aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Juri Gagarin oli 12.aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit Neil Alden Armstrong oli USA astronaut ja esimene inime, kes astus kuu pinnale. Missiooni nimi oli Apollo 11.Esialgsete plaanide kohaselt pidi kuu pinnale esimesena astuma Buzz Aldrin, sest kuumooduli piloodina oli temal rohkem aega ja võimalusi eelnevat spetsiaaltreeningut teha kui lennu komandöril. Kuna polnd piisavalt ruumi läks välja esimesena Aldrin. Armstrongi Vasak jalg puudutas Kuu pinda 21.juulil 1969 kel 2.56. Kuule astudes ütles ta nüüdseks igaühele teada sõnad, mis BBC ja paljude teiste kanalite
· Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teist maailmasõda võib pidada Esimese jätkuks. Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem
1937. aastal alusati sissetungi ülejäänud Hiinasse. Julmad võtted näiteks Nankingi veresaun, kus hukkus kuni 300 000 hiinlast. d) MRP salaprotokoll. Mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. II maailmasõda (1.september 1939 2.september 1945.) Ajaloo ohvriterohkeim sõda, mis on eales toimunud. Kokku hukkus 60 miljonit inimest: üle 20 miljoni NSV Liidust, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust) Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentiil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime:
Teine maailmasõda Teine maailmasõda (1. september 1939 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe
KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B. Baruh . TÄHESÕDADE KAVA 1980-ndatel alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist. See oli katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu.
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja
ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 2.mai Berliin alistub Punaarmeele 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad (Hitler oli selleks ajaks enesetapu teinud) alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. Järgnevatel päevadel purustas Punaarmee viimased Saksa üksused Tsehhis. Sõda Euroopas oli lõppenud. 6.august Tuumapomm Hiroshimale 9.august Tuumapomm Nagasakile 2. september Jaapan kapituleerub, Teine maailmasõda on lõppenud 1945-46 toimus Pariisis rahukonverents. Rahulepingud allkirjastati 10. Veebruaril 1947. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia) rahu 8. Septembril 1951 San Fransiscos. MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA (1945-1955) ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi, vaid ka igat inimest, pakkudes kaitset võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid Rahvusvaheline
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
Lend-Lease 6.06.1944- Normandia dessant Strateegiline pommitamine Atendaat Hitlerile Imerelvad V-1 V-2 SM jäi liitlasteta 1944.aastal lahkusid sõjast: Rumeenia(nafta), Bulgaaria, Soome, Ungari. 1944 Punaarmee suurpealetung Varssavi ülestõus Ardennide lahing- Saksa viimane pealetung 1944.a lõpus. Punaarmee pealetung 1945. a. algul Sõda jõudis Saksamaale Auschwitzi koonduslaager Jalta konverents Lepiti kokku: Saksamaa ja Austria jagamises pärast II maailmasõda Ida-Euroopa kuulumises N.Liidule Sõjakurjategijte karistamises pärast sõja lõppu Dresdeni pommitamine. 1945.aprill ● 9.aprill - alistus Königsberg ● 13.aprill- Punaarmee vallutas Viini ● 25.aprill - Punaarmee ja USA vägede kohtumine Elbel, Berliin Piiratakse ymber 28.aprill 1945 30.aprill tegi Hitler enesetapu :( 1.mai Berliin alistus 8.mail Saksamaa alistus Moskva aja järgi oli 9.mai. Sõda jätkus Jaapani vastu Potsdami konverents Otsused:
1.5 ITAALIA Ühendati 1870. Kuningriik. 4 1.5.1 MAJANDUS Põhjaosas arense tööstus (tekstiil, keemia, elektrotehnika, masinatööstus), lõunas põllumajandus. Vaesus ja tööpuudus olid probleemideks lõunas. FIAT - Fabrica Italiana Automobilo Torino. Tähtsamateks tööstuskeskusteks olid Torino ja Milano. 1.5.2 SISEPOLIITIKA Kunigaks oli Vittorio Emanuele III. Kunigas aastast 1900. Enne I maailmasõda hakkas enadle nime tegema Benito Mussolini. 1922 sai Mussolini riigi peaministriks, peale seda, kui oli teinud "marsi Rooma." Itaaliast sai fasistlik riik. 1.5.3 VÄLISPOLIITIKA 20. sajandi alguses sõdis Türgiga. Kaotas. 1912 sõlmiti rahu. Türgi poolt loovutatud aladest sai Itaalia koloonia Liibüa. 1.6 HISPAANIA Suureks löögiks oli 1989 USA-Hispaania sõjas Kuuba, Puerto Rico ja Filipiinide loovutamine USA-le. Hipaania ei olnud enam suurriik
· Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon. · 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing. 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele. · 1815 naaseb Napoleon "sajaks päevaks" võimule. Seitsmes koalitsioon. · 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani. Kokkuvõtteks: · Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas. · Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste,
1936. sureb kuningas George V ning kuna ta poeg Edward VIII oli sunnitud sobimatu abielu tõttu troonist loobuma, saab uueks kuningaks George VI (1936-52). 1937-40 Chamberlaini valitsus. Rahustamispoliitika jätkub. 1940 Churchill moodustab koalitsioonivalitsuse. Teise maailmasõja puhkemiseks ei olda sõjaliselt valmis. Siiski jäädakse ainsaks liitlaste tugipunktiks Lääne-Euroopas ning pärast USA sõttaastumist kasutavad viimased SB-d oma vägede tugipunktina. Pärast Teist maailmasõda kaotab SB oma keskse koha välispoliitilisel areenil ning samuti laguneb kiiresti ka nende koloniaalimpeerium. Konservatiivid 1951- 64 (säästuprogrammid) - Majanduslikult suur import ning kapitali eksport, investeeringute pidurdumine, toodangunäitajate langemine. Stagnatsioon laevaehituses ja autotööstuses. 1952 saab kuningannaks Elisabeth II 1954 Suessi kanali ja Sudaani loovutamine Leiboristide valitsusaeg 1964-79
See väljendus selles, et õpetus poola koolides saksa keeles, Saksa riigil oli õigus võõrandada poolakate maid. Välispoliitikas olid teistest koloniseerimise poolest kõvasti maas. Nende kolooniad asusid Aafrikas (mis siis õnnestus krabada). Nende poliitika kohta on öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid. 9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev.
alustasid integratsioonipoliitikat: nad keelasid teistel rahvastel enda ajalugu mäletada ning suulist pärimust hoida. Nad pidi omaks võtma ashantide ajaloo ja pärimuse. Afrikanistika Afrikanistika on kompleksne teadus, mis tegeleb aafrika rahvaste ajaloo, keelte, kirjanduse, kunsti, etnoloogia, õiguse, majanduse, sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide uurimisega. See tekkis 19. saj orientalistika osana ning eraldus sellest allest pärast Teist maailmasõda. Teaduslik süstemaatiline lähenemine Aafrikale on seega üpris uudne nähtus. Misjonärid, kes mustale mandrile rändasid, hakkasid koheselt uurima sealseid keeli. Eesti misjonär Evald Ovir, kes hukkus noorena Lääne-Aafrikas, koostas väidetavalt esimese teadusliku artiliki suahiili keele kohta ning see ilmus ka ühes saksa ajakirjas. Philip D. Curtin ütles, et me tegelema ainult mainstream-ajalooga. Historiagraafia küsimused Aafrika ajaloo uurimine oli hooletusse jäetud kuni 1950
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
............................................................178 Keskkonnavastutus kaitsejõududes ............................................................179 Tähtsamad mõisted ............................................................................... 180 Eesti kaitseväe auastmetunnused õlakutel ......................................... 184 Saateks Riigikaitseõpetust õpiti Eesti kooli- tasapisi soetatud õpperelvi ja teisi õp- des enne Teist maailmasõda. Nõuko- pevahendeid. Suurem osa koole kor- gudeaegse sõjalise algõpetusega pole raldab lisaks teoreetilisele kursusele ka riigikaitseõpetus kuidagi võrreldav. välilaagreid. Kaitseministeerium on Nüüdisaja demokraatlikku ühiskon- korraldanud täienduskursusi ja -se- da sobiva riigikaitseõpetuse õpeta- minare, kus asjatundjad on õpetajaid mist alustati mitmes koolis peamiselt hoidnud kursis muutustega kiiresti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
