Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...
Platsenta tähtsus: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi. Läbi platsenta siirduvad loote verest ema verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine) Platsenta on omalaadne kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse. Platsenta eritab naise organismi erinevaid hormoone, mis reguleerivad emakalihaste kokkutõmbumist, st sünnitegevuse algust. Emalt lootele: · Hapnik · Toitained, sh vesi · Antikehad · Hormoonid · Ravimid · Osa mürke · Haigusttekitajaid Lootelt emale: · Süsihappegaas · Kusiaine · Jääkained · Vesi · Hormoonid Lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse (looterakud on väga veerikkad) ja temperatuurimuudatuste eest. Idulane- Varaseimas arengujärgus olev inimorganism, kellel pole inimesega välist sarnasust. Loode- Inimorganism...
Erituselundkond Referaat Tallinn 2007 Sisukord Erituselundkond .......................................................................................................................................3 Neerud...........................................................................................................................3 Uriin .......................................................................................................................................4 Teised erituselundkonna osad...................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Erituselundkond Eritu...
Biolooogia 1.Arterite,veenide,kapillaaride võrdlus! vihikus 2.Südameehitus Süda on lihaseline elund,mis hakkab tööle juba lootel. Ja tõõtab lakkamatult elu lõpuni.Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri s...
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Erituselundkond Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne taga...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ekskreete ehk ainevahetuse jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Kontrollib keha veetasakaalu Kui kehas on veepuudus siis hüpotalamus: Stimuleerib ajus asuvat janukeskust stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub ...
Vereringe elundkond Vereringe elundkonda kuuluvad veri, veresooned ja süda. Vere ringlemine kehas kindlustab: Tänu südame pumpamisele ringleb veri organismis. Aordis on vere voolamiskiirus suurem. Kõige aeglasem vere voolamine on kapillaarids. Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arteri...
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
Millised on vereringe ja südame ülesanded organismis? Suure vereringe ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia. Väikese vereringe ülesanne on rikastada kopudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. Südame ülesanded on muuta hapnikuvaene veri hapnikurikkaks ning pumbata verd. Milline on inimese südame ehitus? Inimese süda koosneb paremast ja vasakust kojast, paremast ja vasakust vatsakesest ja hõlmastest klappidest. Hapnikuvaene veri tuleb südamesse veenide kaudu ning hapnikurikas veri pumbatakse südamest edasi arterite ja aortide kaudu. Millised on inimese veresooned? Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veri liigub soontes ainult ühes suunas. Veresooni on 3 tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Milline on immuunsüsteemi osa haiguste ärahoidmisel ja tervenemisel? Immuunsüsteem aitab ära hoida haigusi reageerides kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele...
PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
Sisukord 1. Sisukord ......................................................................lk 2 2. Sissejuhatus.................................................................lk 3 3. Embrüogenees..........................................................lk 4-5 4. Lootevälised elundid ja ..............................................lk 6 5. Kokkuvõte ...................................................................lk 7 6. Pildimaterjal .............................................................lk8-9 7. Kasutatud kirjandus.................................................lk 10 Sissejuhatus Järgnevas referaadis leiab infot varajasest embrüogeneesist. Embrüogeneesi kolmest erinevatest perioodist ning lootekestadest ja lootevälistest elunditest. Lisaks sellele leidub ka pildima...
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise. AUTOTROOFID SARNASUS HETEROTROOFID -esmase orgaanilise aine saavad -kõik koosnevad -elutegevuseks vajaliku energia (foto)sünteesiprotsessis=moodustub rakkudest saavad toidus sisalduva orgaanilise glc -kõikides toimub aine oksüdatsioonil -sünteesivad elutegevuseks vajalikud süntees/lagundamine -kasutavad energiaallikana üksnes orgaanilised ühendid -vajavad energiat orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatst -kasutavad energiaallikana üksnes anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) t...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ. METABOLISM = AINEVAHETUS 1. Organismi aine- ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist (sünteesimine) ja dissimilatsioonist (lagundamine). 2. Assimilatsiooniprotsesside üheks põhieesmärgiks on organismile vajalike ühendite sünteesimine. 3. Organismi kõik sünteesiprotsessid moodustavad assimilatsiooni. 4. Käärimise (anaeroobse glükolüüsi) lõppprodukt on kas piimhape või etanool. 5. Tsitraaditsükli reaktsioonide käigus eraldub süsihappegaas ja H. 6. Hingamisahela reaktsioonide lõppprodukt on vesi ja ATP. 7. Molekulaarne hapnik eraldub fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonides. 8. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. 9. Kõige enam ATP molekule saab sünteesida 1g lipiidide oksüdatsioonil. 10. Aeroobse glükolüüsi toimumiseks peab rakus olema piisavalt hapnikku. 11. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. 12. Anaeroobsel glükolüüsil moodustub piim...
Kas tuumafüüsika areng on inimkonnale kasulik või kahjulik? Tuumaenergia kasutamise plussid: 1). CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, see tähendab seda, et osoonikihti hävitatakse vähem, 2). tuumajaamades tekkivad jäätmekogused on väikesed, 3). tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike, 4). tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise miinused: 1). tuumajaama rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, 2). tekkivad jäätmed on radioaktiivsed, nad on ohtlikud kõigile elusorganismidele, 3). tuumakütus on taastumatu loodusvara (ükskord uraan saab otsa) ning neid ei saa uuskasutusele võtta, 4). õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad, 5). Tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine on keerukas ja kallis. Tuumasõja tagajärgede mudelid näitavad, et: 1). Tuumaseentega ülestõst...
KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites). · Seedumata toidujaagid valjuvad paraku kaudu, kusjuures valjaheite hulk sõltub toidu koostisest, soomise sagedusest, kehalisest aktiivsusest jms.
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita...
Object 1 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS V-15 Eryn Heide Millest koosneb sperma? Uuemõisa 2015 Sperma on ejakulaat ehk seeme, mis on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mida väljutatakse seemnepurske ajal. Seemnepõieke valmistab suurema osa seemnevedeliku rakuvabast osast seemneplasmast ning millele lisanduvad ka seemnepõiekestest,eesnäärmest ja kusitisibulanäärmest erituvad nõred. Sperma koosneb u 5% spermatosoididest, ligikaudu 30% eesnäärmesekreedist ja 70% seemnepõiekeste toodetud sekreedist. Ühes seemnepurskes on umbes 300 000-400 000 spermatosoidi. Sperma sisaldab: Suhkruid Fruktoos, sorbitool, inositool Hormoone Testosteroon, progesteroon Mineraale Fosfor, tsink, magneesium, kaltsium, kaalium Vitamiine Vitamiin C, vitam...
Elundkond Elundid Ülesanded Katteelundkond Nahk Kaitse, tunnetamine, süntees(B- ja D vitamiin), vee ja soojuse regulaator. Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist ...
Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikud...
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on väga kallis ja aeganõuedev, tekkivad jäätmed on radioaktiivsed ning ohtlikud kõigile elusorganismidele. Õnnetuste puhul elektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad- Lisaks on tuumajäätmete käitlemine, transport ja säilitamine keerukas ning üpriski kallis. Areng tuumaenergia rakendamise osas on olnud väga kiire ja muljetavaldav vaadates teaduse se...
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast ta...
Mis on rakk? rakkudest moodustuvad koed Mis on loomsed koed? 4 tüüpi. 1)Epiteelkude - kaitse 2)Närvikude - edastab infot 3)Lihaskude 4) sidekude 1) Tugi - liikumiselundkond -Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1....
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
Lülijalgsed Lülijalgsete loomarühm on loomadest kõige arvukam - neid on üle miljoni liigi. Lülijalgsete hulka kuuluvad vähid, putukad ja ämblikud. Lülijalgsete loomade ühine tunnus on lüliliste jalgade olemasolu. Lülijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale väljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lülijalgsetest loomadest peamiselt vähid. Nad hingavad lõpuste abil. Vaid mõned üksikud liigid, nagu kakandid, elavad niisketes paikades maismaal, kuid hingavad siiski lõpustega. Meie veekogudes elavad tillukesed planktoniloomad, vesikirp jt. on toiduks kaladele. Jõevähid toituvad lagunevatest loomakorjustest. 6. Vähkide hulka kuulub ......................................... Kõigil selgrootutel loomadel puudub ................................................. . Liblikate välisehitus Putukatel jaguneb keha peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Liblika keha on sale ...
Elusolendid kasvavad, paljunevad, arenevad, rakuline ehitus, reageerivad välistele ärritustele, aine ja energia vahetus. Protistid: vetikad ja seened, algloomad. Hõimkonnad: Kulendviburloomad (harilik amööb), ripsloomad (händkingloom), tippeosloomad (koksiidilised). Taimviburloomal on kloroplastid ja nad sünteesivad a loomv. Ple. Looduses vabalt elavad viburloomad toituvad viburite abil, mis oma toovad osakesed rakusuu juurde. Parasiitsete algloomade ehitus on sageli lihtsustunud sest nad ei pea ise niipalju toime tulema kuna nad kasut Peremeesrakku. Organell ja ülessanne: Seedevakuool (sisaldab seede ensüüme), sekretoorsed vakuoolid (võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme), ekskretoorsed vakuoolid (neis on eritised ja jääkained), tuikekublik (rakusisese osmootse rõhu reguleerimine), paisatid (kaitseorganellid, halvavad saakobjekti talitluse). Tsüst - tihe kest mis tekib vegetatiivsete vormide ümber kui nad vähenevad oluliselt mõõtm...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda Verevaesus-Veres tekkiv hemoglobiini vaesus, võib olla tingitud rasedusest Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda e...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünte...
Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene ehk embrüonaalseks ehk prenataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni [ Embrüonaalne kestab viljastumisest 8nda nädalani ehk 56 päeva. Üsasisene kestab viljastumisest kuni sünnini. Perinataalne periood algab 22. rasedusnädalal ja lõppeb 7 päeva pärast sündi.] 2. Üsaväline ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees Ovogenees on munaraku areng ovogoonist kuni küpse munarakuni. Fertilisatsioon on munaraku viljastamine. Spermatogenees on meessugurakkude küpsemine munandites ehk testistes, täpsemalt väänilistest seemnetorukestes. Süg...
LÜMFIMASSAAZ MIS SEE VEEL ON? Mul pole mingit lümfi, mida sa masseerid?! Ikka on, meil kõigil on. Lümfivedelik on vereringe ja kudede toimimisel eralduv vedelik meie kehas. Normaalselt toimivas terves organismis seda ei tunnegi. Kui juhtub trauma või esineb muu takistus (liiga tugev soki kumm), siis tekib turse. See ongi naha alla kudedesse kogunenud vedelik, mis ei saa liikuda oma teed mööda lümfisüsteemist tagasi vereringesse. Sellistel juhtudel aitab LÜMFIMASSAAZ. Lümfimassaazi eesmärgiks on stimuleerida kergete suunavate võtetega lümfivedeliku voolu. Ühtlasi on lümfisüsteem meie organismi puhastaja ja bakterite hävitaja, see toimub lümfisõlmedes. Seega takistusteta hästi toimiv süsteem viib jääkained kiiremini kehast välja. Massaazis mõjutatakse lümfisõlmi veidi tugevamalt, sest need asuvad sügavamal kehas. Mille puhul abi saan? Lümfimassaaz mõjub hästi vereringehaiguste, veenilaiendite,reumaatiliste haiguste ning tursete korral. ...
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tu...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
Erituselundkond E R IT U S E L U N D ID N E E R U D K O P SUD S O O L E S T IK N AH K Neerud neere on kaks filtreerivad verest jääkained Reguleerivad kehavedelike hulka ja koostist aitavad säilitada vere keemilise koostise stabiilsena vere veesisaldus jääb tänu neerudele samaks moodustub uriin Esmase uriini moodustumine arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kus...
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
Rakuõpetus Rakuõpetus ehk rakuteadus ehk _________ on bioloogiateadus , mis uurib raku ehitust ja talitlust.Rakuteadusega tegelevat teadlast nimetatakse _________. _________ leiutamine 1595. aastal võimaldas näha mikroskoopilist elu ja hiljem ka uurida lähemalt rakke.Loomorganismide,sealhulgas ka inimese ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi : _________ , _________ , ________ ja _________. Üldise ehitusplaani alusel saab eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks : ___________ ja ___________ organismideks. Vastavalt __________ esinemisele rakus jaotatakse kõik organismid kahte rühma : eeltuumsed ehk __________ ja päristuumsed ehk ___________. Iga rakk on ümbritsetud ___________, kuid taimerakul esineb lisaks sellele ka __________.Raku sisemus on täidetud poolvedela aine - ___________ , mis seob organellid ühtseks tervikuks.Tuumasisest plasmat nimetatakse ___________. Tuuma olulisemad osad...
Elundid ja elundkonnad Margus Mäe Rakud ja koed · Igal koel on oma · Üksikuna ei tule ülesanne paljud rakud oma · Kudedest ülesannetega toime moodustuvad · Seepärast paiknevad elundid ühte tüüpi rakud kehas rühmadena · Sarnased rakud kehas moodustavad koed Elundid ja elundkonnad · Mitu elundit koos · Elundid koosnevad täidavad sageli üht kindlat tüüpi ülesannet rakkudest · Sarnase ülesandega · Igal elundil on oma elundid kehas kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldav...
1. Ainevahetus (mõisted, etapid, toiduained ja toitained ning nende liigitus. Ensüümid, ainevahetuse kiirus) Toitained jagunevad mikro- ja makrotoitaineteks. Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumata. Ainevahetuse kiirus sõltub näiteks kehamassist. Mida väiksem on kehamass, seda kiirem on ainevahetus. Veel mõjutavad ainevahetust vanus, keha temperatuur jne. Ainevahetus kõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Ainevahetuse etapid : Toit -> Söömine, seedimine, imendumine -> Ainevahetus rakkudes -> Lõppjääkide eritamine 2. Seedimine. Mõiste, koht. Süsivesikud, rasvad, valgud jne lõhustuvad. Seedimine toimub kaksteistsõrmikus, peensooles. 3. Imendumine. Mõiste, koht ja kuhu. Lõhustumissaadused imenduvad verre. Imendumine toimu...
Britta Luts O12-009 Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus 1. Kuidas võivad bakterid olla inimesele kasulikud? Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses: hapendatakse kurke, kääritatakse veini, toodetakse salaamivorsti jne. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Ka piimatoodetes kasutatakse baktereid Lactobacillus, Gefilus, Me-3. Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele ning stimuleerides antikehade teket. Probiootikumid ehk inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid tasakaalustavad teiste, tokisiine tekitavate bakterite kahjulikku mõju ning soodustavad toitainete imendumist, alandavad vere kolesterooli taset ning soodustavad seedimist. Bakterite abil toodetakse aminohappeid, vitamiine, antibi...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
AINEVAHETUS Ainevahetuskõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu on inimene seotud keskkonnaga ja mis võimaldab elutegevust. Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaine...
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imen...
Rakkude mitmekesisus Taimerakk- eukarüootne rakk, millest taimed koosnevad. Võrreldes loomrakuga on tal mõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule iseloomulikud organellid: 1. Plastiidid 2. Tsentraalvakuoolid 3. Rakukest Plastiidid on organellid taimerakus, mis akumuleerivad päikeselt tulenevat valgusenergiat suhkru molekulidesse keemilise energia näol. Sellist protseduuri nim fotosünteesiks. Plastiidid jagunevad : 1. Kloroplast 2. Kromoplast 3. Leukoplast Fotosüntees on protsess , mille käigus muudetakse energia keemiliseks energiaks. Päikeseenergiat kasutatakse energiaallikana, et lähteainetest saadakse lõppproduktid suhkur ja hapnik. Graanum on tülakoidide kogum, mis asub taimerakkude kloropastis Strooma- kloropasti poolvedel sisemus, milles on lahustunud valgud Leukoplast on värvusetu organell, mille ülesanne on varuaine, eelkõige tärklise talletamine Vakuool on taimerakus olev organell, mill...
Rakuõpetuse kordamisküsimused kontrolltööks. 11 klass 1. Mida nimetatakse rakuteooriaks? Bioloogia aluspõhimõte, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest 2. Kirjuta rakuteooria põhiseisukohad. Kõik organismid koosnevad rakkudest; uued rakud tekiuvad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel; rakul on olemas kõik elu tunnused; rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 3. Mis on üheks bioloogia aluspõhimõtteks? rakuteooria 4. Selgita järgmist rakuteooria põhiseisukohta: rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Raku ehitus sõltub sellest, milline on selle ülesanne. 5. Võrdle ülevaatlikult prokarüootset ja eukarüootset rakku. Eukarüoossed ehk päristuumsed rakud on suuremad, neis on rohkem rakuorganelle jaa pärilikusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas. 6. Kuidas jagatakse prokarüoote? Aherbakterid e ürgid ja pärispakterid 7. Kuidas jagatakse eukarüoots...
PEDOSFÄÄR muld hakkab kujunema lähtekivimi murenemisel. MURENEMINE kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maapinna pindmises osas vee, temperatuuri ja elusorganismide toimel. MURENEMISE LIIGID: 1)FÜÜSIKALINE murenemine ehk RADENEMINE kivim peenestub eri suurustega osadeks, aga mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu (kivim läheb katki).See on ülekaalus kuivas e. Oriidses kliimas (kõrbed, poolkõrbed). 2)KEEMILINE murenemine ehk PORSUMINE muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub. Kivimi väliskuju muutub suhteliselt vähe.Selline murenemine on ülekaalus niiskes ehk humiidses kliimas ( vihmametsad). 3)BIOLOOGILINE murenemine Algab elusorganismide kinnistumisega kivimitele. *biokeemiline aspekt -> jääkained *mehhaaniline aspekt -> juured MULLALEIMIS- mehhaaniline koostis näitab, millise suurusega mineraalosakestest muld muld koosneb (SL saviliiv, LS-liiv...
Bioloogia Viljastamine ja inimese areng 1. Missugustes tingimustes arenevad isassugurakud? isassugurakud valmivad munandites, mis on kehast väljas, kuna nad vajavad valmimiseks kehatemperatuurist madalamat temperatuuri. Isassugurakud ei tohi kokku puutuda verega, kuna vastasel korral nad ei ole enam arenemisvõimelised. 2. Mis on sperma? spermaks nim meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. 3. Nim meeste välissuguelundeid. sisemised munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre välimised munandikott ja suguti 4. Kuidas valmivad naiste sugurakud? Munasarjad toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, ning siis valmivad naissugurakud. 5. Mille poolest erinevad seemnerakkude ja munarakkude valmimine? Munarakud nõristuvad verre, seemnerakud aga mitte. 6. Missuguseid muutusi organismis põhjustavad meessuguhormoonid? Sugurakkude valmimi...
Erituselundkond Mis on eritamine ? Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad: v Jääkproduktid v Liigsed soolad ja vesi v Organismi sattunud kehavõõrad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level N Fifth level EE R U v Eemaldavad organismist liigse vee ja jääkained D v Reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres v Neerudes on umbes 80 kilomeetrit imepeenikesi torukesi kus moodustub uriin. Click to edit Master text styles v Kusejuhad on Second level torutaolised paariselundid. Third level Fourth level v Nende kahe toru Fifth...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
