materjal. Looduskivist toote puhul võib kindel olla,et teist täpselt samasugust ei ole kogu maailmas. Looduskivist ehitatu püsib kümneid kui mitte sadu aastaid-pikka kasutusiga ning originaalsust arvestades on ta hea ehitus-ja viimistlusmaterjal. Looduslikke ehitusmaterjale on Eestis piisavalt. Kasutatakse paasi(lubjakivi ja dolomiit), kruusa, liiva, savi ja graniiti.Viimast leidub Eestis rändrahnudena, kivikülvides või üksikute põllukividena. Looduskivisid kasutatakse vundamentides ja soklites, sise-ja välisseintes, katustel, põrandatel, treppidel, terrassidel, aiateedel, väli- ja sisekaminates, väli-ja sisebasseinides, aiapostidena, aiakujunduselemendina (lauad,pingid,grilled,lillekastid), vanade hoonete(kirikud,mõisad jm) restaureerimis-ja rekonstrueerimistöödel. Looduslike kivide värvitoonid varieeruvad sillerdavast helebeezist tumepruunini, helerohelisest roheliseni, helehallist mustani jne.
tsiviil- ja tööstusehitiste puhul, vähem silla- ja sadamaehituses. Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm
3 Liigitus ja materjalid Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi: lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm
ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri; olema püsivad (mittelibisevad). Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel 8.1.13 Põrandad K.Kenk 2
vasetatud või roostevabast terasest, sest nad peavad olema korrosioonikindlad. Peale eelkirjeldatud tehismaandurite võidakse kasutada ka loomulikke maandureid - puurkaevutorusid, ehitiste pinnases paiknevaid metalltarindeid, õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub. Eriline koht selliste maandurite seas on vundamendimaanduritel, mis paiknevad ehitiste vundamentides. Elamute paigaldisemaandusena kasutatakse Euroopas nüüdisajal peaaegu eranditult vundamendimaandust. Selle maandusviisi korral paigaldatakse rõhtne, enamasti tsingitud ribaterasest maanduselektrood kontuuritaoliselt betoonvundamendi sisse selliselt, et see oleks igast küljest kindlalt kokkupuutes betooniga. Sellise paigalduse korral on maanduselektrood hästi kaitstud pinnasekorrosiooni eest ning kahjustuste eest võimalikel kaevamistöödel,
püsivusest. Soolade kristalliseerumine pindadel on küll inetu, kuid ei põhjusta kahjustusi. Ajapikku võib vihm pindadelt soola ära pesta. Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise. Seda effekti nimetatakse krüptokristalliseerumiseks. Kahjuks aga ei ole võimalik ennetada soolade kristalliseerumist. 4.7 Sulfaatkorrosioon Kui tellismüüritis on püsivalt märg nagu vundamentides, tugiseintes, madalates kaitseseintes ja korstendel, siis sulfaadid tellistes ja mördis võivad ajapikku kristalliseeruda ja laieneda ning krohvis ja mördis laguneda. Et seda vältida tuleks kasutada madala sulfaadi sisaldusega telliseid. 8
Pritskrohv · Telliste vormimine metallvormides pressimise teel · Pritsitakse pinnale ja jäätakse silumata · Toortelliste ladumine vagonettidele · Varjab hästi aluspinna ebatasasusi · Telliste kivistamine autoklaavis aururõhu all Tehismarmor Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites; ahjude, lõõride ja korstnate valmistamiseks · Lihvitud ja poleeritud krohv Silikaltsiit · Kasutatakse sisetöödel Erinevus silikaattellisest - liivaterad purustatud · Tugeva sideaine taignale (kõrgtugev kips) lisatakse Tihe silikaltsiit ja mullsilikaltsiit
Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID
puhul kasutati asbestkiudu. Aastast 1910. hakati kasutama betooni sarrusena naelu ja metall laaste. [1] Tõsiseltvõetavamad kiudbetooni katsetused pärinevad 1960-ndadest aastatest, mil NATO vägede lennuväljadel kasutati kiudbetoonplaate tagamaks lennuradade suuremat löögitugevust. 1970-ndatel aastatel arendati välja kiutüübid, mis parandasid oluliselt betooni paindetõmbe-tugevust. [1] Tänapäeval kasutatakse kiudbetooni põrandates, vundamentides, vahelagedes, seintes üle kogu maailma. Kõige uuemaid kiudbetooni kasutuskoht on vahelaed. Eestis esimesed kiudbetoonist vahelaed valmisid 2005. aastal Tabasalus, kui ehitati mitmekorruselist büroohoonet. [1] 3 2. BETOONI OMADUSED Betoon on massiivne materjal, millel on suur survetugevus, kuid väike pingetugevus. Betooni koostis võib olla väga erinev, sõltudes soovitud lõpptulemusest
Kuivsegude kasutamisel saab segusid teha väikeste koguste kaupa ja segu tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. Puudub ka vajadus ehitusplatsi segusõlme järele. Põletamata tehiskivi 10. Silikaattellise põhilised kasutuskohad ning liigid? reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud tellised ning õõnesplokke. Seinad ( kandvad ja mitte kandvad ) fassaadid, müürid, korstna pitsid. Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites ( külmakindlus ja veekindlus ) ega kolletes korstendes madalam tulekindlus savitellistest. Odavam. 10. Loetle põhilisi kipsplaadi kasutuskohti. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena 11. Bituumenite omadused- positiivsed ja negatiivsed. Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu
Koheselt pärast seda rullitakse bituumenplaat keskel äärte poole kinni. Valumeetod näeb ette, et aluspinnale valatakse kleepmass. Kleepmassi peale pannakse bituumenpaan mis rullitakse täistasapinnaliselt kleepmassi kinni. Paani äärtest välja voolav osa hajutatkse laiali. Lisaks on veel olemas isekleepuvad paanid, mis on erilise töötlusega ja mida kasutatkse lamekatustel, sildade isoleerimisel ja vertikaalsete pindada hüdroisolatsiooniks (näiteks vundamentides). Paigaldamisel tuleb jälgida, et aluspinnas ei tohiks olla pragusid,lõhesid, kraate, õli, rasva või tsementpiima, mis vähendavad nakkuvust. Eeltööna tuleb aluspind kruntida ja paanide nurgad ümaraks lõigata. Kui on tegu niiske aluspinnaga on sinna vaja kanda mineraalne isolatsioonivõõp. Kihtide arv valitakse vastavalt veekoormusele. [1] LISAKS Vannitubade, dusiruumide või muude niiskete siseruumide hüdroisolatsiooniks kasutatakse
• toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis Temperatuur autoklaavis on 170…1800C ja autoklaavimine kestab 8…12 tundi. Kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul liiv ja lubi ühinevad kaltsium-hüdrosilikaadiks. Silikaattellis võib olla massiivne või õõnes. Kujult ja mõõtmetelt on nad täpsemad. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskuskindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel On odavam kui keraamiline tellis. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Terade purustamisel tekivad värsked murdepinnad, mis on keemiliselt aktiivsemad kui liivatera välispind, mis on kokkupuutes õhu ja veega oma aktiivsust mõningal määral kaotanud. Liiva purustamine toimub löökveskis
• toortelliste ladumine vagonettidele; • telliste kivistamine autoklaavis 0,8…0,9 MPa aururõhu all. Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel. Silikaltsiit erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud. Liiva purustamine toimub löökveskis (desintegraatoris), kuhu liiv läheb harilikult koos lubjaga. Vesi lisatakse segule hiljem. Järgneb toodete vormimine ja autoklaavimine. Kivistumisreaktsioonid autoklaavis toimuvad aktiivsemalt kui tavalise silikaadi puhul.
olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas vaivundamendis.Kahel viimasel juhul saab muidugi kasutada neid kohtvaiu, mille süvistamiseks ei ole vaja rammimist (näiteks Vibrex või Franki vai).Puurvaiu saab kasutada praktiliselt igasugustes pinnasetingimustes. 56. Mis on mikrovai, millised on mikrovaia kasutuskohad? Enim kasutus leiavad need vaiad olemasolevate vundamentide tugevdamisel. Kuid võivad olla otstarbekad ka väikese koormusega ehitiste vundamentides, eriti kui on vaja ehitada kitsastes oludes, kus raskete ja suurte vaiaseadmete ligipääs ei ole võimalik või on piiratud. Kasutusel on mitmeid mikrovaiade tüübid. Mikrovaiad on väiksema läbimõõduga ja erineva valmistusviisiga. 57. Mis on pinnaseankur? Pinnase ankrute levinud kasutusalaks on tugiseinte ja järskude nõlvade toestus. Ankruid süvistatakse löökpuurimismeetodil, kus puurkrooni ja injekteerimiskanaliga varustatud vardad
Toodetakse ka rea- ja fassaaditelliseid. Fassaaditellised erineva fassaadipinnaga, neile esitatakse ka kõrgendatud nõuded mõõtude suhtes. Nii näiteks toodab Eestis, Aseris asuv tellisetehas praegu 50 värvi, pinna, suuruse ja kujuga tellist. Tellistele esitatavaid nõudeid käsitleb kehtiv Eesti standard EVS-EN 771.1:2003 Õõnestellis (Cellular bricks) Survetugevus 7,5...25 MPa ja enam, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. (Lisa 2) Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega. Kergtellise tihedus on madal. Olenevalt välja- põlevate lisandite (saepuru, jahvatatud madalakaloorsed kütused nagu põlevkivi) hulgast 1500-1200 kg/m3. Seega on kergtellise soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid
enamasti mööbli valmistamisel, uste konstruktsioonis ja liistudena. Pinnakateteks kasutatakse värvi või plastikut. MDF-plaati on võimalik valmistada ka tulekindlana. VUNDAMENT Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid kandekonstruktsioone. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, selle konstruktsiooni taldmikuks ja maapealset osa sokliks. Liigitus ja materjalid. Vundamente liigitatakse konstruktsiooni järgi lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm
kasutatakse elektrontahhümeetreid (digitaalne teodoliit, valguskaugusmõõtur, arvuti) Geomeetriline nivelleerimine 1. Põhimõte Tähendab punktidevaheliste kõrguste erinevuste määramist horisontaalse vaatekiire ja vertikaalsete nivelleerimislattide abil. Kõrguskasvude h järgi saab arvutada maapinna punktide absoluutkõrguseid H, kui on teada lähtepunkti absoluutkõrgus. Riigi territooriumil on rajatud kõrguseline võrk, mille moodustavad kas maa sees või hoonete vundamentides asuvad kindelpunktide reeperid, mille kõrgused on määratud täpse nivelleerimisega. Reeperite kõrguseid saab maa-ameti kataloogidest. Absoluutkõrgus näitab punkti kõrgust nivoopinnast ehk keskmisest mereveetasemest. Kõrgused antakse meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Kasutatakse ka hüdrostaatilist nivelleerimist. Kõrguste erinevusi võib määrata mitmesuguse metoodikatega. 2. Keskelt ja otsast nivelleerimine
tardumise oht seetõttu praktiliselt puudub. 34. Silikaattellis- olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad Silikaattellis on peamine silikaattoode. Tema toormaterjalideks on kvartsliiv (92…95 %), lubi (5…8 % kuivsegu massist) ja vesi. Telliste lubatud tolerantsid: pikkus ± 3mm , laius ± 3mm , paksus ± 2mm Silikaattelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel. 35. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, erinevad tooted, kasutamiskohad Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur.
Kasutusala: kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. · Konstruktsiooni töötemperatuur tohi ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Näiteks Aseri tellisel 700 0C · Tihedus 2100 kg/m3 sees väike soojapidavus. Välisseinas ei kasutata, ainult fassaaditelliseks õõnestellist. Õõnestellis · Survetugevus 7,5...25 MPa ja enam, kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. · Kergtellis -väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. · Kergtellised valmistatakse standardiseeritud mõõtudega . Kergtellise tihedus on madal. · Tihedus 1200-1500 kg/m3. Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides, kandekonstruktsioonides ei kasutata. 6.5 Tellise omadused
3.4.1.1 Täistellis Harilik tellis kuulub jämekeraamika toodete hulka. Harilikku tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstendes ja ahjude ehitamiseks. Kasutamise tingimuseks on, et konstruktsiooni töötemperatuur ei ületa tellise põletamise temperatuuri. Harilik tellis ei ole tulekindel. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus 3.4.1.2.Õõnestellis (Cellular bricks) kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. 3.4.1.3.Kergtellis Kergtellised valmistatakse väljapõlevate lisanditega toorsegust valmistatud toorikute põletamisel. Kergtellised soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel, kuid survetugevus tunduvalt madalam ja veeimavus suurem harilikust tellisest.. 3.4.2.Hariliku tellise omadused 3.4.2.1. Tugevus Tihedus Poorsus Õhuläbilaskvus Niiskumisega seotud näitajad Vee imendumise
Tiheduse järgi saab hinnata materjali soojaisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi ka põletustemperatuurist. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus. Külmakindlus. Mida kõrgem põletustemperatuur seda parem külmakindlus. Tavaliselt 25 tsüklit. Õõnestellis Survetugevus 7,5…25 MPa ja enam. Kasutatakse kande- ja vaheseina ehitamiseks. Ei või kasutada vundamentides ja soklites allpool hüdroisolatsiooni ja väga niisketes ruumides. Kergtellis Saadakse väljapõlevate lisandite kasutamisel, tihedus madal, soojaisolatsiooiomadused head. Kasutatakse ülemiste korruste. Vaheseinte ladumisel. Normaalse niiskusega ruumides. Ahjupotid Valmistatakse puhtamastest savidest. Esikõlg glasuuritud või glasuurimata. Ühendatakse omavahel plekkklambritega. Ahjupottide õõnsused täidetakse täitekivi ja savimördiga. PÕLETAMATA TEGISKIVID
niiske kivi W=5% =1,0W/m°C, paindetugevus 4- 5N/mm2, külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev. 71) KASUTUSKOHAD 1. Vääriktelliseid kasutatakse nn. puhasvuukmüüritiste ladumiseks (fassaaditellis). 2. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadi kattematerjalina. 3. Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. 4. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites. 72) 35. Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine 73) Poorbetoontooted on poorse struktuuriga kivipõhjaline materjal. Põhitooraineteks on tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. 74) TOOTMINE
Üheks enam pinnase omadusi mõjutavaks teguriks on niiskus, mida mõõdetakse poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhtena ning väljendatakse protsentides Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Pinnase poorides olev vesi külmudes paisub, sulades aga kahaneb, tekitades selliselt ebaühtlasi deformatsioone pinnase kerkeid millega kaasnevad ebasoovitavad ja ohtlikud praod vundamentides. Külmunud pinnase mahumuutus sõltub mitte ainult niiskusest, vaid ka pinnase terakeste (lõimise) suurusest ja pinnasevee tasemest. Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12
tekkiv vesi ei kahjustaks välisseina Sokkel tuleb soojustada R0 2,0 m2K/W; kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis R0 3,57 m2K/W. Soklis, samuti allpool maapinda asuvates tarindites tohib kasutada ainult mittehügroskoopseid soojustusmaterjale. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid lint-, post-, vai-, plaat- ja ruumilised vundamendid. Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm
170-180 kraadi, kestab 8-12h). Tihedus 1850-1950 kg/m3, veeimavus 10-15%. Külmakindlus 50 tsüklit. Tulekindlus mittepõlev (klass A). Kasutatakse fassaaditellistena. Lõhestatud (tavalise tellise lõhestamisel saadud tellist) kasutatakse fassaadi kattematerjalina. Silikaattellis on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka, mis tegi nad hallikaks. Pigementide lisamisel saab värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites- ei ole küllaldase külmakindluse ja niiskuskindlusega vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks- ei ole tulekindel (püsiv kuni 600 kraadi, pehmeneb 1100-1200 kraadi juures). Odavam kui keraamiline tellis. 45.Autoklaavitud poorbetoontooted-tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutamine- Põhitooraineteks on tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Poorides (0,5-2 mm) on õhk, mis annab soojaisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse.
Tootmine- Liiva kaevandamine->toimetamine tehasesse->sõelumine->lubja jahvatamine->Segu valmistamine->Segu segamine->Telliste vormimine->Toortelliste ladumine vagonettidele->telliste ivistamine autoklaavis(170...1800C, kestab 8...12h) Survetugevus 25N/mm². Veeimavus 10-15%.Soojaerijuhtivus =0,7....0,8W/mK, Paindetugevus 4...5N/mm2. Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit. Kasutatakse fassaadides, ei tohi kasutada vundamentides, kortstnate ladumiseks (pole veekindel, ega tulekindel) Autoklaavitud poorbetoontooted- tootmine, kasutamine Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist
*segu valmistamine koos lubja kustutamisega *segu täiendav segamine ja vee lisamine vajaduse korral *telliste vormimine metallvormides pressimise teel *toortelliste ladumine vagonettidele; *telliste kivistamine autoklaavis Silikaattelliste värvus on enam-vähem valge. Kunagi lisati telliste segule põlevkivituhka. Need tellised olid veidi hallikad. Vanemates hoonetes võib neid telliseid kohata. Pigmentide lisamisega võib saada ka värvilisi telliseid. Silikaattellist ei tohi kasutada vundamentides ja soklites - ei ole küllaldase külmakindlusega ja niiskusekindel vees; ahjude, korstnate, lõõride valmistamiseks - ei ole tulekindel (püsiv kuni 6000C; pehmeneb 1100-12000C juures), võrdle keraamilise tellisega. On odavam kui keraamiline tellis. Silikaattelliste tugevusklassi määramine toimub sarnaselt savitellistele. Kuna silikaattelliste külgpinnad on küllalt siledad, siis survetugevuse määramisel tsemenditaignast silumiskihte vaja ei ole. 35
kasutamise korral. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või võib see üldse puududa. Kohtvaiu võib kasutada tugiseinte rajamiseks. 38. Kirjeldage mikrovaiade rajamistehnoloogiat ja kasutuskohti. Võrreldes teiste vaiadega on mikrovaiad väiksema läbimõõduga ja erineva valmistusviisiga. Enim kasutus leiavad need vaiad olemasolevate vundamentide tugevdamisel. Kuid võivad olla otstarbekad ka väikese koormusega ehitiste vundamentides, eriti kui on vaja ehitada kitsastes oludes, kus raskete ja suurte vaiaseadmete ligipääs ei ole võimalik või on piiratud. Kasutatakse ka nõlvade kindlustamisel. Kasutusel on mitmeid mikrovaiade tüüpe, sealhulgas ka Eestis. Injektsioonpuurvaiad on perforaatorpuuriga süvistatavad, keermestatud muhvidega ühendatavad õõnsad terasvaiad. Kõvasulamist puurkroon võimaldab läbida kive sisaldavaid täitepinnaseid ja vanu vundamente.
Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal). Kui vundament ei ole vundeeritud külmumissügavusest allapoole, lagundavad iga-aastased külmakerked ja vajumised kivivundamenti. Vundamenti lagundab ka vundamenti pääsenud vesi, mis külmudes paisub ja lükkab vundamendikive üksteisest eemale. Probleeme võib esineda ka vundamentides, mis on laotud segamini paekividest ja maakividest, mille erinevad käitumisomadused võivad põhjustada müüritise kui terviku lagunemist. Kivivundament võib laguneda ka kivi enese füüsikalise või keemilise murenemise tõttu. Kõige paremas seisukorras olid vundamendid, millel oli puidust veelaud ja lubjamördiga parandatud kivide vahed. Probleeme oli vähem vundamentidel, mis jäid seina pinnast sissepoole või olid seinaga samas tasapinnas (vt. Joonis 2.4 ülal paremal).
annaabi.ee 
