1.Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase nii...
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
Island Magnus-Martin Mesi 8B Paiknemine Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu.Talv on Põhja-Atlandi hoo...
ISLAND GEOLOOGILINE EHITUS Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud PõhjaAmeerika laama ja Euraasia laama piiril. Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursked osutusid sellel mäestikulõigul nii aktiivseks, et lõpuks kerkisid ookeani kohale laava ja tuhamassid ning tekitasid saare. Aktiivsuse põhjuseks on ilmselt see, et Island ei asetse mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ...
1. kaart : 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit, millisel mandril ja millises maailmajaos see asub; naaverriigid ; asend merede suhtes. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos. Islandi naaberriigid on Norra, Shotimaa, Gröönimaa. 3. Iseloomusta riigi kuju. Ebakorrapärase kujuga saar, pisut ümara siluetiga. ida- ja põhja osas on sopiline fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. 4. Milliste pikkus-ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid. 63. ja 66. põhjalaiuse vahel. Pealinn on Reykjavik, koordinaadid 23ºN ja 63ºW. 5. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Kellaaja erinevus on GMT -02:00. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 1. Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaars...
Jäämäed Kuidas tekivad jäämäed Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa ...
ISLAND 7.klass Islandi vabariik (Andmed) • Islandi Pindala 103 125 km² • Islandi rahvaarv 317 351 (juuni 2014) • Islandi pea linn on Reykjavík Asukoht • Islandi saar asub kaugel maailma ääres, Euroopa ja Ameerika vahel Gröönimaa lähedal. • Ja puhas Islandi õhk on eriline ja tervistav. Tekkime • Erinevalt ülejäänud Põhjalast on Islandi loodusmaistu geoloogiliselt noor. • Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Loodus • Islandi pindala on 103 000 km² ning sellest 12% katavad liustikud, 11% laava, 3% järved, 1% põllumaa ja 1 % mets. Ülejäänu on taimkatteta ala ja karjamaad. • Islandi maapind on maailma kõige vulkaanilisem, saarel asub üle 200 vulkaani milledest 31 on tegevvulkaanid • Islandi talved on suhteliselt soojad, meri islandi ümer enamsti ei jäätu Klii...
Kalandus- kalamajandus in majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani 2) Suurlinnade, jõgede suudmete, tiheda austusega ranniku lähedus. 3)Külma hoovuse ala; külma hoovus toob palju O2. 4) Parim variant: Sooja ja külma hoovuse kokkupuuteala, n Nemfonndlandi madal Rannapüügiga tegelevad kalurid elav...
Mille poolest erinevad üksteisest suur ja väike veeringe? Väike veeringe hõlmab atmosfääri ja hüdrosfääri veepinnalt auruv vesi langeb sademetena otse merre. Suur veeringe hõlmab kõiki nelja sfääri(atmosfäär, hüdrosfäär, Litosfäär ja biosfäär). Suure veeringes kandub atmosfääris auruna olev vesi õhuvooludega maismaale ja langeb sademetena alla. Maismaal kasutavad loomad ja taimed osa vett elutegevuseks ning ülejäänud vesi liigub pinnase ja veekogude kaudu taas merre. Miks on hoovused tähtsaks kliima kujundajaks? Hoovused on mereveemasside ümberpaiknemise peamisi põhjuseid, nad avaldavad suurt mõju merevee temperatuuri, soolsuse jt. omaduste jaotumisele. Sooja hoovuse kohal liigub soe õhk tänu millele on soojade hoovuste juures kliima soojem ja niiskem(aurumine suurem). Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks(aurumine väiksem). Millest sõltub merevee soolsus? Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja...
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
Kontrolltöö nr. 10 Variant A 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15,9 N ; 1 = 160 * 10,8 E ) punkti B( 2 = 20 * 54,5 N ; 2 = 145 * 49,8W ) . Leida LV ja PV; Teha joonis? 2. Dk =50 miili;e = 17m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid. Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A. Takking. Kontrolltöö nr. 10 Variant B 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 30 * 44,5S ; 1 = 155 * 35,9W ) punkti B( 2 = 08 * 21,4 N ; 2 = 15 * 51,3E ) . Leida LV ja PV; teha joonis. 2. S = 53,4 miili, LNV = 57,4. L...
1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Ku...
Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Coriolise jõu tõttu liiguvad põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Coriolise jõud on pöörlevas taustsüsteemis mõjuv jõud. St, et tänu maakera pöörlemisele hakkavad õhumassid koos Maaga kaasa pöörlema. Sufosioon - on geoloogiline protsess mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langusi. Maavärin - seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse: -tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad maa sisepinged -vulkaanilist maavärinat -langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine -tehnoloogilist maavärinat. Tõugete lähtekohta nim maavärina koldeks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. võimsust- Richteri At...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Geograafia Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üld info euroopa kohta............................................................................................................... 4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Maavarad.........................................................................................................................
1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevus...
Navigatsioon Laeva triiv Tuule mõjul hakkab laev liikuma teatud nurga võrra allatuult. Seda nurka nimetatakse triivi nurgaks . Trrivi nurka mõõdetakse ja märgitakse juurde mis suunalisest tuulest ta on tingitud. Vasakpoolset tuule poolt tekitatud triivinurka . Loetakse positiivseks ja parem poolset triivinurka negatiivseks. Triivi mõjul hakkab laev kalduma kõrvale oma tõelisest kursist ja hakkab liikuma nn. Kaardikursi järgi. Kui muudetakse laeva kurssi, siis muutub ka triivi nurga väärtus. Praktiliselt on triivi nurka . Võimalik kindlaks määrata kas laeva asukoha kindlaks määramiste abil või ka ligikautselt laeva kiiluvee ja laeva diametraal tasapinna vahelise nurga mõõtmise abil. Laeva triiv Ng KrK TK TK KK 90´,5 (-0,5)=+5,0 19.05 ...
Island Islandi saar on suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas, kus paikneb peaaegu kogu Islandi Vabariigi territoorium. Saare pindala on 103 000 km2. Asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaaja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Šotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi saar tekkis Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanipursete t...
Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks. 1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Atmosfäär ehk õhkkond on ca 1000 km paksune, täpset piiri ei ole võimalik öelda. Atmosfäär koosneb erinevatest gaasidest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust (78%), hapnikust(21%) ja argoonist(0.93%). Ülejäänud gaasideks on veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid ja osoon. Filtreerimata õhust võib leida ka mitmeid looduslikke lisasid nagu näiteks tolm, eosed/spoorid, vulkaaniline tuhk ning meresool. Võib esineda ka mitmeid tööstuslikke saasteaineid nagu kloor (elementaarosakesena või ühendina), fluorii diühendid, elavhõbe ning väävliühendid. 2. Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . 1) Troposfäär (ulatub ca 9-17 km)-> Paikneb 80% õhkkonna massist. Toimub temperatuuri järkjärguline langemine keskm...
Manila (Filipiinid) Manila aasta kõige soojem kuu on mai, kus kuu keskmiseks temperatuuriks on 30°C. Manila aasta kõige külmem kuu on jaanuar, kus kuu keskmine temperatuur on 26°C. Aasta temperatuuride vahe kõigub kuni 4°C. Väga stabiilne temperatuur. Kõige rohkem sajab juuli ja augusti kuus, keskmiselt 423mm. Väikseim sademete arv on veebruaris, keskmiselt 10mm. Eesti temperatuuri kõikumised aasta jooksul on palju suuremad kui Manila omad. Eesti temperatuur kõigub üle 20°C aasta jooksul. Manilas on kõrgem temperatuur. Eestis on üldse kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur +35,6 °C, selline temp. on Manilas üsna tavaline. Eesti sademete hulk on suurem - 500 kuni 700 mm / aastas. Manila on Filipiinide pealinn ja riigi suuruselt teine linn. Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani l...
TAANI Käthy Kaits MTTp-13 Üldandmed Pealinn Kopenhaagen Riigikeel taani Rahvaarv 5 602 600 KuningannaMargrethe II Sümbloid Taani Kuningriigi lipp on üks maailma vanemaid riigilippe. Vapil on kujutatud kolme sinist sammuvat lõvi ümbritsetud südametega. Rahvuslind on kühmnokk-luik. Pinnamood Jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid künkaid, kaljusid ja luiteid. Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. ...
Maailmamere suurus. Ookeanid. Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmam...
Ankruoperatsioonid. Ankruseade Näiteks laeval "Star" on kasutusel 2 ankrut kaaluga 5850 kg . Ankrute valmistaja on Kettenfabrik Master GMBH. Keti seeklite arv on 10 seeklit vasakus pardas ja 11 seeklit paremas pardas. Keti läbimõõt on 68 mm. Ankruseadme ülesanne on võimaldada laeva peatamine ja paigal seismine merel või reidil merepõhja kinnituva ankru ja seda laevaga siduva ankruketi abil. See toimub ühe või mitme ankru abil. Ankruseade koosneb ankrutest, ankrukettidest, ankruketi piduritest, klüüsidest ja ankrumasinast. Ankruseadme juurde kuulub ka spetsiaalse konstruktsiooniga ruum - ketikast. Laevadel on tavaliselt kaks peaankrut ja üks sama suur ankur varuks. Ankrut ühendab laevakerega ankrukett, mis kinnitub kere külge erilise seadme - ketihalsi abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülideg...
Hoovus Ja Triivi Teooria 1.PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...
Hoovus Ja Triivi Teooria 1.PK leidmine kui on antud:TK,tuul,Vlg,Vh KRK TK + Alfa Krk B AB=Vlg Vlg Vh A PK Esmalt võetakse Krk,mööda Krk mõõdetakse sobivas mastaabis Vh,kui nüüd ühendada AC saame PK 2.TK tõeline arvutus:PK,Vh,tuul,Vlg Krk A C PK Vh Vlg B Krk AB=Vh - Alf...
Geograafia 1. Leia internetist oma valitud riigi kohta erinevaid kaarte ja analüüsi neid. Vali kõige sobivam kaart,mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit: millisel mandril ja millises maailmajaos see riik asub; naaberriigid; asend mere suhtes. Briti Ühendatud Kuningriik koosneb Inglismaast, Sotimaast, Wales'ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain).Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel), mille alt kulgeb tunnel. Suurbritannia asub Lääne-Euroopas. 3. Iseloomusta riigi kuju. Saar on põhja-lõunasuunas piklik ning laiub põhjast lõunasse ligikaudu kümne laiuskraadi ulatuses. 4. Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemik...
Iirimaa Iirimaa saar · Iirimaa on Briti saarestiku suuruselt 2. ja maailmas suuruselt 20. saar · Suurbritannia saarest lahutab teda Iiri meri · Suurem osa saarest kuulub Iirimaale, mille pealinn on Dublin. Saare põhjaosa (Põhja-Iirimaa) kuulub Suurbritanniale · Saare elanike arv on üle 6,4 miljoni · Iirimaa kõrgeim mägi on 1038 m kõrgune Carrauntoohil · Pinnamoelt on Iirima keskosa tasane, rohkete soodega, mida äärestavad kõrgustikud ja madalad mäed · Jõestik on tihe ja jõed on veerohked · Shannon (386 km) on Briti saare pikim jõgi ja tema veejõudu kasutatakse hüdroenergia tootmiseks. Iirimaal on ka 6 rahvusparki ja loodud on veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Gol...
Loodus vööndid Loodusvöönd Kliima Mullad Taimed Loomad Asutus LÄHISTROOPILINE Lähistroopiline kliima Erodeeritud Vana-Kreekas kasvatatakse Enamasti on Asutus on tihe. VAHEMERELINE Suvi on mullad(erosioo tamme;piinia-;seedri- ja tegemist ka Maa harimine ja karja Euroopa lõuna osas jahe,umbes30° m) oliivi ehk õlipuu metsad. naabervööndite kasvatamine vahemere ümbruses. Talv on vihmane, loomadega Austraalia lõuna Umbes 10° (mägilambad) rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses ...
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Rootsi põllumajandus..................................................................................................................2 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 3 1 Rootsi põllumajandus 1. Looduslikud eeldused Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets. Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja tempera...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ja ...
Väikelaevajuhid: navigatsioon www.tkj.ee Maa on ebakorrapärane geomeetriline keha, mida nimetatakse geoidiks. Geoid - keha, mille pind on alati risti raskus-kiirenduse vektoriga ning teoreetiliselt ühtib ookeanide veepinnaga. Kõige paremini vastab geoidile lapikellipsoid, mida nimetatakse maaellipsoidiks e. sferoidiks. Suurem pooltelg a = 6378,245 km; väiksem pooltelg b= 6356,863 km, seega vahe on 21,387 km, mis moodustab ainult 0,3 % pikemast. Navigatsioonis loetaksegi Maad ellipsoidiks, mille maht võrdub sferoidi mahuga, s.o R=6371109.7 m või R=6371,1 km. Telge, mille ümber toimub maakera ööpäevane pöörlemine, nimetatakse maakera teljeks. Punkte, kus telg lõikub maakera pinnaga, nimetatakse geograafilisteks poolusteks: Pn - põhja- ehk nordipoolus, Ps - lõuna- ehk süüdipoolus. Kõik punktid maakeral pöörlevad itta (E) Vaadates itta on vasakul põhi (N), paremal lõuna (S) ...
Arutlus: 21. sajandi Globaalprobleemid Tna, 21. sajandi alguses, on osa maailmast vga krge arenguastmega. Elu nendes riikides on rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad ksimuse alla inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on l...
Euroopa loodus 1.Euroopa asend, piirid. Euroopa ja Aasia vaheline piir. Euroopa on maailmajagu ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Euroopa kujutab endast hiiglaslikku poolsaart, mida kolmest küljest piirab vesi. Euroopast põhja jäävad Põhja-Jäämeri ning selle osad, läände Atlandi ookean ühes oma meredega ning lõunasse Vahemeri. Kagus ulatub Euroopa Kaspiani. Euroopa ja Aasia maisamaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali Mäestikku, ligikaudu piki 60o ip meridiaani kuni Uurali jõe lähteni. Piir jätkub mööda Uurali jõge selle suudmeni ning edasi sirgelt üle Kaspia mere Kuma jõe suudmeni. Edasi jookseb piir piki Manõtsi orundit Aasovi ja Musta mere, Bosporuse väina, Marmara mere ja Dardanellide väina Vahemereni. 2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3...
Island Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Islandi pindala on 103 125 km². Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Erinevalt muust Põhjalast on Islandi geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Island on vabariik. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast p...
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis -6...7 °C, Lääne-Eesti saares...
PÕHJA-AMEERIKA TUNDRA Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Tundra • Sõna „tundra“ tuleb vene keeles тундра, tulnud kildinisaamikeelsest sõnast tūndâr ehk kõrget metsatu ala. • Tundrat võib jagada kolmeks: 1. Arktiline tundra, millest ma täna rääkima hakkan, asub Põhja-Ameerikas Alaska osariigist Labradori poolsaareni. 2. Antarktiline tundra 3. Mägitundra ehk alpiinne tundra Kliima • Lähisarktiline kliimavööde • Talv: külm, lumevaene, väga tuuline, polaaröö -15º... -20º C. • Suvi: jahe, niiske, polaarpäev +10º... +15º C. • Sademeid: 150-400 mm. • Labradori hoovuse mõju kirdeosale. Labradori hoovus Igikelts • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda ma...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Si...
Island Island · Suuruselt teine Euroopa saar Atlandi ookeani põhjaosas · Pindala 103 000 ruutkilomeetrit · Saareriik Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel · Riigile kuuluvad ka lähedal asuvad väikesaared · Pealinnaks Reykjavík Geoloogiline ehitus · Ookeani kohale kerkisid laava- ja tuhamassid ja tekitasid saare · Saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost · Platoo on täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks · Leidub ka kihtvulkaane Kliima · Kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, Põhja- Atlandi hoovus ja Ida-Grööni hoovus, samuti absoluutsed kõrgused saarel · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel · Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul suhteliselt pehme · Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid Meri ja siseveed · Meri Islandi ümber ei j...
1 Translate 1 Härjapõlvlane on muinasjutuolend iiri legendides. The leprechaun is a magic creature in Iirish legends. 2 Haldjad võivad su soove täita. Fairies can make your wishes come true. 3 Mu vanaemal on suur kasvuhoone; nii saame süüa värskeid juurvilju aastaringi. My granny has a large greenhouse; so we can eat fresh vegetables throughout the year. 4 Reisil Šotimaale tegime palju pilte sellest imeilusast maastikust. On our trip ti Scotland we took a lot of pictures of the gorgeous landscape. 5 Need kaks venda on täiesti erinevad. These two brother are completely different. 6 Mu ema kannab alati rohelist, sest see on tema lemmikvärv. My mum always wears green because it is her favorite colour. 7 Golfi hoovuse mõju tõttu on Iirimaa talved pehmed. Due to the influence of the Gulf Stream the winters in Ireland are mild. 8 Ma olen Eesti Vabariigi kodanik. I am a citizen of the Estonian Republic. 2 Write articles a, an, the, or...
Berit Puusepp ja Gerta Jürjens 8.d klass PÜG Island Islandi üldandmed Pealinn Reykjavík. Islandi pindala -103 125 km². Elanike arv - 318 800 inimest.(2010) Rahvastiku tihedus- 3,2 in/km² Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull 'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull, mille pindala on umbes 8300 km². Geoloogiline ehitus Vulkaaniline saar Ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja l...
Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Inngery Karu & Egle Veinberg Kolmveerand Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Kliima kujunemise tähtsus on suur, sest enamik päikesekiirgusest langeb maailmamere pinnale ja soojendab vett. Vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui maismaal. Vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojus mere sügavustesse. Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojas...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.Võrgupüük......................................................................................................................4 2.Seisevvõrgupüük............................................................................................................6 2.1 Seisevvõrgupüügitehnika..........................................................................................8 2.1.1 Püügipiirkonna ettevalmistus.....................................................................8 2.1.2 Võrkude ettevalmistus................................................................................9 2.1.3 Võrkude püügile asetamine........................................................................9 2.1.4 Kala väljavõtm...
Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Ajalgu 2 Halduskord 2 Bermuda lipp 2-3 Rahvastik 3 Majandus 3 Loodus 3-4 Bermuda kolmnurk 4 Kokkuvõte 4 Kasutatud kirjandus 5 Sissejuhatus Bermuda on Atlandi ookeani loodeosa saarestik, Suurbritannia valdus. Hõlmab 138 saart, laidu ja korallrahu. Ta on Suurbritannia vanim koloonia. Seal valitseb subtroopiline kliima. Bermuda pindala on 53 km² ja pealinn on ...
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
Island Pindala: 103 000 km² Rahvaarv: 300 000 Riigikord: unitaarne vabariik Haldusjaotus: 7 ringkonda. Pealinn: Reykjavik Rahaühik: Kroon Linnastumine: 92% Sündimus: 15 Suremus: 7 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 10 Tööstuse % SKP- st 22 Teeninduse % SKP- st 68 SKP $/in. 21 000 Eksportkaubad kala ja kalatooted, loomakasvatustooted Islandi Vabariik asub samanimelisel saarel Põhja-Euroopas Atlandi ookeani ja Põhja- Jäämere vahel, 287 km Gröönimaast kagus. Islandil kehtib 1944. aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi ...
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
Rootsi referaat Sisukord Sisukord Sissejuhatus Üldandmed § Rahvastik § Majandus § Loodustik § Kliima § Loodusvarad § Taimestik § Loomastik Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Sissejuhatus Järgnev referaat räägib Rootsist,selle majandusest ja loodusest. Rootsi taimestikust,loomastikust ja loodusvaradest. Üldandmed · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Rahaühik: kroon · Keel: Rootsi,Soome,Inglise keel · Rootsi kuningas: Carl XVI Gustaf Rahvastik Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi rahvastik on koondunud keskosa tasandikule ja lõunapoolsele rannikualale. Rootsis elab peamiselt soomlasi ja rootslasi,ning ka peamiselt eestlasi,kes on Rootsi sisserännanud. Majandus Rootsi impordib (r...
Vanamees ja meri Ernest Hemingway Teose tegevusaeg ja tegevuspaigad: Teose tegevusaeg on umbes 1936-1951. Tegevus toimub kalurikülas Kuuba saarel. Ülevaade sündmustikule: Santiago (vanamees) olevat oma küla parim kalamees, kuid viimasel ajal tal ei näkanud. Ta oli juba merel olnud 84 päeva ja ei ühtki kala. Mõnikord käis temaga kalal väike poiss Manolin, kui peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi vanemd tal Santiagoga kalale minna, sest vanamehel polevat üldse kalaõnne. Poiss tahtis väga vanamehega kalal käija, aga paraku ei ta ei saanud minna. Poiss oli väga abivalmis, ta tahtis väga aidata vanameest, ta oli vanamehel väga suureks abiks. Esimest korda, kui poiss vanamehega kalal käis, pidi poiss äärepealt surma saama, sest vanamees olevat nii suure kala paati tõmmanud, et see oleks äärepealt paadi puruks teinud, aga kõik läks õnneks. Kätte oli jõudnud 85 päev, see olevat tema õnne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
