TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus
Kristel Kaseleht
ÜLETUNNITÖÖ TASU JA HAIGUSHÜVITISE ARVESTAMINE Lõputöö
Juhendaja : Monika Nikitina -Kalamäe
Tallinn 2010 SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1.2 Hüvitised, hüved...........................................................................................................16 1.2.1 Ajutise töövõimetuse hüvitis ehk haigushüvitis...................................................18 1.2.2 Haigushüvitise kajastamine raamatupidamisarvestuses.......................................20
2. ÜLETUNNITÖÖ TASUSTAMISE ERIJUHT .....................................................................22 2.1 Summeeritud tööajaarvestus ja selle korral ületundide tekkimine................................22 2.2 Ületunnitöö hüvitamine rahas.......................................................................................23 2.3 Tunnitasu leidmise meetodid kuutasu puhul.................................................................24 2.3.1 Esimene võimalus tunnitasu leidmiseks...............................................................26 2.3.2 Teine võimalus tunnitasu leidmiseks....................................................................27
3. HAIGUSHÜVITISE AVUTAMINE.....................................................................................31 3.1 Võimalused haigushüvitise arvutamiseks.....................................................................31 3.1.1 Variant 1. Üldkord ...............................................................................................32 3.1.2 Variant 2. Keskmise tööpäevatasu arvutamine ....................................................33 3.1.3 Variant 3. Puhkusetasu arvestamise kord .............................................................34 3.1.4 Variant 4. Sotsiaalministeeriumi välja pakutud arvutusmeetod ...........................35 3.2 Võrdlus ja analüüs.........................................................................................................36 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................40 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................................................44 Lisa 1 Tabel 3.......................................................................................................................46 Lisa 2 Eesti Ametiühingute keskliidu vastus.......................................................................47 Lisa 3 Autori koostatud selgitustaotlus ................................................................................49 Lisa 4 Sotsiaalministeeriumi vastus.....................................................................................50 SISSEJUHATUS
2009. a 1. juulil jõustus Eesti Vabariigis töölepingu seadus, mis muutis kehtetuks paljud seni kehtinud seadused ning tõi endaga kaasa hulgaliselt olulisi muudatusi tööaja ja erinevate tasude
arvestuses. Koos töölepingu seadusega muudeti ka paljusid teisi seadusi, mis suuremal või
vähemal määral on seotud töösuhetega. Väga olulise muutuse võrra täienes ka töötervishoiu ja
tööohutus seadus. Käesolevas töös keskendutakse kahele suurele muutusele, mis ülalnimetatud
seaduste muudatused endaga kaasa tõi.
Käesoleva töö autor töötab osaühingus Kinnisvarateenindus, mille põhitegevusalaks on koristus -
ja heakorra teenuse osutamine. Teenust osutatakse üle Eesti erinevatele klientidele, kelle hulgas
on nii riigi- kui eraettevõtteid. Seoses sellega omab firma väga erineva töökorraldusega objekte,
mille tõttu on ka palga ja tööajaarvestus objektide lõikes väga erinev. Ühel objektidest peetakse
ka summeeritud tööajaarvestust, kus tekkis vajadus ka ületundide eest tasu maksmiseks. Sellest
lähtuvalt saigi töö autor ajendi teemat lähemalt uurida, ning välja selgitada, kuidas on õige antud
olukorras käituda. Nii saigi käesoleva töö üheks eesmärgiks leida OÜ Kinnisvarateenindus jaoks sobivaim seaduslik meetod summeeritud tööajaarvestuse korral ületunnitasu arvutamiseks, kui
tegemist on kuutöötasuga.
Lähemalt käsitletaksegi käesolevas töös summeeritud tööaja arvestust . Kajastatakse lähemalt,
mis on summeeritud tööajaarvestus, millal ja kuidas tekkivad antud tööajaarvestuse korral
ületöötunnid ja mis peamine, kuidas tekkinud ületunde hüvitada töötajale. Kuna summeeritud
tööajaarvestuse rakendamine on pigem erand kui reegel, siis veel erandlikum on antud arvestuse
korral ületundide tekkimine ja nende hüvitamine rahas. Kuna seadus on äsja jõustunud ja
tegemist on ühe erandliku ja keeruka olukorraga, ei ole seadusandja suutnud näha ette kõiki
üleskerkivaid nüansse ja üksikasju, samas aga peavad raamatupidajad antud olukorras hakkama
saama ilma töötaja ja tööandja huve kahjustamata. Antud probleemide käsitlemisel on vaadeldud
ja kirjeldatud reaalset olukorda, mis kerkis üles OÜ-s Kinnisvarateenindus ja lisaks asjatundjate
arvamusele tuuakse välja ka töötajate seisukoht antud teemal.
Lisaks ületunnitöö tasustamisele keskendutakse käesolevast töös ka täiesti uuele ja Eesti
3 Vabariigis esmakordselt tööandjale kehtima hakanud kohustusele, ajutise töövõimetuse
hüvitamisele (edaspidi ka haigushüvitis). Töö käsitleb endas haigushüvitise olemust, selle rakendamise vajadust ja kasutatavaid dokumente. Erilist rõhku pööratakse töös erinevatele
eurot kuus. Kõik töösuhtest tulenevad väljamaksed tehakse palgapäeval, mis on 5.kuupäev. Lisaks on teada, et töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga (2%) ning eistanud tulumaksuvaba avalduse tööandjale lubatud määras. Töötaja kasutas põhipuhkust 9.07-21.07.201X (k.a) Töötaja oli haige perioodil 18.10-24.10.201X (k.a) VASTUSED: 1. Mis summas arvestati töötajale töötasu ja mis summas põhipuhkuse tasu juuli kuu eest? Juuli kuus tööpäevi 23, millest töötas 14 ja puhkas 9 Fikseeritud tasu puhul: 740 : 23 = 32,17391.. Töötasu: 32,17391 x 14 = 450,43 eurot Puhkusetasu: 32,17391 x 9 = 289,57 eurot Keskmise tasu alusel: Arvestusperiood jaanuar-juuni Kalendripäevad, pühad välja Jaanuar 740 30
päevatasu, kui töötasu on olnud eelneva kuue kalendrikuu jooksul muutumatu suurusega. Sellisel juhul maksab tööandja töötajale töölepingus kokkulepitud töötasu. Teine muudatus vähendab tööandja ebamõistlikku halduskoormust. Selle järgi ei näe määrus enam ette keskmise töötasu ümberarvestamise kohustust, st kui keskmine töötasu on välja makstud, siis hiljem seda enam ümber arvutada ei tule. Millal tekib keskmise töötasu maksmise vajadus? Keskmise tööpäeva tasu arvestatakse siis, kui hüvitist makstakse tööpäevade eest -- näiteks töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel või kui töötaja oli tööalasel koolitusel. Millal võib kasutada kokkulepitud töötasu maksmise võimalust keskmise töötasu maksmise asemel? Eelnõu § 1 punkt 3 lisab määrusesse kokkulepitud töötasu maksmise võimaluse keskmise töötasu maksmise asemel. Kui töötajale maksti keskmise töötasu arvutamise
Töötasu arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Töötasu arvestuse regulatsioon 3 Dokumentatsioon 4 Töötasu arvestamine 5 Deklareerimine 6 Puhkuse arvestuse üldine korraldus 7 Puhkusetasu arvestus 8 Finantsarvestuses puhkusetasu kajastamine 9 Inventeerimine 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead palga maksmise korda; ·tead palgast tehtavaid kinnipidamisi; ·tead palga arvestamisel kasutatavaid algdokumente; ·oskad arvestada bruto töötasust netotöötasu; ·oskad koostada töötasu arvestusega seotud lausendeid; ·tead puhkuse erinevaid liike; ·oskad arvestada puhkusetasu;
Tööohutusalase töö korraldamisel tuleb lähtuda Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töölepingu seadus (väljavõtted seadusest) Uus töölepingu seadus hakkas kehtima alates 01. juuli 2009.a. Teksti sinisega märgitud osa ei ole seadusest, vaid selgitab paremini lahti seadust. §1.Töölepingu mõiste (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses 2 käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks eristavad töölepingut teistest teenuse osutamise lepingutest järgnevad iseloomulikud jooned: • tööd tehakse isiklikult;
Tööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus
kehtestatud töötasu alammääraga, mis on 355 eurot kuus See nõue ei kehti juhatuse liikmele, pensionärile, alaealisele, õpilasele, endisele töötule, osalise tööajaga töötavale alla kolmeaastase lapse emale ja kolme või enama alaealise lapse vanemale; tööleasumise ja töölt lahkumise kuul arvestatakse minimaalne sotsiaalmaks proportsionaalselt töötatud ajaga. Haigushüvitis. Sotsiaalmaks. Tsd Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12І (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) Aeg Töövõimetuse 1-3 kalendripäeva eest töötajale haigushüvitist ei maksta, 4-8 kalendripäeva eest maksab haigushüvitist tööandja, alates 9.kalendripäevast maksab haigushüvitist haigekassa Hüvitise suurus Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse sarnaselt puhkusetasu arvutamisega, see tähendab eelneva 6 kuu
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2
regulatsiooni puhul on seadusandja püüdnud leida mõlemaid pooli rahuldava lahenduse, eeldades seejuures lepingupoolte head tahet ja mõistlikku suhtumist. 3 1. TÖÖLEPING Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma. Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest. Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna
Kõik kommentaarid