Anna Haava Anna Haava kodanliku nimega Anna Rsalie Haavakivi sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Ta oli oli Eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis ta Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Vahepeal veetis ta mõned kuud oma õe juures Eestis kuni ta õde suri ja see järel läks ta elama Venemaale (1894-1899). Venemaal töötas ta koduõpetaja ja halastusõena. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotu...
Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja helideks. Lapsepõlvekodu loodus on ta luulet viljastanud. Tema luuletuse tekstid pärinevad mälestustest: ehavalgus, kuma taevaservas, Tal oli elav mõttekujutus ja värsileidlikus. Lapsepõlves tuli tal vastu seista vanema õe Liisiga, kellel...
Anna Haava Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi 15./3. oktoober 1864 Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu 13. märts 1957 Tartu) oli eesti luuletaja, libretist ja tõlkija. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasv...
Kullamaa Keskkool Erli Kaseväli ANNA HAAVA referaat kirjanduses Juhendaja: õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Anna Rosalie Espenstein, aastateni 1939 Haavakivvi, hiljem Haavakivi. Luuletaja ja tõlkija sündis Kodavere kihelkonnas, Pala vallas, Haavakivi veskitalus. Anna Haava viiendal eluaastal (1869) osteti Haavakivi talu päriseks, millele eelnes pingeline rahakogumine. Ema Sohvi oli aina esimesena igal pool tõttamas, kuid teenijatel oli üha enam põhjust kaevata tema nõudlikkuse üle. Ümbruskonnas kõneldi juba, et kasulapsed on Haavakivile võetud palgata teenijateks. Kui Haavakivi vanem peretütar Liisi oma ruugete juuste ja heleda jumega esindas väliselt isapoolse perekonna liini, siis jättis noorem Anna esmapilgul ema tütre mulje. Tõepoolest olid temas uueks tervikuks liitunud mõlema vanema omadused. Tal olid ema tumedad juuksed ja tõmmu jume, kuid näojooned meenutasid rohkem isa ja isalt ol...
Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi) sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Haavakivvi muudeti Haavakiviks talupoegade priikslaskmise ajal. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobu...
Anna Haava Mälestusi Laanekivi Manni Lapsepõlvest Aili Zoludev Anna Haava elulugu Sündis 15./3. oktoobril 1864. aastal Tartumaal, Kodavere kihelkond, Pala vald, Haavakivi veskitalu Ta oli ise talulaps 9. eluaastani jäi ta maailmaks üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga 1869. aastal osteti Haavakivi talu päriseks Koolitee Kooliteed alustas 9.a Patase mõisa Saare- Vanamõisas Tartus Hoffmanni Erakoolis 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlaste koolis 1892.aastal Saksamaale, töötas Berliini lähedal Viibis vahepeal mõned kuud kodumaal 1894.aastal Venemaa Välismaal kirjutas palju luuletusi 1898 a suri Jaan Lellep Alates 1906 a. elas ja töötas Tartus Esimene luuletus ilmus 1886 a 9 luulekogu Luuletaja sügav humanism Proosaraamat ''Väikesed pildid Eestist'' Suri...
Kooli nimi Anna Haava: elu ja loomingu lugu referaat Nimi Klass Asukoht ja aasta Anna Haava elulugu Ühel südasügisesel laupäeval jättis Haavakivi perenaine õueäärsel kartulipõllul töö pooleli ning ruttas rehielamu otsakambrisse. Veel enne päikeseveeru tuli Kodaveres, Pala vallas ilmale 15. oktoobril 1864. aastal Joosepi ja Sohvi Haavakivi teine tütar, kelle nimeks sai Anna Rosalie Haavakivi. Väikest last ootas ees 5-aastane õde Elisabet. [1] Kümne päeva pärast jäi maimuke aga nii haigeks, et talle elupäevi enam ei loodetud. Lapsele tehti hädaristimine, tema vaderiteks said sõts Elisabet Peramets, lell Jakup Haavakivi ja Lena Masing. Pärast ristimist valmistas laps aga kõigile suure üllatuse – ta paranes haigusest. [1] Suurem õde Elisabet meenutas oma ruugete juuste ja heleda jumega pigem isa, kuid Anna juures võis n...
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus..........................................................................
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
Luuleanalüüs Anna Haava-Küll on ilus mu õieke 2008 Anna Haava-Küll oli ilus mu õieke Luuleanalüüs Küll oli ilus mu õieke Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke ei ingelgi ilusam olla vist või, ta armsust ei sinule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul ei seda või kirjelda kellegi huul... Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, kuid lehekuu lennates ära siit läeb. Küll oli ilus mu õieke, küll oli armas mu armuke!... Surm tuli ja kosis ta endale ja südamevalu jäi minule. Analüüsimine Luuletuses on ta valinud peategelaseks õie, kes sümboliseerib tema armsamat. Sellise luuletuse kirjutamist mõjutas kindlasti see, et ka päriselus suri tema kallim, enne keda olid manala teed läinud kõik tema ülejäänud pereliikmed. Luuletuses kajastub üüratu armastus ning lõpuks kurbus ja lootusetus. Ta tahab öelda seda, et kui sa ise usud, et kõik on korras ning...
Ello Säärits “Anna Haava” Anna Rosalie Haavakivi elas aastatel 1864-1957. Tema paremad teosed olid kirjutatud venestusaja tingimustes. Tol ajal oli pärisorjus läbi saanud, 19. sajandi lõpuks oli Lõuna- Eestis talupoegade omanduses üle 80%, Põhja-Eestis 50% talumaast. 19.sajandi keskel algas linnastumine ning rahvuslik ärkamine. Anna Haava loomeperiood kestis 22.eluaastast hiliseani, oma loomingu tippteosed sündisid 19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
LUULEKOGU ANALÜÜS Nõmmelill Anna Haava ·Leia luulekogu autori kohta mõned elu- ja loominguloolised andmed. Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale.Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet suurendas veelgi lähedaste inimeste kaotus, eriti isa ja õe manalasse varisemisele järgnenud ema surm. Peale seda kaotas Haava igaveseks ka selle, kellele ta senine armastusluule oli pühendatud, ning luuletajas tekkis tunne, nagu poleks enam mingit eesmärki edasivõitlemiseks. Armastus oli avanud tema luulelätte nüüd näis...
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
Anna Haava (15.10.1864-13.03.1957) Anna Rosalie Haavakivi kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodaveres talupidaja perekonnas.Haridustee algas tal Pataste mõisa ja Saare- Vanamõisa saksakeelses erakoolis, seejärel õppis ta Tartus Hoffmanni erakoolis ning Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis (1880-1884). Kooli lõpetamise järel töötas Haava pedagoogi ja halastajaõena. Alates 1906. aastast oli ta vabakutseline tõlkija. Anna Haava esimene luuletus ilmus aastal 1886. Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Meie päevist", ,,Siiski on elu ilus" ja ,,Laulan oma eesti laulu". · Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateem...
Anna Haava Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Luule........................................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaa...
Anna Haava Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "Lained" (1906) ja "Ristlainetes" (1910). Kogus "Põhjamaa lapsed" (1913) üllatas Anna Haava armastuse ja loodu...
Ala põhikool kirjandus 9. klass ANNA HAAVA Koostas:Karoliina Purga 2010 Anna Haava Päris nimi Anna Rosalie Haavakivi Sündis 15.oktoober 1864 Pala vallas Suri 13.märts 1957 Tartus Anna Haava õpingud Õppis Patastel saksakeelses eraalgkoolis 1879-1884 Tartu kõrgemas tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga Anna Haava elu Elas Tartus 1892-1893 viibis tervislikel põhjustel Saksamaal. Töötas 1894-1899 koduõpetajana ja halastajaõena Peterburis ja mujal Venemaal Sajandi vahetuse paiku elas venna juures Kodaveres 1906 elas Tartus kutselise kirjanikuna Looming Kolm esimest luulekogu (armastuslüürika) Luuletused I (1888) Luuletused II (1890) Luuletused III (1897) Lained (1906) (ühiskondlikud teemad) Ristlained (1910) Põhjamaa lapsed (1913) Meie päevist (1920) Looming Siiski on elu ilus (19...
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool koolip...
Anna Haava Anna Haava õige nimi oli Anna Rosalie Haavakivi, kuid kirjanikunimeks oli võtnud endale Anna Haava. Ta sündis 15.oktoober 1864 ja suri 13.märts 1957 Tartus. Ta on maetud Tartu Maarja kalmistule. Elas jõukas talupojaperes. Ta oli eesti luuletaja ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud vahepeal mõned kuud kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures, siirdus ta 1894. aastal Venemaale, kus ta peatus Peterburis ja Novgorodis. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet su...
Jõevähk Välisehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest. Vähi kehalülidest moodustub kaks kehaosa pearindmik ja tagakeha. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mille servad kaitsevad vähi külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa v...
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Mill...
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärineva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
