pumbaga. Paksema tihenduskihi saamiseks tuleb tihenduskrohv kanda pinnale mitmes kihis. Peale esimese kihi peale kandmist tohib teist kiht peale hakata kandma alles siis kui alumine kiht on piisavalt tugev aga veel niiske. [5] Kuivamisfaasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkida võivaid pragusid. Kindlasti tuleb vältida krohvimist päikese käes ja tugeva tuulega. [5] 3.2. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalne isolatsioonivõõp on ühe- või kahekomponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Segu koosneb peeneteralisest kvartsliivast, tsemendist ning lisanditest. Üleliigne vee lisamine segule vähendab oluliselt võõba isolatsiooniomadusi, seega on äärmiselt tähtis vee täpne lisamine. [5] Mineraalse isolatsioonivõõba peale kandes tuleb aluspind eelnevalt niisutada, kuna see vajab täielikuks hüdratsiooniks ka kuivamisfaasis niiskust. Peale võõba peale kandmist tuleb samuti pinda
Vanasti kasutati hüdroisolatsiooniks ,,savisärki" vundamendi väliskülg kaeti saviga ja tõrvati selleks tuli vundament kuni 60cm laiuse kaevikuga lahti kaevata, seinapinnad puhtaks ja tasaseks teha, lasta kuivada ja siis sooja ilmaga kuuma tõrvaga üle võõbata. 4. HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID JA -SÜSTEEMID Hüdroisolatsioonisüsteemid võivad olla järgmised: - Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil - 10-20 mm, mitu kihti, väike poorsus - Jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp kahe komponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Koostis - peeneteraline liiv, tsement ja polümeersed lisandid. - Veetihe betoon betoon püsib niiske, vuugid võivad lekkida. - Bituumen isolatsioonivõõp külm- või kuumvõõp, 1- või 2 komponentne - Bituumen rullmaterjal kindel kihipaksus, probleemsed vuugid - Plast- rullmaterjalid Vundamendi hüdroisolatsiooniks on väga palju erinevaid võimalusi ja materjale. Ja nende seast endale sobivaim leida on väga raske
Niiskete ruumide aluse ettevalmistus 1. Hüdroisoleeritavale alusele esitatavad nõuded. Isoleeritavad pinnad peavad olema avatud, s.t. peab olema võimalik pinnale juurdepääs selle töötlemiseks. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid, jm. Eriti tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et vertikaalne HI (hüdroisolatsioon) ja horisontaalne HI saaksid omavahel ühendatud, et nad ka omavahel ka sobiksid. Vertikaalne HI koos horisontaalse HI peavad moodustama vanni vee sissetungi vastu. HI tuleb teha kõikide vee koormusklasside puhul. Kõik läbiviigud, vuugid ja liited tuleb veekindlalt tihendada. Selleks, et HI pinnale kanda, tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töötlejatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi veega töötlemine, kuna see viib naket halvendavaid sooli pinna sisemusse. Pind peab olema sobilik kandmaks HI-d. Sobivateks alu...
aluspinnalt eemaldada, augud uuesti plommida. Müüritis tuleb tasanduskrohviga siledaks krohvida ning pind karestada. Praguline betoon on vajalik injektsioonivahendiga tihendada. Tehnilisi probleeme võivad tekitada juurdeehitised, trepid jm. Vanade hüdroisolatsioonikatete puhul tuleb kontrollida nende naket aluspinnaga. Tõrvasisaldusega katted on vaja täielikult eemaldada. Võimalikud välishüdroisolatsioonisüsteemid: jäik või elastne mineraalne isolatsioonivõõp; 1- või 2-komponentne bituumen-pakskiht; veetihedad bituumenpaanid; veetihedad tehismaterjalist paanid; tihenduskrohv tsemendi baasil. Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad. Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. Manteltoru tuleks müüritisse paigutada müüritise ladumise või betoneerimise käigus. Kui tihendamiseks kasutatakse
2. PÕHILISED HÜDROISOLATSIOONI MATERJALID Tehnika põhiselt toimub jaotumine kolmeks: · Membraan isolatsioon e. "Must vann" · Veetihe betoon ehk "Valge vann" · Bentonitisolatsioon ehk "Pruun vann" Lisaks eelnevale jaotatakse hüdroisolatsioon erinevate materjalide liikide järgi viieks: · Tihenduskrohv · Veetihe betoon · Isolatsioonivõõp · Bituumenpaanid ehk maakeeli tõrvapapp ja muud bituumenmaterjalid · Kunstmaterjalist paanid 2.1.Tihenduskrohv Tihenduskrohvid ehk isolatsiooonikrohvid on tsemendi baasil veetihed krohvid mida kasutatakse pinnaseniiskuse ja mittesurvelise vee puhul.Üldjuhul kasutatakse seda materjali teiste hüdroisolatsiooni materjalide alus- või tasanduskihina.Võimalik on seda materjali kasutada nii sise- kui ka välispindade isoleerimiseks
fassaadile. -Lubikrohv on nagu käsn ta imeb vee sisse ja vevitab seinas laiali -Kui tulevad miinuskraadid, külmub kogu krohv laiali ja maha Põrandalaud liiga märjalt maha pandud - Kõik sel ajal seina ja maha pandud (isegi kui on enne kuiv) kuivab laiali, kui keskküte sisse pannakse Hüdroisolatsioonisüsteemid Veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil jäik ja elastne mineraalne isolatsioonivõõp veetihe betoon vetihe kokku keevitatud (sulatatud) bituumenpaanid veetihe kunstmaterjalist paanid 1- või 2-komponentne bituumine-pakskiht Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi paasil veetihe krohv. Neil on kalduvus praguneda Veetihe betoon veetiheda betooniga on võimalik kontrueerida kandekonstruktsioon, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on
Kõige sobivamad materjalid sisehüdroisolatsiooni tegemiseks on mineraalsed võõbad, soovitavalt sulfaadikindlad, sest sisehüdroisolatsiooni suureks probleemiks on soolad, mis kahjustavad aluspinda. Aluspind peab olema korralikult puhastatud, kuid mitte veega, sest see võib esile tuua soolakahjustused. Võõpa võib kanda ka niiskele aluspinnale ja seda peab kandma vähemalt kahes kihis. Kui isoleerimist vajab ka põrand, siis alustatakse sellest ja kantakse isolatsioonivõõp umbes 30 cm kõrgus ka seinale. Hiljem jätkatakse seina isoleerimist 20 cm ülekattega. Keldriga hoone hüdroisolatsioon Keldriga hoone puhul on väga tähtis, et kelder oleks õigesti hüdroisoleeritud, sest kelder asub suuremalt osalt maa sees, mistõttu on ümbritsetud pideva vee ja niiske pinnasega. Keldri seintele mõjuv külgsurve on väga suur, aga seda koormust annab vähendada. Kasutades keldriseina vahetus
mineraalsed isolatsioonivõõbad. Enne võõba pinnalekandmist tuled aluspind puhastada mustusest, tolmust ning seejärel kruntida. Aluspind peab olema terve, ühtlase viimistlusega, võib olla niiske, aga mitte läbivettinud, ei tohi olla külmunud. Kui aluspind on kuum, väga kuiv või poorne, siis tuleb seda enne töötlemist niisutada. Enne isolatsioonivõõba pealekandmist tuleb seda korralikult segada ja seejärel võib pintsliga pinnale kanda. Isolatsioonivõõp ei ole enne täielikku kuivamist sademete kindel ega külma kindel. Peale tuleb kanda kaks kihti, kuid teist kihti mitte enne kui esimene kiht on täielikult kuivanud. Isolatsioonivõõpasid kasutatakse enamasti pinnaseniiskuse, mittesurvelise vee vastu, lisaks sellele veel kuni 3 m survelise vee vastu, veemahutite siseisolatsiooniks, niisketes ruumides ja ülalpool maapinda soklipiirkonnas. Isolatsioonivõõpade omadused ja eelised: moodustavad vuukideta membraani
liikumist. Raskuseks kujuneb tavaliselt pragudest puhta pinna saavutamine ja vuukide tihendamine. Veeaur võib siiski läbi veetiheda betooni tungida, mistõttu on soovitatav kaitsta veetihedat betooni väljas teiste hüdroisolatsioonikatetega. [5] 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad Tegu on ühe- või kahekomponentse kuivseguga, millele segatakse tööplatsil vesi juurde. See koosneb peenest kvartsliivast, tsemendist ja lisanditest. Mineraalne isolatsioonivõõp vajab kuivades niiskust, mille tõttu tuleb aluspind enne 24 tundi järjest niisutada. Head võõbad hoiavad endas 75- 80% niiskust, millega on tagatud täielik kuivamine ja kivinemine. Võõpa saab kasutada pinnaseniiskuse vastu, mittesurvelise vee vastu, kuni 3m survelise vee vastu, niiskete ruumide hüdroisolatsiooniks, veeanumate siseisolatsiooniks või soklipiirkonnas. [5] 2.1.4 Bituumenkatted On ühe- ja kahekomponentseid bituumenemulsioone, vee baasil ja polümeerbituumen