Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"15m" - 131 õppematerjali

Waldorfkoolid
15
ppt

Waldorfkoolid

Alternatiivpedagoogikal põhinevad koolisüsteemid - Waldorfkoolid Carry Kangur Rudolf Steiner 25.02.1861 ­ 30.03.1925 Austria · Waldorfkool,Steinerkool; Waldorf pedagoogika, Steiner-pedagoogika; · ...on eksisteerinud juba 90 aastat · Vaimuteadus ­ Antroposoofia; Antroposoofia ...on vaimne filosoofia/liikumine, mis püüab uurida ja kirjeldada vaimseid nähtusi loodusteadustele lähedase täpsuse ja selgusega. ·Antroposoofia ehk vaimuteadus. ·Vaimne arusaam inimesest ·Seotus religiooniga ·Aitab mõista kaasaegse ajastu probleeme ja neile lahendust leida. Waldorfkool(id) · ...on sõltumatud, oma seaduste järgi toimivad organisatsioonid. · ...on kool igas vanuses ning igast sostsiaalsest klassist pärit lastele ja noortele. · ...osades riikides toetab koole riik, teistes sõltutakse vaid õppemaksust. Waldorfkooli juhtimine · Hierarhia puudumine ­ Õpetajate Kol...

Pedagoogika → Haridusteaduskond
69 allalaadimist
Tuumafüüsika kontrolltöö materjal
1
doc

Tuumafüüsika kontrolltöö materjal

1)Tuum: 10-15m, koosneb nukleonidest: prootonid,neutronid. Prootonite arv on tuumas sama, mis on jrk arv per. tabelis, näitab ka tuuma laengut. Proot laeng on +1. A(massi arv, alati täisarv)= Z(laengu arv) +N(neutronite arv) 2)Tuuma jõud: elektromagnetiline e. kuloniline e. tõukejõud, sest nukleonid on omavahel tugevas vastastikmõjus(iseloomulik : väikestel kaugustel toimib (10-15m), kui läheb nukleoni arvust suuremaks, siis mõju lakkab. 2,2*10-15m ­ tuuma mõjuraadius). Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 1/12 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 1/12-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop: keem

Füüsika → Füüsika
366 allalaadimist
Kiiruse arendaminse kava 11 klassi õpilasele
4
docx

Kiiruse arendaminse kava 11.klassi õpilasele

6)kombinatsioon 2: kõrge põlvetõstejooksult üleminek sprindile; sääretõstejooksult üleminek sprindile; plveliigesest haarava sirutusega kõrgelt põlvetõstejooksult üleminek sprindile (kõike ühekordselt 40-60 m). 3. 3.nädal 1)Soojendus vt eelmise nädala soojendust. Jooks vastupanu (2x) 2)Kiirendusjooks 10m – seejärel inertsiga 10-15m – ületamisega. kiirendusjooks 10m- seejärel 10-15m inertsiga (kestvus 10 min). 3)Vastupanuks vajalik kasutada lisavahendit (nt kummilinti). Jooks vastupanu ületamisega: kindlustada tugijala täielik sirutus ja lühiajaline kontakt rajaga (kestvus 6min). 4)Venitusharjutused.

Sport → Sport
1 allalaadimist
Jõud-impulss ja energia
4
doc

Jõud, impulss ja energia

h0=1*1/3h=> h=3m 4. Keha m=4kg libiseb alla 2m kaldpinnast, mille kaldenurd on 30o. Fr=m*g ( kehale mõjuv raskusjõud) Frk=Fr * sin (raskusjõu projektsioon kaldpinna teljel) A=Frk * s= 4*10*0,5*2= 40J 5. Sama mis 1 variant 6. Pall m=100g langes 15m kõrguselt. 10m kõrgusel oli kiirus 8m/s, arvuta Ek ja Ep 10m kõrgusel. Arvuta palli mehaaniline koguenergia langemise algul ja 10m kõrgusel. Kui suur on takistusjõudude töö esimese viie meetri läbimisel? Kui suur on keskmine õhutakistusjõud? m=0,1kg 10m kõrgusel: h0=15m Ek10= mv22= 3,2J h=10m ­ v=8m/s Ep10= mgh= 9,8J E10=Ek10+Ep10=13J

Füüsika → Füüsika
111 allalaadimist
Babüloonia
2
doc

Babüloonia

mitmesuguseid pidustusi, mis ühtekokku kestsid 11 päeva.Pidu lõppes sellega, et kogu kõrgem seltskond läks kõigi silmade all Paabeli torni tippu. Paabeli torn on Mesopotaamia kuulsaim ja vägevaim tsikuraat, Etemenanki "taeva ja maa nurgakivi". See oli ehitatud tellistest, seitsme korruseline. Alumine platvorm oli 90x90m suur ja 33m kõrge. Teine oli 18m, kolmas, neljas, viies 6m kõrged, kuues korrus oli 15m kõrge. Seitsmes korrus oli 12x12m kõrgusega 6m. Sellel asus umbes 4,5m kõrgune pühamu. Iga korrus oli eelmisest 12,8m võrra lühema küljega. Enam kui 90m kõrgune torn oli igati sobiv observatoorium. Teine suursugune ehitis on Uri tsikuraat(III at.ema). Tüvipüramiidi mõõtmed on 43x65m, kõrgus 15m. Tsikuraadi kõrgus ulatus 4050 meetrini. Uris olid suured ühishauad. Hammurabi seadusesammas 2,25m kõrge. Samas annab kuningas Hammurabile seadusi.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
24 allalaadimist
Informaatika Esimene Kontroltöö
35
xlsx

Informaatika Esimene Kontroltöö

K Kaubik 15C 205/65R15 205 naastatav K Kaubik 15C 205/65R15REINF 205 lamell K Kaubik 15C 205/70R15 205 naastatav K Kaubik 15C 215/65R15 215 naastatav K Kaubik 15C 215/70R15 215 naastatav K Kaubik 15C 225/70R15 225 lamell K Kaubik 15C 225/70R15 225 naastatav K Kaubik 15C 225/70R15 225 naast M Maastur 15M 205/70R15 205 lamell M Maastur 15M 265/70R15 265 lamell M Maastur 15M 30X9,5R15 #VALUE! lamell M Maastur 15M 205/70R15 205 naast M Maastur 15M 235/75R15 235 naast M Maastur 15M 235/75R15 235 naast M Maastur 15M 265/75R15 265 naast K Kaubik 16C 175/75R16 175 naastatav K Kaubik 16C 175/75R16 175 naast

Keeled → Vene keel
9 allalaadimist
Geodeesia ülesanne
1
docx

Geodeesia ülesanne

Ülesanne 1 Antud: a = 20m b = 6m c = 15m ? ? ? Valemid: Kus Pa Lahendus: Arvutan rõhku 1 m sügavusel Arvutan rõhku 8 m sügavusel Arvutan rõhku 15 m sügavusel Vastus: Rõhk 1m sügavusel = 1,09 atm; rõhk 8 m sügavusel =1,79 atm; rõhk 15 m sügavusel =2,48 atm KIRJANDUS 1. Kokin, E., Resev, J. Üliõpilastööde vormistamise juhend. - Tartu: EMÜ, 2009. - 40 lk. Kättesaadav: ts.emu.ee/userfiles/TE/Juhend%202009.pdf (13.02.2012) 2. http://et.wikipedia

Geograafia → Geodeesia
18 allalaadimist
Ehitustehnoloogia kontrolltööde vastused põrandad viimistlus
1
doc

Ehitustehnoloogia kontrolltööde vastused(põrandad,viimistlus)

Viimistlus 1. 25cm 2. 15m 2. 15mm 2. 17cm 3. 95% 3. 3 4. 1 4. 2 5. 100 5. 1 6. 2 6. 1:3 7. 1,5x1,5 7. 3x3 8. 20mm 8. 12 9. 5mm 9. 2 10. 8% 10. 5% Põrandad 1. 1 1. 3 2. 2 2. 1 3. 1 3. 3 4. 3 4. 2 5. 1 5. 1 6. 1 6. 1 7. 2 7. 2 8. 1 8. 2 9. 2 9. 1 10. 2 10. 1

Ehitus → Ehitustehnoloogia
96 allalaadimist
Taani ja Hollandi energiamajandus
20
pptx

Taani ja Hollandi energiamajandus

● Süsihappegaasi heide Taanis suur. ● Elektrijaamades kivisüsi ● Taastuv energia - hea valik ● Süsinikuheidet vähendati ● Tuumavastane seadus 1985 ● Tuumavastane liikumine ning kodanikualgatus ● Riik toetas tuuleenergeetikat Tuumaenergia? Ei, thx. Tuulevarud ● Maismaal tuulevarud tagasigoidlikud ● Suur avamere ala + suured varud ● 5-15m sügavus - hea paigaldada ● Suurem kiirus Anholti tuulepark Toodang ● 20% tarvitavast energiast ● Ekspordiks 40% ● Saksamaale, Norrasse, Rootsi ● Maailma suurim Siemens Wind Power & Vestas Tulevik ● Energiasäästlik jätkamine ● 2020 pool, 2050 kõik. ● Suur riigi ja eraettevõttete toetus. ● Süsinikuheitmise lõpp Aitäh!

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
Anglo-Australian Telescope
1
odt

Anglo-Australian Telescope

Teised spetsiaalsed instrumendid koguvad valguse energiat spektri infrapunapiirkonnast ja on seega tundlikud väga jahedate objektide temperatuurile, et kiirata nähtavat valgust. Lainepikkus: optiline Fookuskaugus: 12.7m Atlituut Kupli alus: 1134m Kupli tipp: 1184m Peaaken Töötav diameeter: 3.893m Väliserva paksus: 0.63m Kaal: 16.19t Kaetud igal aastal: 2.5g alumiiniumiga Kuppel Diameeter: 37m Kaal: 560t Rotatsiooni aeg: 5min Juhitud: 4 3.5kW DC mootorid Teleskoop Pikkus: 15m Keskkupli/peeglite kaal: 116t Kaal koos "hobuseraua" paigaldusega(horseshoe mounting): 260t Teised peeglid Peegleid kokku: 8 Maksimaalselt kasutatakse: 4 Diameetrid: 0.376-1.47m Kõige suurema kaal: 860kg Ehitus Kõrgus (kuni kupli aluseni): 26m Diameeter: 37m Kaevandi sügavus: 0.3m Korruste arv: 9

Astronoomia → Astronoomia
17 allalaadimist
Kõrgushüppe määrused
1
docx

Kõrgushüppe määrused

Kõrgushüppe määrused Kõrgushüpe on kergejõustikuala. Kõrgushüppe postid asuvad üksteisest 4m kaugusel. Nende vahel on ümmargune 30mm läbimööduga latt mis ei tohi kaaluda üle 2kg. Latt peab olema täiesti sirge. Latt on asetatud postide vahele hoidjatele, see ei tohi keskelt alla vajuda üle 2cm. Hoojooksu pikkus on 15m, kui võimalik, siis 25m. Võistleja peab ära tõukama ühelt jalalt. Iga võistleja saab teha ühelt kõrguselt kolm katset. Hüppestiile on mitmeid: tavaliseks saanud hüpe nn. flopp (kus latt ületatakse selg ees, maandutakse turjale) ja karjapoiss/käärid (hüpatakse külg ees, üks jalg ees, teine järgi, maandutakse jalgadele). Lati kõrgust peab tõstma korraga vähemalt cm, mitmevõistluses tohib latti korraga tõsta 3cm kaupa. Kõrgushüppe maailmarekord meestel on 2

Sport → Kehaline kasvatus
17 allalaadimist
Sinine Koobas ehk Grotta Azzurra
4
pptx

Sinine Koobas ehk Grotta Azzurra

Sinine Koobas.  Sinine Koobas (Grotta Azzurra) on Itaalias asuva Capri saare kõige kuulsam vaatamisväärsus.   Päikesevalgus, mis mööda vee-alust süvendit  koopasse tuleb loob läbi merevee sinise peegelduse koopa seintele.  Kõige mõjuvam on Sinine koobas keskpäeval, kui päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib. Üldised andmed.  Pikkus -54m  Laius – 15m  Kõrgus -30m  Kuid koopasuu, mis on ainus sissepääs ja kust paadiga sisenetakse, on vaid 1m kõrgune. Ajalugu.  Sinine Grott oli avastatud juba roomlaste poolt, mida tõendavad sealt leitud antiiksed kujud.  Kohalikud elanikud nimetasid Grotti lähedalasuva sadamakoha Gradola nimega, kuid koopas käimist välditi. Väidetavalt olla seal elanud nõiad ja koletised.  Sinise Koopa ilu kirjeldasid 1826.a. Saksa

Semiootika → Semiootika
7 allalaadimist
Peatumine ja parkimine
13
ppt

Peatumine ja parkimine

kohti, kahesuunalise tee vasakul poolel peatudes aga lähemal kui 5m pärast neid kohti. PEATUMINE JA PARKIMNE Peatuda ei tohi: 7. Kohas, kus suunavööndit või sõidurada tähistavapideva märgisjoone ja peatunud sõiduki vahe oleks alla 3m PEATUMINE JA PARKIMNE Peatuda ei tohi: 8. D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel "Ühissõiduki- peatus", nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15m liiklusmärgile "Bussi- või trolli- peatus" või "Taksopeatus", kui see takistab vastavalt kas D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode liiklust. "Bussi- või trollipeatuses" võivad peatuda D- kategooria ühissõidukid ning "Taksopeatuses" peatuda ja parkida taksod. 9. Lähemal, kui 15m enne liiklusmärki "Trammipeatus". 10. Kohas,kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest. 11. Sõiduteel piiratud nähtavusega kohtades 12

Auto → Liiklusõpetus
51 allalaadimist
Ravimtaimed - Kadakas
11
pptx

Ravimtaimed - Kadakas

Ravimtaimed Kadakas Koostajad: Kirke-Marie Plakso ja Anett Laidver 8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Hüdraulika kodune töö varjant 14
10
docx

Hüdraulika kodune töö varjant 14

Varjant 14 Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Transporditeaduskond Õpperühm AT-21a Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2012 Ülesanne 2. (Varjant 14) Arvutada, milline on vedeliku poolt mahuti põhjale avaldatav hüdrostaatiline rõhk ( bar ), kui mahuti on täidetud vedelikuga, mille tihedus = 750 kg/m3 ja vedeliku vabale pinnale mõjuv väline ülerõhk p0 = 0,26 bar. Vedeliku taseme kõrgus mahutis on h = 15m. Valemid. p = hg p = hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis [N/m2] h = vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas [m] = vedeliku tihedus [ kg/m3 ] g = raskuskiirendus 9,81[m/s2 ] Kui vedeliku pinnale mõjub mingi välisrõhk, siis on hüdrostaatiline rõhk vedeliku mingis punktis selle mõjuva välisrõhu võrra suurem: p = p + hg p0 = vedeliku pinnale mõjuv välisrõhk Arvutuskäik p0=0,26bar= 0,26*105 N/m2 =26000

Mehaanika → Hüdraulika ja pneumaatika
110 allalaadimist
Füüsika II
1
docx

Füüsika II

Ülesanne 2. t1 = 485 + 5 = 4900C = 763K = 1 - t2 / t1 t2 = 150 ­ 5*2 = 1400C = 413K = 1 ­ 413/763=0,46% Vastus: tööks kulub 46% ja ülejäänud (54%) siseenergia muutuseks Ülesanne 3. T1 = 140+5=145oC=418K T2 = 20oC=293K = 1 -T2 / T1 =? = 1 ­ 293/418=0,3= 30% Vastus: maksimaalne kasutegur on 30% Ülesanne 4. M=1,5+5*0,1=2kg Ek = 1/2 mv2 = Q h=15m v 02 ­ v2 = 2gh v= 2gh v= 2*9,8*15 = 17,1m/s t=20 oC=293K Q=1/2*2*(17,1)2 = 292,42 s=? s = 292,42/293 = 0,998 Vastus: 0,998 Ülesanne 5. c = const cmv = 29,31 cmp = 37,68 CO2 kolmeaatomiline k = cmp / cmv = 1,29 M(CO2) = 2*16+12 = 44 cv = cmv / M = 29,31/44 = 0,666 cmv =

Füüsika → Füüsika ii
102 allalaadimist
Maailmalõpu taimed
20
odp

Maailmalõpu taimed

Teda kasutatakse ka imikupuudrina ja tablettide valmistamiseks. Rahu-palmikleht Kuni 6 m kõrguseks kasvav palmi meenutav puu. Haruneb harva. Vanematel puudel kujuneb tüvel krokodillinahka meenutav ,,soomustik" Nad on sümbiontsed, leides rakendust õhulämmastikku siduvatele tsüanobakteritele, mis elutsevad koralli meenutavates pinnapealsetes juurekänkrates. Lõunadiksoonia Tüüpiline puusõnajalg. Kõrgeimad kuni 15m kõrgused. Kasvukiirus 3-5cm aastas. Mitmesaja aasta vanused taimed on võimelised raiutuna taas funktsioneerivad juured kasvatama ning seeläbi on ümberistutamine võrdlemisi lihtne. Bidwilli araukaaria Emakäbid võivad kaaluda üle 10kg! Iga käbi võib sisaldada kuni 100 kattesoomusega kokkukasvanud seemet. Bidwilli araukaaria käbid kukuvad puult tervetena ning haljastuses kasutatud puude tõttu on Austraalias esinenud mitmeid raskeid

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Püramiidide valemid
1
doc

Püramiidide valemid

Prisma Sk=P*H St=2Sp+Sk V=Sp*H Püramiid Sp=1/2*P*r Sk=1/2*P*mn St=Sp+Sk V=1/3*Sp*H Tüvipüramiid Sk=P1+P2/2*mn V=H/3(S1+S2+S1S2 St=Sk+S1+S2 1a. Nelinurkse prisma põhjaks on ristkülik on külgedega 10m ja 15m. Prisma kõrgus on 8m. Leia St ja V? Sp=10*15=150 Sk=50*8=400 St=2*150+400=700 V=150*8=1200 1b. Kolmnurkse prisma küljed on 6m, 10m, 8m. Pikemale küljele tõmmatud kõrgus on 3m. Leia prisma St ja V kui prisma kõrgus on 9m? Sp=10*3/2=15 Sk=24*9=216 St=2*15+216=246 V=15*9=135 2. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 20m ja püramiidi kõrgus on 8m. Leia püra St ja V? Mn=ruutjuur(10ruut+8ruut)=12,8 Sp=1/2*80*10=400 Sk=1/2*80*12,8=512 St=512+400=912 V=1/3*400*8=1066 3

Matemaatika → Matemaatika
304 allalaadimist
KASK
4
docx

KASK

Eestikeelne nimetus: arukask Ladinakeelne nimetus: Betula pendula Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele.

Loodus → Loodus
5 allalaadimist
Kraana Arvutus
1
doc

Kraana Arvutus

L= 6m L=6m L = 7,0 m H = 12 m H = 14,0 m H = 23,0 m Ln = 13,8 m Ln = 31,1 m LTM 1030 ­ 2.1 LTF 1035 ­ 3.1 Q= 5 t Q= 8 t Q= 9,2 t L= 10 m L= 10 m L= 10 m H=15m H= 16 m H= 16 m Ln = 19,6 m Ln = 19,6 m Kasutatud lehed: http://www.liebherr.ee/files/1/1-51-62.pdf; http://www.kraana2.ee/static/body/files/77.LTM_1030-2.1.pdf ja http://www.liebherr.ee/files/1/1-43-62.pdf Üliõpilane: Kood:

Varia → Kategoriseerimata
25 allalaadimist
Tuled ja tehnoseisund
7
pptx

Tuled ja tehnoseisund

või ka kaugemal, kui vastutuleva sõidukijuht annab tuledega märku. Lähenemisel eesliikuvale sõidukile ja kaugtuled hakkavad valgustama eesliikuvat sõidukit. Lähenemisel mistahes tee kõrval sõitvale sõidukile , kui kaugtuled võiksid seda pimestada. Tulede kasutamine Pimestamise korral tuleb sõidusuunda muutmata alustada kiiruse vähendamist. Kaugtuled soovitatakse tagasi sisse lülitada : Vastutuleva sõiduki korral u. 5 . . . 15m. enne vastuliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Eesliikuvast sõidukist möödumisel u. 5 . . . 15m. enne eesliikuva sõidukiga kohakuti jõudmist. Kaugtulesid võib kasutada ka hoiatusmärguandena enne möödasõidualustamist või kui kontrollitakse liiklust. Lähitulede rikke korral ei tohi sõidukit kasutada .Pimedal ajal või halva nähtavuse korral võib sõita remondikohani kas udutuledega või, kui põleb vasakpoolne lähituli.

Auto → Liiklusõpetus
35 allalaadimist
ARKi teooriaeksamiks kordamine
10
pdf

ARKi teooriaeksamiks kordamine

(Juhul kui peatee or kurviga) Suunatuli peab põlema vähemalt enne sõidu alustamist, enne manöövrit, enne peatumist. Märguanded: Paremmärguanne - käsi küünarnukist kõvertatud üles Vasak - käsi sirgelt Pidurdamine - käis üles alla . Parkimine ja peatumine (ja muud kaugused) Veekogust - 10m Teepeenrale parkides - 0,7m Asulas tee aarest - 0,2m Kõnnitee peab olema vaba - 1,5m Laadimisel peab olema tee vaba 1,5m ja ühistõiduki teest 15m kaugusel Ei tohi parkida trammiteel -1m Ülekäigurajal - 5m Lõikuval teel/ristmikul -5m Peatuda ei tohi 15m enne trammipeatust Raudteeülesõidukohast (Enne/pärast) - 50m Suverehvide mustri sügavus - 1,6mm - Asulas tohib ühesuunalisel teel parkida vasakul poolel. - Asulaväliselt võib teepeernale parkida Sõidukiirus Jääteel: 10-25km/h või 40-70km/h Pukseerimisel: 50km/h Pukseeitava sedame puhul: 25km/h Suurim lunatud kiirus heades ilmaoludes: 120km/h

Auto → Liiklus
79 allalaadimist
Liiklusõpetus
9
rtf

Liiklusõpetus

liikluskorraldusvahend. · Kõnnitee äärses parklas liikluskorraldusvahendiga määratud korra kohaselt. · Osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale 1,5m laiuse käiguriba. · Ohutussaarel ja eraldusribal, kui seda lubab liikluskorraldusvahend. · Kõnniteel võib juht peatada ka sõiduki veose laadimiseks, ühissõiduki peatuskohast vähemalt 15m kaugusel, jättes jalakäiale 1,5m · Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral · Sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega. · Pimeda ajal tohib väljaspool asulat sõidukit parkida ainult parklas või puhkekohas. · Enne sõiduki juurest lahkumist tuleks rakendada abinõusid mis väldiksid sõiduki iseeneslikku liikumist või selle omavolilist kasutamist. Sõidukit ei tohi peatada:

Auto → Liiklusõpetus
13 allalaadimist
Vormindamine
4
xlsx

Vormindamine

ÜLESANNE - vormindamise, kommentaaride kohta 1. Vali õige font värvilistesse kastidesse 1. font Arial 2. font Tahoma 2. Muuda fondi suurust (number näitab kirja suurust): 14 21 20K ja 15M 3. Põhivormingud paks joon alla kaldu ja paks kaks joont all 4. Värvi nagu lahtris kirjas Sinine tekst Punane taust Lahter mustriga 5. Tee värvitud alale samasugused raamid Nimi Päev 6. Kasuta üla- ja alaindekse m5 H2O m2 H2SO4 7. Vorminda tabelina Nimi Vanus Õed/vennad Juku 14 3

Informaatika → Arvutiõpetus
17 allalaadimist
Australia slideshow
6
pptx

Australia slideshow

Tauri Heinmets, Rauno Kiik, Hendrik Lessuk, Ronald Proosa AUSTRALIA Geographical position Australia is a country in the Southern Hemisphere comprising the mainland of the Australian continent as well as the island of Tasmania and numerous smaller islands in the Indian and Pacific Oceans. world's sixth-largest country by total area. The lowest point in the country is lake of Eyre (15m below sea level) and the highest point is Mount Kosciuszko (2229m) Economy Mixed economic system Division of labor Agriculture 3,6%; Industry 21,1%; Tendance 75% Units of labor 11,45 mlj. 2009. Unemployment 5,6% Most important export articles: coal, iron,gold Most important import articles: machinery and transport equipment Australia is one of the most important mining industry countries Politics Capital: Canberra Largest city: Sydney National language: English (de facto)

Keeled → inglise teaduskeel
12 allalaadimist
Teadusartikli analüüs-Alkoholireklaam
20
pdf

Teadusartikli analüüs: Alkoholireklaam

viitele, mis näitab suurt uurimismeetodi usaldusväärsust. Results (3/3) • Keskmiselt täheldati (saate kestvus keskmiselt 111,3min) • 2042 visuaalse alkoholi viitet ühes saates • 32 verbaalse reklaami viidet (viidati ka näiteks alkoli liigtarbimisele; võitja meeskonnal on hommikul pohmelus) • 17 otsest tellitud reklaami (moodustas kogu saate ajast ainult 0,6%) • Keskmiselt UK olid vaatajate reitingud ülekannetel 15M inimest (kuid kogu vaatajaskond üle maailma oli oluliselt suurem) • 10 aastaga on reklaamide maht tõusnud 2 korda (varjatud ja otsene ) TÄNAN KUULAMAST!

Botaanika → Rakendusbotaanika
34 allalaadimist
Peamised püügikalad läänemeres
14
ppt

Peamised püügikalad läänemeres

Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Läänemere keskosas ning ka Botnia ja Soome lahes Toitub valdavalt selgrootutest Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult KILU Kilu on kuni 14 cm pikk Elab Läänemeres kõikjal On räime sarnane, kuid väiksem

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Planeetide liikumine
11
ppt

Planeetide liikumine

ümber. · Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 25725 aastaga Andmetabel Võrreldavad näitajad Ühik Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Kaugus Päikesest AU*=150 milj km 57,9 108,2 149,6 228 777,9 1427,2 2869,6 4496,9 Pöörlemisperiood d; h; m 59d 243d 23h 56m 24h 37m 9h 55m 10h 14m 17h 15m 15h 19m Tiirlemisperiood aasta 0,241 0,651 1 1,524 11,86 29,46 84,01 164,81 Kiirus orbiidil km/s 47,9 35 29,8 24,1 13,1 9,6 6,8 5,4 *AU-rahvusvaheline tähis; eestikeelne a.ü. ehk astronoomiline tähis. Aitäh kuulamast ja vaatamast!

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile
2
docx

Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile

Tuumafüüsika - füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Tuuma mõõtmed: 10-15m, tuumalaeng on positiivne Prooton ­ positiivse laenguga aatomituuma osa Neutron ­ neutraalne aatomituuma osake Nukleon ­ prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud ­ seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv ­ nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga

Füüsika → Füüsika
60 allalaadimist
Vana maja kahjustused põhjused
5
doc

Vana maja kahjustused/põhjused

kivi välja kukkund. Selline probleem valitses igas teises nurgas ja igal pool, kust oli vihmaveetoru / aknaplekk kadunud olid ka kohe selgesti kahjustused näha. Ja lõpetuseks üks pilt, et näidata kuidas loodus inimese loomingut armastab. Maja nähtavad probleemid tulenesid kõik sellest, et seina vee eest kaitsvad plekid ja torud ei teinud oma tööd. Neid kas lihtsalt ei olnud või olid roostetanud ja nõrgad. Katus tundus olevat korras, kuid seda sai vaadelda vaid 10-15m pealt nii, et detailid mille kallal norida ei hakkand silma. Või siis on tõsiasi et see oligi korras. Mööda seina voolav vesi oli kivisi ning vundamenti kahjustanud. Kuidas parandada? Kohad kus akendel plekke polnud vb piisaks sellest, kui need plekid sinna panna, kui kivid ja krohv veel enam-vähem korras on ei tulekski neid ehk välja vahetada. Kui ei ole siis vanad kivid ära võtta, lahtine krohv eemaldada, puhastada mustusest ja uue sarnase seguga uued kivid asemele panna

Ehitus → Restaureerimine
37 allalaadimist
Hoonete konstruktiivne kandeskeem
44
pdf

Hoonete konstruktiivne kandeskeem

18 E-Betoonelement 9 Monteeritav rb. karkass „ Õõnespaneelid: „ paneelide kõrgus 150, 220, 265mm, 320, 400 mm; „ Sõltuvalt kõrgusest ja armeeringust sille kuni 7…15m; „ Konsoolpaneelid <3…4m; „ Avad, lõikamine; „ Tulepüsivus R90…R120; „ Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus >65-100mm, 19 Tartu Maja, E- Monteeritav rb. karkass „ Raudbetoonist siseseinad: „ kandvad siseseinad „ mittekandvad siseseinad „ jäigastavad siseseinad

Ehitus → Ehitus
29 allalaadimist
Ühikute vahelised seosed
2
doc

Ühikute vahelised seosed

1 h 30 min = 1 h + 30 min = 1 × 3600 s + 30 × 60 s = 3600 s + 1800 s = 5400 s Kiirusühikud: meetrit sekundis (m/s); kilomeetrit tunnis (km/h) Ühikute vahelised seoseid: 1m 0,001km 0,001km 3600 km = = = 3,6 1 m/s = 1s 1 h 1h h 3600 1km 1000m 1m 1 m 1 km/h = = = = 0,278 m/s 1h 3600 s 3,6 s 3,6 s 15m 15 0,001km 15 0,001km 3600 km km = = = 15 3,6 = 54 15 m/s = 1s 1 h 1h h h 3600 60km 60 1000 m 60000m 60 m m 60 km/h = = = = =16,7 m/s 1h 3600s 3600s 3,6 s s

Füüsika → Füüsika
154 allalaadimist
Puidu kaitse ja immutusvahendid
20
docx

Puidu kaitse ja immutusvahendid

puiduõli või puidukaitsekrundiga töödeldud või süvaimmutatud puitpindade viimistlemiseks välistöödel. Toode on mõeldud puidu kaitsmiseks hallituse, sinavuse ja ilmastikumõjude eest. Toode rõhutab puidu loomulikku ilu, muudab pinna vetthülgavaks. Imendub hästi puitu moodustamata pinnale kilet. Suurendab pinna hõõrdekindlust. Puutekuiv 6h möödudes, ülekaetav 12h möödudes (tingimustes 23°C, RH 50%). Katvus ühe kihi puhul saetud puidul 13-15m²/l, hööveldatud puidu puhul 18-20m²/l. Vedeldiks lakibensiin (Sadolin Solve W). Toon: Teak. Vahaõli Herdins 500ml Herdins Vahaõli kasutatakse tõhusama pinnakaitse saamiseks ning tooni tugevdamiseks töödeldud (nt. Herdins Õlipeits) pindadel, kuid samuti sobib see kasutamiseks töötlemata puidul, andes hea pinnakaitse ning meeldiva viimistluse. Paadilakk Celco Yacht, läikiv Sadolin Celco Yacht on poolmatt, hea ilmastiku-

Bioloogia → Bioloogia
20 allalaadimist
Nimetu
2
doc

Nimetu

Niels Bohr täiustab Rutherfordi aatomimudelit kvantteooria ideede alusel ­ loob nn Bohri aatomiteooria, elektronide energiakiirgamise uus mehhanismi. Bohri aatomimudel Aatom võib olla nn. statsionaarsetes olekutes, millest igaühele vastab kindel energia. Selles olekus aatom energiat ei kiirga, vaatamata elektroni liikumisele ümber tuuma. Bohri aatomimudel kujutab endast mikrosüsteemi, kus aine on koondunud positiivse laenguga aatomituuma 10-15m läbimõõduga ja mille ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. Tuuma ümber tiirlevate elektronide arv on võrdne prootonite arvuga tuumas ning võrdne jrk numbriga Mendelejevi tabelis. Üleminekul ühest olekust teise kiirgub või neeldub elektromagnetlaine kvant energiaga h = E2 ­ E1. Bohri postulaadid: 1. statsionaarsete olekute postulaat ­ aatom võib viibida püsivalt vaid erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia teatud diskreetsed

Varia → Kategoriseerimata
12 allalaadimist
GPSnavigeerimine Taevaskoda
25
ppt

GPSnavigeerimine Taevaskoda

lustipiknike pidamise koht. Plats asub Väikese Taevaskoja vahetus läheduses. · Platsi koordinaadid: X:6445173 Y:679563 B:58o6`39" L: 27o3`49" JALAKÄIJATE SILD I · Lisaks Saesaare tammile on matkarajal kaks jalakäijate silda üle Ahja jõe. Esimene asub Lustioone platsi servas. · Silla koordinaadid: X:6445125 Y:679569 B:58o6`37" L: 27o2`50" VÄIKE TAEVASKODA · 13 m kõrgune ja 190m pikkune liivakivipaljand, milles on 5m kõrgune ja 15m sügavune Neitsikoobas, kus voolab allikas. · Väikese taevaskoja infotahvli koordinaadid: X:6445049 Y:679535 B:58o6`35" L: 27o2`47" JALAKÄIJATE SILD II · Mõlemad jõe ületuseks mõeldud sillad on valmistatud liimpuidust 2001. aastal · Silla koordinaadid: X:6444893 Y:679726 B:58o6`30" L: 27o2`58" SUUR TAEVASKODA · Suur Taevaskoda on 24m kõrgune ja 150m pikkune Devoni liivakivipaljand Ahja jõe kaldal

Metsandus → Gps navigeerimine
11 allalaadimist
Aatomifüüsika - Bohri postulaadid-Franck Hertz ja planetaarmudel
1
doc

Aatomifüüsika - Bohri postulaadid, Franck Hertz ja planetaarmudel

1)Planetaarmudel kujutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. Aatomi keskel asub + laetud aatomituum, millesse on koondunud kogu aatomi mass. Aatom on tervikuna neutraalne. Tuuma läbimõõt10-15m, aatomil10-10m. Avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest kullalehte alfa-osakestega, osakesed põrkusid tagasi. Põrkumine oleks mõeldamatu kui + laeng jaguneks üle terve ruumi. 2) vastuolu planetaarmudelis-elektronid tiirlevad ümber tuuma mööda ringorbiite kiirendusega ja kiirgavad elektromagnetlaineid. Kiirgusel kaotab elektron energiat, mida kaotades peavad elektronid lähenema tuumale, lõpuks kukkudes tuumale(10-8s) ning lõpetades eksisteerimise

Füüsika → Füüsika
131 allalaadimist
Põhja-Ameerika lehtmets Punane tamm ja urson
3
docx

Põhja-Ameerika lehtmets(Punane tamm ja urson)

Põhja-Ameerika lehtmets Punane tamm Ameerika punatammi on perekonnas umbes 400 liiki, neist Euroopas on 20 liiki. Nad on levinud peamiselt Põhja-Ameerika idaosas. Punane tamm kasvab tavaliselt 20-30m kõrguseks laiuva võrega puuks. Tüve kõrgus on 10-15m ja läbimõõt sellel kuni 1 m. Lülipuit on roosakas kuni punakaspruun. Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
Sinivaal
3
rtf

Sinivaal

rühmades. Suurematesse parvedesse kogunevad nad toidujahil ning järglaste saamiseks. Sigimine toimub troopikapiirkondade soojades vetes, seal sünnivad ka pojad. Vastsündinuid katab vaid õhuke rasvakiht, külmades vetes ei jääks nad ellu. Vastsündinud sinivaal on ligikaudu seitsme meetri pikkune ning kaalub kuni kolm tunni. Vaalapoeg toitub emapiimast. Ta joob ära üle 600 liitri piima päevas, teda toidetakse aga seitsmekuuseks saamiseni, mil ta kasvab 15m pikkuseks. Sel ajal arenevad tal välja kiusplaadid ning ta on suuteline juba iseseisvalt toitu hankima. TOITUMINE JA JAHIPIDAMINE Antarktika lähistel viibides toituvad vaalad eranditult planktonist. Vaal suudab ära süüa 425 kilogrammi planktonit. Arktilistes vetes olles toituvad vaalad ka kolme liiki vähkidest. Jäises vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum ning mitmekesisem. Planktoni

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Kitesurf-lohesurf
3
odt

Kitesurf, lohesurf

minimaalselt 2 ja maksimaalselt 4 inimest. Koolituse aja määrab enamjaolt tuule prognoos. Põhimõtteliselt on võimalik lohesurfata alates 5m/s tuulega. Lohesi on erinevate suurustega(lohe suurus on määratud ruutmeetrites). Sobiv lohe valitakse vastavalt tuule suurusele. Mida suurem tuul, seda väiksem lohe. NT: (umbes) - oleneb ka lohe brändist ja selle ettekirjutatud nõuetest manualis. 5-8m/s = 12 ruutmeetrine lohe 9-11m/s = 10,5 ruutmeetrine lohe 11-13m/s = 9 ruutmeetrine lohe 12-15m/s = 7 ruutmeetrine lohe Koolituse kava: Ülevaade lohesurfist, terminoloogia ja varustuse kirjeldus, surfikoha valik, ilmastik, olud turvanõuded, õppelohe lennutamine, lohe õhku tõstmine ja alla toomine, lohe lennutamine kaldal. Edasijõudnute koolitus: u.3 tundi ­ 1000 kr. - Teooria sõitmisest, treening kaldal sõidu alustamiseks, lohe lennutamine vees (bodydrag, veestart), turvasüsteemide kasutamine, sõidu alustamine, iseseisev harjutamise aeg.

Sport → Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
Bioloogia-algloomad
3
docx

Bioloogia (algloomad)

punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Füüsika 12 klassile
1
docx

Füüsika 12.klassile

Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
Elektri spikker
1
doc

Elektri spikker

TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton))

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
Aatom
2
doc

Aatom

Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta

Füüsika → Füüsika
100 allalaadimist
Aatom
2
doc

Aatom

Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Austraalia
8
doc

Austraalia

Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. Austraalia madalaimaks punktiks on Eyre järv (-15m) ja kõrgeimaks punktiks Kosciuszko mägi (2, 229m). Pinnamoe mõju majandusele Austraalia Põhjaterritooriumil asetseb maailma suurim monoliit nimega ,,Uluru", mis on 348 m kõrgune, ligi 5 km pikkune ja 1,5 km laiune tilliidist mägi ja temast 24 km läänes asub teinegi monoliit ,,Kata Tjuta", mõlemad on turismi üheks

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
The Historic Centre-Old Town-of Tallinn
2
pdf

The Historic Centre (Old Town) of Tallinn

development outside the buffer zone. Authenticity The site preserves to a remarkable extent the medieval urban structure of building plots, streets and squares, set out in the 13th century, as well as medieval urban fabric. The radial street network is well endowed with buildings from the 14th-16th centuries. The town defences have been preserved over large sections at their original length and height, rising to over 15m in places. In addition to architectural continuity, Old Town has retained its traditional use as a living city, hosting domestic, commercial and religious functions, and retaining the upper town as the administrative centre of the country. Nevertheless increasingly historic residential buildings are being refurbished for touristic or public use and thus subject to increased life safety and accessibility requirements.

Keeled → Inglise keel
2 allalaadimist
1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson
4
doc

1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson

kõrgtehnoloogia valdkonnad (bioloogia ja meditsiin, materjaliteadus, keskkond, ...). Teame, et elektriline potentsiaalide vahe kahe punkti vahel tähendab elektrivälja eksisteerimist selles piirkonnas. Elektronile selles regioonis mõjub jõud: kui potentsiaalide vahe on 1 volt, siis elektroni kineetiline energia kasvab ühe elektronvoldi võrra. Tänapäeval, uurides mateeriat, mille möötmed on femtomeetrites (10-15m), peab uurimiseks kasutatavate osakeste vihk omama vahemalt kineetilist energiat suurusjärgus TeV (teraelektronvolt = 1012 eV). Tavaolukorras on äärmiselt raske sellise energiaga osakesi saada. Esimestes kiirendites kasutati kahte tehnikat, mis on siiamaani kasutusel. - Esimene meetod ­ Kiirendatud osakeste kimp on pidev ajas, kuid potenentsiaalide erinevus väga kõrge. 1932

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
Hüdrosfäär - KONSPEKT
5
doc

Hüdrosfäär - KONSPEKT

- kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus - tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m - lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km 1) KULUTAV TEGEVUS: - kulutusrannad - tekivad koopad - rannajoon taandub - toimub setete edasikanne - rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema - järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama) Pank ­ kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak - paljud Eesti rannad on kulutusrannad

Geograafia → Geograafia
315 allalaadimist
Geoinformaatika kordamine
4
docx

Geoinformaatika kordamine

4. Ruumiandmed.. · On lihtsalt kopeeritavad · On kergesti ja väikese kuluga edastatavad 5. GPS asukohamääramise täpsust mõjutab: · Piirkond Maal, kus mõõtmist teostatakse · Kellaaeg · Kasutatava seadme klass · Satelliitide arv, millega seade ühendust saab 6. Seadke vastavusse satelliidid ja nende toodetava kujutise piksli tüüpiline/peamine suurus: · Ikonos ­ 1m · GeoEye ­ 0,42m · SPOT ­ 15m · Landsat ­ 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid

Geograafia → Geoinformaatika
152 allalaadimist
Aatomfüüsika põhitõed
2
docx

Aatomfüüsika põhitõed

Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta

Füüsika → Füüsika
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun