Neptuun 2008 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... ...............3 1 Avastuslugu........................................................................ ............4 Neptuuni andmed...........................................................................4 Neptuuni rõngad.............................................................................5 Neptuuni kaaslased.........................................................................6 Triton................................................................................. ...............7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma planeet N...
NEPTUUN Gerda Rohi Planeedid Päikesesüsteemis Maa Jupiter Päikesesüsteemi planeetide Saturn suuruste võrdlus Uraan Neptuun Sissejuhatus Neptuun on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi hiiglaslikest gaasplaneetidest. Sissejuhatus Faktid · Avastajad: Urbain Le Verrier, John Couch Adams, Johann Galle · Avastamise aeg: 23. September 1846 · Diameeter: 49532 km (ekvatoriaalne) · Atmosfääri temperatuur: 218°C (pilvede kohal) · Mass: 1,0243×1026 kg · Kaaslaste arv: 13 Avastamine John Couch Adams Johann Galle Urbain Le Verrier 18111877 18191892 18121910 Neptuuni ehitus Voyager 2 Voyager 2 Laigud Neptuunil Tuuled N...
NEPTUUN Koostajad: Juhendaja: Kadri Lillepea, Tiiu Niidas Riin Vanatoa Klass: 12 D Tallinna 32. Keskkool 2008 Sisukord: Lk. Avastamine............................1-2 Iseloomustus...........................2-3 "Voyager 2" uuringud...............3- 4 Rõngad.................................4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest....
NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Rõngad Neptuunil on 2 rõngast: 53 000 km tsentrist 63 000 km tsentrist Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html ...
Neptuun Astala Vista 05. oktoober 2006 Tartu Neptuun on kõige kaugem neljast hiiglaslikust gaasplaneedist. See on sinine, tuuline ja külm maailm, millel on rõngaste süsteem ja peres kaheksa kuud. See helesinine gaasiline maailm on kaheksas planeet Päikesest ja neljas Päikesesüsteemi suurtest planeetidest. Kuid iga 248 aasta järel saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluuto tuleb Päikesele lähemale kui Neptuun. Maalt on Neptuuni raske näha ning nagu Uraani puhul, saadi temast esimene selge vaade kosmosesondilt "Voyager 2". See jõudis Neptuuni juurde 1989. aastal, pärast edukat teekonda Uraani lähedusse aastal 1986. NEPTUUNI VÄLIMUS Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides on rohkem metaani kui Uraanil. Planeedi pinnal võib näha hele...
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast.Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuun'i tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutamine põhines ...
Neptuun Referaat Avastamine Neptuuni avastajad on Urbain Le Verrier, John Couch Adams ja Johann Galle. Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier arvutas esmakordselt välja planeedi asukoha, kui ta püüdis seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. 23. septembril 1846 avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle Le Verrier' poolt antud asukoha järgi. Inglane John C. Adams arvutas planeedi asukoha välja sõltumatult Le Verrier'st, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult oli Neptuuni aga vaadelnud juba 1800. aastal prantslane Joseph de Lanande, kes kahjuks ei taibanud oma avastuse sisu. Kahe avastaja Le Verrier'i ja Adamsi vahel tekkis planeedile nime valides rahvusvaheline vaidlus, kuid lõpuks nimetati see VanaRooma vetejumala Neptunuse järgi Ne...
Neptuun Maria-Eva Maasik 8 planeet Neptunus Massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Voyager 2 25. augustil 1989 aastal.(ainuke) Gaasiline planeet Tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis( 2000 km/tunnis.) Avastamine Prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier Saksa astronoom Johann Galle (1846. aasta 23. sept.) John Couch Adams Rahvusvaheline vaidlus Mõõtmed ja välimus Ligikaudne läbimõõt: 49 572 km Metaan(särav sinine) vesinikust ja heeliumist. Pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas,tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas Neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Kaaslased 13 teadaolevat kuud(Naiad,Thalassa, Despina,Galatea,Larissa,Proteus,Triton,Nereis,Hali mede,Sao, Laomedeia,Psamathe,...
Neptuun Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meil päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana- Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid , on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septem...
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi av...
NEPTUUN Rasmus Roos NEPTUUN · Kaheksas ning viimane planeet päikesesüsteemis · Nagu gaasilistele planeetidele kohane, esinevad seal tormid, mis võivad ulatuda 2000 km/h · Nimetatud Vana-Kreeka vetejumala Neptunuse järgi ANDMED · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1,0243x10^26 · Atmosfääri temperatuur: -214*C · Ööpäev: 16 tundi ja 7 minutit · Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat · Kaaslaste arv: 13 AVASTAMINE · Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier · Le Verrieri poolt antud arvutuste järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aastal. · Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja ka inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis · Tegelikult oli Neptuuni vaadelnud juba umbes 1800 aastal prantslane Joseph de Lalande, kes ei taibabanud oma avastuse sisu. VÄLIMUS · ...
Sisukord Sisukord................................................................................................................LK2 Sissejuhatus..........................................................................................................LK3 Avastamine...........................................................................................................LK4 Andmed................................................................................................................LK5 Neptuuni Rõngad..................................................................................................LK6 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................LK7 1 Sissejuhatus Neptuuni läbimõõt on 4480 kilomeetrit ja mass 1,9 kuu su...
Neptuun Neptuun avastati Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Neptuun leiti 1846. aastal ning nimi pandi merejumal Neptunuse järgi Neptuun on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa ( 4 ja pool miljardit km). Neptuuni on lootusetu vaadelda palja silmaga. Samuti on Neptuun maast 4 korda suurema läbimõõduga, 17 korda massiivsem ja 60 korda mahukam. Tihedus on üle 3 korra väiksem Maa tihedusest. Päikesevalgus on 900 korda nõrgem kui Maal. Neptuun tiirleb peaaegu ringikujulisel orbiidil ning üheks tiiruks ümber Päikese kulub tal 165 maist aastat. Tema päev kestab aga ainult 18 tundi. Planeet pöörleb tavapärases suunas. Neptuuni pilvekihis olevat 235 kraadi külma. Ei ole kindel kas pilvekihi all on tahket pinda. Heledate pilvede põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled kohati pilvi edasi rohk...
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaan...
NEPTUUN Niilo Saarma 12 A 1 Keila Kool Sisukord 3. Üldiseloomustus 5. Avastamine 6. Staatus 7. Koostis ja ehitus 9 11. Siseehitus 12. Atmosfäär 13. Magnetosfäär 14. Rõngad 16. Kliima 17- 18 Orbiit ja pöörlemine Kasutatud kirjandus 2 Üldseloomustus Neptuun on Päikesest kõige kaugemal asetsev teadaolev planeet meie päikesesüsteemis. Läbimõõdu poolest on see neljas planeet ja massi poolest kolmas. Päikesesüsteemi hiidplaneetidest on Neptuun kõige tihedam. Selle mass on Maa omast 17 korda suurem. Neptuun tiirleb Päikesest keskmiselt 30,1 aü kaugusel. Neptuun nimetati vanarooma mütoloogia vetejumala Neptunuse järgi. Palja silmaga ei ole Neptuun nähtav ja siiamaani on see ainus planeet, mis on avastatud matemaatilise ennustuse, mitte aga empiirilise vaatluse põhjal. Prantsuse astronoom Alexis Bouvard järeldas Uraani orbiidi ootamatute muutuste põhjal, et sel...
NEPTUUN Lola Liise Toome 7. oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päik...
Juurikaru Põhikool Neptuun 2009 õ.a Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet avastati 23. septembril 1846. Neptuuni suurus: Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, k...
NEPTUUN Koostaja: Kärt Laeneste Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ning on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Planeet nimetati Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisp...
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel. Ligikaudne läbimõõt 49528 km. Tiirlemisperiood 164.8 maa aastat, diameeter 49 532km, mass 1,0234*10 astmel 26. Pöörlemisperiood 16 tundi ja 7 minutit. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonil...
1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. SISSEJUHATUS : Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 km ning Mass: 1,0243×1026 kg. Temperatuur on atmosfääris -214 kraadi ning esinevad suured tormid või keerised, nii, et tuuled puhuvad seal kuni 2000 km/h. 4. Pilt Nagu näha, on Neptuun sinist värvi. Selliseks muudab ta gaasiline aine metaan. 5. AVASTAMINE: Avastati ta 23. septembril 1846. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Planeedi asukoha arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiter, Saturni ja Uraani positsioone vaadeldes. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7. KAASLASED: Triton, mis on üks massiivsemaid kaaslasi P...
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Planeedi asukoha arvutam...
NEPTUUN Koostajad: Kerstin Mäemurd ja Merilin Aavik. 12ü klass. AVASTAMINE Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 23.septembril 1846. aastal. Le Verrer'ist sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutanud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. AVASTAJAD John Couch Adams. Urbain Le Verrier. Johann Gottfried Galle. ( 1819- 1...
Neptuun 8.klass 11.september 2014 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. See planeet on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urban Le Verrier', püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Planeedi aga avastas saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23.septembril Verrier'i antud asukoha järgi. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989.aastal. Mõõtmed, asukoht, iseloomustus Ekvatoriaalne 26 diameeter on 49532 km ja mass 1,0243×10 kg. Neptuuni kaugus Päikesest o...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi.Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev,Voyager 25.augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeetidid on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ...
NEPTUUN Koostas: Üldandmed Kaheksas ja viimane hiigelplaneetidest meie päikesesüsteemis. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Ruumala: 42 korda suurem Maast. Tihedus: 2,3g/cm³, (Maast üle kahe korra väiksem). Omab nelja nõrga heledusega ja kitsast rõngast. Avastati 1846 (Adams, Le Verrier ja Galle). Seda on külastanud ainult 1 kosmoselaev Voyager 2 (1989) Tal on 13 teadaolevat kaaslast. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastav planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'ist sõltumatul arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguste üle panna...
Uraan ja Neptuun Click icon to add picture Click icon to add picture U r a a n Uraan Uraani avastamine William Herschel avastas Uraani koduaias omatehtud pikksilmaga algul arvas ta, et see on komeet. Hiljem tuli välja, et see oli Uraan, mida on tegelikult nähtud palju kordi varem, kuid ignoreeritud kui lihtsalt üht tähte. Planeet nimetati alguses kuningas George III auks Georgium Sidus ( ladina keeles 'Georgi täht') Seda nime aga ei jäetud kasutusele ja see nimetati Uraaniks nimi võeti Kreeka jumalatelt nagu ka teiste planeetide omad. Uraan on antiikne Kreeka taevalaotuse jumalus, varaseim ülemjumal, kes oli Kronose (Saturn) ning kükloopide ja titaanide isa (Olümpose jumalate eelkäija). Uraan · Raadius (km): 25559 · Orbitaalne kaugus päikesest(km): 2875038615 · Pöörlemis periood(1=24 hours): 0.718333 · Mass (Miljon tonni): 8.683E+13 · Tihedus (g/kuupcm kohta): 1.29 · Avastati: ...
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 Jupiter.............................................................................................................................2 Saturn............................................................................................................................. 3 Uraan.............................................................................................................................. 4 Neptuun..........................................................................................................................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................
NEPTUUN Marek Ungerson 9. klass Sisukord Päikesesüsteem. Avastamine. Avastajad. Üldandmed. Atmosfäär. Ehitus. Kaaslased. Triton ja Nereid. Huvitavat. Päikesesüsteem Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes ...
Tallinna Sikupilli Keskkool 4. klass Ariana Kaseleht Neptuun Tiia Kaunis Tallinn 2009 1 Sisukord Avastamine.....................................................................................................................4 Neptuuni andmed...........................................................................................................5 Neptuuni kaaslased ja rõngad.........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemi...
PÄIKESESÜSTEEMI PLANEET: NEPTUUN Referaat 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OMADUSED...........................................................................................................................4 2.AVASTUSLUGU.....................................................................................................................5 3.EHITUS...................................................................................................................................6 3.1 Koostis..............................................................................................................................6 3.2 Laigud...............................................................................................................................6 3.3Rõngad...................
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)....
PLANEEDID LOODUSÕPETUSE TUND IV KLASSILE Kui palju on Päikesesüsteemis planeete? Päikese ümber tiirleb palju taevakehi, suuremaid neist peetakse planeetideks Päikese ümber tiirleb 8 planeeti Planeedid on oma nime saanud Rooma ja Kreeka jumalate järgi Alustades Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Planeetide liikumine ja valgus Planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ringjoont ehk orbiiti. Sellist liikumist nimetatakse tiirlemiseks Samal ajal pöörlevad planeedid ka ümber oma kujuteldava telje Tähed kiirgavad pidevalt valgust: nad on valgusallikad. Planeedid ise ei helenda, vaid peegeldavad valgust. VIDEO https://www.youtube.com/watch?v=5c_lL6I3OaA 0.15 sek 0,35 sek Merkuur Päikesele kõige lähem planeet Päikesesüsteemi väikseim planeet Mercuriuse järgi saanud nime Pole kaaslasi Veenus Päikesest 2. planeet ...
Põhikool Referaat PÄIKESESÜSTEEMI PLANEEDID – MARS, SATURN JA NEPTUUN 4 klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2018 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................…............................... 3 1. Planeet Marss ..................…………………………….................................... 3-4 2. Planeet Saturn .............………………...................................................... 5 3. Planeet Neptuun ....................…………………………….............................. 6 Kokkuvõte ......………………………………...................................................... 6-7 Kasutatud kirjandus ................................................................................ 7 Sissejuhatus 2 Valisin päikesesüsteemi planeetidest ref...
PÄIKESESÜSTEEM Planeetide järjekord: NUSJMEVM Päike Suuruse järgi: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Earth, Veenus, Marss, Merkuur Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähi...
Päikesesüsteem Kevin Vene Sissejuhatus Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 8 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kui suure osa moodustavad erinevad taevakehad Päikesesüsteemist? Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% Päikesesüsteem Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad...
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. · Nagu teistegi hiidplan...
Tauri Põlluäär 9.klass Neptuun Üldandmed Neptuun on nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, ,,Voyager 2" 25. augustil 1989. aastal. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 aasta 23.septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Avastamine Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba...
Rakvere Reaalgümnaasium Stelle Snaider 12. M klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Hindaja: Kadri-Ly Trahv Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur................
Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Pä...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: P...
Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Suuremat osa Pinnas on Mäed, Pinnavormid Puudub tahke Kivimist tuum; Koosneb Tal on väike pinnast vulkaanilise veekogud ( mäed, pind. Tuum on vedelmetalliline peamiselt tuum. Sarnane Koostis katavad koostisega, orud, kivisest ja molekulaarne kivimist ja Uraani tasandikud, sarnanev 70 % vett, 30 jõesängid ) materjalist, vesinik. erinevatest koostisega: kraatrid ja kivikõrbega. % maismaad peal asub jäädest mitmesuguse ( pinna- ja tolm Mäed, orud. vedel ...
Hiidplaneedid on suure massiga planeedid päikesesüsteemis ja neid on neli- Uraan, Saturn, Neptuun ja Jupiter. Hiidplaneedid koosnevad üldiselt jääst ja erinevatest gaasidest, kuna neil pole tahket pinda. Neil on arvukalt kaaslasi ja rõngaid. Uraan Uraan on avastatud Saksa päritoluga amatöörastronaudi poolt. Välimuselt on Uraan hõbevalge. Saturn Saturni puhul hakkavad esmalt silma tema rõngad. Need on tekkinud miljardeid aastaid tagasi. Saturn on kuues planeet. Tal on vähemalt 60 kuud, millest enamik on väga väikesed. Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturn on värvuselt kollakas. Neptuun Neptuun on järjekorras kaheksas planeet. Neptuunil tekkivad tuuled on päikesesüsteemi kõige kiiremad. Planeet avastati 1846 aastal. Neptuun on välimuselt väga sarnane Uraanile. Neptuun liigub kellaosuti vastassuunas, kui selle tuuled vastupidi. Neptuun on Uraanist sinisem, selle järgi on seda võimalik eristada. Planeedil on te...
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
Päikesesüsteemi suurim planeet, olles 3 korda massiivsem kui kõik teised planeedid kokku.Oma mõõtlete, keemilise koostise ja energiabilansi poolest on Jupiter midagi tähe ja planeedi vahepealset.Jupiteril on 16 kuud millest lo , suuruselt teine kuu on Päikesesüsteemi vulkaaniliselt aktiivseim objekt ( kaheksa tegutsevat vulkaani, meteoriidikraatrid mis on kaetud väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. ...
Neptuun Neptuun · Kaheksas planeet Päikesest ja diameetri järgi suuruselt neljas. · Nimi Vana-Rooma merejumala Neptunuse järgi. Andmed · Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat · Diameeter: 49 532 km · Mass: 1, 0243x 1026 kg · Pöörlemisperiood: 16 h 7 min · Kaaslaseid: 14 · Keskmine kaugus Päikesest: 4 497 mil km · Atmosfääri temperatuur: -235o Kaaslased · Viimane kuu avastati 2013. aastal · 1846. aastal avastati Neptuuni kõige suurem kuu Triton · 1949. aastal leiti Nereid · Suuruselt teine kaaslane Proteus Rõngad Väga tumedad Koostis teadmata Huvitavad faktid · Võib omada tahket tuuma · Külastanud ainult üks kosmoselaev · Nähtav vaid teleskoobis · Koostis sarnane Uraanile Huvitavad faktid · Sinaka varjundi annab metaan · Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet · Scooter · Must Laik Täname tähelepanu eest ! Kasutatud kirjandus · http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html · ...
PLANEEDID Üldine Planeet on suure massiga taevakeha Planeet tiirleb ümber Päikese Planeet on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju Planeet on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Hiidplaneedid Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus Referaat Kristiina K06 Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi 1.2 Universiumi teke 2. Elu Universiumis 2.1 Eluks vajaminevad tingimused 2.2 Merkuur 2.3 Veenus 2.4 Marss 2.5 Jupiter 2.6 Saturn 2.7 Uraan 2.8 Neptuun 3. Astronoomide arvamus 4. Arvamus 5.Kasutatud kirjandus 1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päik...
Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfää...
SISUKORD Definitsioon.................................................................................................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus.......................................................................................
PLANEEDID Kr isti Villo Mis asi on planeet? Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb ümber päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud pinnale väiksemad kehad enda orbiidi ümbruses. Päikesesüsteemi planeedid M er k u u r Veen u s M aa Click to edit Master text styles Second level M ar ss Third level J u p i t er Fourth level Fifth level S at u r n U r aan N ep t u u n MERKUUR Päikesele kõige lähim planeet. Kõige väiksem planeet päikesesüsteemis. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuuril on faasid nagu ka kuul. Päikesesüsteemi tumedaim planeet. Merkuur on kollast või tumehalli vär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
