Ruutvõrrandid ja nende lahendamine 2x2 - 8x + 35 = 0 2x2 ruutliige, millest 2 on ruutliikme kordaja -8x lineaarliige, millest -8 on lineaarliikme kordaja 35 vabaliige Mittetäielikud ruutvõrrandid: a) puudub vabaliige Üldkuju: ax2 + bx = 0 Lahendamine: 2x2 = - 4x Teisendada normaalkujule 2x2 + 4x = 0 | : 2 Kui võimalik, jagada läbi x2 kordajaga x2 + 2x = 0 Tuua x sulgude ette x (x + 2) = 0 See avaldis on võrdne nulliga,kui sulgude ees olev arv on 0 või sulgude sees olev avaldis on võrdne nulliga b
Ruutvõrrandid. Ruutvõrrandid esituvad kujul ax2 + bx + c = 0. Ruutvõrrandid jagunevad taandamata ja taandatud ruutvõrranditeks: Taandamata ruutvõrrand Taandatud ruutvõrrand ax2 + bx + c = 0 x2 + px + q = 0 - b ± b 2 - 4ac 2 x1;2 = p p 2a x1;2 = - ± - - q 2 2 Kui ruutvõrrandis ax2 + bx + c = 0 kas b = 0 või c = 0, siis on tegemist mittetäieliku ruutvõrrandiga. Selliseid võrrandeid viisakas inimene ei lahenda eespool toodud lahendivalemiga, sest neid saab lihtsamalt lahendada. Näide 1. Lahendame võrrandid 1) 3x2 + 6x = 0, 2) 0,5x2 23 = 0, 3) 3x2 = 0. 1) Võrrandi 3x2 + 6x = 0 lahendamisel toome x sulgude ette, siis saame x(3x ...
Näide 14. Lahendame ruutvõrrandi 3x2 + 5x 2 = 0. Lahendus. Siin a = 3; b = 5 ja c = 2. - 5 ± 5 2 - 4 3 ( -2) - 5 ± 49 - 5 ± 7 x= = = 23 6 6 -5 -7 -5 +7 2 1 x1 = = -2 x2 = = = 6 6 6 3 Ülesanne 12. Lahenda ruutvõrrandid. 1) 4x2 4x 3 = 0 2) 2x2 7x + 3 = 0 3) 5x2 + 9x + 2 = 0 4) 4x2 + 4x 1 = 0 5) 3x2 2x + 5 = 0 1 1 1 1 1 Vastused. 1 ; ; 3; ; 2; ; ; lahendid puuduvad. 2 2 2 5 2 Kui ruutvõrrandis ruutliikme kordaja a = 1, siis sellist võrrandit nimetatakse taandatud ruutvõrrandiks. Taandatud ruutvõrrand on kujul x2 + px + q = 0.
a - b = ( a ) - ( b ) = ( a - b ) ( a + ab + b ) 3 3 3 3 3 3 3 2 3 3 2 a a + b b = ( a ) + ( b ) = ( a + b ) ( a - ab + b ) 3 3 a a - b b = ( a ) - ( b ) = ( a - b ) ( a + ab + b ) 3 3 2.5 Ruutvõrrand Mittetäielikud ruutvõrrandid c ax 2 + c = 0 x1, 2 = ± - ( a 0) a b ax 2 + bx = 0 x1 = 0, x2 = - ( a 0 ) a Täielikud ruutvõrrandid -b ± b 2 - 4ac ax 2 + bx + c = 0 x1,2 =
4a a 2 - 1 5 4a( a + 1)( a - 1) ) = 4a 2) ( a + 1)( a - 1) 5 ( a + 1)( a - 1) 5 Vastus: 4a 2 4 2 : 2 - 2 2. x - 16 x + 2 x - 8 x - x - 2 2 Lahendan nimetajates olevad ruutvõrrandid: - 2 ± 2 2 - 4 1 ( - 8) - 2 ± 6 1 ± 12 - 4 1 ( - 2 ) 1 ± 3 x= = x= = 2 1 2 2 1 2 x1 = 2; x 2 = -4 x1 = 2; x 2 = -1
Ruutvõrrandi kordajad. Ruutliige, lineaarliige, vabaliige. Normaalkujuline Ruutvõrrand. Mittetäielikud ruutvõrrand, täielik 13. 19. 09. 06 Ruutvõrrand. ruutvõrrandid. Selgitus. 3) lk 39, 45, ül 134 138, 159-164 ruutvõrrand, mittetäielik Ruutvõrrand ax2 + c = 0 ruutvõrrand. Taandatud ruutvõrrand.
Esimese ruutvõrrandi lahenditeks on y = -1 ja y = -4. Teise ruutvõrrandi Nendevaheline seos esitub kujul lahenditeks on y = 1 ja y = 4. Z = R + ( X L - X C )i. Nii saame esimesel juhul ruutvõrrandid x2 = -1 ja x2 = -4; teisel juhul aga ruutvõrrandid x2 = 1 ja x2 = 4. Seega kogutakistus Z on kompleksarv kujul a + bi. Kasutades kompleksarve E, I ja Z, saab näidata, et Ohmi seadus saab kuju: Siit saame et võrrandi x4 + 5x2 + 4 = 0 lahendid on x1 = -i, x2 = i, x3 = -2i ja x4 = 2i.
Ta leidis lõpuks rongijaama ülesse ja seal abistas teda rongipileti ostmisel üks politseinik. Lõpuks ta sai pileti Londoni rongile. Rongis hakkas tema nime hüüdma üks võõras mees, kes oli politseinik ja ütles, et ta isa otsib teda. Poiss vastas, et ta teab seda. Politsei tahtis poisi rongist maha võtta, kuid poiss küsis WC-sse ning siis hiilis reisjate pakkide taha ning raputas politseiniku maha. Ta tegi enda rahustuseks mõned ruutvõrrandid peas ära ja tuli peidust välja. Siis ta avastas, et ta enda pagas on kadunud. Ta küsis ühelt naiselt, kes akna taha istus, et kas nad on Londonis ja naine kinnitas seda, et on küll. Naine andis talle juhiseid, kuidas ta jõuab emani, kuid enne seda pidi Christopher sõitma veel metrooga. Vahepeal kadus ka ta rott ära ning ta läks teda otsima. Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning
võõraste meestega ei tohtinud rääkida, nad võisid olla pahad. Ta leidis lõpuks rongijaama ülesse ja seal abistas teda rongipileti ostmisel üks politseinik. Lõpuks ta sai pileti Londoni rongile. Rongis hakkas tema nime hüüdma üks võõras mees, kes oli politseinik ja ütles, et ta isa otsib teda. Politsei tahtis poisi rongist maha võtta, kuid poiss küsis WC-sse ning siis hiilis reisjate pakkide taha ning raputas politseiniku maha. Ta tegi enda rahustuseks mõned ruutvõrrandid peas ära ja tuli peidust välja. Siis ta avastas, et ta enda pagas on kadunud. Ta küsis ühelt naiselt, kes akna taha istus, et kas nad on Londonis ja naine kinnitas seda, et on küll. Naine andis talle juhiseid, kuidas ta jõuab emani, kuid enne seda pidi Christopher sõitma veel metrooga. Vahepeal kadus ka ta rott ära ning ta läks teda otsima. Ta sai roti kätte, kuid nägi, et rong tuleb ja pidi ronima betooni peale, kuid ei jõudnud. Õnneks üks mees tiris ta sinna ning Christopher oli
Lahendada võrrand 2 Lahendus. Teeme vajalikud teisendused: 4x 1 1 2 x 4 5 2 2 4 x 1 2 4 x 16 10 4 x 4 x 16 10 2 1 0 x 5. Vastus. Võrrandil puudub lahend. RUUTVÕRRAND Ruutvõrrandiks (teise astme algebraliseks võrrandiks) nimetatakse võrrandit, mis avaldub kujul ax 2 bx c 0 , kus a 0. Siin a, b ja c on reaalarvud ning x tundmatu (otsitav). Täielikud ruutvõrrandid: a) täieliku taandatud ruutvõrrandi puhul on x2 kordaja 1 Üldkuju: x px q 0 2 Lahendivalem: 2 p p x q 2 2 Näide 11 x2 + 8x + 7 = 0 Lahendamiseks kasutatakse lahendivalemit 2 8 8 x 7 4 9 4 3 2 2
2.3 Irratsionaalavaldiste tegurdamine 2.4 Murru nimetaja vabastamine irratsionaalsusest e juurte kaotamine murru nimetajas 2.5 Irratsionaalavaldiste lihtsustamine Toimime samamoodi nagu ratsionaalavaldiste puhul sooritame kõik avaldises nõutud tehted, arvestades tehete järjekorda, ning anname tulemusele algebralise murru, võimalusel täisavaldise kuju. Murru nimetaja vabastatakse irratsionaalsusest. Võrrandid ja võrrandisüsteemid 3.1 Võrdus, samasus, võrrand. Lineaar- ja ruutvõrrandid · Kui kaks avaldist ühendatakse võrdusmärgiga, saadakse võrdus. · Võrdust, mis on tõene muutujate kõigi lubatavate väärtuste korral, nimetatakse samasuseks. Ka tõene arvvõrdus on samasus. · Võrrandiks nimetatakse muutujaid sisaldavat võrdust, milles üks või mitu muutujat loetakse otsitavaks e tundmatuks. · Võrrandi lahenditeks nimetatakse tundmatute selliseid väärtusi, mille asendamisel võrrandisse saame tõese arvvõrduse.
a - b = ( a ) - ( b ) = ( a - b ) ( a + ab + b ) 3 3 3 3 3 3 3 2 3 3 2 a a + b b = ( a ) + ( b ) = ( a + b ) ( a - ab + b ) 3 3 a a - b b = ( a ) - ( b ) = ( a - b ) ( a + ab + b ) 3 3 2.5 Ruutvõrrand Mittetäielikud ruutvõrrandid c ax 2 + c = 0 x1,2 = ± - ( a 0) a b ax 2 + bx = 0 x1 = 0, x2 = - ( a 0 ) a Täielikud ruutvõrrandid -b ± b 2 - 4ac ax 2 + bx + c = 0 x1,2 =
3 3 3 3 3 3 3 2 3 3 2 a a b b a b a b a ab b 3 3 a a b b a b a b a ab b 3 3 2.5 Ruutvõrrand Mittetäielikud ruutvõrrandid c ax 2 c 0 x1,2 a 0 a b ax 2 bx 0 x1 0, x2 a 0 a Täielikud ruutvõrrandid b b 2 4ac
Lihtinimesed maeti polliroos kõrbeliiva. Kiilkirja teke Vana - Babüloonias Tänapäevase taseme saavutas 2.at Kirjandus ja kunst Tähtsaim teos on Gilgamesi eepos. Müüd veeuputusest. Arhitektuurist palju säilinud ei ole. Säilinud on kujukesed, amuletid, liivakivist esemed. Kujukeste väline sarnasus ei olnud oluline pungis silmad, suured kõrvad. Teadus 1. Matemaatika 60 põhiarvu, õpiti kraadides nurka mõõtma, ringjoon jagati sektoriteks, pii(3,14), ruutjuur, ruutvõrrandid. Tase ületati Vanas-Kreekas 2. Astronoomia - Maailma esimene kuukalender, 12 kuud + 11p. Hetiitide riik Väike-Aasia poolsaarel. Kuiv ala. Põlluharimine oli võimati, kunstlik niisutus. Suured hobusekasvatajad. Sepakunst, töötlesid rauamaaki, tegid relvi. Elasid hõimuliiduna. Ühtset riiki ei tekkinud. Hetiitide esivanemateks olid hattide hõimud. Hetiitide riigi kõrgaeg oli 2.at eKr keskpaiku. Riigi rajakas oli hõimupealik Tabarna.
E 471 Olgu arvud x; x + 2 ja x + 4 , saame võrrandi x + x + 2 + x + 4 = 114 3 x + 6 = 114 3 x = 108 / ÷ 3 x = 36 Arvud on 36; 38 ja 40 Kontroll: 36 + 38 + 40 = 114 Vastus: need arvud on 36; 38; 40 NB! Oleksime võinud ka keskmiseks arvuks võtta x, siis x - 2 + x + x + 2 = 114 3 x = 114 jne oleks mõnevõrra lihtsam P.S Need pole ruutvõrrandid! E 472; E 473; E 474; E 475; E 476 täielik analoogia ülesannetega 269-276. E 477 Olgu üks osa x , teine osa on siis 15 - x P.S on ühe osa ruut 4 korda suurem teisest osast. x 2 = 4(15 - x) x 2 = 60 - 4 x x 2 + 4 x - 60 = 0 x = -2 ± 4 + 60 = -2 ± 8 x1 = -10 või x 2 = 6 1) Kui x = -10 , I osa,, II osa on siis 15 - x = 15 - (-10) = 15 + 10 = 25
E 471 Olgu arvud x; x 2 ja x 4 , saame võrrandi x x 2 x 4 114 3 x 6 114 3 x 108 / 3 x 36 Arvud on 36; 38 ja 40 Kontroll: 36 38 40 114 Vastus: need arvud on 36; 38; 40 NB! Oleksime võinud ka keskmiseks arvuks võtta x, siis x 2 x x 2 114 3 x 114 jne oleks mõnevõrra lihtsam P.S Need pole ruutvõrrandid! E 472; E 473; E 474; E 475; E 476 täielik analoogia ülesannetega 269-276. E 477 Olgu üks osa x , teine osa on siis 15 x P.S on ühe osa ruut 4 korda suurem teisest osast. x 2 4(15 x) x 2 60 4 x x 2 4 x 60 0 x 2 4 60 2 8 x1 10 või x 2 6 1) Kui x 10 , I osa,, II osa on siis 15 x 15 (10) 15 10 25
E 471 Olgu arvud x; x 2 ja x 4 , saame võrrandi x x 2 x 4 114 3 x 6 114 3 x 108 / 3 x 36 Arvud on 36; 38 ja 40 Kontroll: 36 38 40 114 Vastus: need arvud on 36; 38; 40 NB! Oleksime võinud ka keskmiseks arvuks võtta x, siis x 2 x x 2 114 3 x 114 jne oleks mõnevõrra lihtsam P.S Need pole ruutvõrrandid! E 472; E 473; E 474; E 475; E 476 täielik analoogia ülesannetega 269-276. E 477 Olgu üks osa x , teine osa on siis 15 x P.S on ühe osa ruut 4 korda suurem teisest osast. x 2 4(15 x) x 2 60 4 x x 2 4 x 60 0 x 2 4 60 2 8 x1 10 või x 2 6 1) Kui x 10 , I osa,, II osa on siis 15 x 15 (10) 15 10 25
.......................................... 12 2.5 Liitfunktsioon ......................................................................................................................... 14 3 Võrrandid ........................................................................................................................... 16 3.1 Lineaarsed võrrandid, tasuvusanalüüs .................................................................................. 16 3.2 Ruutvõrrandid ....................................................................................................................... 18 4 Protsent- ja finantsarvutused .............................................................................................. 21 4.1 Protsentarvutuste põhitüübid ............................................................................................... 21 4.2 Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine .................................................
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3. VÕRRANDID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Lineaarsed võrrandid. Tasuvusanalüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Ruutvõrrandid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 ÜLESANNETE VASTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 4. PROTSENT- JA FINANTSARVUTUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Protsentülesannete põhitüübid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
kompleksarvude hulgas n lahendit (kui lugeda kordsed (võrdsed) la- hendid erinevaks). Polünoom Pn (x) lahutub järgmiste (reaalarvude vallas taandumatute) tegurite korrutiseks Pn (x) = a0 (x-x1 )k1 · · · (x-xm )km (x2 +p1 x+q1 )s1 · · · (x2 +pr x+qr )sr , (16.7) 2 kusjuures ruutkolmliikmed x +pj x+qj , j = 1, . . . , r on positiivsed, s.t. vastavad ruutvõrrandid x2 + pj x + qj , j = 1, . . . , r, ei oma reaalarvulisi lahendeid. Seega on reaalarvud x1 , x2 , . . . , xm võrrandi (16.6) lahen- did vastavalt kordsusega k1 , . . . , km , selle võrrandi kompleksarvuliste lahendite leidmiseks tuleb lahendada ruutvõrrandid x2 + pj x + qj = 0, j = 1, . . . , r, (16.8) (lahenditeks on kaaskompleksarvude paar). 148 Kirjandus [1] D. R
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
