ST17 KÕ1 Gerly Tauer Eneseanalüüs Essee Õppejõud: Anu Leuska, MSc MÕDRIKU 1. Sissejuhatus Et ise ennast analüüsida tegin kaks isiksustesti. Catell 16PF temperamendi ning Catell 16PF testi. Isiksusetestid on analüüsi toetamiseks ja nende kaudu võib leida selle, mida on vaja edasi arendada. Nad annavad esmased tulemused, millega põhjalikumalt edasi tegelda. Võib testidega üldjuhul rahule jääda. Nende testide põhjal sain ennast paremini tundma õppida ja avastada enda juures asju, mida ma veel ei teadnud. Ja see kõik on päris huvitav. 1.1 Catell 16PF temperament Catell 16PF temperamendi testist tuli välja, et olen koleerik. Ma ei ole päris nõus sellega, et
- pükniline, asteeniline, atleetlik 3) G. Allport *uuris 1930ndatel iseloomustavaid sõnu, mida on palju, kuid sõnad hakkavad koonduma teatud tunnusteks ja tõi välja, et meil on teatud kesksed isiksuse tunnusjooned (lojaalne, rahulik jne), kuid sinna juurde võivad tulla tunnused, mis avalduvad konkreetsetes olukordades *kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised)
43. Tänapäevases isiksusepsühholoogias on isiksuse olulisimate põhiseadumuste hulgas esile toodud (a) agressiivsust, feminiinsust, kollektivismi (b) väljast sõltuvust, konformsust, kontrollikeset (c) avatust kogemusele, emotsionaalset stabiilsust, kohusetunnet (d) elamustejanu, rigiidsust, eksternaalsust 44. Isiksuse projektiivtestideks on (a) BIG-5, NEO-PI, Tellegeni skaala, alternatiivkasutuste test (b) MMPI, Catell'i 16PF, Raveni progresseeruvad maatriksid (c) TAT, Rorschachi test, Rosenweigi pilt-frustratsioonitest (d) subjektiivse heaolu test, elamusteotsingu test, maskuliinsustest 45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46
II Isiksusejoonte tüübid (Trait) Isiksus - isiksuseoonte struktuur · isiksuse süvastruktuur pindmised isiksusejooned (surface trait) - jälgitavate omaduste või käitumise klastrid isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad vastavus samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises Sixteen Personality Factor Questionnaire (16PF), 1950 · pärilikkuse ja keskkonna determinatsioon geneetiliselt determineeritud is. jooned (constitutional source traits) kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits) · temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv
II Isiksusejoonte tüübid (Trait) Isiksus - isiksuseoonte struktuur · isiksuse süvastruktuur pindmised isiksusejooned (surface trait) - jälgitavate omaduste või käitumise klastrid isikusejooned (source trait) - isiksuse püsiva käitumise põhjustajad vastavus samad isiksusejooned, kuid erinevus on nende manifesteerumises Sixteen Personality Factor Questionnaire (16PF), 1950 · pärilikkuse ja keskkonna determinatsioon geneetiliselt determineeritud is. jooned (constitutional source traits) kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits) · temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned (temperament traits) reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus · võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits) eesmärkide saavutamise efektiivsus intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv
· Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D 1910 Stanford'i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939
· Grupitestid · Võimete testid (Ability tests) · Taseme testid (Achievement tests) · Intelligentsustestid (Aptitude tests) · Projektiivtestid Rorschach' test Temaatilise Apertseptsiooni Test (TAT) · Psühhomeetrilised testid MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) CPI (California Psychological Inventory) TAT (Thematic Apperception Test) I-E scale (Internal-External Control Scale) ASQ (Attributional Style Questionnaire) NEO-PI 16PF 2. Vaimsete võimete testid Stanford-Binet ja Wechsler'i testid A. Lewis M. Terman (1877-1956) 1905 Clark'i Ülikoolis Ph.D 1910 Stanford'i Ülikoolis Terman, L. (1916). The Measurement of Intelligence. Boston: Houghton Mifflin 2300 inimest: 1700 kesklassi last, 200 vaimse alaarenguga ja 400 täiskasvanut Ülesannete valik: Keskmine IQ=100 Iga vanuse jaoks 6 ülesannet: Kokku: 90 testi; 3-10,12,14, kaks Täiskasvanute astet. 1939
Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinevate muutujate seoseid uuritakse. Üksteisega seotud omadustegrupid on isiksusefaktor (16tk). Tegi testi Cattell 16PF. Eysenck väitis, et piisab kahest faktorist introvertsus vs ekstravertsus ja stabiilsus vs neurootilisus. Nende + ja - : inimesed saavad ennast teistega võrrelda, saab sirgejoonelise ettekujutuse käitumisest ; vähe ühisosasid ja räägivad erinevat juttu ka, teooriad ei seleta isiksuse kohta midagi, panevad silte lihtsalt. Kõige mõjukam suure viisiku teooria kuulub ka sinna gruppi. On 5 faktorit ja need on üksteisest sõltumatud, ei sõltu kultuurist ega rassist jne
Isikuomadused on hüpoteetilised psühholoogilised struktuurid, mis väljenduvad käitumises ja mille abil võib inimesele oma tegutsemist eri olukordadesette aimata. Pealispindsed omadused on inimeste omavahel seotud ja koos esiletulevate käitumisviiside karakteristikud. Isiksuse põhiomadused on aga tema loomuse ja käitumise mõistmise ksotsustavat öhtsusega. Cattelli teooria järgi võib inimese isiksuse määratleda 16 põhiomaduse kaudu. 16PF № Fakto Faktorite kirjeldus r 1 A A- reserveeritud, eralduv, A+ lahke, seltskondlik, rüümsameelne paindumatu 2 B B- madal intelligentsus B+ kõrge intelligentsus 3 C C- emotsionaalne ebastabiilsus C+ emotsionaalne astabiilsus 4 E E-kuulekas, leebe, E+ end maksa panev, agressiivne, visa sõnakuulelik
Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat
Assertive--humble » lexicon of trait descriptive words Cheerful--sober » personality questionnaire items Strong conscience--lack of internal standards · Test development Adventuresome--shy revisions of the 16PF Tough minded--tender-minded widely used in selection and clinical work Trusting--suspicious · Comments Imaginative--practical can be reduced to fewer, broader dimensions Shrewd--forthright
Nii tahetaksegi testidega teada saada, millised on inimese varjatud tunded, motiivid, seesmised konfliktid ja ihad. Objektiivtestid : Küsimusikud S.R.Hathaway ja J.C.McKinley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet (MMPI) Minnesota Multiphasic Personality Inventory Küsimustikud sisaldavad teatud hulka väiteid inimese enda kohta, keskendudes just tema käitumisele. Väidete hulk on väga varieeruv (nt. 16PF: 185 väidet; MMPI-2: 567 väidet) ja osad küsimustikud mõõdavad üht konkreetset isiksuse omadust ja teised hõlmavad kogu isiksuseomaduste spektrit (nt. kõiki viit faktorit). Küsimustike puhul eeldatakse, et inimene tunneb ennast ise kõige paremini ja vastab väidetele ausalt. Väitele vastamisel tuleb inimesel ühel juhul väitega nõustumise skaalalt valida number, mis peegeldab kõige rohkem tema vastust. Näiteks: „Mulle meeldib, kui ma saan tutvuda ja suhelda paljude uute
loid tugeva enesekontrolliga valitsev 15. pingevaba kõrge sisepingega 4. alistuv domineeriv 5. moraalist sõltumatu kõrge kohusetundega 6. häbelik suhtlemisjulge 7. sentimentaalsuseta tundeõrn 8. usaldav- kahtlustav 9. asjalik mõtisklev 10. lihtsameelne läbinägelik Raamatus oli toodud kõigi omaduste pikemad kirjeldused, mis põhinevad 16PF testimanuaalil (manuaali eestindamisel osalesid psühholoogid) L-, Q-, ja O-andmed Cattell kasutas oma uuringuis kolme liiki andmeid: L-, Q-, ja O-andmed. L-andmed saadakse inimese vaatlemisel igapäevases tegevuses. L-andmete saamiseks on kasutatud ka sotsiomeetrilist hindamist: koolis näiteks asuvad kõik eksperdi rolli ja annavad hinnanguid kaasõpilaste ning iseenda kohta. Siingi võetakse arvesse keskmised tulemused. Q-andmed saadakse isiksuse küsimustike abil
esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E b) sotsiaalsus (kui heatahtlik, viisakas, sümpaatne on inimene) | A c) meelekindlus, teadlikkus (kui kohuse- ja vastutustundlik on inimene) | C
esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E b) sotsiaalsus (kui heatahtlik, viisakas, sümpaatne on inimene) | A c) meelekindlus, teadlikkus (kui kohuse- ja vastutustundlik on inimene) | C
Isiksusejoonte muutlikkus ühel inimesel. ISIKSUSEJOONTE TÜÜBID: Isiksus – isiksusejoonte struktuur. Isiksuse süvastruktuur. Pindmised isiksusejooned – jälgitavate omaduste või käitumise klastrid. Isiksusejooned – isiksuse püsiva käitumise põhjustajad. Vastavus – samad isiksusejooned, kui erinevus on nende manifesteerumises. Sixteen pesonality facto questionnaire (16PF), 1960: Pärlikkuse ja keskkonna determinatsioon. Geneetiliselt determineritud is.jooned (constitutional source traits). Püsivad. Kultuuriliselt determineeritud is.jooned (environmental-mold traits). Temperamenti kirjeldavad isiksuse jooned. Reageerimise kiirus, emotsioon ja intensiivsus. Võimeid kirjeldavad isiksuse jooned (ability traits). Esmärkide saavutamise efektiivsus. Intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv.
3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann) 4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired) 4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter) 4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman) 5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher) Sotsiaalpsühholoogia 1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur 2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus 3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid) 4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid.
Endomorfne- Ektomorfne- pigem hea enesekontrollija, ergas, intellektuaalne. Mesomorfne- väga ekstavertne, väljapoole elav, teatud olukorras võib olla kuritahtlik. – pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • G. Allport – Kesksed ja teisesed tunnusjooned Uuris, millised on üldse sõnad, mis on inimese iseloomustamiseks välja mõeldud. Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • R. Cattell – faktoranalüüs • 1946 • 16PF - 16 Personality Factor Scale • 185 väidet 56 57 Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • H.J. Eysenck 1916 – 1997 • Bioloogiline tunnusjoonte teooria – Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus • EPQ Eysenck’s Personality Questionnaire • Joonis: http://eekisiksusepsyhholoogia.weebly.com Tunnusjoonte teooriad (trait theories) • NEO PI - R
· Galenos Koleerik Kollane sapp Melanhoolik Must sapp Sangviinik Veri Flegmaatik Lima Tunnusjoonte teooriad (trait theories · Kretshmer ja Sheldon kehatüüp endomorfne, ektomorfne, mesomorfne pükniline, asteeniline, atleetlik Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · G. Allport 1930ndad Kesksed ja teisesed tunnusjooned · R. Cattell faktoranalüüs 1940ndad · 1946 · 16PF - 16 Personality Factor Scale · 185 väidet Tunnusjoonte teooriad (trait theories) · H.J. Eysenck 1916-1997 · Bioloogiline tunnusjoonte teooria Ekstravertsus / introvertsus, neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus · EPQ Eysenck's Personality Questionnaire Tunnusjoonte teooriad (trait theories · NEO PI-R (NEO Personality Inventory Revised) · McRae ja Costa 1996 · Seadumused: Pole vahetult jälgitavad Püsivus
saab. “Behaviorism” inglise keeles võiks olla “käitumuslikkus” eesti keeles ja seda ta on: biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning lisavad, et ka situatsioon mõjutab nende joonte avaldumist, siis biheiviorist keskenduks situatsiooni eripärale: Mis tingimustes agressioon tekib? Kaua kestab? Mis on need situatsiooni erijooned, mis agressiooni alal hoiavad, kinnitavad? Ja isiku eripära uuriks ka konkreetsemalt: Mida ta teeb, mis on tema agressiivsuse osad? Kui sageli ta seda elus teeb? Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne
(ekstra-/introvertsus, esilepüüd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatioon, insait ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koostöö, eneseotsind ja agressiivne enesekehtestamine, müjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Cattell: Võttes kasutusele faktorianalüüsi, leidis ta 16 faktorit, mille raames antud faktori omadused tugevasti korreleerusid, kui mille vahel korrelatsioon oli nõrk. Iga faktor on isiksuse mõõde (dimensioon). Lõi 16PF testi. (personality factor) Eysenck: Psühholoogiline tunnusjoonte teooria: /faktoranalüüs/: ekstravertsus/introvertsus ja nourootilisus kui superseadumused. Kevade: · Melanhoolik Arno · Flegmaatik Tõnisson · Koleerik Toots · Sangviinik Imelik Omaduste aluseks on kaasasündinud reageerimistüüp välistele ja sisemistele ärritajatele; oluline on aktivatsioonimehhanismi mõju, millest sõltud ekstra- või intravertsuse väljakujunemine (+ psühhopaatilisus).
annaabi.ee 
