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Leedu pöördus õiguse ja rahvaliidu poole. Vilniusest sai püsiprobleem. 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas. 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga.12 juuli 1920. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? 12.oktoober 1920. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 28.september 1926. 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik demokraatlik partei. 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 1926.a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? Pärast riigipööret saab presidendiks A. Smetona. 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Leedu-Saksa suhteid häiris Klaipeda küsimus.
15 1848 - 23 1926 C 15 1848 23 1926 , -- : « » (1876) « » (1878) « » (1876) « » (1877) !
Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (25 June 185210 June 1926) AntonioGaudioliHispaaniaarhitekt, keskuulusjuugendistiilijärgijatehulkaningolikuulusomaunikaalsestiilijaeripärasteindividua alsetedisainidepoolest. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal erinevate allikate kohaselt Reusi või Riudomsi linnas maakonnas Hispaanias. Ta ristiti päev peale sündi Reusis. AntonioGaudiisaGaudí Serra ja ema Antònia Cornet Bertran on mõlemad pärit vaskseppade perekonnast. Mis arvatakse on mõjutanud Gaudit tema hilisemas loomingus.
Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945).
Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast!
Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just
ainelise toetuse. Kunstide üldine areng kulges institutsioonistumise suunas, kuid vähemalt esialgu püsis sajandi koidikul siginenud eksperimendialdis vaim. Järgneva kahekümne aasta peamiseks vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi "Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru 4 "Kannel" (1927), Valga "Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel . F.Dostojevski, "Kuritegu ja karistus", Eesti Draamateater, 1921, lavastaja Paul Sepp Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud
LUUNJA KESKKOOL ELE TUVI XII klass IMPRESSIONISM Claude Monet Referaat Juhendaja: Eve Paap Luunja 2010 1 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................. 2 2. SISSEJUHATUS...................................................................................................................... 3 3. CLAUDE MONET' (1840 1926)............................................................................................. 4 6.1 Elulugu............................................................................................................................... 4 6.2 Le Havre'i aastad................................................................................................................ 4 6.3 Camille Doncieux.................................................................................................
32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Saksamaaga 33. Millal moodustati esimene valitsus? 8. dets. 1918 .a. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Vincas Kapsuk 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Vilnius 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga. 12. juulil 1920 .a. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? Oktoober 1920 .a. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 1926 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik - Demokraatlik Partei 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 16. septembril 1926 .a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? A.Smetona 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Klaiped küsimus.
Elulugu Ta sündis Laimjala valla vallakirjutaja Mihkel Aaviku pojana. Mihkel Aavik elas aastatel 1844- 1909. Kuressaarde sattus Mihkel Aavik oma perega nii, et Mihkli vend Jakob Aavik ostis neile siia maja. Mihkel asus sinna elama koos oma abikaasa Ann Aavikuga, kes elas aastatel 1849- 1918. Lisaks kolisid sinna ka nende lapsed: Aadu, Johannes, Liisi ja Juuli. Johannes Aavik õppis Kuressaare Gümnaasiumis aastatel 1919- 1926 ning hiljem töötas ka samas koolis ka emakeele õpetajana. Meie enda koolist sai alguse tema huvi emakeele vastu. Lisaks emakeelele huvitas teda veel prantsuse ja ladina keel. Saksa okupatsiooni ajal elas Johannes Nõmmel ning 1944. aastast siirdus Rootsi, kus 1973. aasta 18. märtsil suri. Ta maeti Stockholmis asuvale Metsakalmistule. 4 Õpingud
9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv Maride üldarv on 604 000 inimest.Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest.Suhteliselt stabiilsena on püsinud Marimaal elavate maride protsent (59,9% 1926, 55,4% 1959, 48,3% 1989) ning maride osakaal Marimaa rahvastikus (51,5% 1926, 43,1% 1959, 43,3% 1989).Maride rahvaarvu muutumist näitab järgmine tabel. Aasta Rahvaarv Mari Mari Emakeele Emakeele Vabariigis Vabariigis % oskus oskus Mari Vabariigis 1897 375 439 1926 428 188 59,9% 51,5% 99,3%
Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri "Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku teoste kogu" I-II. Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja "siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte. Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil. Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari" (1926) ja "Puhtevird" (1927). Luuletused. Põhitemaatika: Aastaajad Sõda Loodus Meri Kujundid Kasutab oma loomingus palju võrdlusi, retoorilisi küsimusi ja epiteete Häid tsitaate. " On minevik kui vare, mis maha sõimat, laostet- ees sammuda vaid mädasoo." "Jääb sõnust hinge tärge." "Õnn on seegi, kui vaid hetkeks tohin toetuda su usalduse hoolele." Täname kuulamast!
1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist 1918 valmib kaheksa vesiroosimaali 1926 Monet sureb, olles 86aastane Vesiroositiik (1899) Vesiroosid. Hommik (1916-1926)
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43)
1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926)-.1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Elleri suviseks meelispaigaks sai Laulasmaa, kus
· Kirjutas romaane, novelle ja följetone · Esimene raamat "Kui päike läheb looja" (Pärnu 1910) · Uusromantiline laad · Joonistas ka karikatuure Teosed · Romaanid · Novellikogud · ,,Saatana karussell"(1917) · ,,Muinasmaa" (1918) · ,,Rändavad rüütlid" (1919) · ,,Purpurne surm" (1924) · ,,Vastu hommikut" (1926) · ,,Isade maa" (1935) · ,,Ristisõitjad" (1927) · ,,Karge meri" (1938) · Novellid · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Toomas Nipernaadi" (1928) · ,,Leegitsev süda" (1945) · Följetonid · ,,Üle rahutu vee" (1951) · ,,Klounid ja faunid" (1919) · ,,Aja grimassid" (1926) Teosed Elas August Gailit 1934-1944
Prantsuse impressionistid, Cézanne ja kõikvõimalikud teised uued kunstivoolud. Peale Rakvere Õpetajate Seminari lõpetamist õppis ta veel Tartu Ülikoolis L.Kettuneni ning J.V. Veski täienduskursustel, kus ta sai gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides 1945.aastani. Kuid ta ei loobunud samal ajal kunagi kunstist, harides end pidevalt erinevatel kursustel. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman 1926-1927 toimetada ka ,,Eesti Kunsti Aastaraamatut," 1928 aastal Eesti Kunstnikkude Rühma programmilist almanahhi ,,Uue kunsti raamat," mis andis väga suure panuse kubismi/konstruktivismi arengule Eestis ja aastail 1928-1929 noorsooajakirja ,,Taie" ning avaldada ka kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades. 1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. Eduard Viiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma
Üksteisele räägitakse oma minevikust. Paadis midagi ilusat ei toimu: mõnitatakse, süüdistatakse. Merehaiged oksendavad, nähakse miraaze, sureb poisike. Följetonid ,, Sinises tualetis daam" Kogud: ,, Klounid ja faunid" ,,Aja grimassid" ,, Klounid ja faunid" Novelle ,, Viimne romantik"(1925) ,, Laatsarus" (1923) ,, Nurjatum roim" (1925) ,, Punased hobused" (1926) ,, Üksindus" (1924) ,, Vastu hommikut" (1926) ,, Meri" (1926) ,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926) ,, Põhjaneitsi" (1927) ,, Taevaskoja asunik" (1927) Romaanid ,, Muinasmaa" (1918) ,, Purpurne surm" (1924) ,, Toomas Nipernaadi" (1928) ,, Isade maa" (1935) ,, Karge meri" (1938) ,, Ekke Moor" (1941) ,, Leegitsev süda" (1945) ,, Üle rahutu vee" (1951) Toomas Nipernaadi Eesmärk: Muuta inimesed õnnelikumaks.
ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Paul Klee oli Bauhausi(alates 1925. aastast, avaldas Pedagoogilise sketsiraamatu ja esitles oma teost Pariisis sürrealistide näitusel) pühendunud õpetaja ning andeks poeet ja muusik. Tema äeldud on ka lause: ,,Mida hirmuäratavamaks muutub maailm... seda abstraktsemaks muutub kunst; muredeta maailm loob realistliku kunsti." Paul Klee ,,Kuldkalake" 1925-1926, 50 x 69 cm, õli akvarell, Hamburg: Kunsthalle. Wassily Kandinsky oli üks modernistliku kunsti teerajajaid ja arvatavasti esimese abstraktse maali autor. Õpetas !920. aastatel Bauhausis. Wassily Kandinsky ,,Rühk roosal", 1926, 100 x 80 cm, õli lõuendil, Pariis, Musee National d'Art Moderne. Josef Albers oli modernse liikumise kunstnik-õpetaja. 1923-1933 Bauhausi tugisammas. Kasutas ruutu, kuna see on geomeetrilistest vormidest kõige muutumatum, võimaldades värvide omavahelist
Tema kõrval tõi Karl Ader välja 47 lavastust. *Järjest suuremaks muutus teatrialase ettevalmistuse saanud näitlejate osakaal trupis. Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv 1933 1934 Karl Merits 1934 1936 Alfred Mering 1936 1941 Eduard Tinn 1942 1943 Jullo Talpsepp 1943 1945 Eero Neemre
kõik saarlased teda teadma, kuna Johannes on sündinud Saaremaal ning ta oli üks silmapaistev eesti keeleteadlane. • Oma esitlusel räägin järgmistest teemadest: elulugu, õpingud, töökohad, keeleuuenduse mõju ja mälestus temast. Elulugu • Ta sündis Laimjala vallakirjutaja Mihkel Aaviku (1844–1909) pojana. • Ta elas oma vanematekodus Kuressaare Gümnaasiumi õpilas ena aastail 1898– 1902. • Hiljem, 1919–1926 samas koolis eesti keele õpetajana. Elulugu • Saksa okupatsiooni ajal elas ta Nõmmel. • 1944. aastal läks Rootsi, kus tegutses keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. • Ta suri Stockholmis ja maeti sealsele Metsakalmistule. Õpingud • Kuressaare Gümnaasiumis sai alguse Aaviku huvi emakeele vastu. Lisaks tegeles ta ka ladina ja prantsuse keele omandamisega.
Marilyn Monroe (1926-1962) • Sünninimi: Norma Jeane Mortenson • Sündis 1.juuni.1926 • Kasupered, lastekodud • USA näitlejanna, modell ja laulja • 20.sajandi üks kuulsaim näitlejanna ja seksisümbol • Aastal 1953 oli ta esimene ajakirja Playboy kaanetüdruk • Suri 5.august 1962(unerohu üledoos) Karjäär • Modellikarjäär • 1948 allkirjastas Monroe kuuekuulise lepingu • Ta alustas muusikaliga “Ladies of the Chorus” kuid film polnud edukas ning tema leping tühistati
12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev)
ükskõikne ka saksa, inglise ja vene keele vastu.1 Ta nautis eri keelte omapärasusi, väärtust ja ilu. Olles aastail 1900-1920 eriliselt meeldunud prantsuse keelde, kirjutas ta selles omaseks saanud keeles isegi osa oma keelelistest kirjutistest ja tõlkis need siis eesti keel- de. “ (Erelt, 2000) " Töötanud Jaltas ja Kuressaares õpetajana, olnud 1912–1914 Tartus Postimehe toimetuses, 1912–1919 Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja ja 1919–1926 eesti ja ladina keele õpetaja Kuressaares. 1926–1934 oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja õpetas Tartu koolides, 1934–1940 oli Tallinnas koolide peainspektor. 1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947. aastast pensionär, suri 1973 ja on maetud Stokholmi. Eestis tegutseb Helgi Vihma juhtimisel Johannes Aaviku Selts. " (Olesk, i.a) Tegevus Aaviku elutööks ja kireks olid keeleuuendused, ning nende läbi viimine eesti keeles.
Evald Aava oli kuulus Eesti helilooja. ta elas aastatel 1900-1939, kahjuks jäi ta olu lühikeseks, aga ma arvan et ta jõudis sellele vaatamata palju ära teha. Referaadi sisuks on Evald Aava elulugu ning looming. Muidugi ei jää mainimata esimene Eesti ooper "Vikerlased". 3 ELULUGU EVALD AAV (7.III 1900 Tallinn 21.III 1939 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna Konservatooriumi professor Artur Kapi klassis. Oli 1916-1926 Estonia ooperikoori laulja. 1924-1927 juhatas Tallinna sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934- 1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937- 1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht"
Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus. Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo. olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W. Shakespeare "Hamlet", lavastaja A. Lauter 1926. G. Verdi "La Traviata" (ooper), lavastaja M. Kalbek 1926. "Endlas" pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava
harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899
v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde. Ta t��tas maailma esimeses eksperimentaalps�hholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast t��elust on silmapaistev 1902. a alanud koost�� A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri t�bi. 6. slaidil kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Emil_Kraepelin http://skiso-praanik.blogspot.com.ee/2014/06/emil-kraepelin-1856-1926.html http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ajalugu/8-emil-kraepelin-tartus http://www.sciencemuseum.org.uk/broughttolife/people/emilkraepelin.aspx
harmooniale. Reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. Bertolt Brecht 10. veebruar 1898 Augsburg 14. august 1956 Ida- Berliin Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja 1951. aastal omistati Bertolt Brechtile rahvuslik preemia 1954. aastal rahvusvaheline Lenini rahupreemia. Suri südamerabandusse Romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) "Baal" (1918) ja "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) Poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) Luulekogu "Sada laulu" (1951) "Galilei elu" (19381939) Gustav Suits 30. november 1883 23. mai 1956 Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane Oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899
AUGUST JAKOBSON KRISTEN KANEP ELUKÄIK • Sündis 2. septembril 1904, Pärnus. • Lõpetas 1926 Pärnu ühisgümnaasiumi. • Õppis Tartu Ülikoolis 1926-1929 majandus- ja 1931-1935 arstiteadust. • Valiti 1939 Eesti Kirjanike Liidu esimeheks. • 1940–1941 töötas ajalehe Kommunist toimetuses ning oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. • August Jakobson sai Eesti NSV rahvakirjanikuks 1947. • 1944–1946 ja 1950–1954 oli Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu esimees, 1950–1958 ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
JOHN FOWLES ,,MAAG" 2013 JOHN FOWLESI ELU Sündis 31. märts 1926 Essexis, suri 5. november 2005 Lyme Regis. Oli inglise kirjanik. Õppis Bedfordi koolis, hiljem Edinburghi ülikoolis, kus katkestas õpingud, et astuda sõjaväkke. Leidis, et sõjavägi pole tema jaoks ning asus Oxfordis prantsuse keelt ja kirjandust õppima. Pärast ülikooli tegutses esialgu õppejõuna, andes loenguid Prantsusmaal ja Kreekas. Kreekas tutvus tulevase naise Elisabeth Christyga, kellega abiellus 1954. aastal.
DSL - DEMOBLISEERITUD SÕJAVÄELASTE LIIT Asutati 1921. aastal Esimene Vabadussõja veteranide organisatsioon Algselt väga palju toetajaid: I kongressil 1921. aastal oli esindatud 50 osakond 5000 liikmega II kongressil 1922. aastal oli esindatud 148 osakond 44 000 liikmega DSL-i põhi eesmärk oli maareformi läbiviimine 1923. aastal, II Riigikogu valimistel, saadi üks koht Riigikokku – Heinrich Laretei Laretei oli 1925-26.aastail põllutööminister ja 1926.aastal siseminister Kaitseliidu taastamine 1925. aastal viis DSL-i likvideerumiseni, kuid osakond ja tuumik - Artur Sirk, Andres Larka ja Aleksander Seiman, jätkasid, mille alusel loodi Eesti Vabadussõjaliste Liit EESTI VABADUSSÕJALASTE LIIT 10. oktoobril 1926 asutati Tallinna Vabadussõjalaste Liit, peagi hakkasid tekkima sellised liidud ka mujal Eesti paigus 2. juunil 1929. aastal ühendati liidud ja loodi Eesti Vabadussõjaliste Keskliit (EVKL)
30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena poeg Anton, tulevane kirjanik. Selle taluga olid tihedalt seotud Anton Hanseni esimesed paarkümmend eluaastat. Oma loomingus on Tammsaare jäädvustanud kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud
Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Teosed · "Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 · "Saatana karussell" (novellikogu), 1917 · "Muinasmaa" (romaan), 1918 · "Klounid ja faunid" (följetonid), 1919 · "Rändavad rüütlid" (novellikogu), 1919 · "August Gailiti surm" (novellikogu), 1919 · "Purpurne surm" (romaan), 1924 · "Idioot" (novellikogu), 1924 · "Vastu hommikut" (novellikogu), 1926 · "Aja grimassid" (följetonid), 1926 · "Ristisõitjad" (novellikogu), 1927 · "Toomas Nipernaadi" (romaan novellides), 1928 · "Isade maa" (romaan), 1935 · "Karge meri" (romaan), 1938 · "Ekke Moor" (romaan), 1941 · "Leegitsev süda" (romaan), 1945 Kirjandusrühmitus Siuru
HAGIAVALDUS Vorm HA Esitamise kuupäev: “13“ detsember 2013 a Tartu Maakohtule Tärniga () tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Hagihind I HAGIHIND 1926 Summa sõnades EUR Tuhat üheksasada kakskümmend kuus eurot ALLKIRI Hageja ees- ja perekonnanimi Hageja isikukood Eliise ***** 4951******** Hageja elukoht Riik Postiindeks Maakond Vald, küla
· Salvador Dalí oli Hispaania maalikunstnik, 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. · 1916. aastal, kui Dalí koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot'ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. · Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris. · 1922. aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando · 1926. aastal visati ta vahetult enne lõpueksameid Akadeemiast välja, süüdistatuna rahutuste õhutamises · 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas · Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso mõjutusi. · 1929.aastal kohtus Dalí oma muusa Galaga. · 1960ndatel alustas Dalí oma kodulinnas Dalí-nimelise teatri ja muuseumi rajamist. · 1969. aastal kujundas Dalí Chupa Chupsi logo
Tatjana Kareva 11A klass Tallinna Pae Gümnaasium 2009/2010 aasta 14. november 1840 5. detsember 1926 prantsuse maalikunstnik impressionismi rajaja ja peaesindaja impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi sündis Pariisis vanemad: vürtspoodnik Adolphe ja Louise Justine Monet ristiti NotreDamedeLorette'i kirikus Oscar Claude'iks kuueaastasena kolis Monet oma perega PõhjaPrantsusmaale, Le Havre'isse, mis on ka paljude tema maalide teemaks
• 1901-1909. a gümnaasium. Huvi vene ja Euroopa kirjanduse vastu. Gogol, Puškin, Dostojevski ja Dickens. • 1913. a abielu Tatjana Lappaga • 1909-1916. a ülikool. Esimesed kirjanduslikud katsetused. • 1918-1919.a morfiumi sõltuvus. • 1919.a „Maakonnaarsti märkmed“, loobus arstiametist, haigestus tüüfusesse. Elu ja looming - karjäär • 1922. a koostöö ajaleht Nakanunega, kirjandusring Roheline Lamp. • 1925. a lahutas. Abiellus Ljubov Belozerskajaga. • 1922-1926. a kirjutatud näidendeid lavale ei lubatud. • 1926. a näidend „Valge kaardivägi“ saab nimeks „Turbinide päevad“. Julgeolekus ülekuulamine. • 1928. a esimesed kirjapandud mõtted „Meistrist ja Margaritast“. Välismaa keeld. • 1929. a sai karjäär suure löögi. • 1932. a lahutas. Abiellus Jelena Šilovskajaga. 1935–1940 • 1935. a palus taas luba välismaale sõiduks. • 1936. a ühines Moskva Suure Teatriga, mõne aja pärast lahkus. • 1938
sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel. · Amundsen sündis Norra laevaomanike ja kaptenite peres. Inspireerituna Fridtjof Nanseni Gröönimaa ületamisest 1888. aastal otsustas ta pühenduda polaaralade uurimisele. · 1911. aastal suundus ta laeval "Fram" Antarktisele. 14. detsembril jõudis ta esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni. Roald Engelbregt Gravning Amundsen · 1926 sooritas ta esimese lennu üle põhjapooluse dirizaablil "Norge" marsruudil Teravmäedpõhjapoolus Alaska. Sellega oli ta neljas inimene põhjapoolusel ja kuna esimesi kolme (Frederick Cook, Robert Peary ja Richard Byrd (mõni päev varem 1926) süüdistatakse kas ebapiisavates andmetes või koguni pettuses, on Amundseni peetud esimeseks inimeseks ka põhjapoolusel. · 1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto
Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klassilisele algkoolile rajanev kursus kestis 5 aastat
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded
annaabi.ee 
