Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ühinguõigus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

3. Ühinguõigus


3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja


  • Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks.
  • Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik.
  • Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul).
  • FIE asutamiseks on 2 võimalust.:
  • Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile
  • E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu)
  • Algkapital ja asutamiskulud:
  • FIE puhul puudub miinimumkapitali nõue
  • Riigilõiv äriregistrisse kandmise eest on kirjas Riigilõivuseaduses ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13310822 ).
  • Juhul, kui ettevõtja teeb kande äriregistrisse notariaalselt tõestatud avalduse alusel, siis lisanduvad notarikulud avalduse eest.
  • Juhul, kui tulenevalt tegevusala spetsiifikast peab FIE end registreerima Majandustegeuvuse registries, siis võib lisanduda asutamiskuludele riigilõiv.majandustegevuse registries registreerimise eest.
  • Raamatupidamine FIE-l on kassapõhine, st tulud ja kulud kajastatakse aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. ( Raamatupidamisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12769864 ).
  • Riiklikud maksud tulult:
  • Tulumaks : 21%
  • Sotsiaalmaks 33%
  • Tootuskinldustusmaks FIE-l endal puudub.
  • Kohumispensionimakse 2% juhul kui FIE on liitunud kogumispensioni 2. sambaga
  • Juhul kui FIE-l on töötajaid, swiis maksab ta töötajale makstavatelt tasudelt kõik riiklikud maksud vastavalt seadusele või lepingule (nt töövõtulepingu alusel töötajate puhul).
  • FIE-t ettevõtlusvormina soovitatakse pigem lisatööde tegemiseks, põhitööks soovitatakse valida mõni äriühingu liik.
  • Loe FIE maksustamise kohta Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

3.2 Osaühing

  • OÜ on äriühing, millal on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult OÜ kohustuste eest. OÜ vastutab oma kohustutste täitmise eest kogu oma varaga.
  • Autamisel kaks võimalust:
  • Notariaalselt tõestatud asutuslepingu (või –otsuse) alusel, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad llisadokumendid jam is seejärek esitatakse Äriregistile kande tegemiseks. OÜ asutamist reguleerib täpsemalt Äriseadustik.
  • E-Äriregister Ettevõtjaportaali vahendusel tingimusel, et OÜ asutamine toimub rahalise sissemakse 100% osakapitali ulatuses (kõigil asuitajatel peab olema ID-kaart).
  • Äriregister asub kohtu juures – Tartu Maakohtus
  • Osakapital peab olema vähemalt 2500€
  • Notarikulud sõltuvad osakapitalis suurusest, asutajate arvutst, tõendamist vajava dokumendi lehekülgede arvust. NB! Notrikulud puuduvad, kuui OÜ asutatakse läbi e-äriregistri ettevõtteportaali.
  • OÜ raamatupidamine on tekkepõhine ehk majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele.
  • Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsuse alusel otsustati maksta osanikele dividende.
  • OÜ on Eestis levinuim äriühinguvorme.
  • OÜ-d on võimalik osta valmiskujul.

3.3 Akstsiaselt


  • Akstsiaselt on äriühing, millal on akstiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest. AS vastutab oma kohustre täimise eest kohu oma varaga.
  • Asutamine: notariaalselt tõestatud asutamisleoingu aluse, millele lisatakse asutamise spetsiifikast tulenevad lisadokumendid jam is see järel esitatakse Äriregistrisse kande tegemiseks.
  • AS-I asutamisel tuleb aktsiad enne dokumentide esitamiseks Äriregistrile kanda Eesti väärtpaberite keskregistrisse ja lisada asutamisdokumentidele teatis akstiate registreerimise kohta.
  • NB! AS-I ei ole võimalik asutada e-äriregistri ettevõtjaportaali vahendusel.
  • Miinimumkapital peab olema vähemalt ¼ maksimumkapitalist.
  • AS-I raamatupidamine ont tekkepõhine.
  • Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsusel otsustati maksta osanikele dividende.

3.4 Täisühing


  • Täisühingu puhul tuleb lähtuda Äriseadustiku sätetest.
  • Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku (füüsiline ja/või juriidiline isik) tagutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
  • Asutamisel samad tingimused nagu eelneval AS-il.
  • Puudub nõue täisühingu miinimumkapitalile.
  • Täisühingu osanikud peavad tegema sissemakse, mille suurus nähakse ette ühingulepinguga.
  • Raamatupidamine on tekkepõhine.
  • Tulumaks 21%, juhul kui makstakse dividende.
  • Täisühingu maksustamisel lähtutakse põhimõteterst, mis on äriühingute makasustamiseks sätestatud.
Ühinguõigus #1 Ühinguõigus #2 Ühinguõigus #3 Ühinguõigus #4 Ühinguõigus #5 Ühinguõigus #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor alluuu Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
84
docx

PANKROTIÕIGUSE KONSPEKT

PANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga. (2) Saneerimiskavas ei saa ümber kujundada töölepingu alusel tekkinud nõuet. Võlgade ümberkujundamine on käsitletav ainult füüsiliste isikute suhtes. Eesmärgiks on makseraskustes füüsilistele isikutele tema võlgade ümberkujundamise võlmandamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldaja õigustatud huve. Isiklike võlgade ümebrku

Pankrotiõigus
thumbnail
12
docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused, kohustused, vastutus FIE-ks võib olla iga füüsiline isik. FIE peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. FIE võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. FIE on isik, kes teenib majanduslikku tulu ja tegeleb enda nimel ettevõtlusega. FIE registreeritakse äriregistris ning nimeks on selle asutaja ees ja perekonnanimi. FIE plussid: puudub omakapitali sissemaksu nõue, puudub põhikirja koostamise vajadus, lihtne raamatupidamine, suur otsustamisvabadus ja lihtne juhtimine FIE miinused: vastutab kogu oma varaga, suurem maksukoorem, soetab vajalikud seadmed teenuse / toodete osutamiseks/ tootmiseks oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja, ega maksta endale palka 2. Juriidiline ja eraisik õiguskäibes Füüsilise isiku (inim

Äriõigus
thumbnail
24
pdf

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED

ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku, millal e

Asjaõigus
thumbnail
14
docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Juriidilised isikud ­ milliseid eelistaja ja miks? Referaat Tallinn 2012 Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. FIE ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas

Õiguse alused
thumbnail
8
docx

Osaühing

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro. Osad võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne. Osa kohta ei ole lubatud välja anda väärtpaberit, kuid osaühingu osad võivad olla registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara

Majandus
thumbnail
19
docx

PANKROTIÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosal

Pankrotiõigus
thumbnail
9
docx

Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks

Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemin

Õiguskaitseasutuste süsteem
thumbnail
17
docx

PANKROTIÕIGUS konspekt

PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö ­ referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ­ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe ­ võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasu

Pankrotiõigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun