PARIM AASTAAEG Suvi on soe aastaaeg,päike paistab sätendades ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema sooj...
Monate - kuud Der Januar jaanuar Der Februar veebruar Der März märts Der April aprill Der Mai mai Der Juni juuni Der Juli juuli Der August august Der September september Der Oktober oktoober Der November november Der Dezember detsember Jahreszeiten - aastaajad Der Frühling kevad Der Sommer suvi Der Herbst sügis Der Winter talv
Mis on su (teie) nimi? - () ? Mis on su (teie) perekonnanimi? - () ? Mis on su (teie) isanimi? - ( ) ? Saa tuttavaks/saage tuttavaks - Väga meeldiv tutvuda - Lähme sina peale üle - Meessugu - Naissugu - Tita Tüdruk Neiu Naine Elatunud naine - Vanaeit , Poiss Noormees / poiss / Mees Vanamees Vanatoi Elatunud mees Aastaaeg - Kuu Päev, kuu, aasta Kuupäev -
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle ...
Füüsika, vastatud on järgmistele küsimustele: Millistel planeetidel ei esine aastaaegu? Põhjenda; Miks ei toimu kuu- ja päikesevarjutust iga 30 päeva pärast?; Mille eest kaitsevad Maad atmosfäär ja magnetväli?; Milles seisneb kasvuhooneefekt ja kuidas see mõjutab planeedi pinnase temperatuuri?
Aastaajad. KEVAD on üks keskmise soojusega aastaaeg. Kevadkuud on märts, aprill ja mai. Neil kuudel võib olla keskmine õhutemperatuur kuni 20 soojuskraadi, vahel ka rohkem. Kevad on ärkamise ja tärkamise aeg. Siis on lausa tunda värskuse ja puhtuse lõhna - kauni looduse puutumatut ja kosutavat lõhna, mis tungib ka su meeltesse ja teeb su rõõmsaks. Igalpool sulab lumi, on väga märg ja sopane. Kevadkuude jooksul tõuseb inimeste meeleolu märgatavalt , sest päevad muutuvad aina pikemaks ja ööd lühemaks. SUVI on kõige soojem aastaaeg. Suvekuud on juuni, juuli ja august. Suvel saab maale sõita ning teha mida iganes soovid. Maal on selline õhk, mis sind rahustab ning viib eemale kõik vastikud mõtted, mida oled pidanud taluma ja järsku on kõigil väsimus kui käega pühitud. Kõik lilled on õitsema puhkenud ja iga päev on haruldaselt hea ilm. Selge taevas ja soe päike teevad tuju alati rõõmsaks. Suve üks p...
SÜGIS,SÜGIS...PUHUB TUUL... KOOLIVAHEAEG. Koostas TEATE SÕBRA R D VANEMA D LEMMIKLOO MAD KOOLIVAHE AEG REISIMI NE MÄNG SPO ARVU RT TI RAAMAT UD LIIK LÕBUS HUVITA UV V IGAV KOOLIVAHEA MEELDEJÄ EG ÄV SPORTL RAHUL IK IK TORE ·KÄISIN KÜLAS KOOLIVAHEAJ ·KÄISIN SUVILAS AL ·KÄISIN TEATRIS, MUUSEUMIS,NÄITUSEL ·KÄISIN UJULAS LIHTMINE VIK ·KÄISIN VANAEMA JA VANAISA ...
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Ma räägin lähisekvaatorilisest kliimavõõtmest. Siin räägin ma mis on sellele Iseloomulikud õhumassid ja Iseloomulik kliima. Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass. Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg. Kokkuvõtteks on et lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde kus on talvel troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, kuiv talv ja suvi on kuum ja niiske, suvel sajab iga p...
Kliimavöötmed Õhumassid Polaarvööde Polaarne õhk. Lähispolaarnevööde Suvel parasvöötme õhk, talvelpolaarne õhk. Parasvööde Parasvöötme õhk. Lähistroopiline vööde Suvel troopiline õhk, talvel parasvöötme õhk. Troopiline vööde Troopiline õhk. Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk ja troopiline õhk. Ekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne õhk. Õhutemperatuur Sademed Õhutemperatuur aasta ringi väga madal. Sademed peamiselt lumena. Suvi suhteliselt jahe, talv karm. Vähe sademeid. Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäeva...
Egiptus Egiptuse riik tekkis niiluse orus umbes 5000 aastat e.Kr. See riik jäi püsima just oma hea asendi ja soise delta viljakate muldade tõttu. Egiptusest põhjas asus Vahemeri,mis võimaldas kiireid kaubavedusid. Lääne ja ida Egiptuses olid suured ja laiad kivikõrbed ning lõuna pool asetsesid Niiluse kärestikud. Egiptus oli jagunenud kaheks osaks-Ülem ja Alam Egiptuseks. Egiptuse ühendamine toimus 3000.aastat e.Kr. Alam Egiptuseks nimetati Niiluse suudmeala ja kuna seal olid hästi viljakad mullad,kutsuti seda mustaks maaks. Ülem Egiptuses asetsesid tohutu suured kivikõrbed. Ülem Egiptust nimetati punaseks maaks. Vana Egiptuse kuulsaim inimene oli vaarao,keda peeti jumalaks kellest sõltub kogu elu.Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele.Et aga suurt riiki üksi valitseda oli raske, viis vaarao oma võimu ellu kõrgema...
Lipp ja vapp Asukoht Peruu asub Lõuna- Ameerikas Tsiili ja Equadori vahel Tema naaberriikideks on ka Brasiilia, Boliivia ja Kolumbia Seal asuvad Andid ja üks osa Amazonase dzunglist Kliima Peruu kliima on väga erinev Seal on 2 aastaaega: külm ja kuum Külm aastaaeg kestab 15. novembrist kuni märtsi lõpuni Kuum aastaaeg kestab aprillist novembrini Rannikutel peaaegu ei sajagi Mägedes ja dzunglites vihmahooaegade ajal on väga kuum Faktid Räägitakse põhiliselt hispaania, ketsua, aimara keelt Pindala on 1.285.220 km² Peruu jaguneb 25 regiooniks Pealinn on Lima President on Alan García Pérez Iseseisvumispäev on 28.07.1821 Seal elab ligikaudu 28 miljonit inimest Kultuur Seal on levinud skulpturism, keraamika ning arhitektuur Machu picchu on kuulus linn, milles on palju Peruu arhitektu...
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ...
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus • Kodusõja ajal (1974-2002 august) oli Angola majandus madalseisus...
Eesti rahvuspargid Vlada Trussova 8. A klass Juhendaja: Tiivi Rüütel Sissejuhatus · Rahvuspark on suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte. · Meie rahvuspargid on: Karula rahvuspark Soomaa rahvuspark Vilsandi rahvuspark Matsalu rahvuspark Lahemaa rahvuspark Karula rahvuspark · Asub Valga-ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste, Varstu valla maadel. · Asustati 1979. aastal, rahvuspargi nime kannab alatest 1993. aastast. · Kaitstakse metsa-ja järverikkaid maastikke, pinnavorme, liike ja pärandkultuuri. · Pindala 12 300 ha. · Võru murrak · Pinnavorm Soomaa rahvuspark · Asub Viljandimaa, Kõpu, Suure-Jaani ja Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hek...
Ardu Põhikool LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Referaat Kreete Lüll 8.a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad. Lähisekvatoriaalset vöödet mõjutab suvel sademeterikas ning väga niiske õhuga ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sade...
Mulle meeldib suvi Suvi on soe aastaaeg, päistab päike ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada ja ei pea nii soojalt riides käima. Kõige suurimaks teguriks, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käija nappides riides, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel on rannas hea ujuda ja päevitada, viimase kohta mulle meeldib eriti kuidas nahk muutub mõnusalt pruuniks. Kui olid talvel valge kui lubi, siis suvel pruun nagu sokolaad. Päike kõrvetamas, kerge jahe tuuleiil puhkumas ja jäätis näpus, seda vahvat suveilma nautimas. Teiseks miks mulle suvi meeldib on toidud. Minu arvates maitseb jäätis suvel kõige paremini, kui teistel aastaaegadel. Hea on käija suvel maasikaid ja mustikaid korjamas ning hiljem neid nautida. Suve õhtul on hea lõkke ääres istuda ja saslõkki süüa. Suvel maitsevad ...
TÖÖRUUMIDE METEOROLOOGILISTE TINGIMUSTE MÄÄRAMINE Kontrollküsimused 1. Kas labortöö tegijad on alalisel või mittealalisel töökohal? mittealaline töökoht - koht, kus töötaja töötab väiksema osa (alla 50% või alla 2 tunni) oma tööajast 2. Kas täna on soe või külm aastaaeg? külm aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10 C ja alla selle 3. Milline on labortöö tegija töö kategooria? kategooriasse Ia kuuluvad tööd, mida tehakse istudes ja mis ei nõua füüsilist pingutust 4. Milline on Teie jaoks mõõdetud parameetrite olulisuse järjekord? Põhjendus. 5. Aspiraatorpsühromeetri kasutamine ja selle tööpõhimõte. Õhu suhtelise niiskuse ja temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit, mille töö põhimõte seisneb kuiva ja märja termomeetri näitude erinevuses. Aspiraatorpsühromeeter koosneb kahest ühesugusest elavhõbedatermomeetrist. Nende reservuaarid on ümbritsetud kahekordse nikeldatud torust ekraaniga ...
Filipiinid Asend · Filipiinid asuvad 8-18. laiuskraadideni. · Troopilises vihmametsa vööndis. Kliima · Troopilises vööndis on soe ja niiske kliima. · Kaks peamist kliima tegurit on : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumus tase. · Aasta keskmine temperatuur 26,5 kraadi. · 3 aastaaega : märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane aastaaeg ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik....
Asutus Teema pealkiri (töö liik nt. essee) Nimi ja perekonnanimi Klass Kuupäev kuu aastaaeg 01.01.09
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter ...................................................... Standardid EVS 916:2012 ja EVS-EN 15251:20...
KARU VÄLIMUS KARU ON KÕIGILE HÄSTI TUNTUD LOOM. TA ON SUUR, MASSIIVNE, HELE- KUNITUMEPRUUNI KARVAGA. SABA ON TAL LÜHIKE JA KARVADE SISSE PEITUNUD. POEGADEL ON KAELA ÜMBER VALGE KRAE, MIS VAHETEVAHEL ON SÄILINUD KA VANALOOMADEL. KARULE ON ISELOOMULIK SEE, ET TA KÕNNIB TALLA PEAL. SELLE POOLEST SARNANEB TA INIMESEGA. HAMBAD ON TAL NÜRID NAGU KÕIGIL, KES SÖÖVAD NII TAIMSET KUI KA LOOMSET TOITU. ELUKOHT JA ELUVIIS KARUD EELISTAVAD ELADA SUURTES METSADES, MILLES ON TUULE POOLT MAHALANGETATUD PUID JA MILLES LEIDUB RABALAIKE. KARUD LIIGUVAD RINGI PEAMISELT VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, HARVA PÄEVAL. PÄEVA AJAL NAD TAVALISELT MAGAVAD KUSKIL KÕRGE HEINA SEES VÕI MÕNES MUUS VARJULISES KOHAS, KUS NEID EI SEGATA. SEETÕTTU EI OLE ELUSAT KARU LOODUSES JUST KERGE KOHATA. TALVE VEEDAVAD KARUD TALIUINAKUS. 1 SEE KESTAB NOVEMBRIST MÄRTSI VÕI APRILLINI. SEL AJAL ON NEIL KEH...
1. Luua uus töövihik ja kopeerida sellesse antud vihiku järgmised töölehed: Variandid, Töötajad määrata nimi Excel_perekonnanimi.xlsx 2. Lisada töölehele Lisa tabel kuu nimetustega ja aastaaegadega. Kasutada seda tabelit otsingu rakendamisel. 3. Töölehtedel Töötajad ja Lisa määrata kõikidele tabeli veergudele nimed (nime võib anda ka 4. Lisada tabelisse lehel Töötajad veerud Sugu, Sünnikuupäev ja Vanus ning koostada valemid leidmiseks isikukoodide abil. 5. Lisada veerud Tähtkuju, Sünnikuu ja Aastaaeg. Sünniaja järgi leida kõikide töötajate päikese tähtkuju, milles asus päike inimese sünnihetkel), sünnikuu nimetus (tekst) ja aastaaeg. Kasutada otsingufunktsioone leidmaks sobivad väärtused tabelitest töölehel Lisa. 6. Oma ülesande variandi number leida valemi =MOD(XX; 20) abil, kus XX on matriklinumbri kak 7. Lisada uued töölehed järgmiste nimetustega: Filter_1 , Filter_2 Risttabel+Diagramm, Otsing_1, ...
- . -: , ,. - . , , , , . - , , . 1) Ma armastan suve. Suvi on minu lemmik aastaaeg 2) Suve kuud on: juuni, juuli ja august. Minu lemmik kuu on juuli. 3) Suvel meeldib mulle jalgrattaga sõita, rulluisutada, maktata, ujuda,päevitada soojal liival 4) Suvi-minu lemmik aeg aastas, pikad ööd ja soe päike paistab.
SÜGAVKÜLMUTATUD/SULATATUD SPERMIDE KVALITEEDINÄITAJATE SEOS SESOONSUSE JA SUGUPULLI VANUSE NING EMASLOOMADE TIINESTUMISEGA Agraarteadus Kedy Sünter mida rohkem on kvaliteedinäitajaid sügavkülmutatud/sulatatud spermide kohta, seda täpsemalt võib nende põhjal prognoosida spermide viljastamisvõimet Töö eesmärk pulli vanuse ja sperma kogumise aastaaja mõju sügavkülmutatud/sulatatud spermide membraani terviklikkusele, liikumiskarakteristikutele, spermimembraani stabiilsusele mitokondriaalsele aktiivsusele näitajate seos emasloomade tiinestumisega Materjal ja metoodika Pullid, varutud ejakulaadid ja sperma töötlemine Spermide membraani terviklikkuse määramine Spermide liikumiskarakteristikute määramine CASA abil Spermimembraani stabiilsuse määramine Spermide mitokondriaalse aktiivsuse määramine Statistiline analüüs Pulli vanuse mõju sügavkülmu...
Kes on pildi peal? Mitu neid on? Mida te arvate, kus pilt tehtud on? Milline ilm pildil on? Mis te arvate, mis aastaaeg? Mis värve te pildil näete? Mis värvi rebased on? Kas nad on alles väikesed või juba täiskasvanud? Mitu kõrva rebasel on? Mis värvi on rebase silmad? Mida sa arvad, mida rebased pildil teevad?
"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks. Kevad on küllaltki oluline aastaaeg paljude inimeste jaoks, sest mitmetes tegevusvaldkondades algab uus hooaeg. Talunikel tuleb hakata jälle põllutöödega pihta- vaja on suvivili külvata. Kalurid lasevad paadid vette ja lähevad taas merele. Tänapäevamaailmas tähendab kevad ka paljude võidusõidualade uut hooaega nagu näiteks vormel ja motosport. Õpilastel hakkab kool lõppema, toim...
Päikesekiirgus Janar Aava Hannes Eiber Erlis Liiva Mis on päikesekiirgus? • Päikselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog. • Päikesekiirgus jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks • 99% Maa energiast tuleb päikesekiirgusest Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? • Pilved – õhurõhk, tuul • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Päikese kõrgus – aeg ööpäevas • Õhu puhtus – looduslik, inimtekkeline õhureostus • Aluspinna peegeldumisnäitaja – aluspinna omadused Päikesekiirguse neeldumine Neeldumine - põhjustab aluspinna soojenemist • Neelavad ained õhus: Osoon Veeaur Kasvuhoonegaasid Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirguse spekter • Ultraviolettkiirgus (UV) – U. 8%. Enamus neeldub stratosfääris (osoon) Tekitab päevitust Suures koguses kahjulik • Nähtav valgus – U. 56%. Silmaga nähtav – liitvalgus • Infrapunane kiirgus – U. 36%. ...
OSKA VASTATA! Koostas G.Jalivets OSKA VASTATA! KÜSISÕNAD: 1.MIS? MIS SEE ON? 2.KES? KES SEE ON? 3.MISSUGUNE?=MILLINE? 4.MITU? 5.MILLEGA? 6.KELLEGA? KÜSIMUSED: 1.KES SEE ON? 2.MIS SEE ON? 4.MIS VÄRVI ON...? 5. MIS ON SINU NIMI..? 6. KU I VANA SA OLED? 7.MIS KOOLIS SA ÕPID? 8. MIS AASTAAEG ON? 9. MIS NÄDALAPÄEV ON....TÄNA....HOMME? KES? KES SEE ON? MIS? MIS SEE ON? MILLEGA? KELLEGA? MITU? MIS VÄRVI ON...? MISSUGUNE? =MILLINE? MISSUGUNE ON....? SUUR VÄIKE MAITSEV HAPU MISSUGUNE ON....? KIBE MAGUS KORDA! MAGUS HAPU KIBE MAITSEV OLE USIN !
Aastaaegade vaheldumise mitmekesisus Juhan Liiv ja Lydia Koidula aastaaegadest luuletuste võrdlus Aastaajad lähevad märkamatult teineteisest üle. Kõik juhtub kiirelt ja silmapaistmatult. Loodus tahaks end justkui salaja muuta, nii, et keegi sellest aru ei saaks. Tema maalilisust ja ilu tahavad kirjanikud oma luuletustes välja tuua võimalikult palju. Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / pa...
Sierra Leone 13. november 2007. a. Sisukord 1. Geograafiline asend 3 2. Üldandmed 3 3. Kliima ja loodusolud 3 4. Poliitiline kord 3 5. Majandus 4 6. Rahvastik 4 7. Religioon 4 8. Sport 4 9. Haridus 4 10. Kasutatud kirjandus 7 2 Geograafiline asend Sierra Leone Vabariik asub Lääne-Aafrikas Atlandi ookeani kaldal ekvaatorist põhja pool. Sierra Leone naaberriigid on Guinea põhja ja ida suunas ning Libeeria kagu suunas. Pealinn Freetown asub 8°31 pl, 13°15 lp. Üldandmed Riigi nimi Sierra Leone tähendab tõlkes Lõvimäed. Selle nime andis riigile 1462.a. Portugali maadeavastaja Pedro da Cintra. Sierra Leone pindala on 71 740 km². Elanike arv on 5.9 miljonit, kellest üle miljoni elab pealinnas Freetown, mis on Sierra Leone kõige suurem linn. Riigikeel on inglise kee...
Talvekuud on detsember, jaanuar ja veebruar. Kui maas on valge ja kohev lumi saab kelgutada ja suusatada, kui aga on veel külmem ja maa on täiesti jääs on ohtlik kõndida, sest võib kukkuda, samas saab jää peal uisutada, mis on väga lõbus tegevus. Kui öösel on ilm selge võib taevas näha väga palju sädelevaid tähti. Lumised talve ööd on väga ilusad. Vahel on talvel ka soojad ilmad, siis on maa sombune ja päike sulatab kogu lume ära, samas on vahel ka talv väga pakane ja tuiskab. Kui on väga suured miinuskraadid ei pea kooli minema. Talv oleks kõige ilusam aastaaeg, kui maa oleks koguaeg valge ja saaks kelgutada. , . , . , , . . , . . , . - , . . .
Variand Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada i (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) number Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli andmete alusel koostada isikukoodid ning...
RÖÖVLITÜTAR RONJA A. Lindgren 1. Mis oli Ronja ema ja isa nimed? 2. Kui palju oli röövleid Mattise jõugus? 3. Kuidas nimetati kuristikku, mis Mattise lossi kaheks jaotas? 4. Kuidas nimetas Birk lossi põhjapoolset osa? 5. Mis on Birki vanemate nimed? 6. Kelle maja lõhkus Ronja talvel mäest alla laskudes ja lumme kukkudes? 7. Kus kohtusid Birk ja Ronja talvel? 8. Mis oli Birki ja Ronja metshobuste nimed? 9. Kuidas suhtus Ronja sellesse, kui Mattis tõi Borka röövlid lossi? 10. Mis aastaaeg oli, kui suri Kolu Per? VASTUSED: 1. Loviis ja Mattis 2. 12 3. Põrguauk 4. Borkakants 5. Undiis ja Borka 6. Tötskääbuste 7. Lossi keldris 8. Kelm ja Metsmüristaja 9. Kisas ja puhkesid raevupisarad 10. Hilissügis
Eesti rahvustoidud Koostanud: Rauno Venig Juhendaja: Elle Möller Pärnumaa Kutsehariduskeskus Eestlase söömisharjumused on paljustki mõjutatud kliimast Sügistalvine pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks päikesesest, ülejäänud kõhupoole täidavad kõik kerge ja värske. On palju toite, mida mujal ei leidu hapendatud rukkileib hapukapsas sea- või vasikalihast ja -jalgadest keedetud, vürtsidega maitsestatud sült 12 erineva vürtsiga valmistatud kuulus Tallinna kilu mulgikapsas Talupoja laual oli Argipäeviti Suurtel pühadel ka leib või kruubipuder liha keedukartul munapuder kohupiim soolasilk jahurokk Jookidest linnusekali meekali ehk mõdu kasemahl pühadeks pru...
. Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erine...
DAS WETTER · ilm das Wetter · ilmateade der Wetterbericht · ilmaennustus die Wettervorhersage · külm die Kälte · soojus die Wärme · pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter ...
Sügis Eestis Koostaja: Anton Adoson Tallinna Tehnikakõrgkool A.Adoson o Sügis on jahe aastaaeg o Kestab 3 kuud o Päevade pikkus muutub o Ilmastik muutub o Lehed langevad A.Adoson Mõõdetud õhurõhk merepinnal Kirjeldus Väärtus Aeg Koht Kõrgeim mõõdetud õhurõhk merepinnal 1057,2 hPa 21. november 1993 Narva Madalaim mõõdetud õhurõhk merepinnal 947,6 hPa 16. detsember 1982 Naissaar Riigi ilmateenistus, 2015 A.Adoson Sügise ja kevade võrdlus Sügis Kevad 1. Temperatuur: hakkab 1. Temperatuur: hakkab langema tõusma 2. Ilm: Vihmane, külm 2. Ilm: Päikseline, soe 3. Loodus: hääbuv 3. Loodus: tärkav 4. Lühemad päevad 4. Pikemad päevad Kupp, 2012 ...
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
Variandi number 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 Arendatud filter (tulemused esitada töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Filtreerida töölehele Filter_1 nende meeste isikukoodid, kelle vanus jääb vahemikku 30 kuni 40. Filtreerida töölehele Filter_2 pallimängudest huvitatud töötajate isikukood, sugu ja osakond. Filtreerida töölehele Filter_1 nende naiste ees- ja perenimed, kelle vanus jääb vahemikku 50 kuni 60. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate perenimi, osakond ja amet, kelle palk on üle keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 Tallinnas elavate kassiomanike isikukoodid. Filtreerida töölehele Filter_2 nende töötajate ees- ja perenimi, kelle palk on alla keskmise. Filtreerida töölehele Filter_1 kalapüügiga tegelevate meeste ees- ja perenimed, kelle vanus on üle 50. Väljastada töölehele Filter_2 nende ees- ja perenim...
Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevs...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................
SOOMAA RAHVUSPARK Dzessika 8kl Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Kuresoo on ühtlasi Eesti suurim raba. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on Soomaa elanikud nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Viies aastaaeg on aga parim aeg Soomaa maastikuga tutvumiseks kasutades selleks ka...
Ülesanne variant arvutada valemi järgi =MOD(XX; 20), kus XX - kaks viimast kasutajanime numbrit Risttabelid e. liigendtabelid Arendatud filter (tulemused esitada 15 (paigutada töölehele töölehtedel Filter_1 ja Filter_2) Risttabel+Diagramm) Koostada risttabel inimeste hobide 0 Väljastada töölehele Filter_1 nende töötajate esinemissageduste analüüsimiseks ees- ja perenimed, kelle palk on suurem kui linnade ja vanusegruppide lõikes. 10000. Vanusegrupid koostada 15 aasta kaupa. Väljastada töölehele Filter_2 nende inimeste Risttabeli...
FILIPIINID Üldandmed Pealinn: Manila Rahvaarv: 103,775,002 (juuli 2012) Pealinna elanike arv: 1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa ...
Puude jagunemine 5 puuliigiks( mitte bioloogiline) 1)Väärispuud - väga ilus ja vastupidav ( eebenipuu ) 2)Kõvad lehtpuud - suhteliselt tugev ( pöök ) 3)Tarbeokaspuu - laia kasutusalaga ( mänd, kuusk ) 4)Väheväärtuslikud puuliigid - laialt ei tarvitata ( lepp, paju ) 5)Erikasutusega liigid - koor, vili, vm. on tähtsam kui puit(korgipuu, heveapuu, datlipalm) Maailma metsatüübid: Ekvatoriaalsed vihmametsad 1.juurdekasv kiire 2.Arvestuslank kuni 50m3/ha aastas 3.Ülekaalus väheväärtuslikud ja erikasutusega liigid 4.Sobiv oleks valikraie 5.Ülitähtsad ökoloogiliselt Lähisekvatoriaalsed metsad ja hõrendikud 1.Niiske ja kuiv aastaaeg vahelduvad 2.Arvestuslank sõltub niiske aastaaja pikkusest (20-30) 3.Väärispuud, kõva lehtpuu, erikasutusega liigid, väheväärtuslikud 4.Väärtuslikud metsad Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtusl...
Mille poolest on eesti tuntud: Keskaegne Tallinna Vanalinn peamisi põhjuseid, miks turistid Eestisse tulla tahavad. Inimtühjad rannad - paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus Metsad - tõeliseks pärliks loodussõpradele Mõisad - oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele Jääteed - kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa Folkloor - teisel kohal oleme meie, tibatilluke Eesti rahvas Laulu- ja tantsupidu - Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja. Rohkem kui 1500 saart Metsloomad Linnud - Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku Lossid Saun - Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Kummitused ja legendid - Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muut...
Elu vihmametsades Vihmametsad · Vihmametsadeks nimetatakse - maakera palavvöötme lopsakaid metsi, kus sajab väga palju vihma ja on aasta ringi palav. · Vihmametsad on maailma looduse väga olulised, neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maailma kliimat. Troopilised ja ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, ...
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Kui mul oleks võimalus, tahaksin ma väga elada Austraalias. Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned ...
10. 1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiu...
Spiromeetria on kõige lihtsamaks kopsude funktsionaalse uurimise meetodiks. Spiromeetria võimaldab määrata vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria / spirograafia erinevus on selles, et spirograafia korral väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute komponentide muutusi: mahu vähenemist, gaaside difusiooni häireid, bronhide läbitavuse vähenemist. Täiskasvanu kopsumaht on normaalselt rahuolekus 5-7 l/min. vanus - vananedes näidud langevad kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on seotud keha mõõtmetega keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi muutudes (sõltub diafragma asendist) lihaste treenitus sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel madalamad võrreldes meestega suitsetamine hingamisteede haigused aastaaeg ja päevane rütm - vitaalkapatsiteet tõuseb hommikul ja hakkab langema pärast lõunat 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta, Hoiduda ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
