Õiguse entsüklopeedia konspekt (kõik loengud) (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on siis garanteerimise mehhanismid ?
  • Milline on hüpotees ja milline on kord ?
  • Kuidas muuta EL õigus lihtsamaks ?
  • Mis puudutab nt pangandust ?
 
Säutsu twitteris
Õiguse entsüklopeedia – Raul Narits (raul.narits@ut.ee, kabineti tel 7375978, 5015428, Näituse 20 - 304)
Õppekorraldus – Ave Tiisler (ave.tiisler@ut.ee, 7375977, Näituse 20 – 303)
Seminari ülesanded saab kätte nädal enne seminari toimumist . (ÕIS) Alates 1.oktoobrist.
Seminaritöö on üheks eelduseks eksamile pääsemiseks.
Kõikide kutsutud seminaride edukas läbimine on teiseks eelduseks. Detsembris järeletegemisajad.
Seaduste vihik – failina/ paberkandjal . Igal nädalal lugeda läbi üks seaduse tekst. Kokku 16 nädalat.
Õigustekstide lugemine, kommentaaride kuulamine . Minu enda tähelepanekud loetud seadustekstide kohta.
I loeng
03.09.2013
  • Süsteemne ülevaade mandri- euroopaliku õiguskultuuri kuuluvatest õiguse põhimõistetest.
  • Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Õigusteadus on oskus korrastatud mõelda. See saab alguse põhimõistete tundmaõppimisest.
  • Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Praktiline teadus. Teadmiste abil saame hinnata situatsioonide õigustele vastavust.
  • Entsüklopeedia – teadmistering

    Normatiivne reguleerimine

  • Tavanormid – kõige vanem. Saanud inimestele harjumuseks, tavaks. Nt teretamine.
  • Moraalinormid – hinnangulise sisuga. Nt kas enne peaks teretama mees või naine. Inimesed saavad sellest erinevalt aru.
  • Religiooninormid
  • Korporatiivsed normid – ühiskondlike organisatsioonide normid.
  • Õigusnormid – ei erine olemuselt teistest sotsiaalsetest normidest. Kokkuleppimisprotsess, konvensionaalne norm. Formaalselt lepib kokku Riigikogu, seadusandja.

  • Kui me end ei alluta, siis korda ei ole. Normide järgimise garanteerimine. Kes lepib korras kokku, peab olema lõppastmes võimaline selle korra ka tagama. Järgneb kokkulepitud tagajärg.
  • Ainekava normdokument , mis on aluseks meie koostööle.

Õiguse entsüklopeedia teemad
  • Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
  • Õiguse allikad
  • Õigusnormid
  • Riik
  • Õiguskorra struktuur
  • Õigussuhted
  • Õiguse realiseerimine
  • Õiguse rakendamine
Boldis – kohustuslikud allikad.
Kategooriad ongi abstraktsioonid, ilma nendeta pole võimalik edasi minna.
II loeng
10.09.2013
Institutio – õpilane on aktiivsem pool
Instructio – aktiivsem pool on õppejõud
Maailma õiguskultuurid
  • Common law (üldine õigus; pretsedendiõigus) – tekke areng seotud Inglismaaga umbes 11. sajandil. Inglismaal tekkisid Westminsteri kuninglikud kohtud. See oli õigus kogu maa kohta. Tänu koloniseerimisprotsessidele levinud üle maailma. Primaarsed õigusreeglid leiame kohtuotsusest. Seadusetekstidega töötamine on harjumatu ja tekitab ebamugavust. See tähendab primaarse õiguse sisaldumist kohtuotsuses. Iga kohtuotsus koosneb kahest sisulise iseseisvast osast:

  • Obiter dictum – kirjeldab tegelikkuses juhtunut , asjaolude kirjeldus
  • Ratio decidendi – sisaldab õigusreeglit
    Nende kahe vahel pole piiri. Nii sünnibki igat kohtuotsust luues uuesti õigus. Pretsedendid on need kohad, kust me leiame õigust. Peab meeletult rohkem tööd tegema, et olla tasemel jurist . Õigus sünnib teatud protsessireegleid järgides, need varjutavad asja sisulist külge ennast, kuna see on nii tähtis. Hagi vorm on hakkanud määrama, kas asi saab edukalt lahendatud või mitte. Õiguskultuur on läbi protsessi muutunud väga keeruliseks. On proovitud palju menetlusreegleid lihtsustada, et nad võimust ei võtaks. Ei erista avalikku ja eraõigust. Riigi seadusandlikkuse jagunemine ei vasta kontinentaalõiguse jagunemisele. Avalik seadusandlus hõlmab ka eraõigust. Inimene ei tea, mis statuudis on õigus. Statuudid on üsna üksikasjalised, kui meie seadused on üldistatud, lakoonilised, abstraktsed. See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks . Paragrahvid võivad olla grupeeritud.
    • Islami õigus. Teoloogia õpetab, mida uskuda . Püha seadus sätestab, kuidas käituda. On riike, kus domineerib ilmalik pool, ja riike, kus domineerib jumalik pool. Tunvuvalt keerulisem kui teised õiguskultuurid. Jumalik pool on püha ja puutumatu . Esimene politseinik esimesel tänavanurgal võib sellest juba mööda vaadata. Selleks, et mitte mööda vaadata, peab püha ja puutumatus olema sinus eneses , pead olema kultuuri osa ning end sellega sidunud. Islami usulist seadust nimetatakse šariaadiks – suur tee, tee allika juurde, jumala käsk.

  • Koraan – araabiakeelsel kujul. Läkitati peaingel Gabrieli vahendusel osade kaupa Muhamedile.
  • Sunna – prohveti tava. Tegusid kirjeldav, ütlusi ja arvamusi jäädvustav pärimuste kohumik. Väga mahukas tekst, kuni 7000 pärimuslikku teksti sisaldab see allikas.
  • Idžma – vaimulikkonna tõekspidamine.
  • Teatud järeldused kolme eelneva põhjal.
    Šariaadi nõuded liigituvad viide rühma:
  • Teod, mida jumal on käskinud teha ilmtingimata
  • Teod, mida jumal on soovitanud teha
  • Teod, mille suhtes jumal on juriidiliselt erapooletu
  • Teod, mida jumal taunib, otseselt ei keela
  • Teod, mille jumal on ära keelanud.
    Islami arendamises ja täpsustamises on osalenud palju õigusteadlasi. Püha ja puutumatu on siiski leidnud puudutamist, edasi arendamist paljude õigusteadlaste poolt. Aafrika värvub üha rohkem Islami värvi. Islam on lihtsam religioon võrreldes kristlusega, tavainimesele arusaadavam.
    • Aafrika konstitutsioon(Aafrika õigussüsteem). Selline õigusmaastik, mida ilmestab erinevate õigussüsteemide kokkusaamine ja isegi konkurents , mille kõrval mängib olulist rolli traditsiooniline tavaõigus. Eeldus on põlvest põlve päranduv tava. Paljudel juhtudel vägivaldselt imporditud. Õigussüsteemi pluralism .

  • Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem – kõige levinum tüüp, Etioopia
  • Common law ja tavaõiguse segasüsteem – endised Inglismaa kolooniad , Ghana
  • Mandri-Euroopa, islami ja tavaõiguse segasüsteem - Eritrea
  • Common law, Mandri-Euroopa ja tavaõiguse segasüsteem - Kamerun , Zimbabwe
  • Common law, islami ja tavaõiguse segasüsteem – Keenia
  • Mandri-Euroopa ja common law segasüsteem – LAV, Namiibia
    • Mandri-euroopalik (seadusõigus). Lätted peidus antiikmaailmas, Vanas-Roomas. Õigusnormil ülesehitatud õiguskultuur. Ka meie kuulume siia. Rooma õigus on üles ehitanud mandri-euroopa õiguse hiigelhoone (Rene Dali). Oleme Eestis üles ehitanud täiesti normaalse kaasaegse õiguskorra, loomulikult vajab asi edasi minemist ja uuele tasemele jõudmist. Õigusnormid põhinev õigus, kus õigusnormidest ise, nendes korrareeglites, on ekspressis verbis sisestatud ühed normid, mis on kantud avalikult, riigi huvist ja korrastavad avalikus elus toimuvat; ja erahuvi, milles vaatab vastu isiklik huvi, kasu. Normide maailm, mis kuulub eraõiguse maailma. Norm on abstraktsioon, käitumise mall . See peab leidma oma koha õiguse allikas. Koht, kust me õigust, normi leiame. Kui norme on palju, siis tuleb see normide maailm korrastada, süstematiseerida, leida igale õigusnormile tema kõige õigem koht õigusallikas.

    III loeng
    Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
    17.09.2013
    Normatiivne reguleerimine
    Õiguskord
    Tava Õigus
    Moraal Korporatiivsed normid
    Õigus on siis vaid üks normatiivse reguleerimise.. Ei maksa alahinnata teiste sotisaalsete normatiivide mõju. Kas õigusnorm on kõige õigem korrareegel inimestevaheliste suhete korrastamiseks? Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe!
    Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek. Ius nonscriptun vs ius scriptum , kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima.
    Korraga on alati kaasnenud sotsiaalse võimu situatsioon - inimesed on sotsiaalses suhted teatud allatutavuse suhtes.. (mõtle nt kursusevanem vms)
    Need kohad, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima, on õigusallikas - koht, kust leiame õigust. Kirjalikult fikseeritud korrareeglid rääkisid tegelikult juba millestki sellisest, milles oldi enne kokku lepitud. Tavaõigus sanktsioneeriti. Ning sisult uue õiguse loomine.
    Normilooming on seotud veel ühe väga tähtsa asjaga: inimesi ühendasid veresidemed ja sellst ühendusest piisas arhailise õiguse situatsioonis. Uueks inimkoosluste organisatsiooni vormiks sai hiljem riik - inimkooslused vajasid ühe uue töötegijaid ehk riigitöötegijaid. Riigitöötegijate üks põhiline töö oli ka korrareeglite loomine kõigi jaoks, kes selle riigi territooriumil elasid. Just sellepärast, et riigi tekkimisega oleme me õiguse entsüklopeediasse valinud välja ka teema riigist, et iseloomustata seda organsatsiooni, kes peab olema võimeline oma käsud ja korraldused tegema kohustuslikuks kogu oma territooriumile.
    Üleminek arhailiselt õiguse ajalukku on seotud ka seotud inimkoosluste inimkooslustes toimuvate muutustega : veresidemed olid end ammendanud ja vajasid uut organisatsiooni: selleks sai riik, ühiskondlikus tööjaotuses tekkis juurde üks väga tähtis töö ehk riigitöö. Ja see riik hakkakski õigusnorme looma, see hakkas ka nende korrareeglite elluviimist ja täitmist korraldama ja hakkas ka tema enda poolt loodud korrareegleid garanteerima .
    Õiguse idee
    Õigus on tähistatud normi kujul, kuid alati on küsitud normi sisu, eesmärgi kohta. Ja õiguse idee koosneb kolmest elemendist: mõtestame läbi õigluse, õigusliku garanteerituse ja eesmärgipärasuse.
    Kõik need on väga tähtsad ja neist moodustubki õiguse idee. Neist siiski esikohal seisab õiglus, mis on olnud inimeste kooselu põhiväärtuseks ajast aega. Õigus on õigluse idee kõige kõige olulisem komponent . Aristoteles leiab, et õigus võib olla õiglane kas ius commutativa - võrdustava õigluse või ius distributiva (jaotatav õigus). Õigust luues peab alati küsima õiglase järelduse järele ja mõlemad on tegelikult õiglased lahedused, kuid küsimus on selles millal me õiguse abil võrdustame ja millal jagame, kui see küsimine ise veel sisu ei lahenda - sisu peab sündima. Nt riigikogus emapalga arutelu, valiti lõpuks jaotav õigus.
    Teine õiguse idee komponent on õiguskindlus. Selline element, mis olemuslikult peaks tagama usaldust sellise sotsiaalse reegli nagu seda on õiglusreegel, vastu. Inimesed peavad õigust usaldama . Õigus peab kindel olema, siis saame seda usaldada .
    Kolmas väga oluline komponent on eesmärgipärsus, mida võibolla kõige paremini iseloomustabki
    inimeste poolt loodud ja inimeste jaoks loodud. Me kõik toitame seades endale teatud eesmärgid. Valdavalt seame me endale jõukohased eemärgid... Seega leiab õiguse eesmärk väljenduse õigusnormidest.
    Õiguse tänapäevane mõiste
    1. õigus kui obejektiivne õigus kui kehtiv - NB: õiguse kehtimiseks on vajalik, õiguse sünniks on vajalik teatud formaalse tee läbimine.
    2. Õigus kui subjektiivne õigus - subjektile kuuluvat objektiivsest õigusest õiguslikku võimalust teatud viisil käituda. Subjektiivne õigus on objektiivsest õigusest tulenev õiguse subjektile juriidilist võimalust. Sellele korrespondeerub alati juriidiline kohustus. Juriililine kohustus on samuti objektiivsest üigusest tulenev vajalik käitumine. Juriidiline kohustus - see on vajalik käitumine! Subjektiivset õigust ilma juriidlise kohustuseta ei saa olla. SÕ: objektiivsest õigusest tulenev võimalik käitumine, mis on garanteeritud kelellegi kuuluva juriidilise kohustusega.
    3.Õigus kui normatiivne info ja kommunkatsioonimeedium.
    IV loeng
    24.09.2013
    13-17 jaanuar eksamite ajad, algusega 8:15.
    Õigus on kokkuleppel põhinev käitumise mastaap / etalon .
    Objektiivse ehk positiivse õiguse ja ülipositiivse õiguse vahekord
    • Positiivne õigus ehk kehtiv õigus – et see kehtiks, peab ta läbima formaalse tee. Eesti on jõuliselt täpsustanud seda formaalset teed ennast.
    • Sünnib seaduseelnõu loomise protsessis. Hea õigusloome ja normdokument. Räägib sellest, mida on vaja eelnõu koostamisel silmas pidada.
    • Normaalsetest nõuetest kinnipidamisest ei piisa, et sünniks hea ja õiglane õigus.
    • Positiivse õiguse kohal hõljub alati ülipositiivne õigus.
    • Õige õigus on ainult selline, mis on kantud õiguse ideest .
    Õiguse valdkonnad
  • Eraõigus – õigusnormide kogum, mida iseloomustab privaatautonoomia (poolte juriidiline võrdsus). Selline õigusega relevantne tegelikkus, kuhu sattudes oleme juriidiliselt võrdsed. Saame otsustada, kas siseneda õiguslikku tegelikusesse või mitte. Kordinatsioonisuhted, oleme võrdsed.
  • Avalik õigus – subordinatsiooni suhted õiguslikus elus, oleme juriidiliselt allutatud positsioonil. Avaliku võimu kandja on juriidiliselt tugevam.
  • Karistusõigus – olemuslikult avalik õigus. Subordinatsiooni suhted, allutatuse suhted. Üheks pooleks alati avaliku võimu kandja. Ebameeldiv situatsioon. Õigusliku tagajärjena järgneb sanktsioon , see annabki aluse rääkida karistusõigusest.
    • Mandri-euroopaliku õigusmaailma lätted n kinni antiikmaailma rooma õiguses.
    • Õigusvaldkonnad on seotud õiguskultuuriga.
    • Mõnikord liigitatakse vaid eraõiguseks ja avalikuks õiguseks.
    • Koosnevad paljudest õigusnormidest.

    ERAÕIGUS
  • Tsiviilõigus
  • Võlaõigus
  • Asjaõigus
  • Perekonnaõigus
  • Pärimisõigus
  • Kaubandusõigus
  • Intellektuaalne omand
  • Rahvusvaheline õigus
    AVALIK ÕIGUS
  • Rahvusvaheline õigus
  • Riigiõigus
  • Haldusõigus
  • Karistusõigus
  • Finantsõigus
  • Protsessiõigus
  • Tsiviilprotsess
  • Kriminaalprotsess
  • Haldusprotsess
    www. etis .ee
    Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus
  • Rahvusvaheline õigus. Rahvusvahelise õiguse olemuse mõistmiseks tuleb kõigepealt aru saada siseriiklikust õiguskorrast. Rahvusvaheliste normide kogum, mis on leidnud oma koha rahvusvahelise õiguse allikates. Mõeldud võrdsete, suveräänsete riikide omavaheliste suhete korrastamiseks. Peale riikide eksisteerivad ka muud rahvusvahelise õiguse subjektid , nt rahvusvahelised organisatsioonid . Riigid siiski peamised subjektid. Rahvusvaheline eraõigus on rahvusvahelisest avalikust õigusest oluliselt erinev. Rahvusvaheline eraõigus ei ole rahvusvaheline üigus, vaid on siseriiklik õigus. Määrab ühe riigi siseselt, millise riigi õigust kohaldatakse juhtudes, kui õiguselust võtab osa midagi välismaist. Rahvusvaheline avalik õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade kogum, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelise õiguse riigid loovad oma käitumisega teatud reeglid, millest om nad ise kohustatud kinni pidama . Kujutab endast horisontaalset korda, kus puudub keskvõim. Sellel on ka omad miinused, kui riigid ei saa kokkuleppele omavahel ja arvavad olukorrast teisiti. Lõppastmed peab riik olema võimaline korra garanteerima. Garanteerimismehhanismi suures osas puudumine annab aluse sellele, et päris õige õigus see ei ole. Tegemist on iseseisva õiguskorraga, mis sisaldab vaieldamatult siduvaid reegleid. Nad on detsentraliseeritud, nt ÜRO rahvusvaheline kohus, ÜRO julgeolekunõukogu. Isegi kui tegevust ei sanktsioneerita, on siiski tegemist õigusrikkumisega.See tähendab mõneti rahvusvahelise õiguse ebaefektiivsust, kuigi süsteem ise on põhimõtteliselt olemas. Rahvusvahelisel õigusel on olemas ka oma spetsialiseeritumad valdkonnad, nt mereõigus, kosmoseõigus, sõjaõigus (reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima), rahvusvaheline keskkonnaõigus, rahvusvaheline kriminaalõigus (sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest), rahvusvaheline majandusõigus (maailma kaubandusorganisatsioonid).
    Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid :
    Rahvusvahelise õiguse funktsioneerimiseks on vaja põhimõtete olemasolu. Üldised reeglid, peavad kehtima ka tavaõiguslikult. Nad on kirja pandud ÜRO põhikirjas ja 1970 vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Kui nad ei oleks kirja pandud, kehtiksid nad ikka tavadena. Olukord nagu inimõiguste võu loomuõigustega, nad kehtiksid ikkagi. Olemuslikult poleks neid vaja kirja panna.
    • Riikide võrdsus, suveräänsus (riik on oma tegevuses sõltumatu siseriigis tegutsedes ja suhtlemises väljaspool oma riiki)
    • Teise riigi sise- ja välisasjadesse mittesekkumise printsiip
    • Vastastikkuseprintsiip – ühelt poolt mõjutab riiki täitma vabatahtlikult rahvusvahelise õiguse reegleid kui ka neid looma. Vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuseprintsiibi tulemusena kõigile osalusriikidele. Viitab kokkuleppele ehk konventsionaalsusele.
    • Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld. Relvastatud jõu kasutamise täielik kõrvaldamine rahvusvahelises suhtlemises.
    • Tülide rahumeelse lahendamise printsiip.
    • Inimõiguste austamine. Kujunes üsna hiljuti (peale II ms) RÕ üldprintsiibiks.

    RÕ esmased allikad
    • Rahvusvahelised lepingud
    • rahvusvaheline tava
    • õiguse üldpõhimõtted

    Sekundaarsed allikad
    • Kohtuotsused
    • õigusteadlaste arvamused

  • EL õigus – Eesti ei astunud Euroopla Liitu, vaid meid võeti sinna. EL on Euroopas toimunud integratsiooniprotsesside tulemus. Märke võib leida juba üsna kaugest minevikust (juba 14.saj). Sellest on rääkinud tolleaegsed poliitikud , juristid , ajaloolased.
    Läbi ajaloo on integratsiooni kui protsessi põhjendatud järgmiste põhimomentidega
    • Integratsioon on vajalik, et Euroopas valitseks rahu
    • Integratsioon on põhjendatud riigiülesuse idee arendamise soovist, et elu ei toimiks mitte pelgalt riikide raames, vaid elu peaks olema riigiülene.
    • Vaba liikumine (transport, kaubad )
    • Euroopa võimu säilitamise soos vastukaaluks Ameerikale, NSV Liidule mõni aeg tagasi, vastukaaluks Venemaale

    Läbi ajaloo on tehtud mitmeid ettepanekuid , kuidas Euroopat oleks mõistlik integreerida. Nt Euroopa Ühendriikide loomine. Arvas, et Suurbritannia ja NSVL tuleks välja jätta. Et võtta malli Ameerika Ühendriikidest. Praeguse Euroopa Liidu algataja põhiidee on allutada Saksa, Prantsusmaa ning kõigi teiste asjast huvitatud söe ja terase tootmine ühisele kontrollile . 1950 esitas selle kuulsa deklaratsiooni. See idee leidis pooldamist, võeti vastu Saksa, Itaalia ja teiste riikide poolt. Euroopa Söe-ja Teraseühingu leping kirjutati 1951, jõustus 1952. Edasine samm ikka majanduse vallas, nt aatomienergia vallas. 1957 kirjutati alla Euroopa Aatomiühendusele ja Majandusühendusele. Nimetatakse neid Rooma lepinguteks. Majanduspõhine integratsioon läbi nende ühenduste. Need lepingud jõustusid 1958. Aastal 1965 toimus Euroopa ühenduse organite lõplik ühinemine. Euroopa Majandusühendus saavutas tugevama postitsiooni võrreldes teiste ühendustega, see oli laiahaardelisem. Teised sisaldasid mingeid reguleerivaid lepinguid. Üritati saavutada erinevate projektide kaudu (Euroopa Liir , Poliitiline Liit). Projektid olid mõneti erinevad, sest nähti ette kogu reguleerimisala kaasamist, mõned vaid teatud alade kaasamist. EL loomise idee jõudis järgmise etapini 1992, kus kirjutati alla Maastrichi lepingule. 1993 – Euroopa Liit. Eesti sai liikmseks 2004. See on õigusruumi põhimõttel toimiv asi. Pidev õigusruumi areng. See EL õigusruum sai automaatselt ka meie omaks. Õigus on konvensionaalne asi – EL oli kokku leppinud oma õigustes ilma meiete, me pole osalenud selles kokkuleppes. Seepärast tunneme end tänapäeval ebamugavalt EL normidest (nt banaanikõverus, mida peame jälgima). EL on nagu pikk rong , mugavad vagunid . Meid võeti juurde, aga me ei tunne end nii mugavalt kui teised vagunites sõitjad. Me ei ole osalenud ju selles. Kui palju me siiski oleme võimelised panustama ja kui palju meie soove arvestatakse. Meil on 6 saadikut, Saksamaal nt 10neid kordi rohkem.
  • primaarne ehk esmane – asutamislepingud, protokollid jne
  • sekundaarne ehk teisene – toodavad ja loovad EL institutsioonid
    EL on tänapäeval üsna keeruline, mõneti vastuoluline moodustis. Majanduslikud küsimused on päevakorral, kui järjest rohkem räägitakse ka poliitilisest ühtsusest. Enamikus kohtades läks hääletus läbi, kui kahes kohas mitte. Vaja on täielikku konsensust, seepärast ei läinudki läbi. Euroopa pole selleks veel valmis. Siis on vaja uut mandaati .
    V loeng
    24.09.2013
    Õiguse allikad
  • Õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas
  • Ajalooline koolkond
  • Õiguse allikad Eesti õiguskorras
  • Ülipositiivne (loomu-) õigus
  • Õigustloov akt
  • PS
  • Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa
  • Konstitutsioonilised seadused
  • Seadused; seadlus
  • Määrused
  • KOV määrused
    2. Ajalooline koolkond
    • Vanimaks õigusallikaks on tava. See on täitumine, mis on läbi korduva käitumise harjumuseks muutunud.
    • Kokkulepe on selline, et tuleb nii käituda, nagu tavareegel ette näeb.
    • Kuigi kasutatakse tihti mõistet sugukond , on tegemist ühiskondliku korraga. Lepiti kokku korras, et elu raskustele vastu pidada. Et kord oleks majas , et julgeolek oleks majas.
    • Selline allikas on inimeste teadvuses.
    • Pärandunud eluvormid on need, mis meid saadavad. Need oleme me omaks võtnud läbi aegade.
    • Rooma õiguskultuur on üles ehitanud mandri Euroopa õiguse hiigelhoone.
    • Peale arhailist perioodi leiame õigust kirjapandud kujul – need ongi õigusallikad. Need on koodeksid. Õigusnormide kogumid, suuremad või väiksemad oma mahult. Koodeksid, mis on sündinud ajast aega kodifitseerimise käigus, kujutavad endast mandri Euroopas põhilisi õigusallikaid.
    • Hetkel töötab meie Justiitsministeerium väga suurte koodeksite kallal. Oleme saanud väga head ja tänapäevased õigusallikad. Nt asjaõigusseadus, võlaõigusseadus. Terviklikud süsteemsed koodeksid (keskkonnaõigus). Kõige vähem on tehtud sotsiaalõiguses. Sünnivad õigusallikad. Need sünnivad ka tänapäeval läbi kodifitseerimisprotsessi.
    • Ajalooline koolkond – kui õigusnorme on palju (nt 19.saj), peavad nad leidma endale kõige õigema koha. Kas me oleme valmis generaalseteks kodifikatsioonideks? Kas see norm on ka hea ja õiglase sisuga? Arvatakse, et see oligi tõke kodifitseerimisele. See oli otsene küsimus, kas ollakse ikka kindel, et need normid hakkavad tööle. Tähelepanu tuleb pöörata rahva vaimule . Nõuab ressursse ja aega. 1986 tsiviilkoodeks, jõustus 1. Jaanuar 1900. See ajalooline koolkond peaks meid õpetama ka tänapäeval. Normi ei ole raske luua, on vaja poliitilist otsustust vaid. Iga norm tuleb täita kvaliteetse sisuga.

    3.Kehtiva õiguse allikad ehk õiguskord
    • Normi luues peab alati mõtlema mitte ainult formaalse tee läbimisest, vaid ka sisulisest küljest.
    • Eesti õiguskorda võiks kujutada püramiidina. Püramiidi kohal peaks kõrguma mõte ülipositiivsest või loomuõigusest. Kogu õigus peab olema kantud ürgnormi ideest. See nõuabki loomuõiguse arvestamist. Püramiidi kivid on õigusallikad. Need mis on all, ongi seal all. See, mis on üleval, see ongi üleval. Kividel on oma koht, nii ka õigusallikates, oma kindla koha paneb paika põhiseadus. Põhiseadus on tipus . Põhiseadus ise on allutatud ürgnormile, mis nõuab inimõiguste/loodusõiguste/loomuõiguste arvestamist. Need kivid on kindlast hierarhias . Mida kõrgemal on, seda suurem on tema juriidiline jõud.

    Põhiseadus
    Rahvusvaheline õigus
    Konstitutsioonilised
    seadused EL õigus
    Seadused;seadlus
    Määrused
    Kohaliku omavalitsuse määrused
    • Õigustloov akt – õiguskantsler on oma ametis sõltumatu ametiisik . Õigustloov akt on koht, kust me leiame õigust, see ongi õigusallikas. Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud – õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid.
    • Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista.
    • Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna.
    • Põhiseadus kui tippakt, millest vaatab vastu Eesti õiguskord, tema normid, läbi õigusallikate.
    • Rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahtumatu osa. Teisele positsioonile võib lisada nelja siseriikliku õiguskorda – mingi osa rahvusvahelisest õigusest. Mitte kõik põhimõtted, vaid üldtunnustatud põhimõtted ja normid.
    • Euroopa Liidu õigus ei ole meie siseriikliku õiguse osa, EL on ise loonud endale õiguse.
    • Ainult riigikogu koosseisu häälte enamusega saab muuta ja vastu võtta seadusi – konstitutsioonilised seadused.
    • Riigikogu võtab vastu seadusi.
    • Seadused ja seadlused on võrdse juriidilise jõuga õigusallikad.
    • Meie vabariigi presidendil on dekreedi andmise õigus, kui riigikogu ei saa kokku tulla. Riigikogu peab siis hiljem selle seaduse ikkagi kinnitama.
    • Seadusandja delegeerib valitsusele, mis küsimuses ja mis ulatuses on ta pädev. Seadusandka peab volitama , alles siis saab valitsus toimetada määrusandluse kaudu.
    • Riik saab toimetada ainult õigusallikate alusel. Määruse jaoks peab olema volitus .
    • Õiguskorra püramiid on üles ehitatud hierarhiliselt – see koht tugineb põhiseadusele.

    Õiguse allikad Euroopa Liidu õiguses
  • Esimene sammas: primaarne/sekundaarne
    Asutamislepingud ja nende alusel sündinud: määrus, direktiiv , otsus, soovitus, seisukohavõtt. Oleks olemas keskkonnakaitse , konkurentsivõime, solidaarsus , võrdõiguslikkus meeste ja naiste vahel – hõlmab kaubadus- ja tollipoliitikat. Kõige olulisemad, panevad aluse kogu edasisele tegevusele, räägivad pädevusest ja tegevuses kasutatavatest meetmetest. Määrus on kõige tugevama jõuga õigusakt. Määrus on absoluutselt siduv ja täitmiseks kohustuslik. Direktiiv on nõrgem kui määrus, siduv neile, kellele on suunatud. Kehtiv oma eesmärgi suunas. Riikidel juriidilist vabadust rohkem, kuid ka suuremad probleemid. Otsus on siduv nende suhtes, kellel ta on täielikult adresseeritud . Soovitused ja seisukohavõtud ei ole juriidiliselt siduvad . Nad on liidu poolt vaadatuna ametlikud teadaandmised.
  • Teine sammas:
    otsused ühisstrateegiast (teeb Euroopa ülemkogu, võetakse
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #1 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #2 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #3 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #4 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #5 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #6 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #7 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #8 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #9 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #10 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #11 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #12 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #13 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #14 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #15 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #16 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #17 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #18 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #19 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #20 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #21 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #22 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #23 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #24 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #25 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #26 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #27 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #28 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #29 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #30 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #31 Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud #32
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 197 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ris Õppematerjali autor

    Mõisted

    õiguse entsüklopeedia, õppekorraldus, seminaritöö, seaduste vihik, õigusteadus, boldis, institutio, instructio, seadusetekstidega töötamine, obiter dictum, pretsedendid, õiguskultuur, statuudid, koraan, idžma, islam, rooma õigus, kokkuleppe ulatus, normilooming, juriililine kohustus, eraõigus, avalik õigus, võimu kandja, karistusõigus, õigusvaldkonnad, rahvusvaheline eraõigus, vastastikkuseprintsiip, viitab kokkuleppele, el õigus, euroopa söe, majanduslikud küsimused, ajalooline koolkond, püramiidi kivid, kividel, põhiseadus ise, õigustloov akt, direktiiv, mitteamorfsus, sotsiaalseid norme, terviklikkus, elementide seosed, hierarhilisus, iseseisvus, organiseeritus, eesti riik, õigusnorm, õigusnormi üldtunnused, õigusnormi eritunnused, õigusnorm, igat nähtust, mittetäelikud õigusnormid, otsene viitamine, blanketne esitamisviis, kitsendavad, alternatiivne, tekkelugu, tööjaotuse tekkepõhjused, põhiskeem, riigi käes, riigi tunnused, juba cicero, rahvusvaheline õigus, riigi territoorium, territoorium, riigi suveräänsus, suveräänsus, riik ise, riigivõim, nov 1917, edasine areng, 1932 veebr, õiguskorda, õigusnormide süstematiseerimine, allikate otsisimisel, õigusteaduslikus mõttes, süstematiseerimisel, inkorporeerimine, konstatne kodifitseerimine, õigusnorm, subjektiivne õigus, absoluutsed, relatiivsed, konstitutiivsed, vabadusõigused, juriidiline kohustus, õigussuhte subjektid, õigusvõime, õigusvõime tähenduses, õigusvõime, teovõime saabumine, teovõime, otsuse võimetus, deliktivõime, nt advokatuur, usaldusühing, mittetulundusühing, erinevalt äriühingutest, sihtasutus, loodud nõukogus, juriidiline isik, riikidevaheliste välislepingutega, olemuslikult, juriidiliselt, avalikõiguslikud korporatsioonid, territoriaal, personaal, reaal, liitkorporatsioonid, teatud asjad, arvutiprogramm, dvd, arvutiprogramm, inimese laip, asjade kogum, kinnisasi, eristus, eristamise tähendus, kinnisasi, õiguslikus käibes, vallasasjad, asjade regulatsioonid, kasutamise kvaliteet, korra kujunemiseks, õiguse realiseerimine, õigusrikkumised, lubamatu käitumine, õigushüvede maailm, lepinguvälist vastutust, koosseisulisus, õigusvastasus, kuivõrd õigusvastasus, deliktivõimetus, tsiviilõiguslik delikt, karistusõiguslikud deliktid, süütegu, koosseisupärasus, õigusvastasus, õigusvastatus, hädaseisund, kohustuste kollisioon, juriidiline isik, keelueksimus, otsustus, õiguse rakendamist, subsumeerimine, subsumeerimine, õiguse rakendamine, printiibikeskne mõtlemine, faktiküsimus, tegelikkuses juhtunu, lünga ületamine, normide vahel, austus, kohtupraktika, õiguse printsiibid, õigusnorm ise, printiip, õigusnormi analüüs, normatiivne tõlgendamine, sõnadel, keeleline väljend, semantiline ebamäärasus, mingi pidepunkt, mitmetähenudslikkuse olukord, ulatustest, lünk, ehtsad lüngad, väärtuslüngad, õiguse rakendajal, näivad lüngad, õiguse printsiibid, seaduse analoogia, kohtute tegevuses, argumenteerimine, õigusteaduse üleanne, aastakümnetel, kirjeldavat osa, resolutiivosa, õiguse rakendusakt, õiguse rakendusakt

    Sisukord

    • Õiguse entsüklopeedia
    • I loeng
    • Entsüklopeedia
    • Normatiivne reguleerimine
    • Tavanormid
    • Moraalinormid
    • Religiooninormid
    • Korporatiivsed normid
    • Õigusnormid
    • Ainekava
    • Õiguse entsüklopeedia teemad
    • Boldis
    • II loeng
    • Institutio
    • Instructio
    • Maailma õiguskultuurid
    • Common law
    • Islami õigus
    • Aafrika konstitutsioon“
    • Mandri-euroopalik (seadusõigus)
    • III loeng
    • Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste
    • Õiguse eelajalugu e arhailine õigus
    • Õiguse idee
    • Õiguse tänapäevane mõiste
    • IV loeng
    • Objektiivse ehk positiivse õiguse ja ülipositiivse õiguse vahekord
    • Õiguse valdkonnad
    • Eraõigus
    • Avalik õigus
    • Karistusõigus
    • ERAÕIGUS
    • AVALIK ÕIGUS
    • Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus
    • Rahvusvaheline õigus
    • Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid
    • Riikide võrdsus, suveräänsus
    • Teise riigi sise- ja välisasjadesse mittesekkumise printsiip
    • Vastastikkuseprintsiip
    • Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld
    • Tülide rahumeelse lahendamise printsiip
    • Inimõiguste austamine
    • RÕ esmased allikad
    • Sekundaarsed allikad
    • EL õigus
    • Läbi ajaloo on integratsiooni kui protsessi põhjendatud järgmiste põhimomentidega
    • V loeng
    • Õiguse allikad
    • Ajalooline koolkond
    • Kehtiva õiguse allikad ehk õiguskord
    • Õiguse allikad Euroopa Liidu õiguses
    • Esimene sammas: primaarne/sekundaarne
    • Otsus
    • Teine sammas
    • Kolmas sammas
    • Õigusnorm
    • Hierarhilisus
    • Iseseisvus
    • Organiseeritus
    • Õigusnormi üldtunnused
    • Üldisus
    • Üldkohustuslikkus
    • Formaalne määratletus
    • Õigusnormi eritunnused
    • Loomine riigi poolt
    • Lõppastmes garanteerimine riigi poolt
    • Õigusnormi loogiline strukuur ja õigusnormiettekirjutuse struktuur
    • Loogika
    • Hüpotees
    • Dispositsioon
    • Sanktsioon
    • Ettekirjutus
    • A / hüpotees ja dispositsioon
    • B / hüpotees ja sanktsioon
    • Juriidiline fakt
    • Juriidiliste faktide liigid
    • Sündmused ja teod / alus: seotus teadvuse ja tahtega
    • Õigustmoodustavad, õigustmuutvad, õigustlõpetavad / alus: õigusliku tagajärje iseloom
    • Täielikud ja mittetäielikud õigusnormid
    • Mittetäielikud õigusnormid
    • Seletavad
    • Viitavad
    • Kitsendavad
    • Õigusnormi struktuuriosade liigid
    • TEKKIMINE
    • Metslus, barbaasus, tsivilisatsioon
    • TERRITORIAALROLL
    • Õigusriik versus totalitaarriik
    • RIIKLIKU TEGEVUSE ULATUS
    • Parempoolsed
    • RIIGI TUNNUSED
    • Riigi rahvast
    • Riigi territoorium
    • Riigi suveräänsus
    • ÕIGUSRIIK
    • Olemus
    • Formaalsed tunnused
    • Materiaalsed tunnused
    • EESTI KUI ÕIGUSRIIK
    • ÕIGUSKORRA STRUKTUUR JA SÜSTEEM
    • Õiguskorra süstematiseerimine: kodifitseerimisest õiguse ümberkujundamiseni
    • Kodifitseerimise traditsioon
    • Õiguse allikate arvestus
    • Inkorporeerimine
    • Konsolideerimine
    • Kodifitseerimine
    • Prantsuse doktriin“
    • Reformaatorlik kodifitseerimine
    • Konstatne kodifitseerimine
    • Kompilatsioon
    • Õiguse ümberkujundamine
    • ÕIGUSSUHE
    • Subjektiivne õigus
    • Absoluutsed
    • Relatiivsed
    • Konstitutiivsed ehk õigustmoodustavad
    • Huvi avalikust elust osavõtuks
    • Huvi ühisolemisele
    • Vabadusõigused
    • Juriidiline kohustus
    • Õigussuhte subjektid
    • Juriidiline isik
    • ÕIGUSE OBJEKT
    • Esemeks
    • Kinnisasi
    • ÕIGUSE REALISEERIMINE
    • Õiguse realiseerimine
    • Vahetu
    • Vahendatud vorm ehk õiguse rakendamine
    • ÕIGUSRIKKUMISED EHK DELIKTID
    • Õigusrikkumise ehk delikti üldised tunnused
    • Õigusrikkumiste põhiliigid
    • TSIVIILÕIGUSLIKUD DELIKTID
    • Tsiviildelikti kolmeastmeline deliktistruktuur
    • Koosseisulisus
    • Õigusvastasus
    • Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui
    • Süü
    • Kaudne tahtlus
    • KARISTUSÕIGUSLIKUD DELIKTID
    • Kuriteod
    • Süütegu
    • Väärtegu
    • KarS kolmeastmeline deliktistruktuur
    • Koosseisupärasus
    • Õigusvastasus
    • Õigusvastasust välistavad asjaolud (leiame karistusseadustikust)
    • Hädakaitse
    • Hädaseisund
    • Kohustuste kollisioon
    • Eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus
    • Süü
    • Süüd välistavad asjaolud
    • Süü puudumine ettevaatamatuse juhul
    • Keelueksimus
    • Loobumine süüteo katsest
    • Seminar kell 12.45 järgmine nädal!
    • Reedel, 6.detsember kell 10 ruumis 203
    • Esmaspäev, 9.detsember kell 16
    • Järelevastamisajad: 13.detsember kell 10.15, 17.detsember kell 10.15 ja 12.15
    • ÕIGUSE REALISEERIMISE VAHENDATUD VIIS
    • ÕIGUSE RAKENDAMINE
    • Õiguse rakendamise printsiibid
    • Seaduslikkus
    • Õiglus
    • Otstarbekohasus
    • Põhjendatus
    • ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID
    • Faktiküsimuse lahendamine
    • Õigusnormi valik ja analüüs
    • TÕLGENDAMISE OLEMUS
    • Tõlgendusargumentide kataloog
    • Klassikalised tõlgendamisviisid: (Savigny)
    • Literaalsed (filoloogiline, keeleline, grammatline, lingvistiline)
    • Süstemaatilised (süstemaatilis-loogiline)
    • Teleoloogilised (objektiiv-teleoloogiline)
    • Ajaloolised (subjektiiv-teleoloogiline)
    • Kohtupraktika
    • Rahvusvaheline ja Euroopa õigus
    • Õiguse printsiibid
    • Tõlgendamise tänapäevade metoodika
    • Normilooja kavatsus
    • Normiformulatsiooni tähendus
    • Ettekirjutuse otstarve
    • Normiteksti lugeja arusaam
    • Savigny
    • Savigny kvart“
    • Grammatiline
    • Loogiline
    • Ajalooline
    • Süstemaatiline
    • Õigusnormi struktueerimine tema juriidilise tähenduse alusel
    • Strutueerimine läbi ulatuse, tõlgendamise mahu järgi
    • TÄNAPÄEVANE ÕIGUSE TÕLGENDAMINE (A.Aarnio järgi)
    • TÕLGENDAMINE LÄBI KEELE
    • Ebatäpsus
    • VIIMANE LOENG ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS
    • Lüngad võivad olla
    • Analoogia liigitub
    • Seaduse analoogia ehk üksikanaloogia
    • Õiguse analoogia
    • Argumenteerimine
    • Õigusteaduse üleanne
    • Doktriinid
    • Kirjeldavat osa
    • Resolutiivosa
    • Ratsionaalse juriidilise põhjendamise mudel
    • See vastab korrektsuse nõudele
    • Seaduslikkuse nõue
    • Informatiivsuse nõue
    • Täpsuse nõue
    • Mittelojaalsed
    • Initsiatiiv
    • Konsentratsioon
    • Teatud väljendite kasutamine
    • Komplimendid ja tänu avaldus
    • Venitamine, kordamine
    • Viimane sõna

    Teemad

    • Obiter dictum
    • Ratio decidendi
    • ius distributiva
    • Ajalooline koolkond
    • tava
    • koodeksid
    • Kehtiva õiguse allikad ehk õiguskord
    • püramiidina
    • õigustloovad aktid
    • konstitutsioonilised
    • seadused
    • Määrus
    • Direktiiv
    • seisukohavõtud
    • Teine sammas
    • otsused ühisstrateegiast
    • ühismeetmed
    • Kolmas sammas
    • ühised seisukohad, raam- ja muud otsused, konvensioonid
    • rahvusvahelisi lepinguid
    • mitteamorfsus ja terviklikkus
    • regulatsioon
    • tööjaotuse
    • riik
    • territoriaalriigid
    • Seadusriik
    • haldusriigiks
    • sotsiaalriigi
    • mudel
    • liberaalse riigi mudel
    • Vasakpoolsed
    • multinatsionaalsed ehk mitmerahvuselised
    • Riigi rahvas – see ei ole mitte igasugune
    • suurinimeste ühendus. See on suurinimeste ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva
    • õiguskorra vastu.“
    • scriptum
    • eelkonstitutsioonilised aktid
    • päästekomitee, kes kuulutas 24.veebr 1918 Eesti Vabariigi
    • iseseisvuse
    • Kodifitseerimise traditsioon
    • Prantsuse doktriin“
    • faktiline sisu
    • juriidiline sisu
    • Huvid
    • füüsiline isik
    • a. eraõiguslik juriidiline isik
    • b. avalikõiguslik juriidiline isik
    • vallasasi
    • Asendatav asi
    • Äratarvitatav asi
    • vahetuks ja vahendatuks
    • õiguse täitmise, õiguse järgimise
    • delicta privata)
    • Lepinguvälist vastutust
    • Lepinguline vastutus
    • Conditio sine qua non
    • Otsene tahtlus
    • delicta publica)
    • expressis verbis
    • Õigusvastasust välistavad asjaolud (leiame karistusseadustikust)
    • Süüd välistavad asjaolud
    • common law
    • Semantiline ebamäärasus
    • Lüngad võivad olla
    • ehtsad lüngad
    • väärtuslüngad
    • näivad lüngad
    • analoogia
    • Analoogia liigitub
    • Doktriinid
    • rakendusakti
    • IUS EST ARS BONI ET AEQUI

    Kommentaarid (1)

    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: oli abiks :)
    15:10 27-11-2018


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    40
    docx
    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
    125
    pdf
    Konspekt 2
    94
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksam
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    105
    doc
    Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
    26
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !