Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter. Ampermeeter. Voolutugevuse mõõtmine. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii metallid kui ka elektrolüütide vesilahused. Voolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Voolu keemiline toime kaasneb elektrivooluga ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela, selles ilmnebki voolu magnetiline toime. Voolu magneetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Elektrivoolul on kolm toimet: Soojuslik Keemiline Magneetiline Galvanomeetri abil saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeetri skaala on jagatud jaotisteks. Amperme...
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...
VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp. tõus, sudame, peaaju ja VAHELDUVVOOLUGENERAATOR...
Elektrolüüdi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nim voolutoimeteks. Vooluga juht soojeneb, selles seisnebki voolu soojuslik toime.Voolu keemilist toimet võib jälgida katses elektrolüüdi vesilahusega. Voolu keemiline toime seisneb selles et elektrovool eraldab juhist selle koostisosi.Voolu keemiline toime esineb ainult elektrolüütide vesilahustes või elektrolüütide sulandites, metallides elektrivool selliseid muutusi esile ei kutsu. Vooluga mähis mõjutab magnetnõela. Elektrivoolul on seega kolm toimet: soojuslik, keemiline ja magnetiline. Voolu olemasolu saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Mida suurem on ajaühikus edasikandunud elektrilaeng, seda suurem on voolutugevuse juhis.Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengusuurusega Voolutugevus=...
Elektrilaengud Keha, millel on elektrilaeng, nimetatakse elektriseeritud kehaks. Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Tavaliselt kehad ei ole elektriliselt laetud. kehad võivad laaduda hõõrdumisel. Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kokkupuutuvad kehad. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Joon.1 Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad. Eri liiki elektrilaenguid nimetatakse positiivseteka ja negatiivseteks. Positiivset elektrilaengut tähistatakse märgiga "+", negatiivset laengut märgiga "-". Selleks, et laetud kehad tõukuksid või tõmbuksid, peab kummalegi neist mõjuma jõud. Seda jõudu iseloomustatakse elektrijõu abil. Elektrijõuks nimetatakse jõudu, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. Mida suurem on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõu...
Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti ELEKTER ELEKTRIVOOL. VOOLUTUGEVUS. 1. Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste korrapärast liikumist. · Elektrivool metallides kujutab endast vabade elektronide suunatud liikumist, elektrolüütides ioonide suunatud liikumist. · Elektrivoolu tekkimise tingimusteks on elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. 2. Vooluallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks.Vooluallikas kulutatud energia arvel eraldatakse positiivsed ja negatiivsed laengud üksteisest ning eraldatud laengud kogunevad vooluallika poolustele. 3. Galvaanielement on vooluallikas, milles ainete keemilisel reaktsioonil vabanev energia muundub elektrienergiaks. 4. Akumulaator on korduvalt laetav keemiline voolualli...
1) Elektrivool nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib tingimustel: a) peab olema vabasid laengu kandjaid, mis saavad hakata liikuma, b) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud 2) Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 3) Mis on voolu toimed? VOOLU TOIMETEKS nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. ·Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. ·Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesila...
Elektrivool. Elektrivoolu suund Elektrivool metallides ja elektrolüütide vesilahustes Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui aines on vabu laengukandjaid ja neile mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse elektrilaenguga osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadeks laengukandjateks võivad olla: Vabad elektronid metallides; Positiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes; Negatiivsed ioonid elektrolüütide vesilahustes. Tegelikeks laengukandjateks on enamasti elektronid, s.t negatiivse laenguga osakesed. Kuid voolu kokkuleppeliseks suunaks loetakse just positiivsete laengukandjate liikumise suunda. Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid. Mittejuhid on ained, milles pole vabu laengukandjaid. Joonis 1 Elektrivoolu toimed. Galvanomeeter Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel nii...
1. Mida nimetakse elektrivooluks? Laetud osakeste suunatud liikumist 2. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei toh...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks, voolu suundadeks? Elektrivool on vabade laetud osakeste kindlasuunaline liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeliseks suunaks, on pluss laengute liikumise suund. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused? a) Elektrivoolu tekitamiseks peavad aines olema vabad elektrilaengud. b) Et vabad elektrilaengud kindlasuunaliselt liiguksid, peab neile mõjuma elektriline jõud. c) Selle elektrijõu tekitamiseks peab olema aines elektriväli. d) Elektrivälja tekitamiseks ühendatakse aine (nt traat) vooluallikaga. 3. Vool metallides? Elektrivoolu suund metallides on miinus laengute liikumise suund. 4. Elektrolüüt, vool elektrolüütides. Elektrolüüdid on soola, happe ja aluse vesilahused. Elektrivool elektrolüütides on '+' ja '-' ioonide kindlasuunaline liikumine. 5. Voolu toimed. a) Soojuslik toime Igast juhist voolu läbiminekul eraldub soojust. NT Elektripliit. b) Magnetiline toime Kui traat kerida ...
Elektrivool: Laetud osakeste suunatud liikumine. Tekib siis, kui on olemas juht ja juht asub elektriväljas. Voolu olemasolu tingimused: Vabade laetud osakeste olemasolu; laengutele peab mõjuma kindlasuunaline jõud; takistus ei tohi olla suur Elektrivoolu toimed: osakeste liikumist pole näha. Voolu olemasolu saab kindlaks teha tema mõju ehk toime järgi. Soojuslik (Kõik juhid soojenevad alati); Valgus (Nt hõõgniit; alati gaasist läbiminekul); Magnetiline (Elektrivoolu mõjul mag. nõel kaldub kõrvale. Samal põhimõttel töötavad paljud elektrimootorid ja mõõteriistad); Keemiline (Ainult vedelik) Elektrivoolu mõju inimesele: Vool avaldab inimesele Soojuslikku (põletushaavad + kuumenemine); Keemilist (siseorganite kahjustused) ; Magnetilist (Närvisüsteemi mõjutamine, krambid jne) mõju. On inimesele ohuti tugevuseni 5mA ja surmav alates 50mA. Elektrivool erinevates keskkondades: Metallides: Vabadeks laengukandjateks valentselektronid (vabad elek...
ELEKTRILAENG Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevalt laetud kehad üksteist mõjutavad. Elektrilaeng kandub ühelt kehalt teisele. Tähis: q Ühik: 1C(kulon) Mõõdetakse: Elementaarlaengu arvuga Arvutatakse voolu tugevuse ja aja kaudu ELEKTRILAENGU ÜLEKANNE Elektrilaengu ülekandel liiguvad elektronid elektrijõudude mõjul ühest kehast teise, kus on neid vähem kui prootoneid. Kui laetud keha puutub kokku neutraalse juhtivast ainest kehaga, kandub osa laengust laadimata kehale. Laetud keha elektrilaen väheneb. Neg. Laenguga kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem, kui prootoneid. Liigsetele elektronidele mõjuvad tõukejõud. Kui kehas elektrijuhiga ühendada, hakkavad elektronid laenguta kehale liikuma. Elektrijuhis liikuvatele elektronidele mõjuvad vastassuunalised elektrijõud. Kui laengud saavad võrdseks, siis elektrilaengu ülekanne lakka...
Elektrivool õp lk 26-28 Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapärast e. suunatud liikumist. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja *vabade laetud osakeste olemas olu *elektrivälja ,mis tekkida jõu pannes laetud osakesed liikuma. Elektrivool tekkib suletud vooluringis. Positiivsed laetud osakesed liiguvad negatiivselt laetud osakeste poole. Elektrivool metallides ja elektrolüütides õp lk 29-31 Metallides on laengukandjaks elektronid .metallid moodustavad kristallvõre e. ruumvõre. Seal asetsevad positiivsed aatomid mille vahel on vabad elektronid mis on tuumaga sideme kaotaud. Vabad elekt liiguvad korrapäratult kui aga tekkida võib elektriväli siis hakkavad elektronid korrapäraselt liikuma. Elektrolüütideks nim soolade, hapete vesilahuseid .seal on laengute kandjad ioonid Aine lahustumisel tekkivate ioonide protsessi nim Elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ioonide arv määrab ära Elektrolüütide elektrijuhtivuse. Elektrivoolu toimed õp lk 32-...
Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5. Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud. 6. Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud...
Elektrivool 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nim laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millistel tingimustel tekib elektrivool? a) on olemas vabad laengukandjad b) laengud saavad vabalt liikuda c) laengutele mõjub elektrijõud. 3. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks? Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda nim vabadeks laengukandjateks. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Elektrivoolu kokkuleppeline suund on määratud positiivsete laengute liikumise suuna järgi e. + pooluselt poolusele. 5. Mis on juhi ja mittejuhi iseloomulikuks tunnuseks? Juhis on vabad laengukandjad (elektrolüüdi vesilahustes on laengukandjateks ioonid). Mittejuhis ei ole vabu laengukandjaid. 6. Kirjelda metalli ehitust. Kuidas tekib metallis elektrivool? Milliste osakeste suunatud liikumine tekitab metallis elektrivoolu Kristallvõre sõlmpunktides paiknevad + metalliioonid. Io...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivoolu olemasoluks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 3) Vabadele elektrikandjatele peab olema rakendatud elektriväli. 2. Elektrivoolu tekkimise tingimused. Elektrivool saab tekkida metallides, vedelikes ja gaasides. Elektrivoolu ei saa tavatingimustes tekkida vaakumis, sest seal puuduvad laetud osakesed (osakesed puuduvad üldse). 3. Laengukandjad metallides, elektrolüütides ja gaasides. Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed. ...
ELEKTRIVOOL on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine LAETUD OSAKESED on vabad laengukandjad Elektrivool tekib, kui - on olemas vabad lanegukandjad -vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud Kestva elektrivoolu saamiseks tuleb kasutada vooluallikat (taskulambipatarei, aku) ELEKTRIVOOLU SUUND - + laenguga osakeste liikumissuund ELEKTIRJUHID - ained, milles on palju vabu laengukandjaid Kristallvre moodustavad positiivsed ioonid, slmedevahelises ruumis liiguvad vabad elektronid ELEKTRIVOOL METALLIDES - vababde elektronide suunatud liikumine Elektroldi vesilahuses on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ELEKTRIVOOL ELEKTROLDI VESILAHUSES - ioonide suunatud liikumine Elektrivooluga kaasnevad nhtused - voolu toimed Soojuslik toime - vooluga juht soojeneb Keemiline toime - elektrivool eraldab juhist selle koostisosi Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela Galvanomeetri abil saab kindlaks te...
A Elektrivool tekib, kui on olemas vooluallikas ja vabad laengukandjad. Laetud osakesi, mis savad aines vabalt liikuda, nimetataksevabadeks laengukandjateks. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse osakeste liikumise suunda. Elektrivoolu toimed ja nende tunnused on: 1) Soojuslik elektrivoolus keha soojeneb 2) Keemiline elektrolüüdi vesilahuses lähevad vees olevad naelad rooste 3) Magnetiline tõmbab magnetilise omadusega asju enda poole või tõmbub ise magnetilise eseme vastu. Voolutugevuse tähis on [I] ja ühik on amper [A] t = aeg ; g = elektrilaeng Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Kui otsitakse elektrilaengu tähistatakse seda [C] ehk kuloniga. Arvutuse vastused (0,27 A ; 120 C) B Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist.- Et saada juhis kestvat eletrivoolu tuleb kasutada vooluallikaid (nt: aku;taskulambipatarei) Metallid on tahkes olekus kristallilise ehitusega(...
Elektriohutus Jaan Olt Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime - avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime - avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki: Kohalik – elektritraumad Üldine – elektrilöök Elektritraumad põletused naha metaliseerumine elektrimärgid silmade kahjustused mehaanilised kahjustused Elektrilöök 4 astet I aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta II aste - sama koos teadvuse kaotusega III aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon IV aste - kliiniline surm. Suurused, millest oleneb elektrikahjustuse iseloom: inimese keha läbiv voolutugevus, mõju aeg, voolu lii...
1. Mis on elektrivool? Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. 2. Mis on vaba laengukandja? Vaba laengukandja on laetud osake, mis saab aines vabalt liikuda. 3. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks elektrivool? 1) On olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma. 2) Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. 3) Aines tuleb tekitada elektriväli. 4. Miks kasutatakse vooluallikaid? Et saada kestev elektrivool. 5. Kuidas ja miks on määratud elektrivoolu suund? Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ning selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 6. Miks juhid juhivad elektrit, mittejuhid mitte? Kuna elektrijuhtides on vabu laengukandjaid, mittejuhtides pole. 7. Mis on vaba elektron? Vabad elektronid on elektronid, mis pole seotud ühegi teise osakesega . 8. Millised osakesed on metallides vabadeks laengukandjateks?...
Elektrivool. A-POOL. 1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Juhis vib tekkida elektrivool. Miks mittejuhis ei saa tekkida elektrivoolu? Sest mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 3. Tmba ring mber ige vastuse jrjenumbrile. Elektroltide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks... 1) elektroldi molekulid 2) elektronid 3) elektroldi lahustumisel tekkinud ioonid ige 4) vee molekulid 4. Kirjuta kaks tingimust, mis peavad olema tidetud, et aines tekiks elektrivool. 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma 2) vabadele laengukandjatele mjuvad elektrijud 5. Kirjuta tabelis esimesse veergu elektrivoolu tomed. Teise veergu kirjuta, kas antud elektrivoolu toime oleneb voolu suunast vi mitte. Elektrivoolu toime Oleneb (ei olene) voolu suunast soojuslik toime ei olene keemiline toime ...
Tööleht 1 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 1.Milline omadus on hõõrutud kehal? V: Hõõrutud keha tõmbab enda poole teisi kehasid 2.Millist keha omadust kirjeldatakse elektrilaengu abil? V: Hõõrumisel tekkinud keha omadust tõmmata enda poole teisi kehasid, kirjeldatakse elektrilaengu e laengu abil. 3.Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? V: Keha, millel on elektrilaeng 4.Mis juhtub, kui laetud kehaga puudutada teist keha? V: Elektrilaeng võib tekkida ja kanduda laetult kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. 5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud es...
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osaksete suunatud liikumist. 2. Milliseid osakesi nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. 3. Mis tingimustel tekib elektrivool? Peavad olema vabad laengukandjad, mis saavad hakata vabalt liikuma ja vabadele laengukandatele mõjuv jõud. 4. Kuidas tekitada juhis kestev elektrivool? Tuleb kasutada vooluallikat. 5. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? positiivse laenguga osaksete liikumise suund. 6. Miks juhis võib tekkida elektrivool, mittejuhis aga mitte? Elektrijuhis on palju vabu laengukandjaid, mittejuhis pole vabu laengukandjaid. 7. Millised osakesed moodustavad metallis kristallvõre? Positiivsed ioonid 8. Millised osakesed liiguvad metalli kristallvõre sõlmedevahelises ruumis? Negatiivsed ioonid 9. Miks on metallitükk tavaliselt elektriliselt neutraalne? Sest vabade elektronide kogu laeng on suurus...
Elekter 1) Elektrivooluks nim. vabade laetud osade suunatud liikumist. 2) Elektrivoolu tekkimise tingimused: piisavalt vabu laengukandjaid, elektrivälja olemasolu (liikumist põhjustav jõud) 3)Metallides kujutab elektrivool endas vabade elektronide suunatud liikumist. Elektrolüütides kujutab elektrivool endas positiivsete ja negatiivsete osade suunalist liikumist. 4) Elektrivoolu toimeteks nim elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. 5) * Voolu keemiline toime-voolu toimel eralduvad juhist tema koostisosad. (toimub ainult elektrolüütides) *Voolu soojuslik toime- kõik juhid, mida läbib elektrivool, soojenevad *Voolu magnetiline toime-elektrivoolu toimel saavad juhid magnetilised omadused 6-8)Voolu tugevuseks nim füüsikalist suurust, mis näitab, kui suur laenguhulk läbib juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutuge...
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, m...
TEMPERATUUR JA SOOJUS 64. Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37°C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. 65. Te disainite elektroonikaskeemi jaoks ränielemendi, mille mass on 23 mg. Voolu võimsus on 7.4 mW. Kui kiiresti tõuseb elemendi temperatuur? Räni erisoojus on 705 J/kg K. 66. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma. Kruusi mass on 120 g ja temperatuur 20.0°C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0°C Milline on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just saabunud soojuslik tasakaal? Vee erisoojus on 4190 J/kg K, alumiiniumi erisoojus 910 J/kg K 67. Neiu, kelle mass on 60 kg, sööb...
Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja energiatihedus näitab selle elektrivälja ruumala ühiku energiat. W=Ep/V, kus W-energiatihedus (J/m2); Ep-energia (J); V-ruumala (m2). W=0E2/2, kus - aine dielektriline läbitavus, E- elektrivälja tugevus (V/m), 0-8,85*10-12 (F/m). C=q/U ; E=q 0S Alalisvoolu tekkeks: 1)aine oleks juht; 2)ajas muutumatu elektriväli tekitada. I=enSv, kus I-voolutugevus (A), e- elementaarlaeng 1,6*10 -19C, n-juhtimiselektronide kontsentratsioon (1/m2), S- juhtme pindala (m2), v elektronide suunatud liikumise kiirus (m/s). Ohmi seadus: voolutugevus mingis lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega: I=U/R, kus I-voolu tugevus (A), U-pinge (V), R-takistus (). Takistite rööpühendus: I=I1+I2+... ; U=U1=U2=... ; 1/R= 1/R1+1/R2+... Takistite jadaühendus: I=I1+I2+... ; U=U1+U2......
1. Mida nimetatakse elektrivooluks? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. 2. Millist suunda loetakse elektrivoolu suunaks? Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. 3. Iseloomustada elektrivoolu toimeid (kolm toimet). 1)Soojuslik- Kõik elektritarvitid soojenevad voolu toimel 2)Keemiline- Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi 3)Magnetiline- Vooluga juhi ja magneti vahel on vastastikmõju 4. Defineerida voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus mis näitab kui suur laen läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t 5. Millised on elektrivoolu olemasolu tingimused? Peavad olemas olema vanad laengukandjad. Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud. 6. Sõnastada Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R 7. Defineerida üks oom. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge üks volt tekitab juhis voolu...
Füüsika KT kokkuvõte I = q : t voolutugevus = elektrilaeng : aeg Voolutugevuse põhiühik 1 A e. 1 amper Elektrilaengu põhiühik 1 C e. 1 kulon Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Elektrivoolu olemasolu juhis saab kindlaks teha galvanomeetri abil. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja vooluga mähise vastastikumõju. Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter vooluringi tarbijaga jagamisi. Elektrivool metallides vabade elektronide suunatud liikumine. Elektrivool elektrolüütides ioonide suunatud liikumine. Elektrivoolu kokkuleppeline suund positiivse laenguga osakeste liikumise suund. Vabad laengukandjad laetud osakesed, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrijuhi tunnuseks on palju vabasid laengukandjaid. Mittejuhis vabu laengukandjaid pole. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumisest. Elektrolüütide vesilahuses tekib elektrivool pos. ja n...
Protsesside kordamine Üldosa 1. Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid /massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; o...
Alalisvool-elektrivooluks nim. laetud osakeste suunatud liikumist. Põhiliselt kasutame vabade elektronide liikumist, mõnel pool ka ioonide liikumist (akudes, keem. seadmetes, elektrolüüsivannides). Joonis- vabad elektronid liiguvad juhtides kaootiliselt. Kui rakendame juhiotstele pinge, siis lisandub kaootilisele liikumisele suunatud liikumine, mille kiirus on >1mm/s. C=3x10 8m/s paneb vabad laengud korraga liikuma. Elektrivoolu tekkimiseks on vaja: 1)vabu laenguid ja 2)pinget. Elektrivoolu olemasolu ja tugevust määratakse toimete põhjal: 1)soojuslik- iga juht soojeneb voolu toimel, ülijuhid ei soojene 2)magnetiline -iga vool tekitab magnetvälja 3)keemiline- paljudes ainetes võib el. vool põhjustada keemilisi reaktsioone (lagundada vee) 4)bioloogiline-tekitab närvi ärritusi. Elektrivool tekitab erinevaid tundeid, põhjustab lihaste kokkutõmbeid. Voolu suunda mõõdetakse pluss laengutega liikumise suunda. Voolutugevus- voolutugevuseks nim...
Transistorid Mis on Transistor Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali. Transistorite Erinevus Eristatakse bipolaar- ja unipolaar- e. väljatransistoreid. Enamik transistoreid valmistatakse ränist. Vaid väga kõrgsageduslikud mudelid gallium-arseniidi ja analoogsete materjalide baasil. Bipolaartransistorid Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Biopolaartransistorid Bipolaartransistori saab panna kolme lülitusse: on olemas ühise emitteriga, ühise kollektoriga ja ühise baasiga lülitus. Esimene neist ...
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda ...
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakenda...
1. Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist. Elektrivool tekib vabade elektronide või ioonide liikumisel. 2. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivsete laengute liikumise suunda. (Alalisvoolu suund ja suurus aja jooksul ei muutu, vahelduva voolu suund ja suurus muutub ajas perioodiliselt). 3. Elektrivooluga Elektrivooluks nim. laetud osakeste korrapärast suunatud liikumist, mis tekib kaasnevaid nähtusi nim. voolutoimeteks: - soojuslik toime, mis seisneb selles, et vooluga juhid kuumenevad. (Ei kuumene ülijuhid.) - keemiline toime, elektrivoolu mõjul toimuvad sellised reaksioonid, mis muidu ei toimu, nt. vee lagunemine vesinikuks ja hapnikuks. - Magnetiline toime, igasuguse elektrivooluga kaasneb magnetväli. 4. Elektrivoolu iseloomustatakse voolutugevusega, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. ...
1. Mida nim elektrivooluks? El vooluks nim elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. 2. Millised tingimused peavad olema täidetud, et elektrivool tekkida saaks? Tuleb aines tekitada elektriväli. Kui on olemas laengud, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma. 3. Kuidas tekitada juhis kestvat elektrivoolu? Tuleb kasutada vooluallikat (aku, patarei). Kui poolused ühendada juhiga, levib elektriväli ka juhis ning selles tekib elektrivool. 4. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Kokkuleppeliselt on elektrivool juhis suunatud vooluallika positiivselt pooluselt negatiivsele. 5. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab metallis elektrivoolu? Vabade osakeste suunatud liikumine. 6. Milliste laetud osakeste liikumine tekitab elektrivoolu elektrolüütide vesilahuses? Ioonide suunatud liikumine. 7. Kuidas ilmneb elektrivoolu soojuslik toime? Näited. Vooluga juht soojeneb. N: ...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
1.Mida uurib elektrodünaamika? Elektrodünaamika uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.2.Kirjelda aatomi ehitust. Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum. Tuum koosneb tuumaosakestest prootonitest + ja neutronitest0. Tuuma ümber tiirlevad elektronid-, mis moodustavad elektronkatte, mis omakorda jaguneb elektronkihtideks.3.Mida iseloomustab elektrilaeng? Tähis, ühik .Elektrilaeng iseloomustab keha aktiivust elektri- ja magnetnähtustes. Tähis q, ühik C.4.Mis on elementaarlaeng? Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus.5.Millal on keha elektriseeritud? Keha on elektriseeritud siis, kui ta omab elektrilaengut.6.Miks on keha laeng elementaarlaengu täisarvkordne? Keha laeng on alati elementaarlaengu täisarvkordne, sest tema elektrilaeng on tema koosseisus olevate elementaarlaenguga või selle vastandväärtusega osakeste elektrilaengute algebraline summa.7.S...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r vaakumi dielektriline läbitavus aetud elementa...
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha, toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1] Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool...
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...
Füüsika kontrolltöö nr 3. Alalisvool 26.11.2014 Alalisvool-elektrilaenguga osakesed liiguvad pidevalt ühes suunas. Elektrivoolu kandjateks on positiivsed/negatiivsed ioonid. Alalisvoolu tekkimise tingimused: Peab olema vabasid laengukandjaid piisavalt Laenguga osakestele peal mõjuma kindla suunaline jõud. Elektrovoolu tugevus näitab kui suure elektritugevus läbib elektrijuhi ristlõiget aja jooksul. J=Q/t (1A) 1 kulon on elektrilaeng,mis läbib juhi ristlõiget 1s. jooksul kui voolutugevus on 1 A Elektrivoolu suund-Elektrivoolu kokkuleppeline suund on positiivse elektrilaenguga osakeste liikumise suund. Vooluring, Ohmi seadus Ohmi seadus-Voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstes ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.J=U/R Pinge olemasolul tekib elektrovool. Vooluring- Osad: vooluallikas, juht,lüliti, voltmeeter(ühendatud vooluringi paralleelselt ehk rööbiti.) Vooluring koosneb...
Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist (lambi hõõgniidis, mootoris jne.). Ka välgusähvatused pole muud kui elektrivool ning inimese ja loomade närvirakkudes kulgeb samuti vool. Voolust saame rääkida siis, kui on olemas kehad, mis võivad liikuda ja jõud, mis paneb need kehad ühes ja samas suunas liikuma (vesi voolab raskusjõu tõttu). Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks, nad hakkavad liikuma elektrijõu mõjul (tekib, kui on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma ning kui vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud). Et tekiks elektrivool, tuleb aines tekitada elektriväli. Et saada kestvat elektrivoolu tuleb kasutada vooluallikat (patarei, aku). Vooluallikal on + ja poolus, mille vahel on elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade lae...
Elektrivoolu kordamisküsimused 1. Milline on elektriseeritud keha? Kehaosad, mis tõmbavad enda poole kergeid esemeid on elektriliselt laetud ehk elektriseeritud kehad. 2. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Kehi elektriseerida (anda laengut) on võimalik hõõrdumise teel. Laetud saavad alati mõlemad kehad või puudutades laadimata keha laetud kehaga. 3. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivse laenguga, positiivse ja negatiive laenguga, kaks negatiivse laenguga, negatiivse laenguga ja laenguta, positiivse laenguga ja laenguta kehad? Miks? kaks positiivse laenguga keha- tõukuvad kaks negatiivse laenguga- tõukuvad positiivne ja negatiivne- tõmbuvad Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud samasugused laengud. Eriliigilise elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud eriliigilised laengud. 4. Kuidas saab kindlaks teha, kas keh...
Elektromagnetiline induktsioon Punktlaenu elektrivälja tugevus PANEME LAENGU LIIKUMA! A q r Punktlaengu elektrivälja tugevus sõltub 1. Laengu suurusest q q E = 2. Laengu kaugusest r 40r2 3. Keskkonna dielektrilisest läbitavusest A q r A r q A r q Mis muutus? · Muutus kaugus laengust. · Järelikult muutus elektrivälja tugevus, st. väli muutus · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja. · Seisva laengu väli ei muutu. Eelnevast tuleneb, et · Seisvat elektrilaengut ümbritseb muutumatu elektriväli · Seisev laeng ei tekita magnetvälja · Liikuv laeng tekitab muutuva elektrivälja · Magnetvälja tekkimiseks on vaja liikuvat laengut. Järeldus: · Magnetvälja kutsub esile muutuv elektriväli Elektriväl...
Füüsika kontrolltöö 1. Mis iseloomsutab hõõrutud keha? Kuidas käitub hõõrutud keha teiste kehade suhtes? V:Laengu olemasoluiseloomustab hõõrutud keha. 2. Miks ei saa metallesmeid hõõrumisega laadida? V: sest metall on hea elektrijuht 3. Nimeta materjale mis ei juhi elektrivoolu V: puit,( laadida võimalik klaasi, plasti) 4. Miks tekkib hõõrumise teel kehades laeng V: elektronide ülekanne toimub ühest kehast teise. 5. Kas on võimalik kuidagi laengu märk määrata? V: ei ole, aga on võimalik kindlaks teha, kas neil on samanimelised või erinimelised laengud, või kas neil üldse on laengud 6. Kuidas saame teada kas keha on laetud? V: Elektroskoobiga, kui seda pole, siis kasutame nt. Teist keha. 7. Kuidas käitusid erinimelised laetud kehad? V: Erinimeliselt laetud kehad tõmbusid. 8. Samanimelised kehad? V: Samanimelised tõukusid. 9. Kuidas nimetatakse erinevaid jõudusid, msi kehadele mõ...
R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neel...
Valemid alalisvool Valemid alalisvool 1. Voolutugevuse definitsioon 1. Voolutugevuse definitsioon kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis kus I voolutugevus juhis (A), q juhi ristlõiget läbinud laeng (C), t ajavahemik, mille jooksul juhti laeng läbis 2. Voolutugevuse arvutamine 2. Voolutugevuse arvutamine ...
1)Mis on elektromotoorjõud, pinge, vool, takistus? Elektromotoorjõud on suurus, mis on võrdne positiivse ühiklaengu kohta tuleva kõrvaljõudude tööga ( laengu nihutamine mööda ahelat ), arvuliselt võrdne avatud klemmide pingega. [ J/C ]. Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolu tekitavat elektrivälja. Pinge vooluringi mis tahes lõigu otstel on arvuliselt võrdne võimsusega, mis eraldub selle lõigus ühikulise voolutugevuse korral. Pingeühik 1 volt (V) on niisugune pinge, mille puhul vooluringi lõigus eraldub võimsus 1 vatt, kui voolutugevus selles lõigus on 1 amper. Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtideselektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid. Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega v...
annaabi.ee 
