selle kohustuslikkus kõikidele asutuse töötajatele ja tutvustamise kord. AMETIKIRI: Nimeta dokumendi näidisvormingu veerised: (parem1,5, vasak3, ülemine1,2, alumine1,2) Too näide aadressi kirjutamise kohta personaliosakonda? Garantiikiri- vormistatakse lubadusi sisaldavaid kirju. Näiteks tähtajaliselt teatud tingimustel mingi töö täitmiseks, makse sooritamiseks jms. Garantiikirjal ei ole võrreldes ametikirjaga suuremat juriidilist jõudu. Garantiikirjale ei vormistata pöördumist ega lõputervitus. Volikiri- on kirjalikus vormis antud volitus. Volikirjaga annab juriidiline või füüsiline isik ehk volitaja oma nõusoleku mingiks tegevuseks selleks määratud isikule ehk volitatule.Volikirja koostamise algatus tuleb juhtkonnalt või töötajalt, kes tööülesannete tõttu peab esindama organisatsiooni. Volikirja tekstis volitatakse töötajat personaalselt esindama organisatsiooni või teostama tema nimel tehinguid
ETS - expected time of sailing – eeldatav purjetamise aeg EXCL – excluding – välja arvatud FIFO – free in/free out FLG – flagging – märgistamine/ laeva lisamine riiklukusse registrisse/ lipustamine FO – flagging out - (laeva) väljalipustamine (lipu alt välja viimine) GLESS – gearless - lastimisseadmeteta laev GO – general order - tähistab imporditud kaupadele antud staatust, millel puuduvad vajalikud dokumendid või mida tolliga kiiresti ei vormistata. Kaupu võiks hoida „GO” all mitmel põhjusel, näiteks seetõttu, et nende eest tuleb maksta makse või et paberid tuleb veel täita. HFO - heavy fuel oil – raske laevakütus HSFO - high sulfur fuel oil – kõrge väävlisisaldusega kütus IFO - intermediate fuel oil – raske laevakütus ILOHC - in lieu of hold cleaning 3(4)
Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved
NB! Ühe dokumendi puhul võiks kõikide naaberelementide vahekaugus olla ühesugune, st pika teksti korral valime elementide vahekauguseks 2 rida, lühema teksti puhul maksimaalselt 4 rida. Valik otsustatakse enne elemendi TEKST vormistamist. Lõputervitus on seda lühem, mida ametlikumad on suhted. Näiteks: Austusega Lugupidamisega Pöördumise ja lõputervityse järel kirjavahemärke ei kasutata. Pöördumist ja lõputervitust ei vormistata lühikirjade (teatised, tõendid, kaaskirjad, volikirjad jms) puhul. Teksti asukoht 2-4 põhireavahet pealkirjast allpool. 16. Viit Kirja esitlusvormil on järgmised väljad: · Kirjapeaväli · Adresaadiväli · Viidaväli · Tekstiväli · Kontaktandmeväli E-kirja esitlusvormil on järgmised väljad: · Kellele · Koopia · Kuupäev · Pimekoopia · Teema · Tekstiväli Kirja esitlusvorm A4 plangil Kirja näidisvorming Erafirma
Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga. Kaupluse kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja või mõni teine selleks volitatud isik (edaspidi kassapidaja). Iga tööpäeva kohta koostatakse kassaraamat (exeli tabelina), milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Kaupluse kassa sularaha tehingute kohta
liigitamisega. Keelatud on kustutada algdokumentidele kantud ebaõigeid andmeid ning teha dokumentidel õiendita parandusi. Dokumentidele kantud ebaõigete andmete parandamiseks kriipsutatakse valesti kirjutatu ühe joonega läbi nii, et esialgselt märgitu oleks loetav. Läbikriipsutatu kohale kirjutatakse õige arv või tekst. Paranduse kohta tehakse märge dokumendi vabale äärele, mis tõestatakse dokumendi koostaja allkirjaga. On ka majandustehinguid, mille kohta algdokumenti ei vormistata. Sellised tehingud on näiteks põhivara kulumi, vara väärtuse muutuse kajastamine jne. Algdokumendi puudumisel vormistatakse raamatupidamisõiend, kuhu tuleb kanda kõik algdokumendil nõutud andmed, kusjuures tehingupoolte nimesid ja aadresse asendab õiendi koostaja nimi. 6 Raamatupidamiskirjend 14 Alg-või koonddokumendi kohta koostatakse raamatupidamiskirjend. Nagu
Kui dokumendist selgub nime algkuju, siis ei ole ülakoma vaja. Dokumentide loomine Dokumendid on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi plank- trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. See on juba ise dokument. Nt ametikirjad, õigusaktid (lisasid ei vormistata plangile, lähevad tavalisele paberile), protokollid, aktid jt. dokumendid. Plank on ka selline paber, millel on asutuse logo ja kontaktandmed. Plankide liigid: · üldplank (logoga plank); · dokumendiliigi plank. Üldplangi elemendid: kirjapeaväli- autor (asutus, mitte kirja koostaja, nt OÜ SurraMurra), logo/vapp. Kirjaplangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; kontaktandmete väli: postiaadress, e- post, telefon, faks.
Seal näidatakse erinevused nii rahas kui ka koguseliselt. Kõik puudu- ja ülejääkide põhjused peavad olema põhjendatud ja selgitatud materiaalselt vastutavate isikute poolt. Ettevõtte juhataja poolt määratud komisjon koostab protokolli, kus näidatakse puudu- ja ülejääkide iseloom ning nende reguleerimiskord. Kõik kindlakstehtud puudujäägid, omastamised ja riknemiskaod kantakse kas kuludesse või jäävad süüdlase kanda. Raamatupidamislike inventuuride puhul ei vormistata akte, vaid koostatakse raamatupidamise aruanded. Kreditoorsete (tarnijad) ja debitoorsete (ostjad) võlgnevuste inventeerimine toimub majandusaasta lõpul saldoteadetega. 8. ARUANNETE KOOSTAMISE KORD Raamatupidamise sise-eeskirjade selles osas näidatakse milliseid aruandeid ettevõttes koostatakse, millised on esitamise tähtajad. Millised aruanded on perioodilised ja millised ühekordsed. Perioodilised aruanded (igakuised) on järgmised: 1) ostjate maksmata arvete aruanne,
Ametlikud dokumendidvormistatakse paber-ja /või digitaalkandjale. Teabekandja valikul tuleb lähtuda dokumendi Liigist Säilitustähtajast Nõudest tagada tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul Arhiveerimise võimalusest. Paberkandjale vormistatakse dokumendid dokumendiplankidele. Plankidele vormistatakse: Ametikirjad Õigusaktid (käskkkirjad, korraldused) Protokollid Aktid jt dokumendid Plangile ei vormistata õiguakti lisa. Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljd teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Ametikiri koostatakse infovhetuse eesmärgil, adresseeritakse juriidilisele või füüsilisels isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikiri vormistatakse kahes eksemplaris: originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale pberilehele
miinimum palk; 2) vanem sai mingisugust sots.maksuga maskustavat tulu, mis on aga alla miinimumpalka kehtiv miinimum palk; 3) aluseks on eelmise aasta teenitud tulu ja jagatakse 12, saadakse keskmine summa, mida vanem hakkab saama; 4) maksimummäär sõltub sellest, mis oli üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk (see aasta 3 089 eurot). Kestvus peab arvesse võtma kas vanem (ema) võtab sünnituslehe või mitte? Nt 17-aastane sai emaks: tal ei ole sissetulekut, ei vormistata sünnituslehte, siis makstakse lapse sündimise päevast ja makstakse 18 kuud. Kui on tavaline juhtum, siis hakatakse maksma siis, kui lõpeb sünnitusleht. Kas saab teenida tulu, hüvitise saamise perioodil? Kui vanem võtab hüvitise välja, siis esimese kuu jooksul ei ole piiranguid tulu saamisele (nt tuleb töölt tulemustasu jne). Alates teisest kuust on teatud piirangud, kui tegemist on sissetulekuga, mis on suurem kui 3-kordne miinimummäär, siis vanemahüvitist enam ei maksta
4 Dokumendiplank Dokumendiplangiks nimetatakse kindla formaadiga paberleht või digitaalne vorming, millele on trükitud või kantud koostatavate dokumentide püsirekvisiidid ja on jäetud tühjaks väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt tuleb tagada nende identsus. Plankidele vormistatakse: ametikirjad; õigusaktid (käskkirjad, korraldused); protokollid; aktid. Plangile ei vormistata õigusakti lisa. Dokumendid vormistatakse üldjuhul paberiformaadil A4. Dokumendi kirjana soovitatakse kasutada Times New Roman-it. Ametidokumendi kirja suuruseks on 12 punkti. 14-punkti suurust kirja kasutatakse pealkirjades. Plangi veerised on järgmise laiusega: vasak veeris 3,0 cm; parem veeris vähemalt 1,5 cm; ülemine veeris 1,2 cm; alumine veeris 1,2 cm. Standardlehekülg sisaldab 36 rida ehk 1800 klahvilööki.
allakirjutamist annab elektritööjuht töökäsk loa. Töökäsk luba koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb elektritöö juhi ja teine töörühmajuhtija kätte. Enne töökäsk loa andmist töörühmajuhtijale peab elektritööjuht kontrollima kaitselahutuse maandamise ja töökoha tähistamise piisavust ja vastavust nõuda avalduses toodud nõuetele tehtavale tööle ning juhendama töörühmajuhtijat või töötegijat. Juhendamisteraldi ei vormistata. Juhul, kui töörühma juhtijal või töö tegijal tekivad küsimused või midagi jääb arusaamatuks peab selgitusi andma elektritööjuht. Pärast juhendamist annab elektritööjuht töörühmajuhtijale või töötegijale tööalustamiseks töökäskloa. Töökäskloa mõlemale eksemplarile kirjutavad alla elektritööjuht ja töörühmajuhtija või töötegija. Töökäsk luba tööalustamiseks tuleb anda töörühmajuhtijale töökohal. Töörühmajuhtija tegevus
Kõik kassaorderid registreeritakse kassaraamatus. Kassaraamatut täidab kassapidaja iga päev kui on toimunud tehingud sularahaga, märgitakse perioodi sularahaliikumised ning saldod. Kui kassatehingute arv on väike siis on lubatud kassaraamatut täita pikema ajavahemiku möödumisel. Mõisted väike kassatehingute arv ja pikem ajavahemik mõtestatakse vastavalt summaliselt ja arvuliselt lahti ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjades. Jaekaubandusettevõtetes, kus on mitmeid kassasid, ei vormistata iga tehingu juures kassa sissetulekuorderit. Tehing registreeritakse kassaaparaadis elektrooniliselt ning kliendile väljastatakse ainult sularahaarve. Elektroonilised kassatehingute salvestised on sellisel juhul sularahatehingute algdokumendiks. Lausendid sularaha liikumisega seotud majandustehingute kohta: Toodi sularaha pangast kassasse D Kassa K Arvelduskonto Viidi sularaha kassast panka D Arvelduskonto K Kassa Kassasse laekus müügiarve D Kassa K Ostjatelt laekumata arved
2.2.9. Kokkuvõte Kokkuvõte koosneb tulemustest (konstateeriv ehk nentiv), järeldustest ja soovitustest. Töö tulemused, järeldused ja soovitused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi põhijaotisena, kuigi iga alajaotise lõpus on soovitav teha lühikokkuvõte alajaotise kohta. Tulemustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses sõnastatud ülesanded, milliste tulemusteni jõuti, kas püstitatud eesmärk leidis kinnitust, lahendust. Kokkuvõttes ei vormistata enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid. Kokkuvõte ei sisalda üldreeglina viiteid tekstile ega kirjandusele. Järeldustena tuuakse välja töö kõige olulisemad järeldused. Soovitustes esitab töö autor seisukohad ja lahendused olukorra parendamiseks uuritavas valdkonnas. Kokkuvõte moodustab 1/10 töö põhiosa mahust vähemalt (1 lehekülg). Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema esitatud nii, et kõrvalseisja
vastutuskindlustuslepingu käesoleva seadusega kooskõlla 2011. aasta 1. detsembriks. (2) Tehnilise Järelevalve Amet vormistab Päästeameti poolt 2010. aasta 31. detsembri seisuga suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja kantud ja käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele vastavale isikule suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevusloa hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva seaduse kohast tegevusluba ei vormistata, kui ettevõtte suhtes on olemas kehtiv keskkonnakompleksluba või lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisluba. Käesoleva lõike alusel vormistatava loa eest riigilõivu ei võeta. (3) Ohtlike ettevõtete puhul vormistatakse tegevusluba hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks. Käesoleva seaduse kohast tegevusluba ei vormistata, kui ettevõtte suhtes on olemas kehtiv keskkonnakompleksluba või lõhkematerjalitehase või lõhkematerjalilao käitamisluba. [RT I, 30.12
sõnaraamatud, entsüklopeediad. Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs- süntaksi probleemid. Gr tõlgendamine hõlmab: Leksikaalse tõlgendamise- see haru uurib üksikute sõnade või mõnest sõnast koosnevate fraaside tähendust. Puhtgrammatilise kitsamas tähenduses- see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada.et sageli selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid isegi sõnalisel kujul, nad tehakse teatavaks märkide ja liigutustega. ( nt sõjaväes, autotranspordis) Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides termineid, mis esinevad ka muude elualade nähtuste tähistamisel, kuid teataval määral erinevas tähenduses. Nt sõnal kuritegu on tavalises keelepruugis palju laiem tähendus kui kriminaalkoodeksis.
Veel keerulisem on lausete grammatiline analüüs (süntaksi probleemid). Grammatiline tõlgendamine hõlmab: 1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust; 2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid. Individuaalsete käskude ja keeldude puhul tuleb arvestada, et sageli selliseid käske kirjalikult ei vormistata. Mõnikord ei avaldata neid isegi sõnalisel kujul - nad tehakse teatavaks 82 märkide ja liigutustega. Eriti sageli esineb seda sõjaväes ning autotranspordis liikluse reguleerimisel. Suure tähtsusega on tõlgendamisel juriidiliste terminite tundmine. Väga sageli kasutatakse juriidilises kirjanduses ja normatiivaktides termineid, mis esinevad ka muude elualade nähtuste tähistamisel, kuid teataval määral erinevas tähenduses
annaabi.ee 
