Viktor Mikhaylovich Vasnetsov - POWERPOINT (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Петр Ильич Чайковский

12 XIX , 25 1840 . , , , . , , , . . , , , . , , , , , , , . 1847 . . 1848 . , ; .. , . , .  1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 18

Vene keel

2

doc

Stalini CV

1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 ­ 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järe

Ajalugu

17

pdf

kunstitest-impressionism

kunstitest: t kõik impressionistid, post- ja neoimpressionistid, kõik originaalteosed (3tk) ja kõik Eesti kunsti reprod (3tk). Samuti tuleb teada molbertil oleva repro autorit, pealkirja ja originaalteose asukohta. Samuti seda, milline näeb välja tervikteos, kus kaks nunnut inglit pärinevad. Impressionism ehk muljetekunst: ● Fotograafia leiutamisega kadus vajadus täpiskunstile ● Impressionistid loobusid teravatest ja tumedatest joontest ja varjudest ● püüdsid maalides edasi anda õhku, valgust jms, töötasid sageli päikesevalguse käes õues ● komataolised pintslitõmbes 1. EDOUARD MANET (1832.1883) ei olnud ise puhas impressionist, kuid vanema maaliast sõbrana toetas impressioniste, “Olympia”- loobiti tussipottidega, sest Manet maalis paroodiat. - tema tööd inspireerivad teisi 2. CLAUDE MONET (1840-1926) esines näitusel lõuendiga “Impressioon. Tõusev päike”- impressiooni algatav maal.

teaduslikku uurimistöö alused

17

pdf

kunstitest-impressionism

kunstitest: t kõik impressionistid, post- ja neoimpressionistid, kõik originaalteosed (3tk) ja kõik Eesti kunsti reprod (3tk). Samuti tuleb teada molbertil oleva repro autorit, pealkirja ja originaalteose asukohta. Samuti seda, milline näeb välja tervikteos, kus kaks nunnut inglit pärinevad. Impressionism ehk muljetekunst: ● Fotograafia leiutamisega kadus vajadus täpiskunstile ● Impressionistid loobusid teravatest ja tumedatest joontest ja varjudest ● püüdsid maalides edasi anda õhku, valgust jms, töötasid sageli päikesevalguse käes õues ● komataolised pintslitõmbes 1. EDOUARD MANET (1832.1883) ei olnud ise puhas impressionist, kuid vanema maaliast sõbrana toetas impressioniste, “Olympia”- loobiti tussipottidega, sest Manet maalis paroodiat. - tema tööd inspireerivad teisi 2. CLAUDE MONET (1840-1926) esines näitusel lõuendiga “Impressioon. Tõusev päike”- impressiooni algatav maal.

Kategoriseerimata

1

rtf

Impressionism kunstis

Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression ­ mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroi

Kunstiajalugu

1

docx

Ajalugu: Töö, kunst ja teadus

Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris

Ajalugu

5

doc

Ivan Turgenev

1818-1883 2007 1841 . 1842 ;  , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- .  , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , . ; - «», «- », « ». , «» «», . «» ; «» , , «» -- , . , . , (1844). «» , ... , , , . «» : , , . , « ». , ,

Vene keel

3

doc

C. R. Jakobson

1. Täisnimi: Carl Robert Jakobson 2. Sünniaeg: 26. juuli 1841 3. Sünnikoht: Tartu, Torma vald 4. Vanemad: o Ema: Elise Jakobson o Isa: Adam Jakobson (13.07.1817 - 18.12.1857) 1844 Tormas köster ja kihelkonnakooliõpetaja 1848 asutas Tormas laulukoori ja puhkpilldiorkestri 1856 ilmus temalt brosüür ,,Torma Mängukoor" 1857 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Talurahva Süddamerömust" 1862 ilmus temalt muusikaalane teos ,,Josep Haideni ellokäik" 5. Õed-vennad o Natalie Auguste Johanson-Pärna (3. aprill 1843 ­ 8. juuli 1915) 1880 asutas Tallinnas naiskäsitöökooli Avaldanud raamatu ,,Eesti tütarde haridus" ja käsitööõpiku. o Friedrich Cornelius Jakobson (14. veebruar 1845 ­ 31. jaanuar 1879) 1872 valisid Vana- ja Uue-Vändra vallad ta kirjutajaks, kuid kihelkonnakohtunik ei kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 ­ 2. august (21. juuli) 1903) A

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)