Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1924-a kommunistide mäss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raudtee, sõjakool, divisjoni, ründaja, kasarmu, salk, hommikul, asunud, tondi, sild, tapa, raudteel, juhtkond, elavate, astunud, toetama, riigipööre, algama, eeltööd, pataljon, edukad, juhkentali, vallutamine, mundrites, sõjaväeüksus, sõdureid, tapsid, ründamine, sammuti, lähenemas, kolmes, aknast, põrkusid, vangistatud, toompea, hõivamineTallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid selle ainult täide viima. Eesmärk on vaadelda, kas Venemaalt tulnud mässajatele oli ka
ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 350 mässajast sai tulevahetustes 125 surma, kuid hiljem vahistati veel üle 500 inimese. Valitsusele ustavate sõjaväelaste ja tsiviilisikute seas oli 26 ohvrit. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Relvastatud ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnud olid relvastatud kolme kergekuulipilduja, 55 vintpüssi, 65 käsigranaadi, 8 tugevajõulise pommi ja 150 püstoliga. Plaan oli tehtud arvestusega, et töölised ja sõdurid ühinevad ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed.
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
Seltsi juhatus asub Tartus. Eesti Rahva Muuseum, Muuseum loodi 1909. aastal Tartus eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli Oskar Kallas. Muuseumi kogudes on üle miljoni säiliku, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu eesti rahvarõivaid. Pärast asutamist ajutiselt Gildi tänaval asunud Eesti Rahva Muuseum kolis 1922. aastal Raadile, endise Liphartide mõisahoone peahoonesse (endisaegne Raadi mõis). 1923. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. 1944. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse. Noor-Eesti 1905 avaldas Noor-Eesti värskendavat mõju ühiskonna mõtlemisele. Nad olid radikaalid. Nad
linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse Tallinnalt välja ning asendakse tööliste enda korrakaitse üksusega. Ning nõuti, et politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik arreteeritud isikud. Aleksandr Kesküla oli vabastatud ning Estonias hoidis kõnet ning kutsus kõiki relvastuma end ja suruma maha valitsuse jõuga. Peamiselt nõuti parlamendi ja kodaniku õigusi streigis. 16. oktoobri hommikul kogunesid streikivad töölised, kelle juurde lisandusid teised kihid: majateenijad, kooliõpilased, õpetajad, ajakirjanikud, postitöötajad jne, Lausmani heinamaale ehk Kalamaja rajooni vabriku juurde. Turul marssis vene sõjavägi (lubati, et sõjavägi tõmmatakse ära linnadest), ohvitseri käsul lasti rahvamassi ning järgnes paaniline põgenemine. Suri kuskil 90-100 inimest. Süüdistati Aleksei Lapuhhinit tülistamises, kuid teised
ülevenemaaline ettevõtmine, kutsuti ka kohaliku rahva esindajad alguse sai rahvusliku liikumise uus tõus, Jaan Tõnisson, Postimees, Tartu renessanss Karl August Hermann 1881 ostis ära Perno Postimehe, tõi tema toimetuse Tartusse, ristis selle lihtsalt Postimeheks, algul väga edukas, sellest sai 1891 I eesti päevaleht, peatselt tabasid Hermanni tagasilöögid, 1896 müüs Postimehe maha 10000 rubla eest (folklorist Oskar Kallas, Hendrik(?) Koppel, Kolga-Jaani pastor, sild rahusliku liikumise I ja II osa vahel, Villem Reiman) Toimetajaks sai Jaan Tõnisson, kaasa tegid paljud teised rahvuslikult meelestatud mehed, alustasid kampaaniat rahvustunde tugevdamiseks. 4 1896 Tekkis sõnasõda A.Grenzsteini "Olevikuga". 1901 A. Grenzstein suundus Pariisi, Postimehe populaarsus tõusis järsult. Postimees võitles ka baltisakslaste vastu.
1917. aasta rev järgselt hakkas kõikvõimalikke parteisid tekkima - paljud ei jäänud püsima. Mõningad tähtsamad parteid: Enamlaste partei, ehk üks osa VSDTP-st (teine osa on vähemlased). Kõige vasakpoolsem. Revolutsiooni ajal oli u 150 liiget. Seejärel algas kiire suurenemine, aprillis peeti enamlaste partei esimene Eesti konverenets - selleks ajaks enamlasi 3000. 1918. aasta jaanuariks oli enamlaste partei liikmete arv kasvanud 10 000ni. Suure osa sellest moodustas Eestis asunud Vene sõdurid ja madrused. Selle taga oli enamlaste väga massiivne propaganda ja agitatsioon. Ükski teine Eestis tegutsenud partei ei teinud oma propagandat nii aktiivselt kui enamlased. Panid Eestis korraga käima 3 ajalehte. Eesti keeles ilmus ajalhet Kiir, mis oli mõeldud tööstustöölistele, selle toimetajaks Jaan Anvelt. Teise eestikeelse lehena ilmus Maatamees - mõisatöölistele ja talusulastele,
» 1 2 «Ja mäletad sa Saint-Innocenfi purskkaevu juures seda jahimeest, kes haukuva koerakarjaga emahirve taga ajas; puhuti veel jahisarvi?» «Ja Pariisi tapamaja juures kaadervärki, mis DieppeM linnust kujutas?» .«Ja mäletad sa, Gisquette, kui legaat mööda läks, siis joosti linnusele tormi ja kõigil inglastel lõigati kõrid maha.» 23 «Ja Chätelet' värava juures olid ka toredad kometi-mehed.» «Ja Vahetajate sild oli ülalt tervenisti vaipadega kaetud!» «Ja kui legaat mööda läks, lasti sillalt üle paarisaja tosina igasuguseid linde lendu. See oli alles tore, Lienarde!» «Täna on veel toredam,» lausus lõpuks vahele nende kaasvestleja, kes neid kärsitult pealt kuulas. «Teie olete siis kindel, et müsteerium on ilus?» küsis Gisquette. «Kahtlemata,» vastas ta ja lisas teatud uhkusega: «Mina olen tüki autor.» «Kas tõesti?» hüüdsid noored tüdrukud väga imestu-nultA
annaabi.ee 
