Kärbeste Jumal Lennuk koos Briti kooli õpilastega kukkus troopilise saarele, eeldatavasti lastud maha Teises Maailmasõjas. Ralph üks ellujääjatest ronib Põssaga läbi lennuki varemete ja metsaaluse randa. Pärast lühi tutvustust alustasid nad kahekesi arutelu mida edasi tuleks teha. Ralph oli esimese mulje järgi sõbralik Põssa suhtes,kes on ülekaalus ja kannab suuri prille oma näol. Põssa isiksus tundub olevat paranoiline. Ta kasvas ülesse oma tädi (kelle nimele ta regulaarselt tugineb ,,Minu tädi ütleb, et ...." jne.) ja regulaarselt räägib, kuidas ta oli koolis naeruvääristatud ja kus ta sai endale hüüdnimeks Põssa. See juhtus siis kui Põssa ütles hirmunult : ,,Mind ei huvita, kuidas te mind kutsute nii kaua kui .... see ei ole mida nad tavaliselt
Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisid, kelle juhiks on Jack Merridew. Ralph valitakse pealikuks ja ta tahab ülekõige, et nad päästetaks saarelt. Nad ei olnud alguses kindlad, kas tegemist on saarega
Autor: W.Golding Teose pealkiri: "Kärbeste jumal" Sisu lühikokkuvõte: Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks.
maailmasõjas jõudis.Romaan on algselt mõeldud parodeerima 19.sajandil laialt levinud robinsonaade, eriti aga Robert Michael Ballantyne'i suure populaarsuse võitnud ''Korallsaart'' . Sisukokkuvõte William Goldingu esimene romaan ''Kärbeste Jumal'' räägib inglise poistest, kes on sattunud asustamata saarele lennuõnnetuse läbi, Teise maailmasõja ajal.Saarel on tegelased vanuses alla 12 ja poisid. Teose alguses leidis poiss nimega Ralph laguuni põhjast merekarbi.Teine poiss hüüdnimega Põssa, kes oli merekarbi leidmise ajal Ralphi kõrval, tuli ideele et seda saab puhudes kasutatda teiste poiste kokku kutsumiseks.Seda ideed kasutades Ralph puhubki ja kutsub kokku poisid. Korraldatakse koosolek kus arutatakse ning mõeldakse nende praeguse olukorra üle, kus saarel pole ühtegi täiskasvanut ning nad peavad ise hakkama saama.Merekarbist kujuneb välja märk kes seda hoiab, sellel on õigus rääkida, teised peavad kuulama
KÄRBESTE JUMAL Raamat jutustab poistest, kes sattusid üksikule saarele lennuõnnetuse tõttu. Sündmused juhtuvad II maailmasõja ajal. Saarel ei ole täiskasvanuid ning poistel tuleb oma eluga ise hakkama saada, see aga osutub küllaltki raskeks. Poisid valivad oma juhiks Ralphi, kes peab igasuguseid asju otsustama, kuid Jack on juhi peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks.
1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp.
Lugu püüab näidata inimsoo veres pesitsevat vaenulikkust ja tapjaiha, mis võib teatud äärmuslikes tingimustes ilmneda juba lapsepõlves.Teos algab hetkest, mil poisid on kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida äkitselt ei juhi kogenud ja targad täiskasvanud. Valitakse pealik, kelleks saab "mõistlikkuse kehastus" Ralph. Otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama.Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse Ralph'i eestvõttel saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mis oleks suitsusignaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi prille, keda hüüti tema kohmakuse ja inetu välimus tõttu Põssaks
Kärbeste Jumal William Golding Raamat räägib lennuõnnetuse läbi asustamata saarele sattunud poistest. Alguses olid kõik õnnelikud, kuna ei olnud täiskasvanuid ja et nad saavad teha mida iganes nad tahavad. Nad valisid endale juhi, selleks sai Ralph ,kes puhus merikarpi ja kutsus kõik poisid kokku. Ralph püüdles sealt saarelt pääsemise poole ning ta asus korraldama poiste elu. Ta sai tänu Põssa prillidele tule, mida ta hoidis elu hinna eest. Põssa oli paks, tark ja astma haige poiss ja Ralphi suur sõber. Ralph moodustas kütid, kes olid koori poisid ning kelle juht oli Jack Merridew ning kes pidid poistele süüa muretsema. Tuld pidid valvama kõik aga vahetustega et suits ära ei kustuks. Vaikselt hakkasid tekkima Ralphi ja Jacki vahel lahkhelid, kuna Jack pidas kõige
“Kärbeste Jumal” Lugu räägib sellest, kuidas lennuk pommitati alla ja grupp koolipoisse, kes on päris Inglismaalt, jäävad saarele lõksu. Kuna saarel pole täiskasvanuid, siis on vaja poistel ise hakkama saada. Selle jaoks valiti pealikuks Ralph, kuigi Jackile see ei meeldinud, kuna ta oleks soovinud ise hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega. Lõpuks tekkis olukord, kus Ralphile ja Põssale oli oluline lõke, et pääseda saarelt ning Jackile ja teistele poistele oli tähtsam sigade küttimine. Selle käigus lahknes poiste grupp kaheks. Ralphi grupp, kus oli peale tema veel kolm poissi, ja Jacki suguharu, kus siis olid kõik ülejäänud poisid. Gruppide vahel toimusid pidevalt tülid. Üks kõige suuremaid tülisid oli
Kärbestejumal Willian Golding Teos algab hetkest, mil poisid olid kukkunud lennukiga tundmatule saarele, mis hilisema uurimise käigus osutub asustamata paigaks. Poisid kogunevad ja arutavad, mida edasi teha maailmas, kus pole täiskasvanuid. Pealikuks valitakse Ralph. Ralph leiab maast merekarbi ja teeb seaduse, et kelle käes on merekarp, seda inimest peavad teised kuulama. Ralph eesmärgiks on saarelt pääsemine. Selleks et pääseda tuleb teha mäe otsa tuli. Suure sagina käigus süttis mets põlema ja üks väike poiss jäi kadunuks. Ralph kutsus kokku uue koosoleku ja poisid arutasid, kuidas ööd ara elada ning Ralph pakkus välja onnide ehitamise. Kõik teised olid sellega nõus. Aga siis tekkisid lahkhelid Ralphi ja Jack Merridewi vahel, sest Jack Merridew, kes juhtis ka ühte kampa seal saarel, ihkas ka saada pealikuks
,,Kärbeste Jumal" William Golding Lugu algab, mil lennuk kukub asustamata saarele. Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille. Tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss.
Kärbeste jumal William Golding Raamat ,,Kärbeste jumal" räägib lastest, kes sattusid lennunnetusse ning kuidas nad muutuvad, kui peavad ise ilma täiskasvanuteta hakkama saama. Peategelasteks on Põssa, Ralph ja Jack. Lapsed sattusid lennuõnnetusse ning maandusid asustamatta saarele. Põssa ja Ralph leidsid merikarbi ning kutsusid kõik saarel olevad poisid kokku. Alguses oli kõik hästi, kõik lubasid teha, mis suudavad, valiti pealik, kelleks saab Ralph ja pandi paika reeglid. Koosviibimise ajal võis rääkida ainult see, kelle käes karp oli. Aga ajapikku ilmusid probleemid: laiskus, palavus, ühekülgne toit, hirm jne. Otsustati teha mäe otsa lõke. Kõik olid alguses sellega päri, kõik töötasid selle heaks, aga varsti ei viitsinud keegi enam tuld üleval hoida ja puid juurde tassida. Inimesed, kes olid öösel tule valves, jäid magama ja lõke kustus ära.
Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-aastane linalakne ja kuldpruuni kehaga poiss nigea Ralph. Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist
,,Kärbeste Jumal" William Golding 1. Lühike sisu kokkuvõte- Kamp inglise poisse sattusid lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Poisid valisid endale pealiku ja ta nimi oli Ralph, kes otsustas korraldada koosolekuid ja teha seadusi. Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi
( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade. Ballentyne'i populaarsele ,,Korallsaarele", mis räägib kolmest inglise poisist, kes satuvad asustamata saarele, läbivad optimistlikult ning lahkhelideta kõik raskused ja lõpuks päästetakse, vastandab Golding oma , nii-öelda 20. sajandi allegoorilise ,,Korallsaare".) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike. Ta oli küll ratsionalist ja kõige targem, kuid saarel toimuvast tegelikkusest polnud
( Raamat oli pigem kirjutatud autori enda meeleheaks ning tema romaan mõeldud algselt jäljendama 19. sajandil levinud robinsonaade. Ballentyne'i populaarsele ,,Korallsaarele", mis räägib kolmest inglise poisist, kes satuvad asustamata saarele, läbivad optimistlikult ning lahkhelideta kõik raskused ja lõpuks päästetakse, vastandab Golding oma , nii-öelda 20. sajandi allegoorilise ,,Korallsaare".) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike. Ta oli küll ratsionalist ja kõige targem, kuid saarel toimuvast tegelikkusest polnud
Põssa oli enamus ajast teiste grupist välja jäetud, üksik. Ta oli nö outsider. Põssa sobiks juhiks oma täiskasvanuliku mõtlemise ja intelligentsuse tõttu, kuid tal puuduvad juhiomadused. Põssat ei kuulatud, tal ei olnud teiste üle võimu, puudus populaarsus, nad ei austanud teda kui juhti. Põssa oli tark, ülekaaluline, astma ja prillidega poiss. Ta oli saarel kõige haavatavam, sest tal oli halb füüsiline vorm, astma ning lühinägelikkus. 4. Mille poolest sobiksid juhiks Ralph ja Jack, mille poolest mitte? Millises olukorras vajatakse juhiks Jacki, millises Ralphi? Ralph sobiks juhiks oma tarkuse ja küpse mõtlemise poolest. Teose algul teised ka austasid teda, tal oli nende üle võimu, ta on loomulik liider. Ralph ei sobi juhiks, kuna ta vahel muutus auahneks, noris Põssat, et enda võimu säilitada. Nagu ka Ralph, on Jack loomulik liider. Ta on tugeva iseloomuga, teose lõpu poole oli tal teiste üle täielik kontroll (välja arvatud Ralph ja Põssa),
Noored poisid satuvad lennuõnnetuses üksikule saarele, ilma ühegi täiskasvanuta, peavad noorukid ise hakkama saada. Poisid teevad üksteisega tutvust ning valitakse välja "pealik". Kuna pealikuks kandideerib kaks poissi (Ralph ja Jack) tekib Jackil väike viga Ralphi vastu. Jack on väljas jahtimise pärast. Poisid ostustavad moodustada lõkke suure mäeotsa, et mööda sõitvad lennukid näeksid nende signaali. Tule saamiseks, kasutatakse Põssa prille. Lepiti kokku, et tuli peab koguaeg põlema. Jacki vahetuse ajal, läks Jack osade poistega jahile. Loomulikult oli see neil edukas aga ajal mil, Jack jahil oli, sõitisin lennuk mööda. Tuli oli aga kustunud. Ralph jooksis küll mäetippu aga ei jõudnud siiski õigeks ajaks
Keset sjaaegne evakueerimist, Briti lennuk kukkus peale isoleeritud saar reala seda Vaikse ookeani. Ainult lalpidamisel olnud isikud on meessoost lapsed vanuses alla 13. Kaks poissi, iglane karvane Ralph ja lekaaluline, bespectacled poiss vastumeelselt hdnimega "Piggy" leida merikarp, mille Ralph kasutab sarv tuua kik ellujnud ks ala. Ralph tuseb ks toitjakaotus juhid kohtumisel, nagu ka Jack Merridew liige poistekoor, et silinud krahhi. lalpidamisel valib Ralph nende "pealik", kaotades vaid hli Jacki kolleegid choirboys, kes toetavad nende juht. Ralph kinnitab kaks peamist eesmrki: on lbus ja silitada suitsu signaali, mis viks hoiatada mduvate laevade nende kohalolek saarel. Poisid otsustavad, et merikarp kest leidsid nad kehastab hiskonnas nad loovad saarel, ja kinnitan, et kes iganes omab merikarp, saavad ka seoses suurema rhma. Jack korraldab tema koorile rhm arvesse jahi eest vastutava isiku avastanud toidu allikas; Ralph, Jack, ja poiss nimega Simon kiiresti moodustada troika juhid
Kärbeste Jumal Kokkuvõte Neljast peategelasest (Ralph, Põssa, Jack, Simon) kolm jäävad enam-vähem muutumatuks, aga Ralph läbib vaevalise tee algsest süütusest enda sügavama mõistmiseni. Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid
Ta jõudis järeldusele, et läbi kogu ajaloo on inimkond olnud iseendaga lõputus sõjas. Inimene on asetatud vooruse ja patu vahele balansseerima, ühiskonna puudused taanduvad inimloomuse nõrkusele. Hariduse eesmärgiks peaks olema õpetada inimest mitte üksnes teaduslikke meetodeid kasutama, vaid ennekõike väärtuste vahel vahet tegema. Goldingi inimesekäsitlust on peetud sügavalt pessimistlikuks, aga ise ta eitab seda. Inimene on küll haige, aga ometi heroiline ja ilus nagu Simon romaanis "Kärbeste jumal". Sõjapäevil mõistis Golding, et inimeses on rohkem kurjust, kui seda sotsiaalse survega seletada võiks. Põhiküsimus: miks on inimene halb, mitte aga, miks ta vahetevahel teeb head. Ainus mõju, mille osatähtsust oma loomingus ta on rõhutanud, on antiikkirjandus. Kriitikud on püüdnud osundada ühisjoontele Freudiga, Goldinga aga eitab nii seda kui ka eksistentsialistide mõju. 1954. avaldab Golding oma esimese romaani "Kärbeste jumal" ja saab üleöö
Ralph Kui ta ja teised saabuma saarel, Ralph muutub kiiresti peatoimetaja grupp, mitte mni karm, vljendunud vi fsiline tegevus, kuid olles valitud. Ralph on kirjeldatud kui "otsesus telist juhtimist". Ralph esimene suur otsus, et nad on "sai otsustada, kas see on saar". Prast Ralph, Jack, ja Simon avastavad, et nad on testi "asustamata saarel", Ralph nitab, et tulekahju plema, sest "kui laev juab saare lhedal nad ei pruugi mrgata meid". Kuid lpus raamat ta unustab esialgne phjus silitada tulekahju. See on tpiline kurnav mju korruptsiooni isegi targemaid meeles. Ralph vib tunduda thendab hsti, kuid sageli tema kinnisidee on populaarne vidab teda ja ta on prdunud kiusamine Piggy taastada oma vimu. Ikka, keset kiki saare kaos, tuleb mrkida, et Ralph on kalduvus olla viisakas ja loogiline pingelisemaid hetki, niteks siis,
William Golding esitleb seda romaani kui traagilist paroodiat laste seiklusjuttudest, illustreerides inimlaste sisemist kurjust. Ta jutustab lugejatele kronoloogilises järjestuses sündmusi, mis juhtuvad noorte poistega peale lennuõnnetust üksikul saarel. Keset II Maailma sõda leiavad inglise poisid ennast täiskasvanute järelvalveta troopiliselt saarelt. Neil tuleb ise hakkama saada. Nad valivad endale juhiks Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad vägivalda ja kurjust seiklusliku jahi tõttu. Õeluse ja tsivilisatsiooni mõjud teravdavad poiste hirmu müstilisel saarel. Poisid
poisid sattusid. · Saare keskel asus mägi · Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi ennast kuulama panna · Jack on vaenulik, vägivaldne ja hea küttija. Juba alguses ilmneb asju, mis põhjustavad hiljem poiste seas tüli. Mis need on? · Ralph ja Põssa tahtsid kõikide päästmisele kaasa aidata mäe otsa tuld tehes. Jack aga tahtis ainult küttida ja mängita, pannes kogu lootuse suurtele, kes neid otsisid Tooge välja need sündmused, mis
Raamatus "Kärbeste jumal" ongi autor pannud kaheteist aastased poisid ekstreemse olukorda kus nad on eraldatud ühiskonnast ja neil ei ole nõu ega abi küsida ühegi täiskasvanu käest. Algul saavad kõik mõistlikult läbi, koostatakse reeglid ja proovitakse mõelda, kuidas saada ära tundmatult saarelt, millele nad sattunud on. Mida päev edasi, seda rohkem hakkab kehtima reegel, kes tugevam, see elab. Võttes olukorda kui mängu ja lusti, tormati valima juhti, kelleks sai juhuse tõttu Ralph. Teisest kanditaadist Jackist eristas teda kena välimus ja salapärane rahu, mida temast õhkus. Ralph proovis olukorda analüüsida ja otsuseid teha alles pärast järele mõtlemist, milles Põssa teda abistas. Ralphi esimene eesmärk oli hoida tuld, lootes saarelt pääsemisele. Ta proovis säilitada inimlikkust ja hoolitseda kõigi eest. Ajapikku koondus võim aga Jacki kätte, kellel oli elu jaoks vajalikku, nagu toitu ja oskas ka jahtida ja ära kasutada kärbeste jumalat
Krbeste jumala ksimused Tasuta Ksimused: Kirjeldage sndmuse toimumise kohta - paradiisisaart,kuhu poisid satuvad. Millist juhtiatpi esindab Ralph, millist Jack? Iseloomustage neid. Millises olukorras vajatakse juhiks Ralphi, millises Jacki? Millist inimtpi esindab Pssa? Kirjeldage teda. Kas Pssa sobib juhiks? Milline on tema saatus? Miks see niisuguseks kujuneb? Millist inimtpi esindab Simon? Milline oli tema saatus? Mis thendus on merekarbil? Millal kasutavad poisid maske? Mille smbol oli teoses tuli? Seleta lhemalt. Mida smboliseerib teose krbeste jumal, kuidas mjutas poiste elu, kes ta tegelikult oli? Mil viisil avab "Krbeste jumal" kurjuse olemust? Kuidas on vimalik kurjust vita? Vastused Seal saarel on kngas, kuhu nad tegid lkke et keegi neks suitsu ja tuleks neid pstma. Veel on seal ks tiik, kus poisid said ujumas kia, veel on
Kärbeste jumal William Golding Sir William Gerald Golding · Sündinud 19.september 1911-19. juuni 1993. · Ta oli inglise kirjanik · Goldingi kuulsamad teosed on:"Kärbeste Jumal" · "Vaba langemine" · "Torn" · "Mereristsed" · "Pärijad; Merehädaline Martin" · "Tuulevaikus" · "Tuli laevas" Peategelased · Ralph · Jack · Üks kambajuhtidest. · Teine kambajuht. Tema oli siis heade Pahade poiste oma. poiste kamba juht. Tahtis kõike Rahulik ei torma kohe vägivallaga kakklusesse ja mõtleb lahendada. Ei ennem kui midagi mõelnud pikalt kui teeb. midagi otsustas. Kolm probleemi · Saarel pääsemine · Jacki kamp tappis Ralphi kamba poisse. · Signaaltule põlemas hoidmine. Sisu kokkuvõte
KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
42 ta ütles et kui tule sisse panna rohelisi lehti siis tekib rohkem suitsu ja nii on saart kaugemale näha. 43 ta pakkus välja et võib teha kella kui panna püsti tokk ning päikse tõttu tekkiv vari näitaks aega. Järjesta sündmused mis tekitasid Jackis vihahoogu. 5. Esimene kohtumine metsseaga metssea tapmine nägude võõpamine kahe kamba tekkimine põssa tapmine ralpi tagaajamine. Missugused olid Ralphi reeglid? 61 koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli karp 62 nädal tuli käia selleks ettenähtud kohas. 63 sarel mäe otsas pidi kogu aeg põlema tuli ja näha olema suits. 64 tuld ei tohtinud teha mujal kui mäe otsas. Need ei meeldinud eelkõige jackile, kuid ka teistele kooripoistele. Miks ei julgenud Jack ja teine poiss tuld valvata? 7. Sest mäe otsas oli langevari, koos surnukehaga, kuid pimedas polnud mud näha, vaid oli kuulda langevarju plaginat mis tekkis tuule tõttu
vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, muidu poleks neil mõtet. Kui juba üks inimene rikub seadust, võivad selle tagajärjed olla kohutavad ja mõjutada teisi inimesi. Toome näiteks liiklusseadused kui inimene rikub seadust, sõidab üle lubatud kiiruse, ohustab see ka teisi liiklejaid ning võib juhtuda avarii, mille tagajärjed võivad olla kohutavad. Raamat ,,Kärbeste jumal" on ideaalne näide sellest, kui tähtsad on seadused ja nendest kinnipidamine. Ralph oli see, kes saarele sattudes pani kohe paike reeglid ja jaotas ülesanded. Kui Jack ja teised poisid, kelle ülesandeks oli valvata tuld, oleksid oma ülesannet täitnud, oleksid nad kõik saarelt juba mõne päevaga ära pääsenud. Selle ühe vea tõttu kannatasid ka kõik teised poisid. Ka ühiskonnas on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, sest see mõjutab ka teisi ning seaduste ja reeglite rikkumise tagajärjed võivad olla halvad. Kui
Põssa tulevikus Möödas on 30 aastat, sellest kohutavast õnnetusest, mis juhtus üksikul saarel. Põssa on nüüd täiskasvanu, ning tal on olemas töökoht kuid üsna vähe sõpru, sest ta on ikka arglik ja tema välimus pole astma tõttu muutunud, seega tehakse tema üle endiselt nalja. Paar sõpra on tal samas ikkagi , näiteks ta saab endiselt Ralphiga hästi läbi, sest saarel oli Põssa Ralphi abimees, kes mõtles ja teadis üht teist ning Ralph austas Põssat ja ka nüüd tulevikus aitavad nad üksteist, kas siis mingi nõuannetega või kuidagi muud moodi. Teine parim sõber Põssal oli koer, kes ei solvanud teda, talle sai kõik mured alati ära rääkida ja oli alati Põssale seltsiks. Põssa elab üksi korteris või vahepeal ka tädi majas, kus ta üles kasva. Peret Põssal ei ole, kuna ta endiselt ei julge väga väljas käija ning naistega suhelda. Haiguse pärast on Põssa
Suur koletis. Elas kord üks suur koletis, kellele meeldis õudselt logeleda. Ta logeles pikki tunde kõrgel oma lossis , imetledes rohelisi metsi, kuldkollaseid põlde ja sinavaid mägesid. Talle meeldis kuulata linnu laulu ja mängida peitust, kuid mure oli selles et ta ei saanud kuhugile ennast peita, ükskõik kuhu oleks a ennast peitnud ikka oleks ta üles leitud. Talle meeldis ka käia järvede ääres, vaadates siledalt veepinnalt enda peegeldust. Suur koletis armastas järvi ja nende juures olles oli ta väga õnnelik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
