Tallinna Pedagoogiline Seminar
Alushariduse ja täiendusõppe osakond
KLÕ12
Kerli Sepp
LUGEMA ÕPETAMINE
Referaat
Juhendaja : Jane Rätsep, MA
Tallinn 2011
Sisukord
1 SISSEJUHATUS 3
2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL 4
2.1.1 Küpsemisteooria 4
2.1.2 Arenguteooria 4
2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria 4
2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria 4
3 ELEMENTAARSE LUGEMISOSKUSE ÕPETAMISE MEETODID 5
4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID 5
5 KOLLEKTIIVSED MEETODID 5
6 MÄNG 6
7 JUTUTAMINE 6
8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE 6
8.1.1 Häälik ja täht 6
8.1.2 Silbi tunnetamine 7
8.1.3 Sõna tunnetamine 7
8.1.4 Ladus lugemine 7
8.1.5 Loetu mõistmine 7
8.1.6 Sõnavara 7
8.1.7 Kuuldu mõistmine 7
8.1.8 Loetu mõistmise tasemed 8
8.1.9 Lugemisstrateegiad 8
9 IVIDUAALSETE VAJADUSTE ARVESTAMINE ÕPETAMISEL 8
10 VANEMAD LUGEMA ÕPPIMISE TOETAJANA 8
11 KOKKUVÕTE 10
12 KASUTATUD KIRJANDUS 11
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gherly
Õppematerjali autor
Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine (Maris Juhkam, täiendused: Kaja Pastarus) KIRJALIKU KÕNE UURIMINE JA HINDAMINE Sissejuhatus Lapse üks olulisematest ülesannetest koolis on kirjaliku kõne (inglise keeles literacy skills) omandamine ehk lugema ja kirjutama õppimine. Koolis (ja teatud määral juba enne kooli) toimub suur osa teadmiste omandamisest tekstide lugemise kaudu, lugemisoskus on vajalik igas ainetunnis (loodusõpetus, matemaatika, muusika jne). Kirjutamise tähtsaim funktsioon on mõtete/teabe edasiandmine kirjalikul kujul. Ka enese kirjalik väljendamisoskus (kirjutamine, sh õigesti kirjutamine) on igas ainetunnis vajalik. Seega lugemise ja kirjutamise oskusest sõltub paljuski edasine edu koolis (akadeemilise hariduse omandamine) ja toimetulek elus (ka igapäevaelus toimub ju suur osa teabe hankimisest ja edastamisest kirjalikult, st lugedes ja kirjutades). Keelespetsiifikaga arvestamine. Lugema ja kirjutama õppimisel ja õpetamisel tule
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus............................................................
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime selle
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõn
Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused...........................................................................
KEEL JA KÕNE 1. Mis on keel ja mis on kõne? Keel on elav ja arenev nähtus, mille inimpõlv edastab teisele, vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses(K.Karlep). Mati Hint määratleb keelt kui kui keelevõimet ja keeleoskust- keel on selle võime igakordne kasutamine. Kõne on keele kui vahendi kasutamine, mõtte kujundamine ja sõnastamine keele abil. 2 põhifunktsiooni- suhtlemine ja üldistamine. 2. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava §18 valdkond. Eesmärk: 1) tuleb toime igapäevases suhtlemises; 2) kasutab kõnes õiget hääldust; sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust; 3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused. Sisu: 1) keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika; 2) suhtlemine, jutustamine, kuulamine; 3) lugemine, kirjutamine, lastekirjandus; Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid