edastamisega, kuid suunitlus on erinev. Finantsarvestuse puhul edastatakse infot välistarbijale, juhtimisarvestuse puhul on info saajateks ettevõtte sisetarbijad (otsustajad). Finants- ja juhtimisarvestuse erinevused tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Eesmärk varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja majandustegevuse tulemusi iseloomustava infoga varustada ettevõtte sisetarbijaid olulise informatsiooniga otsuste vastuvõtmiseks Infokasutajad välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) infotarbijate nõuded ja reglementeeritud ettevõtte sise-eeskirjadega Täpsus andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne info saamise kiirus olulisem täpsusest. Info monetaarne ja naturaalühikutes Objekt
sellega juhtkonnale infot õigete juhtimisotsuste langetamiseks. Sellest tulenevalt loetakse juhtimisarvestuse põhiülesanneteks: 1) otsustamiseks, planeerimiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale, 2) juhtkonna motiveerimine saavutamaks ettevõtte eesmärke, 3) juhtkonna ja allüksuste tegevuse edukuse hindamine. TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Infokasutajad peamiselt välistarbijad sisetarbijad Läbiviimine kohustuslik vabatahtlik Ajaline suunitlus minevik suunatud tulevikku Reglementeeritus üldised rahvusvahelised infotarbijate nõuded arvestusprintsiibid, RPS Objekt ettevõte kui tervik ettevõtte segmendid (allüksused)
töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vastab süsteemidele. Kõik andmed saadakse raamatupidamisest! Majandusinfo tarbijad: omanikud, juhtkond, töötajad,/ kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsuldandid, maksuhaldurid. Info sisetarbijad omanikud, juhtkond ja osa töötajatest. Info välistarbijad: ülejäänud Ettevõtte tulukus - Ettevõtte maksevõime võimet tasuda oma kohustused Ettevõtte jätkusuutlikus ettevõttes ei ole kahtlusi tegutsemiseks järgmise 12. kuu jooksu Raamatupidamise nõuetekohane korraldamine: Rmp teooria põhjalikku tundmist , Seaduste täpne tundmine, Ärieetikat Raamatupidamise seadus Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine
tehtud väljamaksed. Majandustehing Raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Algdokument Majandustehingu toimumist kinnitav tõend. 2. Majandusinformatsiooni tarbijad Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3. Varade klassifikatsioon Põhivarad, pikaajalised varad kasutusaeg üle 12 kuu pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvara investeeringud, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad( batendid,litsensid, arvuti tarkvara kui erldatav, firma väärtus..) materiaalsed põhivarad(masinad, seadmed, hoone, maa.
Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED:
Raamatupidamine Infotarbijad Sisetarbijad Ettevõtte tegevjuhtkond Teised otsustajad ettevõttes Keskastme juhid Töötajad Välistarbijad Investeerijad ( aktsonärid) Raamatpidamiskohustlaseks on: a) Eestis registreeritud era- või avalik- õiguslik juriidiline isik- b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1
kronoloogises järjekorras päevaraamatusse ning hiljem pearaamatusse. Algdokument- Algdokumendid jagunevad koostamise järgi kaheks- kellegi teise koostatud algdokumendid (nt. ostuarved, teatised, pangaväljavõtted jne.) ja ise koostatud algdokumendid (nt müügiarved, töötasu arvestuse dokumendid jne). 2) Majandusinformatsiooni tarbijad: Sisetarbijad : juhtkond, osa töötajatest, omanikud. Välistarbijad : teine osa töötajaid, kreeditorid, investeerijad, tarbijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid... 3) Varade klassifikatsioon:Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. Käibevarana kajastatakse raha ja raha ekvivalente välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada 12 kuu jooksul alates bilansipäevast
algjääk 01.01. 8 000 tk. a’ 12.- ost 10.06. 13 000 tk. a’ 13.- ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.- juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: Vali üks: € 182 000 € 117 000 € 135 000 € 70 000 Tagasiside Õige vastus on: € 135 000. Küsimus 21 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Majandusarvestuse informatsioni kasutajad jaotatakse kahte rühma: 1) sise- ja 2) välistarbijad. Infost huvitatud isikutest on sisetarbijateks: Vali üks: Omanikud, juhtkond, investeerijad Juhtkond, omanikud, laenuandjad Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud) Juhtkond, ettevõtte töötajad, ostjad Tagasiside Õige vastus on: Juhtkond, ettevõtte töötajad (ametiühingud). Küsimus 22 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Ettevõtte põhivara hulka kuuluvad: Vali üks: Hooned ja seadmed Kasum Tööriistad ja toormaterjal Toodang Tagasiside
Olulised ehk relevantsed kulud – sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusvariantide puhul erinevad Ebaolulised ehk irrelevantsed kulud – kulud, mida tuleks ignoreerida, need on alternatiivide jaoks ühesugused või on juba tehtud (pöördumatud) 2 Mis vahe on juhtimisarvestusel ja finantsarvestusel? TUNNUS JUHTIMISARVESTUS FINANTSARVESTUS Info kasutajad Sisetarbijad. Välistarbijad. Suhteliselt väike rühm, Suur rühm, mille liikmed on mille liikmed on teada. põhiliselt tundmatud Ajaline suunitlus Tulevik. Minevik. Informatsiooni ettevalmistamine, Aruandlus selle kohta, mis on planeerimiseks ja otsuste toiminud. langetamiseks
vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist minevikus, olevikus ja tulevikus. Selleks, et info välistarbijad võiksid langetada adekvaatseid otsuseid, peab finantsaruannete koostamisel lähtuma heast raamatupidamis- tavast ning rahvusvaheliselt tunnustatud arvestusprintsiipidest. Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale infot spetsiifiliste otsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte juhtidel pole aega süveneda raamatupidamisse, nad vajavad majandustegevuse kokkuvõtteid ja vastavaid analüüse strateegia formu- leerimiseks ning. otsuste täideviimise kindlustamiseks.
ressursside kindlustuse. Majandusaastaaruanne ja kontod – Kohustus esitada igal ettevõttel äriregistrile eelneva majandusaasta kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestus: Erinevused: Finants varustab välistarbijaid firma äritegevuse infoga; Juhtimis aga juhte juhtimisotsuste jaoks vajaliku infoga. Finantsil infokasutajateks välistarbijad (investorid, riik), Juhtimisel aga sisetarbijad (erinevad juhid) Finantsis tegeletakse minevikuga, Juhtimises aga tulevikuga. Finantsis on andmed väga täpsed, Juhtimises on aga info saamise kiirus suurema tähtusega kui andmete täpsus. Finantsis peab infot esitama perioodiliselt; Juhtimises aga millal iganes vajadus tekib. Finants on KOHUSTUSLIK; juhtimis ei ole kohustuslik.
Tekkepõhine printsiip Kajastatakse siis kui nad on toimunud sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Kassapõhine printsiip Kajastatakse majandustehingud raha liikumisel. Majandustehingute õige ja õiglane kajastamise printsiip Õige kajastamine – kõik majandustehingud tuleb kajastada vastavalt algdokumentidele. Õiglane kajastamine – 1. Finantsarvestus Finantsarvestuse infot kasutavad ettevõttejuhid /juhtkond, kuid samas ka välistarbijad. (aktsionärid), riigi institutsioonid. Välistarbijad saavad peamise osa infost finantsaruannetest. Finantsaruande ettevalmistamine, koostamine ja analüüs ongi finantsarvestuse keskne ülesanne, mis on reguleeritud eelkõige riiglike õigusaktidega. Finantsarvestuse korralduse eest vastutab ettevõttejuhtkond. 2. Juhtumisarvestus Mis tähendab raamatupidamisearuannete kasutamist juhtkonna poolt. Firma tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks
Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee. FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED Eesmärk: varustada välistarbijaid infoga (firma finantsseisundit, majandustegevuse iseloomustus) Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet, audiitorid, finantsasutused, investorid) Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info) Objektid: organisatsioon kui tervik (aruandeid ei koostata osakondade, allüksuste kohta) Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne)
5. Finantsaarvestuse mõiste ja selle põhilised tunnusjooned Finantsarvestus on äriettevõtete aktivate ja passivate, tulude ja kulude arvestust hõlmav raamatupidamine, mis varustab informatsiooniga aktsionäre, osanikke, riigi ja kohaliku omavalitsuse maksu- ja statistikaorganeid, pankasid, potentsiaalseid investeerijaid jt. Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga Info kasutajad: Välistarbijad, vähemal määral sisetarbijad Ajaline suunitlus: Minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: Andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: Kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: Rahalised Info esitamise (aruandluse) sagedus: Perioodiline, korrapäraselt Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega (raamatupidamiseseadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid)
1 Audiitortegevuse olemus 08.11.2010 Audiitortegevus on üks majandusarvestuse liikidest, ja majandus arvestus sisaldab veel järgmisi liike: 1) Finantsarvestus - mis annab infot ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud välistarbijatele(aktsionär, krediidiasutused, riigiasutused). Välistarbijad saavad infot eelkõige finantsaruannetest. Finantsaruanded on aga minevikulise iseloomuga, ja seetõttu ei pruugi nad hetke olukorda täiesti õigesti kajastada. Finantsaruannete ettevalmistamine koostamine ja analüüs ongi finantsaaruande ülesandeks, ning see on reguleeritud riiklike õigusaktidega. 2) Juhtimisarvestus seisneb raamatupidamisaruannete kasutamises juhtkonna poolt, ettevõtte tegevuse plaanimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks
kooskõlas Euroopa Liidu 8nda direktiiviga. Uus seadus tõstab audiitortegevuse kvaliteeti ja muudab majandusarvestuse valdkonna toimimise usaldusväärseks. Audiitortegevus on majandusarvestuse üks liikidest. Majandusarvestus koosneb järgmistest liikidest: 1. Finantsarvestus, mis annab infot ettevõte juhtkonnale ja ettevõte tegevusest huvituvatele välistarbijatele (aktsionärid, finantsasutused ehk pangad, riigi institutsioonid ehk registrid, maksu ja tolliamet jne). Ettevõte välistarbijad saavad valdava osa infost finantsaruannetest. Aruandlus selle kohta mis on toimunud eeldab, et informatsioon esitatakse, valmistatakse ette ja analüüsitakse eelnevalt, mis ongi finantsarvestuse peamised ülesanded. Tegevus on reguleeritud riiklike õigusaktidega (äriseadustik, raamatupidamisseadus, maksuseadused). 2. Juhtimisarvestus, mis seisneb raamatupidamise aruannete kasutamises juhtkonna poolt ettevõte tegevuse planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks
organisatsioonis ka täiesti puududa. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse võrdlus TUNNUS FINANTSARVESTUS JUHTIMISARVESTUS Eesmärk Info firma finantsseisundi ja Info ettevõtte juhtidele äritegevuse tulemuste kohta planeerimiseks, juhtimisotsuste välistarbijatele langetamiseks, kontrolliks Info kasutajad Välistarbijad Sisetarbijad (eri tasemete juhid) 18 Ajaline suunitlus Minevik Tulevik Põhinõue infole Rangelt määratletav ja Olulisus (objektiivsus ja kontrollitav kontrollitavus on teisejärguline) Täpsus Andmed täpsed, info Info saamise kiirus olulisem kui
ettevalmistamise ja interpreteerimisega juhtidele, et viimased saaksid vastu võtta adekvaatseid otsuseid, planeerida ja kontrollida. Seega juhtimisarvestuse põhiülesanneteks on: otsustamiseks, planeerimiseks ja kontrolliks vajaliku info tagamine juhtkonnale; juhtkonna motiveerimine kindlatele eesmärkidele; juhtkonna tegevuse edukuse hindamine. tunnus finantsarvestus juhtimisarvestus Info kasutajad Välistarbijad, suur rühm, Sisetarbijad, suhteliselt väike mille liikmed on põhiliselt rühm, mille liikmed on teada tundmatud Ajaline suunitlus Minevik, aruandlus selle Tulevik. Info kohta, mis on toimunud ettevalmistamine planeerimiseks ja otsuste
annaabi.ee 
