Esitlus Richard Wagner Koostaja: Sissejuhatus Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril 1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas oma ka...
Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" "Kangelase elu" Ooperid(17):"Salome" "Elektra" "Roosikavaler" 2 balletti 8 sümfoonilist poeemi 2 sümfooniat + üks noorpõlvesümfoonia Väikevorme orkestrile, kammermuusikat Hilisromantismi muusika Sümfoonilise poeemid ja ooperid Varajane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist-nende töö edasiviija Kaldub helikeeles monumentaalsusesse, hiigelkoosseisud ja suured helimaalingud Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu raskesti jälgitavad
Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883 Venezia) Lapsepõlv · Richard Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena · Kuus kuud pärast Richardi sündi suri isa tüüfusesse · Ema hakkas koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga (saksa näitleja, kirjanik, kunstnik), abiellus temaga ning kolis lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse · Esimesed 14 eluaastat kandis nime Wilhelm Richard Geyer Õpingud · 7 aastaselt astus Dresdeni lähedal Passendorfis asuvasse kooli, kus ta sai oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust · Kasuisa surma järgselt pandi Wagner õppima Dresdeni kooli (Kreuzschulesse), õpingute eest tasus kasuisa vend · Olles kogu oma eelneva elu huvitanud näitekirjandusest, alustas ta 13 aastaselt (1826. aastal) oma esimese katsetusega näitekirjanduses. See tragöödi...
.........................................................10 Kolmas loominguperiood (18541882).......................................................11 ,,Lendav Hollandlane"..................................................................................12 Kasutatud lingid........................................................................................13 Lisa..............................................................................................................14 Pilt Wagnerist.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist.
alles pool sajandit hiljem kui see esilinastus Münhenis pärast helilooja surma aastal 1883. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris, mil ta kirjutas oma teise ooperi "Das Liedesverbot", mis esietendus Magdeburgis aastal 1836. Wilhelmine Minna Planer 24. novembril 1836. aastal abiellus Wagner näitlejanna Wilhelmine Minna Planeriga. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga ning jilejm Venemaa Keriserriiki, kus Wagnerist sai muusika direktor kohalikule ooperile. Mõned nädalad hiljem jooksis Minna ära kohaliku armeeohvitseriga, kes hiljem ta hülgas. Wagner võttis ta pärast tagasi, kuid see oli vaid esimene põrutus abielule, mis ca kolmkümmend aastat hilejm lõppeb kurvastuses. 1839. aastaks oli paar suutnud endale koguda nii suure hulga võlgu ,et nad olid sunnitud Riiast põgenema. Oma põgenemise ajal võtsid nad ette tormise teekonna
Bizet on kirjutanud muusikat mitmes zanris(orkestriteosed, klaverimuusika, laulud), kuid tema pärusmaaks sai siiski ooper(ligi 30). Kahjuks ei olnud ooperid tema eluajal kuigi edukad. Tema eeskujudeks olid tol ajal populaarsed Prantsuse ooperiloojad C. Gounod, Leo Delibes, C. Saint-Saens, J.Massenet,kuid nende teosed olid lüürilisemad või siis koomilised. Bizet muusika kandis endas küll Prantsuse ooperi traditsioone, kuid oli mõjutatud ka Itaalia ja Saksa eeskujudest, eriti Verdist ja Wagnerist, olles seega jõulisem ja realistlikum, kui tollasele ooperipublikule vastuvõetav oli. Bizet jäi terve elu otsijaks, muutis tihti oma otsingusuundi ning oli võrdlemisi ebakindel natuur ja väga tundlik kriitika suhtes. Suurimaks saavutuseks Bizet loomingus on ,, Carmen",( algselt mõeldud ooperina,kuid võeti dialoogid välja, kirjutatud metsasopranile, liikumisega)mida on loetud kõigi aegade viie populaarseima ooperi hulka kuuluvaks
oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1933. määratai Strauss riigi muusikadirektoriks. 1934 kirjutas hümni Saksa olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina. Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki. 2.Straussi looming Tema varane looming oli mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võttis eeskuju Lisztist ja Wagnerist, sai nende töö otseseks edasiviijaks. Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid. Tema sümfoonilised poeemid olid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad. Strauss kirjutas 17 ooperit, 2 balletti, 8 sümfoonilist poeemi, 2 sümfooniat, väikevorme orkestrile ja kammerkooridele. Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889)
Issand teab? Miks peaksid inimesed uskuma Jumalasse ja käituma nii, nagu tema ''tahab''? Goethe raamatu tegelaskuju Faust oli emotsionaalselt väga ebaintelligentne inimene, õnnetu ja valmistumas enesetapuks. Jumal ja Mefistofeles vedasid taevas kihla: kuratlik Mefisto arvas, et saab Fausti kukutada, ta halvale teele viia, kuid Jumal uskus, et Fausti on võimalik heale rajale juhtida. Faust oli teadlane, kes, erinevalt Wagnerist, ei mõistnud täpselt, milleks seda tarkust vaja on, kui sellest elult mingit kinnitust ei saa. Tarkus teda ei rahuldanud, sellepärast otsustas ta maagiast abi leida. On alati arvatud, et tarkus on väärtus, intelligentsed inimesed saavutavad edu, kuid kas ikka on nii? Täna räägitakse emotsionaalsest intelligentsusest kui privileegist, mis seab intelligentsuse madalamale kohale inimeste elus. Tundetarkus on ürgne
Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi oopereid. 'Ruslan ja Ludmilla', 'Aragonia Jota'. Lõi ka kammermuusikat, koorilaule, romansse. Modest Mussorgski – Looming kajastab Vene demokraatide ideid. Paljude keskne teema õiguseta talupoja saatus. 'Boriss Godunov'. Lõi ka klaveritsükleid,
Strauss on kirjutanud: · 17 ooperit (kuid "Ariadne Naxoselt" kahes versioonis), tähtsamad "Salome", "Elektra" · 2 balletti · 8 sümfoonilist poeemi · 2 sümfooniat (sisuliselt samuti sümfoonilised poeemid) + üks noorpõlvesümfoonia · Väikevorme orkestrile, kammermuusikat jne Straussi loomingust: · Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist, saanud nende töö otseseks edasiviijaks · Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid · Sümfoonilised poeemid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad 5 Salome "Salome" on Richard Straussi ooper ühes vaatuses. See on kirjutatud Oscar Wilde'i samanimelise draama järgi. Esietendus toimus 9. detsembril 1906 Dresdeni kuninglikus ooperiteatris.
suurendati orkestrikoosseisu. Väga oluliseks kujunesid vaskpillid ja dramaturgilised kontrastid. Strauss armastas programmilist muusikat. Ta eelistas zanrites sümfooniat, sümfoonilisi poeemi ja oopereid. Strauss on kirjutanud: • 17 ooperit • 2 balletti • 8 sümfoonilist poeemi • 2 sümfooniat • Väikevorme orkestrile ning kammermuusikat Straussi loomingust: • Varane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist • Kaldub oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutab hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid
Valis hoolega materjali, kasutas väärtkirjandust (Shakespear, Schiller, Hugo jt.).Tulemusrikas oli koostöö väljapaistvate libetistidega F. M. Piave ja viimasel perioodil Arrigo Boito´ga, kes ka ise oli tunnustatud helilooja. 26 ooperi kõrval on ta kirjutanud "Reekviemi"1874 oma sõbra kirjanik A. Manzoni mälestuseks ja elu lõpuaastatel 4 vaimulikku koorilaulu. Verdit iseloomustas erakordne nõudlikkus enda vastu, suur energia ja tahtejõud, erinevalt Wagnerist oli ta väga tagasihoidlik. Verdi oli väga nõudlik lauljate suhtes ja lisaks heale vokaalile nõudis ka head näitlemisoskust. Elu lõpus tegeles palju heategevusega: näit. asutas Milanosse vanade muusikute puhkekodu. 1897 suri tema teine abikaasa laulja Giuseppina Strepponi. Verdi suri 1901 ja maeti oma naise kõrvale muusikute puhkekodu kalmistule Milanos. Richard Wagner (1813 - 1883 ) Wagner sündis 1813.a. Leipzigis
Anti- Kristus Nietzsche nooruseaja suur kultuurikangelane oli Richard Wagner, keda ta isiklikult tundis, ta oli elav loov genius, kelles Nietzsche sai oma silmaga näha titaanlikku kunstnikutemperamenti. Peale seda kui Wagner kandis ette oma ooperi "Parzifal" vihastas Nietzshe põhjalikult kuna Wagner oli muutunud krislaseks, temast oli saanud "reichsdeutsch", nagu Nietzsche "Ecce Homos" halvustavalt ütleb. Nietzsche kirjutab Wagnerist 2 raevukat teost. Nietzsche tahab purustada ja umber lükata "krigisevad elutüdinud veskikivid" Ta tahab peatada "selle iseenda ristilöömise ja iseenda vägistamise, milles Euroopa viimased aastatuhanded on oma meisterlikkust tõestanud." Neitzsche kultuurikriitika teravik on suunatud ristiusu väärtuste vastu. Nietzschele esindavad need nihilismi. Ristiusk on enesehävitamise õpetus . Seda on patu mõiste, seda on süü mõiste, seda on jutud halastusest. Ristiusk rõhutab
Vokaalpartiid on sageli instrumentaalsed ja inimhääl allub kohati orkestrile. Wagneri mõju Euroopa muusikalise teatri arengule oli hiigelsuur, nn. "wagnerism" leidis kõikjal palju pooldajaid, kes jäljendasid (sageli andetult) Wagneri teoseid. Selline jäljendamine kahjustas paljudes maades rahvusliku ooperi arengut, sest see, mis on hea Wagnerile ja saksa muusikale, ei vaja pimedat jäljendamist teiste maade komponistide poolt. Hinnata tuleks Wagnerist: 1) püüdu muusikalise keele konkreetsele väljendusele (sarnaselt Berliozile ja Lisztile ork.-sümf. muusikas); 2) püüdu laiendada instrumentide ja orkestrigruppide väljendusvahendeid ooperimuusikas. Wagneri elust Richard Wagner sündis 1813.a. Leipzigis, Saksamaal. Juba lapsepõlves oli ta tihedas seoses teatriga, esinedes
Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper.
Orkestrikäsitlus oli detailirikkam ja sillerdavate värvidega. Vähenes meloodiliste liinide ja vormide selgus. Eelistati loodusetemaatikat: meri, pilved, aiad vihmas jne. Claude Debussy (1862-1918) oli stiilipuhtaim impressionist, kuigi ta ise sidus end sümbolismiga. Ta õppis Pariisi konservatooriumis, 1884-87 Rooma preemiaga seoses elas Roomas, alates 1887 Pariisis. Debussy oli mõjutatud oma aja prantsuse muusikast, Chopinist, Wagnerist. Siis pöördus ta ära saksa ideekunstist ja otsis uut helikeelt. Tõuke saab Mussorgskilt, Bali saare muusikast, prantsuse barokist (Couperin, Rameau), kaasaegsetelt kunstnikelt ja luuletajatelt. Tal olid tihedad sidemed Baudelaire`i, Verlaine`i ja Mallarme`ga. Tuntumad teosed: Orkestriprelüüd "Fauni pärastlõuna" (Mallarme poeemi järgi) 1892-1894. Ooper "Pelleas ja Melisande" (Maeterlincki j. ) 1892-1902 ajastu peateos, väljapaisvaim impressionistlik ooper.
Kui ta 1875. aasta sügisel Viinis dirigeeris ooperit "Lohengrin", peatus ta hotellis "Imperial", kus ta armastanud hommikuti peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!" Noorusaastad Dresdenis ja Leipzigis. 1813-1833 Wagneri isa, kes teenis Leipzigi politseiametis, suri samal aastal kui Richard sündis, 1814. aastal abiellus ema teistkordselt Ludvig Heyeriga, kes Dresdenis hea näitleja oli. Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu
Maeti Berliini, tema tütar organiseeris isa põrmu Eestisse 1992 aastal. Keelpilli kvartetti koosseis: 2 viiulit, vioola, tsello. Oma elus pikemat aega kavandas Tobias Kalevipoja-nimelist ja aimelist ooperist. Sellest inspireeritult valmisid ballaad ( "Sest ilmaneitsist ilusast" , muusikaline episood "Kalevipoeg põrgu väravas"). "Eks teie tea" ,,Joonase lähetamine" Valmis 1909. 1 monumentaalsemaid teoseid Eesti muusika ajaloos. Tobiase eeskuju "Joonase lähetamine" kirjutamisel lähtub Wagnerist. Juhtmotiiv ehk leitmotiiv. Ülesehituselt sarnaneb "Joonase lähetamine" ooperiga. Esitajate koosseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel. Saksa hilisromantiline stiil. Artur Kapp Kuulus organist, helilooja, kompositsiooni õpetaja. Kogu suguvõsa on seotud Suure-Jaaniga. Isa Joosep oli oli Cimze seminari kasvandik ja temalt sai Artur muusikalise ettevalistuse. 13 a läks Peterburi konservatooriumisse. Õppis orelit. Kuulsaim ,,Metsatee".
Eestis on viimasel kümnendil laval olnud tema ,,Salakütt" (Wildschütz), Saksamaal mängitakse siiani väga palju. Väga hea näide Spieloper'i kohta on Otto Nicolai (1810-1849) ,,Windsori lõbusad naised" (Shakespeare'i komöödia järgi), muusikaliselt on see arendatum ja vokaalselt nõudlikum (itaaliapäraste koloratuuridega) kui Lortzing. 18 Teema 17. Wagner Algteadmised Wagnerist · Millega seostub meile tavapäraselt Wagneri nimi? · Muusikadraama, juhtmotiiv, ooperi sümfoneerimine. Gesamtkunstwerk. (sünteeskunstiteos, antud tekstis lühendasin GKW) Müüt, Bayreuth. 1. Wagneri isiksus. Wagner ja ta aeg. Mõlemad olid vastuolulised. Wagner elus luksusjanune, kunstis seevastu keskendub olulisemale (Bayreuthi Wagneri-teatri fassaadikavandil märge "Ei mingeid ornamente"). Wagner rõhutab: Mina olen kunstnik
annaabi.ee 
