• Kõik inimesed polnud võrdsed. Kõige rohkem võimu oli kuningatel ja nende kaaskondadel. Neile kuulusid tihti suured maavaldused ja rikkused. • Siiski oli viikingikuningate võim ebakindel ja piiratud. Sageli nimetati kuningaks mõne viikingiretke juhti. • Ülikud elasid oma perede, sõdalaste, sulaste, teenijate ja orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID? MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile. VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9
· Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluule kogumist ,,Vana Kannel". · Anti välja folkloori ainelisi rahvaraamatuid · Alates 1904. alustas Oskar Kallas rahvaviiside üleskirjutamisega · Rahvakunsti ja käsitööd kogus Kristjan Raud nendest pandi alus Eesti Rahva Muuseumile (1909).
● Mis aastast algab islamimaailmas ajaarvamine? Vastus: Muhamedi lahkumine Mekast, 622. a Muhamed oli nii usu- kui ka väejuht, kes ühendas kõik Araabia poolsaarel elavad hõimud. Kuid 632. a suri ta Mediinas ootamatult haiguse tagajärjel. Kui Araabia poolsaar oli vallutatud, siis jätkusid Muhamedi järglaste sõjaretked Lähis- Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias ning Prantsusmaal (vaata kaarti). ● Millal jagunes islami kogukond kaheks? Vastus: 661. Aasta pidevad võimuvõitlused ● Nimeta islamiusu kaks rivaalitsevat suunda? I - sunniidid II - šiidid ● Kes on kaliif, mis on kalifaat? Vastus: kaliif - aimuliku ja ilmaliku võimuga valitseja tiitel islamimaades Kalifaat - vastloodud riiki kutsuti nii ● Nimeta varakeskaja kolm kalifaati (kui võimaliks, siis koos pealinnadega). 1. Abbassiidide Bagdadi kalifaat 2. Umaijaadide Damaskuse kalifaat 3. Rashiduni kalifaat Selgita järgnevaid mõisteid:
Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sòjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamineja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kònelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Siindmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega
Rahvas ei uskunud enam paremasse homsesse ja demokraatiasse, mida kasutasid ära demokraatia vastu olevad isikud, kes lubasid deiktatuuriga asja parandada. Tänu sellele jäid väga vähesed riigid demokraatlikuks seal hulgas nt Prantsusmaa, kellele koguaeg hüvitist maksti. Lisaks veel poldud rahul Versailles' süsteemis. Sõja kaotanud riikidle ei meeldinud see, et uute riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli harjunud karmikäelise võimuga. Kuidas sarnanes Saksamaa ja Nõukogude Liit? Nii sakslastel kui venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin. Juht toetus ainult ühele parteile, kas siis mis oli ainukesena lubatud või mis oli tol hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne
● KALIFAAT-vastloodud riik, pealinn Mediina ● DŽIHAAD- püha sõda, mis peeti ümbritsevate maade vastu, sellega kaasnes ka islami levitamine. ● Alistatud, kes tunnistasid ainujumalat (kristlased, zoroastristid, juudid) pidid makse hakkama maksma, moslemid olid sellest vabastatud. ● EMIIRID- käskijad, valistejad, kes valitsesid riigi eri piirkondi kaliifi nimel. ● Riigis toimusid pidevalt eri suguvõsade ja huvigruppide võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda
Neid huvitasid kõige enam merevaik ja põhjamaised karusnahad. Võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati juba sel ajal põhja- ja idapoolsete naabritega karusnaha vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi. Edusamme majanduses soodustas ka asjaolu, et rooma rauaaeg oli rahulik ja sõdadeta periood Keskmisel rauaajal ja viikingiajal (450. a – 1050. a) arenes kaubandus aeglasemalt. Hakati rajama linnuseid, mis viitasid rahututele aegadele. Võimuvõitlused ei soosinud kaubanduse arengut. Hakkasid tekkima algsed külad. Põllusüsteem muutus ribapõldudeks. Ülikud rikastusid veelgi rohkem ja ühiskonna kihistumine süvenes. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega. Skandinaavlastega esines nii rahulikke kaubandusretki kui ka sõjaretki. Kaubitseti ka idanaabritega Muinasaja lõpul (11. saj – 13. saj) arenes majandus koos kaubandusega väga palju. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes
enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sõjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Sündmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega
FRIEDMAN monetarist, konservatiive maj. pol teoreetik. I kaupade ja teenuste käive kujuneb nõudlusest. II tuleb alandada maksukoormust III tuleb muuta 1970. a välispoliitilist kurssi. THATCHER Suurbritannia peaminister. REAGAN USA president. BREZNEV NSVL liider VAINO EKP esimene sekretär(juht). VASTUOLUD ARAABIA MAADES 1. erinevad poliitilised vaated (lääs-ida). 2. erinevad riigikorraldused. 3. riigisisesed omavahelised võimuvõitlused (nt. Valge revolutsioon). 4. piiriprobleemid. ÜHENDAS: usk, keel, mineviku ühine riik, kalifaad. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON Reagan, Thatcher. Sotsiaalprogrammide vähendamine, maksude alandamine, et tõsta ostujõudu, inflatsiooni vähendamine, ametiühingute osakaalu vähendamine, toetati eraettevõtlust, konkurentsi tõstmine. TULEMUSED: inflatsioon vähenes, algas majanduskasv, uued töökohad, elujärg paranes, raha stabiliseerus.
meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi
meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused) Suhted taas Skandinaaviaga Vana-Vene riigi teke - 862.a kutsusid Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda Rjurik, Sineuse ja Truvori, kes panid aluse Vana-Vene riigile 600 a Yngvarr - tegi rahu taanlastega ning võttis ette sõjakäigu idateele, sõdis oma väega Eestimaal suve paigas at-Steinis, eestlased tulid peale suure väega ning peeti suur lahing. Rootslased ei saanud vastu. Kuningas Yngvarr langes, kuid ta vägi
Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Poliitika: (Anna-Margarita Nukk) Presidendi valib 7-ks aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia poliitikud käituvad enamasti nii nagu nende esivanemad. Märksõnad, millega võib Itaaliat iseloomustada on siiani võimuvõitlused, poliitiline korruptsioon ja onupojapoliitika. Aeg-ajalt kutsutakse kokku referendumil hääletama, et otsustada tähtsate asjade üle, nagu abielulahutus, abort, tuumaenergia, mitu TV kanalit tohib üks Itaalia kodanik omada. Nii jääb inimestele mulje, et ka nemad võtavad osa poliitiliste otsuste tegemisel. Et referendum arvesse läheks, on vajalik 50%-line osavõtt. Nii otsustasid itaallased üksmeelselt näiteks selle poolt, mis lubab
Germaanlased euroopas Läänegoodid - Hispaania, Gallia lõunaosa. Idagoodid - Itaalia Gallia kirdeosa - burgundide riik Ülejäänud Gallia - frangid Põhja-Aafrika - vandaalide all Britannia - anglosakside võim Frangi riigi sünd Lõid suuriigi. Rajaja - Chlodovech I, pani aluse Merovingide dünastiale. Teda aitas astumine ristiusku ja liit katoliku kirikuga - ta kindlustas kõrgvaimulike enamiku toetuse. Kui Chlodovech I suri, jagati riik ta kolme poja vahel e tulid võimuvõitlused. Tegelik võim kandus kuninga kojaülemate e majordoomuste kätte. Majordoomus Pippin ühendas 687. Aastal frangi riigi uuesti. Ta pojapoeg Pippin Lühike kukutas 751. aastal senise valitseja (tegi riigipöörde) ja lasi end frankide uueks kuningaks valida. Karl Suur - valitses 768-814 Pippin Lühikese poeg. Keskaegse Euroopa legendaarseim valitseja, kristliku kuninga sümbol. Miks see Karl Suur nii tähtis ja kuulus on?
mille põhjustasid kuningriigi piire ähvardavad Hyksos'lased ja mitannid. Vaatamata ebakindlale algusele sündis kuningas Suppiluliumas'e (1375 1335 a. eKr) võimu all Hetiitide impeerium oma täies hiilguses. Selle jõulise ja otsustava võimu all lahenesid ka suurem osa siseriiklikest probleemidest ja lahkarvamustest. Seejärel hakkas kuningas Suppiluliumas'ele huvi pakkuma Mitanni kuningriik, mille liitmise Anatooliaga muutis kergeks riigisisesed võimuvõitlused. Viimaks õnnestus Suppiluliumas'el saavutada kontroll ka Süürias paiknevate hurride asustuste üle, mistõttu võis hetiite nimetada jällegi "maailma valitsejateks". Vasall-riike juhtisid alam-kuningad. Tihti olid need alam-kuningad varem piirkonnas võimul olnud perekonna liikmed, kellel lubati jätta endale troon pärast rahuleppe sõlmimist. Strateegiliselt olulistes kohtades määras Suppiluliumas võimule enda perekonna liikmed. Tihti prooviti tasakaalustada olukordi
verd. Shylock jääb süüdi jne jne. Shylock saab siiki pool oma varandusest kui pöördub kristluse poole üle. Ajastu ohver. Poeetilised kujundid, kus Shakespeare näitab, et on ajastu suurkuju. Maailm kui näitelava tema uus motiiv (kuigi on varem ka vahepeal olnud - Calderon 1630ndate keskpaigas saan Hispaania suurimaks näitekirjanikuks (elu kui unenägu, suur maailmateater)). Ajalookroonikad kõik põhinevad inglismaa ajalool, võimuvõitlused 14.sajadi keskpaigast kuni Shakespeare'i kaasajani välja = Inglise tõusuperiood murti Prantsuse ülemvõim. Verised võimuvõitlused Inglise ülikute vahel. Kindlad allikad. (Lope de Vegal ei olnud kuningad kesksel teemal). "Henry VI", "Richard III" (1592), "Henry IV" (1597-98). On patriootiline kirjanik, kuna Inglismaa jäi 100-aastases sõjas peale. "Richard III" on kuritegelase põhjalik lahkamine ja tema hingeelu peegeldamine
tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Germaanlased taaskasutasid Rooma pärandit. Frangi riigi kujunemine kuni keisririigi loomiseni- Esimese suurriigi lõid endise Lääne-Rooma impeeriumi aladel frangid. Riigi rajajaks oli Chlodovech I, kes pani aluse Merovingide dünastiale. Ta oli samuti esimene barbarist valitseja, kes võttis vastu ristiusu katolikuse vormis. Pärast Chlodovechi surma jagunes ta riik poegade vahel ning hakkasid toimuma pidevad võimuvõitlused. Lõpuks valiti riigi tegelikuks valitsejaks Pippin Lühike. Kuid Frangi riigi kõrgaeg saabus 751. a, kui Lühikese poeg Karl Suur sai ametisse ning tänu temadele headele vallutusoskustele krooniti ta 800. a paavsti poolt keisriks. Karl Suure impeeriumi lagunemine ja Verduni leping (põhjused, tagajärjed seoses tänapäeva Euroopa kujunemisega)- Pärast Karl Suure surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus, mis koos
Tugevaks saab kodanlus, kes saab jõukaks eelkõige lambakasvatusega (manufaktuurid). Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II poolel laastavad Prantsusmaad hugenottide sõjad. Henri IV Bourboni võimuga saab alguse Prantsusmaa stabiilne areng. Uusaeg on eelkõige absolutismi tippajastu. Riiklik konsolideerumine ja tsentraliseerumine (1562 1610). 1610 1661 kehtestatakse absolutism. A-st 1614 generaalstaate enam kokku ei kutsuta
meetodite ja kindla käega, ainuvõimuga olukorda lahendada üritasid. Valiti kuueks kuuks. 496 ekr, kui Rooma oli sõjas kahe naaberhõimuga, keeldusid pleibed sõdimast ja nõudsid, et nad saaksid ka enda esindajaid võimuorganitesse valida. Patriitsid nõustusid. 4. Saj ekr tehti mitmeid reforme jms ning pleibeide võim suurenes veelgi. Jätan siinkohal välja toomata vahepeal toimunud poliitilised võimuvõitlused jms, mainin ainult mõned tähtsamad: 342 ekr võeti vastu seadus, et ükski ametnik ei tohi hoida oma käes üle ühe ametikoha korraga Vahepeal muutusid võimukamad pleibed ,,uuteks patriitsideks", seega tuli pidevalt uuesti sisuliselt sama probleemiga tegeleda (aristokraatia) 287 ekr oli ,,keskmise pleibei" olukord halb. Pleibei nõukogu nõudis (edukalt), et võetaks vastu seadus, mis keelaks uute suurte riigimuudatuste tegemise ilma pleibei nõukogu nõusolekuta. Sellega
silbile värss, mis ühendatud assonantsriimiga) hispaania klassikaline draama on kolmejaotuseline. Tähtsaim romansivorm assonantsriimidega. Lope de Vega peatykk maailmakirj. õpikus. Calderon oli rohkem filosoofiliste joontega, vaimukas kirjanik nagu teised sellel ajal. Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso(naljamees, tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale. Honor läbib kõiki näidendeid, au haavamine. Noorte naistega käiakse jõhkralt ümber. Toob sisse lihtrahva oma näidendites. Lope de vega poolehoid kuuluv rahvale, vägivallatseja on feodaal, kes oma võimu kasutab. Lihtrahvas solvatud ja nõuab kättemaksu. Kuulsaim ajalooline näidend ,,Fuente Ovejuna`` a.k.a naiste mäss, feminsimi algus. Comendador kõrgeim aukandja, piirkonna vailitseja. Au solvamine nõuab kättemaksu
) eksisteerivad objektiivselt · Institutional Theory n. valdkonna siseselt on ettevõtted homogeensed, ... (DiMaggio & Powell, 1983; Schmalensee, 1985) reaalsuses või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud (n. · Micro-Politics n. võimuvõitlused ettevõttes, ... (Pfeffer & Salancik, 1974) Matrix film) · Leadership Theories n. juht vs. liider; eestvedamine; pragmaatiline, ümberkujundav ja laissez-faire; ... · Organizational Learning n. exploration/exploitation; intuitsioon->interpreteerimine->integreerimine-> institutsionaliseerimine; ...
aktiivselt Poola ja Ungariga. 1085 sai Tsehhi ajutiselt kuningriigiks. 12. sajandil: tänu saksa mõjule soodustasid Tsehhi kuningad saksa kolonisatsiooni, pandi alus mäetööstusele, kehtestati pärisorjus. Samal ajal oli riigi sisepoliitika väga ebastabiilne. Kindla troonijärglusseaduse puudumise tõttu toimus väga palju riigipöördeid, ka keskvõim oli nõrk. Otokar I Premysl (1197-1230) muutis 1198 trooni päritavaks, seetõttu lõppesid ka sisemised võimuvõitlused. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma alt iseseisvaks. 13. sajandi keskel sai Tsehhi kuningas Saksa-Rooma kuurvürstiks. 1241 lõi Tsehhi tagasi mongolite rünnaku.Kuningas Otokar II Premysl (1253-1278), kes oli ka Austria vürst, vallutas alasid Ungarilt. Tema ajal oli Premysliidide õitsenguaeg. 1273 taotles Saksa-Rooma keisritrooni. 1273-1278 kestnud sõjas sai OttokarII keiser Rudolf I Habsburgi käest lüüa. Tsehhi kaotas kõik valdused v.a. Böömimaa (riigi tuumikala).
laulud nii, et riimi polnud, oli rütmika. Vanemad laulud kandsid sugukondlikke väärtusi, need aga väljendavad rahvuslikku eneseteadvust. Esitasid rändlaulikud, veiderdajad: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hugbaarid, Saksamaal špiilmanid. Prantsuse kangelaslaulud – 100 kangelaslaulu 11.-14. sajandist. 1000-20 000 värssi. Temaatika: 1. kodumaa kaitsmine välisvaenlaste eest, nt. maurid, normannid, saksid, 2. kuninga ustav teenimine, 3. feodaalide omavahelised võimuvõitlused Kaks esimest teemat seostuvad Karl Suurega (768-814) „Rolandi laul“ – kõige tuntum. Laulu stiil on karm, lakooniline. Ülev tõsidus, puudub armastusteema. 11. sajandi algupoolelt, toetub ajaloolisele sündmusele, kus Karl Suur osales Hispaania mauride sisetülides. Kutsuti Karl appi. Piiras oma sõjaväega Zaragosat, ei õnnestunud vallutada. Karl Suure järelväele tormasid kallale baski talupojad, kättemaksuks kasutasid oma looduslikke tingimusi, andsid hävitava löögi
annaabi.ee 
