Väljaotsa Jaan oli tavaline inimene, kes äkitselt sattus raskesse olukorda. Ta oli pere ainuke toitja, kuid ta ei saanud sellega olude sunnil hakkama. Kui ta ema haigeks jäi, ei paistnud muud väljapääsu olevat ja ta hakkas varastama. Kas Väljaotsa Jaan oli ohver või kurjategija? On olukordi, kus ei saa enda seisukorra parandamiseks midagi teha. Asjaolud kuhjuvad ja enda käe abil neid õigesti lahendada ei saa. Sellises olukorras oli ka Jaan. Ta jäi haigeks, seetõttu ei olnud ta pikka aega võimeline tööd tegema. Pärast paranemist aga polnud enam tööd saada. Jaan polnud selles süüdi, et töökohti ei ole ja see teeb temast ohvri. Praeguse majandussurutise ajal on olukord
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja
''Külmale maale'' Eduard Vilde Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela-Juku, Kohi- Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Kuna Jaan on aus inimene, siis üritab ta ise hakkama saada, kasutades ainult ausaid võtteid. Kuid kuna pere vajab toitmist, hakkab Jaan suhtlema Kõverkaela-Juku ja Kohi-Kaarliga, kes kaasavad ka Jaani oma varastamistesse
Lähedalt vaadates oli arusaadav, et tegu on maalitud pesudega, kuid kaugemalt vaadates oli nagu päris. Lähedalt oli näha igat pintslitõmmet ning lillemotiivid olid nagu mõne tavalise õpilase tehtud. Kui tuharad olid väga prinkis, siis rinnad oli kunstnik kujutanud vanade ning väsinutena, nad olid ära vajunud, ka rinnahoidjad olid all pool. Aluspesu muutis eriliseks neid ümbritsev pits, mis näis kui ruumiline ja kujundile külge kleebitud. Viive Väljaotsa teiseks keraamiliseks koguks oli ,,Taaveti silm," mis koosnes kümnest erinevast silmast. Tegelikult oli neist üheksa kuju enamvähem ühesugune, kuid neid eristas värv ning selle tähendus. Mõnesse oli kujutatud südameke, millest võib järeldada, et autor püüab vaatajale näidata armastust. Ühte silma eraldas teistest tema kuju, see on sisse poole õõnestatud ning mitmes kohas olid augud, siin ei osanud ma midagi õelda, kas see on katki või peabki nii olema
Mullaharimismeetod künd- leetja mullaga põllu näitel- Väljaotsa 26,7ha Väljaotsa põld on valdavalt leetjate muldadega, optimaalse huumusesisaldusega, kergete liivsavi muldadega põld, mille suuruseks on 26,7ha. Põld on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld, mille profiilis esineb väljakujunenud kollakashall või pruunikaskollane lessiveerunud horisont, lõimiselt kerged liivsavid. Probleemiks on see, et leedekiht on lähedal ja sügavalt harida ei tohi, et leedekiht välja ei tuleks ja muld oma huumuskihti ei kaotaks.
00. Näitus kannab nime ,,Tallinna tuul". Samanimeline näitus sai hoo sisse käesoleva aasta oktoobris Kohtla-Järvel ning jääb saarlastele uudistada kuni veebruarikuu lõpuni. Näitusel ,,Tallinna tuul" näitavad oma loomingut kolm kunstnikku maalikunstnik Tamara Breideks ning keraamikud Marget Tafel ja Viive Väljaots. Tsiteerides Ilmar Laabanit ütlevad autorid, et tööd on valminud ,, läbi vee ja kivi ja savi..." Ühiseks nimetajaks kolme kunstniku näitusele võib pidada Viive Väljaotsa interpretatsiooni ,,Taaveti silm", mis on kui Aja sümbol ja tunnistaja Ajast. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi erinevatel aastatel- Tamara Breideks 1975, Viive Väljaots 1974 ja Marget Tafel 1972.aastal. Nüüdseks on kõik Tallinnast ära ning leidnud oma laulu, oma töö ja oma tee. Tamara Breideks edastab 1975.aastast oma kunstitõdesid noortele Jõhvi Kunstikoolis ja oma vaimuerksust väljendab maalides ning pidevalt näitusi tehes
Väljaotsa Jaan kurjategija või ohver? Jaan oli kindlasti ohver. Ta jäi elu hammasrataste vahele ja püüdis sealt ausalt välja tulla, aga see ei õnnestunud ja kuna ema ja õed-vennad olid näljas ei leidnud ta muud valikut, kui pöörduda kuritegelikule teele. Jaan oli kõige rohkem teiste arvamuse ohver. Ta oli teiste arvamustest väga kergesti mõjutatav. Ta ei tahtnud võta Annilt midagi vastu kui tüdruk seda pakkus, sest tal oli häbi, et ta on nii vaene, et ei suuda oma enese perekonda ära toita. Ta kartis, et inimesed saavad teada ja arvavad temast halvasti, aga ma arvan, et ta kartis ka, et Anni arvab temast halvasti, kui ta pakutu vastu võtab. Talle mõjus rängalt inimeste arvamus, sest ei usutud et ta on aus mees ja ei peta ega varasta. Ta oli alati aus mees olnud ja võib-olla inimeste arvamused lükkasid samuti teda varguse poole. Milleks siis aus olla kui keegi seda niikuinii ei usu. Vaesus polnu...
tihti; lk 21 hoolitseda mehe ja vanemate eest; lk 70. juhtida või teha ise majapidamistöid: keeta süüa, koristada jm, lk 115 teha käsitööd: kududa, heegeldada, õmmelda, tikkida; lk 72 olla õrn, hoolitsev, toetav abikaasa/ema; lk 23 alluda oma isale/mehele, kuulata tema sõna; lk 72 sõltus abikaasast. Au ja Ausus Raamatu lugemisel, tundub, et Väljaotsa Jaani aul ja aususel ei ole piire. Ta vihkas valetamist ja varastamist, ning hoidus sellistest tegevustest. Ta oli väga uhke ning sai vihaseks kui teda süüdistati aluseta varguses. Jaan on hea ja tugev mees, kuid oma iseloomuomaduste tõttu, ei oleks ta eluga hakkama saanud. Jaani hakkasid, aga meelitama ebausad inimesed, kes üritasid Jaani vaesust enda jaoks ära kasutada, ning kaasata Jaani oma kuritegudes: lk 49. Jaani allakäik algaski sellega, kui leidis uued sõbrad ja jäi võlgu
Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna
Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid
Külmale maale Eduard Vilde 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida. Millest tegelikult rääkis. Raamat võiks rääkida lugu inimestest Raamat rääkis tegelikult Väljaotsa Jaanist keda küüditatakse või saadetakse külmale kes oli aus ja korralik mees, keda aga maale. ootas ees päev kus algas sõit siberisse. 2. Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest. Jrk. Nr Lause Põhjendus, miks meelde jäi. Lk. nr 1 Kaie silmad läigivad nagu Jäi meelde, sest võib olla ikka 173. palavikutõbisel, ta sirutab väga suur kaotus emale.
Väljaotsa Jaan- kas kurjategija? ''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada.
Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde. Oleme ju olnud alati ausad inimesed. Ma usun, et see oligi alguseks järgnevatele sündmustele" Kai. Kai räägib, et pärast sauna läbi otsimist sattus ta poeg purjus peaga jooma kolme kahtlase isikuga Kõverkaela-Juku, Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu. Kõiki kolme peetakse tuntud
Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga midagi ei leitud. Hiljem naabrid käisid ka uurimas Jaanilt. Kuna Jaanil sai hing täis, läks ta linna ühte kõrtsi, kus ta kohtus Kahi-Kaarliga ning veel ühe linnamehega. Nad võtsid ühed joogid ning lõpuks asus Jaan teele. Kodus oli ema tema pärast mures
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees
Katrin Olhovikov 05,10,08 Peamine on armastada ja andestada Mida tähendab armastus? See tähendab valmisolekut tegema ükskõik mida, et kindlustada lähedase inimese heaolu. Armastus, eriti aga emaarmastus on valmis andestama ükskõik mida ja ükskõik kui palju kordi. Mida tähendab andestus? See tähendab, et andestatakse kõik üksteisele tehtud ebameeldivused ega tuletata seda enam kunagi meelde. F. Dostojevski romaan ,,Kuritöö ja karistus" jutustab noorest üliõpilasest Raskolnikovist, kes sooritab kuritöö, tappes liigkasuvõtjast vana naise ja tema õe, ning püüab seejärel nende vara röövida. Pärast kuriteo sooritamist jääb Raskolnikov n.ö hingeliselt haigeks. Esimene inimene, kellele ta oma süü üles tunnistab, on tema armastatu Sofja Ma...
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid...
aja tähtsündmuseks. Cole Porteri meloodiad on lummavad oma kromatismide ja kaasakiskuvad jazzrütmikusega. Muusikali süzee on küllaltki triviaalne, kuid suhted inimeste vahel nii tüüpilised ning finantsprobleemide käsitluski äärmiselt aktuaalne börs, aktsiate tõus ja langus ning maffia tegutsemine. Cole Porteri muusikalidest ,,Suudle mind, Kate" ja ,,CanCan" on osa saanud ka meie publik. Esimene oli Estonia laval 1966. aastal Udo Väljaotsa lavastuses Georg Otsaga peaosas (ülipopulaarseks sai tema esituses laul ,,Päevalööl" ja muidugi eri kooslustes duett ,,Wunderbar") ning 1992. aastal Neeme Kuninga lavastuses Tõnu Karguga peaosas, kuid juba linnahallis. Teine neist Endrik Kerge lavastuses (ka koreograafia) Helgi Sallo, Katrin Karisma, Hans Miilbergi ja Voldemar Kuslapiga peaosades. Ka antud õhtul esinesid suurepärased tegijad! Lavastaja Andrus Vaarik kui
2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni otsus Jaani suhtes? Lubas ennast Jaanile tulevaseks kaasaks ja tahtis oma sõna pidada. 4. Miks tuli kooliõpetaja Jaani perele külla? Mihkel ja Mari Vapper varastasid teiste laste toitu. 5. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" C Kuidas pääses Väljaotsa Jaan kauplusse sissemurdmise süüdistusest? Jaani päästis Anni vale tunnistus, et Jaan oli öösel tema juures. Kes on Anni- rikka taluperemehe tütar, Jaan elas Anni isa maal, popsi saunas. Ta oli Jaaniga juba vanad sõbrad. Kai- Jaani ema. Andres- Jumalakartlik mees, Anni isa. Kohi-Kaarel- Pätt. Mari- Anni vanem õde. Kuidas suhtusid Kai , Mikk ja Mann varastatud kraami? Rõõmustasid, sest nad olid nii näljas. Mida tegi Jaan varastatud saabastega? Viskas sauna juures minema.
vastu ja ka armastus, mida jagada. Olgugi, et vaesus ajab varastama ning valetama, kuid mina seda ette ei heida. See on nende meeleheide, mis ajab neid niimoodi tegema. Arvan, et peategelase elu ja käekäik ei saa küll mitte ühtegi lugejat külmaks jätta. Pealtnäha oli Jaan väga vaene, kuid seda ainult materiaalselt, kuna tähtsaim asi, millel nimeks perekond, oli tal ju olemas. See raamat läheb korda ning paneb mõtlema, et miks küll nii ausal ja õiglasel inimesel, nagu seda oli Väljaotsa Jaan, on nii vähe antud. Inimene, kes on hingelt ja südamelt nii puhas, on karistanud elu nii raskel moel, et tekib tung aidata sellise elujärjega osaliseks saanud inimesi. On lausa ebaõiglane, et neile on antud elada nii sünge ja murederohke elu, et lõppude lõpuks tuleb isegi neil õigelt teelt kõrvale kalduda ja teha tegusid, mis on siiani olnud täiesti vastuvõetamatud ja väärad, kuid tunduvad ainsa võimalusena pääseda ahelatest ja elada täisväärtuslikku elu.
Lektüürileht Pealkiri Külmale maale Autor Eduard Vilde Lk arv 257 Illustraator V. Tolli 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida kellegi Tegelikult rääkis raamat Väljaotsa seiklusest kuhugi külmale maale. Jaani raskest elust vaesuse käes vireledes. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde jäi Lk r nr nr 3. Elanikud käivad sisse ja välja See lause tundub väga muhe 29. nagu putukad proast prakku. ning tõsijutt. Vahest on ka
A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - onu Vootele · mugavus/ laiskus töökus A. Kivirähk "Rehepapp" Imbi ja Ärni A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Pearu Murakas ja Andres Paas "Põrgupõhja uus Vanapagan"- Kaval-Ants ja Põrgupõhja Jürka A. Tsehhovi novell "Jonõts"- Dmitri Jonõts Startsevi nn allakäigutrepp M. Traat "Tants aurukatla ümber"- Mats Aniluik · valelikkus ausus E. Vilde "Külmale maale"- Väljaotsa Jaan e Jaan Vapper Shakespeare`i "Hamlet"- Claudius ja Hamletid (nii vana kui ka noor) M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja meister (loomingulises mõttes) · las-minna-meeleolu sihi- ja põhimõttekindlus A. Gailit "Ekke Moor"- Ekke tee "lorust poisikesest" vastutustundeliseks täiskasvanuks · allaandmine tahtejõulisus J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni Hamleti kahtlused
kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid. Midagi ei leitud. Sauna saabus ka Anni, kes isa minema ajas. Peagi sattus Jaan kõrtsis kokku Kohi-Kaarli ja Kõverkaela-Jukuga ning Hansuga.
Nad lihtsalt tundsid, et nad on lahutamatud. Neil õieti ei olnud selgust oma ühendusest, see lihtsalt oli olemas, nagu olid nad ise olemas ja kõik muu maailmas. Annil käis palju kosilasi, kuid ta peletas nad kõik eemale. Anni ja Jaan ei kohtunud enam avalikult, et arvataks, et nende side on lõdvenemas. Kuid öösiti käis Anni tihtipeale Väljaotsal, ja alati oli tal midagi kaasas, mille ta sauna jättis. Jaanile ei meeldinud sellised armuannid. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela- Jukuks ja Naarikvere-vanaks. Esmalt söödi-joodi, ka Jaani ema kutsuti endaga lauda. Jaani ema läks sängi. Luha Mart nihkus Jaanile lähemale, kui ta lõpuks päris Jaani lähedal oli ja oma kätt ümber Jaani kaela hoidis, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Nad tahtsid varastatud hobust ja muud kraami Jaani juures hoida. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja
Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd. Karistamise asemel annab ta lastele saia, mis ta viimaste kopikate eest ostnud. Muidu on Jaan aus mees, temale on kõige tähtsam just ausus. Kuna Jaanil tööd polnud, polnud ka raha. Esiteks viidi laadale lehm. Lapsed nutsid, aga süüa oli vaja. Lehm müüdigi hädise seitsme rubla eest maha, sest kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna teekäijad, kes osutusid hoopis Kõverkaela-Jukuks ja Naarikvere- vanaks. Tuli välja, et need tahtsid Jaani juures peita oma varastatud kraami. Esmalt söödi-joodi, siis tehti alles juttu, miks tuldi. Jaan sai vihaseks, hoolimata sellest, et talle suurt tasu lubati. Jaan lõi nad koos oma kraamiga saunast välja. Õieti tegi, sest peagi saabusid tema sauna üle vaatama ametnikud eesotsas Andres Vadiga, kes oli Anni isa ja kellele mitte ei meeldinud see, et Anni ja Jaan omavahel lävisid
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õp...
turismitaludest, pean uurima nende teenuseid, mida nad pakuvad. Selleks valisin turismitalud, 20 mis Raplamaal pakuvad samu teenuseid nagu minagi, et näha kas minu plaanitav ettevõte on siiski parem kui nende omad. Alljärgnevalt on iga uuritava turismitalu lühikokkuvõte, mis koosneb talu asukohast, teenustest ja hindadest. 1. Väljaotsa talu. Asub Juuru vallas. Sauna tund 160.- Sauna tund koos saaliga 200.- Osaline massaaz 100.- Täismassaaz 200.- Telkimine 35.- inimene Matkamaja ööpäev 220.- Saali tund 120.- Väliürituse ööpäev 700.- Karavani ööpäev 250.- 2. Puhkekeskus Primalend. Asub Loone külas, Kohila vallas. Saunamaja 550EEK/t Saun ilma majutuseta(1.kor) 550EEK/t Peoruum 200EEK/t Puhkemaja 3500EEK Kahene tuba 500EEK Telk 60EEK Segway rent 300EEK/tund 3
Selline vöö lõpetamise viis on väga iseloomulik ka teiste LääneEesti kihelkondade vöödele (Astel 1998). Tori kirikinnas Kindal on tumepruun muster hallil pinnal. Peraosa on hall; 2:2 soonik (vikkel). Hallil pinnal on 5 kitsast (2 ringi) tumesinist triipu. Muster on vöökirja ainetel geomeetriline. Piki kinnast kordub muster 4 korda. Ots ja pöial on täpilised. Kindad on kootud 1958.a. Kuduja ja annetaja on Joske Lilli, Johannese t.; Tori v., Metsaküla, Väljaotsa t. ERM A 563: 549(ab) Tumesinisel põhjal on valge geomeetriline kiri; tipule asetatud ruudud. Tehtud peenest korrutatud lõngast. Kinda pära (2 cm) 2:2 soonikus (vikkel). Muster on ka kinda kahandusel ja pöidlal. Kindad on kootud vahemikus 18571877. Omanik Liisa Mäekallas. Muuseumile annetas Herta Jürss Tori v., Muraka k. 1958.a ERM A 563: 2244 Pruunil pinnal on beez tammetõrukiri. Pära on punakaspruun ja kootud 1:1 soonikus. Kindad kudus Liidia Pulst I Eesti Vabariigi ajal
Adelheid, Helene; ○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta;
Ta matused toimusid 30. detsembril. Looming Eduard Vilde pani eesti rahva lugema. Ta alustas põnevusjuttudega, mida avaldas ajalehtedes järjejuttudena- põnevus, nali, kergus. Ed. Vilde ühiskonnakriitiline suunitlus kujunes välja 1890. aastate algupoolel ja keskseks problemaatikaks oli sotsiaalne ebavõrdsus ja ülekohus, mõisnike ja maarahva suhted. 1986 "Külmale maale" TÄHISTAB KRIITILISE REALISMI JÕUDMIST EESTI KIRJANDUSSE. Väljaotsa Jaani ühiskondlikust ebaõiglusest tingitud allakäiku kujutav romaan. Eesti külaolustik ja analüüsib kuritegevuse põhjusi. 1898 "Raudsed käed" Narva tektiilivabriku tööliste elu Ajatemaatika. Vilde loomingu keskseks saavutuseks on romaanitriloogia Põhja-Eesti talurahva ja linnakäsitööliste elust XIX sajandi keskel. Tsüklit ühendab põhiteemana feodalismivastane võitlus: 1902 "Mahtra sõda" käsitleb 1858.aasta talurahvarahutuste dramaatilisi sündmusi Juuru
igasugu jutte; kummitusi pole olemas. Gootilugusid võiks tänapäevase terminiga nimetada ka etnoõuduseks. 2) Realism Realismi esindab E. Vilde „Külmale maale“, mis näitab viletsust ja vaesust halastamatult, ilustamata. Paradoksaalsel kombel õudus ja tumedus ilmneb see rohkem realistlikus tekstis. Vilde konstrueerib imaginaarse kõrvalpilgu saksa soost reisija näol. Autor saab saksa vaatele oma argumentidega vastu vaielda. Kuidas viletsusest pääseda? Vilde tegelane Väljaotsa Jaan hakkab kurjategijaks, olgugi et saab pärast karistada. Vilde näitab, et pole legaalselt võimalik jõukuseni püüelda ja tuleb valida kuritegelik tee, millega oma eksistentsi päästa. See on Vilde kriitika toonase ühiskonnakorra suunas. Romaan lõpeb kriitilise sümboolse noodiga – välk tabab kirikut. Realistlik kirjandus on keerulisem ja mitmetasandilisem. Selles ei proovita ühiskondlikku
02563927.009284 32967 Tudulinna vald 32968 4400896-1Välja 59.02575127.009072 32968 Tudulinna vald 21110 7000638-1Välja 59.00000224.803887 21110 Rapla linn 27822 7400877-1Välja 58.22287122.360467 27822 Lääne-Saare vald 119357 7400879-1Väljaküla 58.34727822.870223 119357 Valjala vald 4482 23128-1 Väljamäe t 59.33380224.832620 4482 Rae vald 106881 5901004-1Väljaotsa 59.11948926.522986 106881 Laekvere vald 10293 23680-1 Väljaotsa 59.53433924.888882 10293 Viimsi vald 10294 23681-1 Väljaotsa 59.53372624.889107 10294 Viimsi vald 21948 5100626-1Väljaotsa 58.76205125.547842 21948 Türi vald 28127 5100627-1Väljaotsa 58.76240325.547620 28127 Türi vald 32671 5901005-1Väljaotsa 59.11945226.522676 32671 Laekvere vald 92749 8401129-1Väljaotsa 58.52447125.428002 92749 Suure-Jaani vald 92750 8401130-1Väljaotsa 58.52443925.427640 92750 Suure-Jaani vald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
