A1 3.DVD Forum Organisatsioon, mis tegeleb DVD standardite defineerimisega kirjutuskaitsega, korduvkirjutusega ja ühekordse kirjutamisega laserketastele nii audio kui video tarbeks. Organisatsiooni liikmed osalevad uusi standardeid välja töötavates töörühmades. 1995.a. lõpus Tokyos asutatud DVD Consortium nimetati 1997.a. ümber DVD Forum'iks. DVD Forum'i DVD-RW ja DVD-R vorminguid nimetatakse üldiselt "Minus RW" ja "Minus R", et eristada neid DVD+RW Alliance'i DVD+RW ja DVD+R vormingutest. 4. DVD+RW Alliance Konsortsium, mis tegeleb korduvkirjutusega ja ühekordse kirjutamisega DVD standardite väljatöötamisega. Sellesse kuuluvad HP, Philips, Sony ja rida teisi firmasid ning see töötas CD-RW vormingu edasiarendusena välja DVD+RW spetsifikatsiooni. Ühendus moodustati sellepärast, et oli tekkinud vajadus sellise
metaandmete kooseis Arhiivimoodustaja ja arhiivi kirjeldus. Funktsiooni ja volituse kirjeldus. Sarja ja toimiku kirjeldus. Dokumendi kirjeldus. Faili tehnilised metaandmed. Failide arhiivivorming Avatud. Laialdaselt toetatud. Suure kasutajaskonnaga. Failide kasutamiseks on olemas tasuta rakendused või liidesed. Standardiseeritud. Failide konverteerimine Kui asutus otsustab dokumentide loomisel kasutada muid vorminguid peale arhiivivormingutesse, ehk teostada failide konverteerimisprotseduur. Rahvusarhiiv soovitab konverteerimist teostava rakenduse integreerida asutuse EDHSi ning kirjeldada konverteerimisprotseduuri oma asjaajamiskorras. Tehnilised metaandmed Tehnilised metaandmed võimaldavad saada ülevaadet arhiveeritud dokumentide mahust, kasutatud vormingutest ja nende kasutamiseks vajalikest tehnilistest vahenditest ilma, et oleks vajalik vaadelda
ning kahjude kõrvaldamiseks peab asutustel olema kehtestatud arhiivi ohuplaan. Lühiajalise säilitustähtajaga (kuni 10 aastat) digitaaldokumente võib hoida elektroonilises dokumendihaldussüsteemis (EDHS) kuni eraldamiseni välja. See tähendab, et neid säilitatakse kuni hävitamiseni samas tehnoloogilises keskkonnas, kus nad loodi või kuhu nad sisestati. Lühiajaliste digitaaldokumentide loomisel soovitatakse kasutada vorminguid, mis tagab nende säilimise autentse ja terviklikuna vähemalt neile kehtestatud säilitustähtaja jooksul. Tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatute ja avatud vormingute valikul võib lähtuda arhiivieeskirjas ja digitaalarhiivinduse strateegias 2005-2010 toodud vormingutest Pikema säilitustähtajaga digitaaldokumendid soovitatakse säilitada CD-Ril mõnes arhiivivormingus (vaata arhiivieeskirja §70) vastavalt dokumendi tüübile. CD-Re võib
Arhiivieeskiri Arhiiv – asutuse või Kogutakse arhiivi ainult Arhivaalide loomisel, isiku dokumentide arhiiviväärtusega korrastamisel ning terviklik kogum dokumente. hoidmisel peab asutus Avalik arhiiv- kasutama materjale, arhiiviasutus tooteid, vorminguid ja Rahvusarhiivi ja kohaliku tehnoloogiaid, mis omavalitsuse arhiivi tagavad arhivaalide tähenduses. võimalikult pikaajalise säilivuse ja kasutusea.
..................................................................................10 Kasutatud kirjandus............................................................................................................11 2 Sissejuhatus ProgeCAD on raalprojekteerimise rakendus, mida kasutatakse modelleerimiseks ja joonestamiseks. Tarkvara toetab nii 2D- kui ka 3D-vorminguid. ProgeCAD-i arendaja ja müüja on ProgeSOFT, Inc. Esimene versioon tuli turule 2005. aastal. ProgeCAD on ProgeSOFTi müüduim toode ja üsna levinud projekteerimistarkvara. Vastavalt ProgeSOFTi andmetele kasutavad praegu ProgeCAD-i paljude valdkondade esindajad, näiteks arhitektid, insenerid, projektijuhid jne. ProgeCADi pakutakse ka õpilastele tasuta kasutamiseks. 3 1 Ajalugu
Video for Windows või QuickTime). MPEG faile saab dekodeerida spetsiaalse riistvara või tarkvara (kodekite) abil. MPEG-1, mida kasutatakse CD-ROM ja Video CD ketaste juures, tagab kaadrisageduse 30 kaadrit sekundis, lahutuse 352x288 pikslit, 24-bitise värvi ja CD-kvaliteediga heli. Enamik MPEG-videokaarte teostab riistvaralist pildi suurendamist täisekraani mõõtmeteni. MPEG-1 vajab ribalaiust 1,5 Mbit/s. MPEG-2 toetab laias valikus audio/video vorminguid, sh tavaline analoog-TV, HDTV ja 5 kanaliga ruumiline heli. Tagab DVD-filmide juures kasutatava pildilahutuse 720x480 pikslit. MPEG-2 vajab ribalaiust 4 kuni 16 Mbit/s. MPEG-3 ei saanudki kasutusküpseks. MPEG-4 ei kasuta pidevaid andmevooge, vaid tegeleb sõltumatult töödeldavate audiovisuaalsete objektidega (AVO) , mis võimaldab suhtlemist kodeeritud andmetega ja tagab toimetamisel palju suurema paindlikkuse
[56] Lisaks OpenDocument ei toeta muutuste jälgimine selliste elementide nagu tabelite või MathMl. [57] · Keelatud on kasutada üldisi ODF vormingu stiili elemente (nagu font info) jaoks MathMl elemente. [57] Worldwide vastuvõtmine [redigeeri] Peamine artikkel: OpenDocument vastuvõtmine Üks eesmärk avatud formaate nagu OpenDocument on tagada pikaajaline juurdepääs andmetele ilma seadusliku või tehnilisi takistusi ja mõned valitsused tulnud vaatamiseks avatud vorminguid nagua avaliku korra küsimus. Mitmed valitsused üle kogu maailma on võtnud meetmeid, mille osaline või täielik vastuvõtmine. [54] See tähendab, sõltub iga juhtumi korral; Mõnel juhul tähendab see, et ODF standard on riiklik standard tunnus; Mõnel juhul tähendab see, et ODF standard on lubatud kasutada juhul, kui siseriiklik määrus ütleb, et mittevaralise vorminguid tuleb kasutada ja veel teistel juhtudel tähendab see, et mõned
ettevalmistamisel tähelepanu pöörata dokumendi koostisosaks olevate failide ettevalmistamisele pikaajaliseks säilitamiseks. Seetõttu on kehtestatud kindlad reeglid säilitamiseks sobivatele failivormingutele. Dokumendid antakse Rahvusarhiivile hoiule tarkvaraplatvormist ja kindlast rakendustarkvarast sõltumatus või avatud vormingus (arhiivivormingus) vastavalt Arhiivieeskirja lisale 1. Kui asutus kasutab dokumentide loomisel ja EDHSi hõlmamisel muid vorminguid, tuleb need viia arhiivivormingutesse (konvertida) korrastamise käigus. Siinjuures eeldatakse, et asutuses toimub konvertimine kvaliteetselt ja kontrollitult, mistõttu faili algne versioon (nt DOC, RTF jms) hoiule andmisele ei kuulu. Alates 1. jaanuarist 2013. a (Asjaajamiskorra ühtsed alused) tuleb asutustel luua üle 10-aastase säilitustähtajaga digitaaldokumendid arhiivivormingus. Arhiivikirjelduse koostamine. Hoiule antavate pikaajaliste digitaaldokumentide
Märkide valik ja nende arvutisisene esitus põhineb standarditega fikseeritud kodeerimissüsteemidel. Kõige enam käsutatakse ASCII-kooditabelite süsteemi. Selles süsteemis vastab igale märgile kindel 8-bitine arv (kood), mis esitatakse ühe baidi abil. Stringmuutujate väärtuste salvestamiseks käsutatakse tavaliselt muutuva pikkusega välju: välja pikkus vastab märkide arvule muutuja jooksvas väärtuses. Arvude salvestamiseks käsutatakse erinevaid vorminguid. Nad võivad olla esitatud üldises tekstivormingus (ASCII-koodis), kus igale numbrile eraldatakse üks bait. Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise.
kodeerimissüsteemidel. Kõige enam käsutatakse ASCII-kooditabelite süsteemi. Selles süsteemis vastab igale märgile kindel 8-bitine arv (kood), mis esitatakse ühe baidi abil. Stringmuutujate väärtuste salvestamiseks käsutatakse tavaliselt muutuva pikkusega välju: välja pikkus vastab märkide arvule muutuja jooksvas väärtuses. Stringi pikkusele (märkide arvule stringis) VBAs piiranguid praktiliselt ei ole. Arvude salvestamiseks käsutatakse erinevaid vorminguid. Nad võivad olla esitatud üldises tekstivormingus (ASCII-koodis), kus igale numbrile eraldatakse üks bait. Kuna aga erinevate märkide hulk on arvude esituses üsna väike (numbrid, arvu märk ja võimalik murdosa eraldaja), siis on nende salvestamiseks ja töötlemiseks ette nähtud erivormingud, mis on ökonoomsemad üldisest tekstivormingust. Täisarvude ja reaalarvude jaoks käsutatakse fikseeritud pikkusega välju ning erinevaid esitusviise.
Praegusel ajal tarvitatakse GRASS'i akadeemilistel ja kommerts eesmärkidel üle kogu maailma, isegi valitsusasutustes nagu NASA, NOAA, USDA; DLR; CSIRO, jmt. Uus GRASS 6 tutvustab uut topoloogilist 2D/3D vektorgraafika mootorit ja toetab vektori analüüsi läbi interneti. Atribuute saab nüüd seadistada SQL-il baseeruvatel DBMS-idel (andmebaasid). Samuti on lisatud uus kuvasüsteem. GRASS on integreeritud GDAL/OGR teekidega toetamaks suurt hulka raster ja vektor vorminguid, sealhulgas ka OGC-konformseid liht funktsioone. GRASS toetab töögruppide funktsiooni läbi oma LOCATION/MAPSET kontseptsiooni, millega saab andmeid jagada läbi NFS-i (Network File System läbi võrgu toimiv failisüsteem). Tänu sellele saab meeskond samaaegset töötada sama projekti kallal andmebaasis, läbi keskserveri. (martinl, 2010) 18 19 Kokkuvõte
Uue stiili loomine Klõpsake tööpaanil Style nuppu New. Tippige väljale Name laadi nimi. Klõpsake boksis Style Type väärtust Paragraph, Character, Table või List, et määrata loodava laadi tüüp. Valige soovitud suvandid või klõpsake nuppu Format, et veel suvandeid näha. Sisukord Sisukord on dokumendis sisalduvate pealkirjade loend. Sisukorra loomisel võib kasutada Microsoft Wordi sisemisi pealkirjalaadide(Heading1 kuni Heading9.) vorminguid. Kui soovite kasutada oma pealkirjavorminguid, rakendage kohandatud stiile. Pärast kaasatavate pealkirjade määramist võite valida kujunduse ja sisukorra valmis teha. Sisukorra loomisel otsib Word määratud pealkirju, sordib need pealkirjatasemete alusel ja kuvab sisukorra dokumenti. Sisukorra loomine Veenduge, et pealkirjad, mida sisukorda soovite lülitada, on vormindatud sisseehitatud pealkirjastiilidega. Klõpsake kohta, kuhu soovite sisukorra lisada.
Selleks tuleb valida menüüst Format käsk Cell voi vajutades klahve CTRL+1. Lehel Number on voimalus valida erinevate numbri vormingute vahel. 20 Excel pakub arvude ja kuupäevade kuvamiseks üsna mitmeid eri vorminguid. Vormingud voib lahtrile määrata kas enne andmete sisestamist voi pärast. Tabelis on toodud peamised vormingud arvude jaoks. Joondamine Excel pakub laialdasi voimalusi lahtris olevate andmete paigutamiseks. Kasutades dialoogi akent Format Cell on järgmised voimalused. Lisaks voimalusele lahtri sisu
Vahed (Spacing): Laiendadtud e sõrendatud kiri (Expanded) Tihendatud kiri (Condensed) Paigutus (Position): Tõstetud tekst (Raised) Langetatud tekst (Lowered) HÕLJUVA NUPURIBAGA (MINI TOOLBAR) FONDI VORMINDAMINE Hõljuv nupuriba aktiveeritakse kohe, kui mingisugune teksti- osa on hiire abil märgistatud või tehes märgistatud tekstil pa- rempoolse hiire klõpsu. VORMINGUPINTSEL (FORMAT PAINTER) Väiksemaid teksti või lõigu vorminguid on hea kopeerida (edasi kanda) vormingupintsli abil. Selleks: 1) Märgistada tekst või lõik, mille vormingut soovitakse kopeerida; 2) Valida avalehelt vormingupintsel ; 3) Märgistada (plokkida) tekst või lõik, millele vormingut edasi kanda soovitakse. Kui vormingupintslit valida topeltklõpsuga, siis saab kopeeritud vormingut rakendada dokumendis mitmes kohas. VORMINGU EEMALDAMINE
Special Effects muudab objekti äärise stiili · joone või ristküliku värvust ja laiust saab muuta: Nupp Nimetus Tegevus Line/Border Color muudab joone/ristküliku värvust Line/Border Width muudab joone/ristküliku laiust · objektide süvendamiseks või ülestõstmiseks kasuta nuppu . Pärast objekti välimuse redigeerimist on võimalik selle kõiki vorminguid kopeerida teisele objektile, kasutades tööriistariba nuppu Format Painter. Selleks märgistatakse objekt, mille vormingut soovitakse kopeerida ning seejärel klõpsatakse nupul Format Painteri. Tehes aga nimetatud nupul topeltklõpsu, saab vormindada korraga rohkem kui ühte objekti. Seejärel klõpsatakse objekti(de)l, kuhu vormingut kopeerida soovite. Täiustatud aruandele võib määrata ka mõne andmebaasisüsteemi Access poolt
kirjanduse nimestikku, loetelu. Elektronkataloogide koostamine algas 1964 a Kongressi Raamatukogu MARC I projektiga. MARC Machine Readable Cataloging (masinloetav kataloog). MARC on standardite süsteem kataloogimisinfo identifitseerimiseks, säilitamiseks ja vahendamiseks. MARC on üldtermin, mida kasutatakse paljudes maades. Enamus arvutipõhiseid kataloogisüsteeme kasutavad tänapäeval MARC-põhiseid vorminguid. On välja töötatud oma MARC vormingud, nt. USMARC, CANMARC,UKMARC. IFLA koordineerimisel on riikidevaheliseks infovahetuseks välja arendatud UNIMARC vomring. MARC 21 loodi kahe vormingu USMARCi ja CANMARCi harmoniseerimise tulemusena (1999). MARC kirje põhimõte on selles, et see on märgistega tähistatud kirje, kusjuures märgistena kasutatakse kolmekohalisi numbreid. Märgised on vajalikud arvutile kirje elementide identifitseerimiseks
Seda toimingut tuleb üsna sageli teha. Ikka on ju nii, et soovid näiteks panna tabelile ühe suure pealkirja. Ühendamisel pead: 1. Märkima ühendamist vajavad lahtrid. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Joondus nuppu Ühenda ja joonda keskele Seega teise sammu tulemusena ühendataksegi lahtrid ja ühtlasi paigutub esimeses lahtris olev sisu ühendatud lahtrite keskele. Edaspidi võid muidugi veel täiendavaid vorminguid kasutada (paks, suurem kiri, joondus vasakule-keskele-paremale jne.). Kui ühendasid lisaks kõrvuti olevatele lahtritele ka lahtreid all või üleval, siis paigutub tekst kõige alumisele reale keskele. · Kui püüad ühendada selliseid lahtreid, kus on mitmes lahtris sisu, siis ühendamisel tuleb teade, et ühendamisel jäävad alles vaid kõige ülemise vasakpoolse lahtri andmed.
annaabi.ee 
