Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine ...
võrrelda. Variatiivsuse mõõtmine e karakteristikud: - ulatus ehk haare (range) - suurima ja väikseima väärtuse vahe - dispersioon (dispersioon on tulemuste hälvete ruutude keskmine) (variance); - standardhälve (ruutjuur dispersioonist) (standard deviation) HAJUVUS e DISPERSIOON - Mingi arvuliselt väljendatud tunnuse hajuvus kirjeldab seda, kui suurel määral selle üksikud väärtused hälbivad keskmisest väärtusest. Tulemuste hälvete ruutude keskmine. z-skoor - näitab standardhälbe ühikutes, kui kaugel on antud isiku tulemus grupi keskmisest. (Individuaalse skoori hälve grupi keskmisest skoorist jagatud grupi standardhälbega). Varieerub vahemikus -3z kuni +3z. Kovariatsioon - kovariatsioon näitab kahe muutuja koosmuutust: kas ühe muutuja kasvuga teine muutuja kasvab või kahaneb (nt kas pikkusest sõltub kehakaal). Oluline on see, et kahe tunnuse väärtused peavad olema paarides. Kovariatsiooni
Luu mineraalse tiheduse määramine on oluline, sest see aitab diagnoosida osteoporoosi enne luumurdude teket. Luutihedust on võimalik mõõta ka randmepiirkonna densitomeetriga ja ultrahelil põhineva luutiheduse mõõtmise aparaadiga. Ultraheli aparaadi tulemuste alusel ei saa osteoporoosi diagnoosida ega ravi määrata. Luutiheduse uuring on ohutu ja valutu. Tulemused esitatakse kõrvalekaldena e. standarddeviatsioonina (SD), mida väljendatakse Z- ja T-skoorina. Z-skoor on uuritava tulemus võrreldes samaealiste ja samast soost inimeste luutihedusega. T-skoor on uuritava tulemus võrrelduna noorte tervete täiskasvanute luude maksimaalse tihedusega. Osteoporoosi diagnoosimise kriteeriumiks on T-skoor alates -2,5 SD, mõõdetuna selgroo nimmeosast või reieluukaela piirkonnast. Ennetamine: Osteoporoosi ennetamine algab optimaalse luu kasvu ja arengu tagamisega noores eas. Eesmärgiks on saavutada luude maksimaalne tippmass. Lapse- ja noorukieas tuleks
Varad X3 = Ärikasum Varad X4 = Omakapital Kogu võlgnevus Puhaskäibekapital = Käibevara lühiajalised kohustused 2007 aasta : X1 = 95 597 000 116 239 000 = - 0,1 196 590 000 X2 = 19 081 000 = 0, 10 196 590 000 X3 = 17 347 000 = 0, 09 196 590 000 X4 = 38 594 000 = 0,2 157 996 000 40 Z-skoor = 6, 56 x (-0,1) + 3, 26 x 0,10 + 6, 72 x 0, 09 + 1, 05 x 0,2 = -0, 66 + 0,33 + 0,60 + 0,21 = 0,48 2008 : X1 = 95 930 000 122 551 000 = - 0, 12 215 412 000 X2 = 25 368 000 = 0, 12 215 412 000 X3 = 20 863 000 = 0,10 215 412 000 X4 = 47 515 000 = 0,28 167 897 000 Z-skoor = 6, 56 x (-0,12) + 3, 26 x 0,12 + 6, 72 x 0,10 + 1, 05 x 0,28 = -0,79 + 0,39 + 0,67 + 0,29 = 0,56 2009 :
Bioinformaatika ülesanded Järjestuste võrdlemine, otsingud andmebaasidest (BLAST, FASTA, SW). 1. BLAST programmide kasutamine tundmatu valgujärjestuse identifitseerimiseks või sarnaste valgujärjestuste leidmiseks (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/BLAST/). Programmide kasutamisel tutvuda tutorialite ja juhenditega!!! (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Education/BLASTinfo/information3.html). a. Otsida sarnaseid järjestusi antud valgujärjestusele. Valida sobiv programm vastavalt NCBI juhendile valgujärjestuse võrdlemiseks valgujärjestuste seast. Valida otsimiseks Refseq andmebaas, sooritada otsing, tulemuste formaat 500 joondamise jaoks. GTESPLLTDPSTPNFFWLAWQARDFMSKKYGQPVPDRAVSLAINSRTGRTQNHFHIHISCIRPDVRKQLDNNLAN ISSRWLPLPGGLRGHEYLARRVTESELVQRSPFMMLAEEVPEAREHMGRYGLAMVRQSDNSFVLLATQRNLLTLN RASAEEIQDHQCEILRMRHPLVMGNWKLNGSRHMVHELVSNLRKELAGVAGCAVAIAPPEM...
NWC RE EBIT E S
Bk = 1,2 + 1,4 + 3,3 + 0 ,6 m.v + 0 ,999
TA TA TA TL TA
EBIT - intresside ja maksueelne kasum Eb.v omakapitali rp.väärtus
TA koguvara z - krediidihinne <2,7
Em.v omakapitali turuväärtus Z - Z-skoor <1,1
Db.v võla rp.väärtus Bk - pankrotikoefits. <1,81
RE säilitatud tulu 1,81
Kohustused: 6 206 039 kr Jaotamata kasum 2 976 613 kr Omakapital: 2 445 931 kr Ärikasum: -661 390 kr X1= = 0,25 X2= X3 X4= Hoolimata sellest, et 2009 aastal oli XxxOÜ-l ärikasum negatiivne, ei ohusta teda pankrot kuna ettevõttel on piisavalt reserve, et katta kahjum ja Altman'i valemi järgi on näitaja 2,6 piir hea ja ebastabiilse finantsolukorra vahel. 2010. aasta z-skoor on 4,9, mis näitab, et ettevõtet pankrot ei ohusta. 25 10 HINNANG ETTEVÕTTE TÖÖLE JA ETTEPANEKUD MAJANDUSSEISU EFFEKTIIVSEMAKS MUUTMISEL Ettevõtte majandusliku analüüsimise käigus, mille baasandmed olid aastate vahemikus 2007-2010, sai teada ettevõtte finantsnäitajaid, mis tõestavad, et osaühing Xxxon rahuldaval järjel.
A 0,51 0,05 -0,03 B 0,48 0,24 0,18 C 0,13 0,07 0,25 D 0,29 0,09 0,08 E 3,07 1,36 1,76 Z-skoor 4,47 1,80 2,23 Allikas: ASi Even majandusaastaaruanded 2003-2005; autori arvutused. Tabeli 2 põhjal järeldatakse, et uuritaval ettevõttel oli parim seis aastal 2003, kui Zskoor oli koguni 4,47 suurem kui nõutud 2,99. Pankrotistumise tõenäosus oli väga suur 2004. aastal, kui vastav näitaja oli 1,80, kuna alla 1,81 on juba kriitiline piir. 2004. aastal investeeriti büroo-ja tootmishoone ehitusse 7,2 miljonit krooni
Näitab, kui hästi keskmine esindab mõõdetud andmeid. Muutjal on keskmine väärtus ja iga juhtum on sellest teatud kaugusel: x1- X̅ Hajuvus on keskmine ruutkaugus, seega standardhälve on nö keskmine kaugus keskmisest: Normaaljaotuse puhul paikneb kõigist mõõtetulemustest 68,27% ±1SD, 95,45% ±2SD ja 99,73% ±3SD kaugusel keskmisest. Kaugus keskmisest (indiv. tulemusest lahutada keskmine) jagatud standardhälbega; z-skoor Iga z-skooriga on seotud teatud tõenäosus, mille järgi on võimalik hinnata selle väärtuse esinemissagedust. Andmeanalüüsimeetodeid välja töötades on kasutatud eeldusi: Kui tunnus on arvuline ja ligilähedane normaaljaotusele, saab sellele rakendada parameetrilist statistikat. Järjestustunnuste või mitte-normaaljaotuslike tunnuste puhul tuleks kasutada mitteparameetrilisi teste. Statistilised momendid
XXX XXX XXX XXX MÄHKMEDERMATIIT, SELLE PÕHJUSED JA ENNETAMINE NING LEEVENDAMISE VÕIMALUSED IMIKUTEL JA VÄIKELASTEL Lõputöö Juhendaja: XXX XXX 2017 Käesoleva lõputöö on koostanud autorid iseseisvalt. Kõik töös kasutatud kirjandusallikatest pärinevad andmed on nõuetekohaselt viidatud. Lõputöö autorite allkirjad: ................................... ................................... Kuupäev:"......"..........................2017 a. Otsus kaitsmisele lubamise kohta .................................................................................................................................................. ........................................................................
põhivara jm investeeringute muugiga. Kokkuvõtvalt võib vaita, et variandid 1 ja 3 iseloomustavad jõudsalt kasvavaid ja arenevaid ettevõtteid, mis toovad sisse raha. Variandid 2, 6, 7, 8 tulevad esile spetsiifiliste ettevõtete ja reorganiseerimise puhul. Variandid 4 ja 5 on kullaltki ebatavalised ja iseloomustavad haruldast ettevõtet ning on seostud ettevõtete ule võtmisega. 24. Pankroti prognoosimine (Altmani Z skoori järgi) Üks pankroti prognoosimise mudeleid on Altmani Z-skoor. 6,56NWC 3,26 6,72EBIT 1,05E Z= + + + A A A D Altmani Z-skoori hindamiskriteeriumid on jargmised: Kui Z > 2,6 siis ettevõte on finantsiliselt tugev, pankrotti sattumine on vahetõenaoline; 1,1 < Z < 2,6 ei ole võimalik öelda, kas ettevõttel on oht pankrotistuda või mitte; Z < 1,1 ettevõttel on oht pankrotistuda. 25. Suhtarvud, millega on hea kuuluda 1 kv, med, 3 kv (igas 1 nimetada)
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA METATEOORIAD 07.09 Gordon Allport- isiksuse psüh isa OMADUS- Temperament- bioloogiline osa isiksusest METATEOORIA- viis isiksuse mõistmiseks. Postulaatide kogum. Kontrollitav ja peab sobima teadaolevate faktidega, selle raames saab sõnastada spetsiifilisemaid teooriaid. Bioloogiline lähenemine (reduktsionism)- Eysenck, Zuckerman. Ütleb et individuaalsed tulevad bioloogilistest erinevustest ja nt sotsiaalsest õppimisest. Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Teaduse eesmärk taandada keerulist lihtsamale. Isomorfsuse küsimus- kas isiksusejoonte= bioloogilised süsteemid? DNA-> neuroloogia->biokeemia->füsioloogia>tingimine->sots käitumine->omadused Hübriidteooria Kognitiiv- käitumuslik teooria (Mischel, Markus) Kahe protsessi teooria- kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. 2 otsustussüsteemi- kiire ja aeglane Elukäiguteooria- eakohased sostiialsed ootu...
suurendavad mõnevõrra rasedusekatkemise ohtu, kuid samas annavad täpsema tulemuse. 4. Describe the different steps in a standard genome-wide NIPT protocol. NIPT = non-invasive prenatal testing. Uuritakse ema veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNAst. Emalt võetakse vereproov, tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma, eraldatakse rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor. Triin Viltrop 1. Platsenta areng ja ehitus. Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti
Juhtimise alused JUHTIMISE ALUSED: EKSAMIKÜIMUSED 2007 1. Juhtimise ajalugu, areng ja teoreetikud 1.1 Juhtimise definitsioon Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning üheks hästi talitlevaks tervikuks sulatamine, selleks et rakendada organisatsiooni varad, saavutada tema eesmärgid ja rahuldada liikmete vajadused. 1.2 Organisatsiooni definitsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus (era- ja riigiettevõtted, ametlikud ja mitteametlikud asutused). Organisatsiooni on kindel strateegia, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi saavutamiseks. Organisatsioon moodustatakse ideede elluviimiseks või ettevõtmiste ja ülesannete täitmiseks, millega üks inimene ei suuda hakkama saada. 1.3 Meeskonna definitsioon Meeskond on üksteist täiendavate oskustega väiksearvuline inimrühm (3-15 inim...
OÜ Abilis müügikäibe puhasrentaabluse näitajad on lähendatud müügikäibe ärirentaabluste näitajatega, seda võib tuua välja nagu ettevõtte finantsjuhi edu tulemusena. Peaaegu ettevõtte ei kanna intressikulusid. 43 9 PANKROTIKORDAJA Ettevõtte pankrotti sattumise põhjusi on väga erinevaid, kuid kõige sagedamini on selleks juhtimisalane ebakompetentsus. Kas ettevõtte majanduslik seis ( Z-skoor) on hea või ähvardab teda pankrott, on võimalik välja arvutada Altman´i võrrandi abil, mis on koefitsendiga korrutatud suhtarvude summa. kus Kriteeriumid: Z > 2,6 siis firma on edukas; Z = 2,6 kuni 1,1 siis firma seisund on ebastabiilne; Z < 1,1 siis firma pankrott on tõenäone. (14) Joonis 17 OÜ Abilis pankrotikordaja Lähtudes kriteeriumitest mis on ülespool toodud, Joonis 17 näitab, et OÜ Abilis on edukas
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni informatsiooni nii tuttavatelt kui ka interneti vahendusel sellest, et inimesed pole piisavalt motiveeritud ning nad ei ole rahul neile pakutavate võimalustega ( saadud taustainformatsioon ei ole uurimustöö teostamise alustamis...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
annaabi.ee 
