TEMPERATUUR
JA SOOJUS
64.
Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus . Normaalne
kehatemperatuur on 37C.
Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada
soojushulk ,
mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190
J/kg
K.
65.
Te disainite elektroonikaskeemi jaoks ränielemendi, mille mass on 23
mg. Voolu
võimsus
on 7.4 mW. Kui kiiresti tõuseb elemendi temperatuur? Räni erisoojus on
705
J/kg K.
66. Geoloog hakkab alumiiniumkruusist hommikukohvi jooma. Kruusi mass on 120 g ja
temperatuur
20.0°C. Geoloog valab sinna 300 g kohvi, mille temperatuur on 70.0°C
Milline
on kohvi temperatuur siis, kui kruusi ja kohvi vahele on just
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raudo
Õppematerjali autor
200? Lahendus: Kui muidu oleks me pidanud lohistama diivanit 2,5 m kaugusele, aga tegelikult lohistasime diivanit 2 ,5 3,5 m . Seega meetri võrra kaugemale. Leiame selle töö hulga, mida me pidime tegema diivani lohistamiseks 1 m kaugusele Kasutan valemit , kus hõõrdejõud μ – on hõõrdetegur , seega 0,2 40 9,8 = 78,4 J Vastus: Me pidime diivani lohistamiseks tegema 78,4 J tööd rohkem. TEMPERATUUR JA SOOJUS 64. Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37°C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. Lahendus: m = 80 kg 39° 3 2 37° 3 0 c = 4190 J/kgK Q = ? Otsime soojushulka
0 m. Poissi ja rulat võib koos vaadelda punktmassina 25 kg ja hõõrdumisega ei arvestata. A) Leida poisi kiirus rambi põhjas. B) Leida jõud, mis mõjub talle rambi põhjas. 63. Te soovite liigutada oma 40.0 kilogrammise massiga diivanit 2.5 m kaugusele, aga laud on ees. Te peate lohistama seda esmalt 2.0 m paremale ja siis 1.5 m otse. Kui palju tööd tuleb teha rohkem, kui hõõrdetegur on 0.200? TEMPERATUUR JA SOOJUS 64. Mees, kelle mass on 80 kg, vaevleb 39-kraadises palavikus. Normaalne kehatemperatuur on 37°C. Eeldades, et inimene koosneb põhiliselt veest, arvutada soojushulk, mis on vajalik sellise palaviku tekitamiseks. Vee erisoojus on 4190 J/kg K. 65. Te disainite elektroonikaskeemi jaoks ränielemendi, mille mass on 23 mg. Voolu võimsus on 7.4 mW. Kui kiiresti tõuseb elemendi temperatuur? Räni erisoojus on 705 J/kg K. 66
m1 40kg; m 2 10kg 0,4 3 1 2 IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND 12. Kompressor imeb atmosfäärist igas sekundis 3 liitrit õhku, mis suunatakse ballooni ruumalaga 45 liitrit. Kui pika aja pärast on rõhk balloonis õhurõhust 9 korda suurem? Algrõhk balloonis võrdub õhurõhuga ja temperatuur ei muutu. p1 v 1 p2v2 v1 Sv 2 v2 45 v1 9 45 405 p2 9p 1 t (405 45) : 3 120s 2 min p1 v 1 Sp 1 v 2 13. Kui suure ruumala võtab enda alla gaas temperatuuril 77° C, kui temperatuuril 27° C on selle gaasi ruumala 6 liitrit? Rõhk ei muutu. v1 v2 v1T2 6 350K
t1 = 20 0C alumiiniumitüki kolme olekut. t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=? kindel soojushulk Q), mille tulemusena tekib lõppolek temperatuuriga t2. Enne lahendamise juurde asumist paar sõna algandmetest ja nende teisendamisest. Kui tavaliselt on vaja teisendada temperatuur Kelviniteks, siis soojushulga arvutamisel seda teha vaja ei ole, sest soojendamisel (jahutamisel) sõltub soojushulk alg- ja lõppoleku temperatuuride vahest. Kuna nii absoluutse temperatuuriskaala kui ka Celsiuse skaala kraadivahemik on ühesugune, pole temperatuuriühikuid teisendada vaja. Algandmetesse on paljudel juhtudel (eriti soojushulkade arvutamisel) vaja lisada antud aine kohta käivaid andmeid. Neid enamasti ülesande tekstis ei anta ja tuleb seega leida tabelist
töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda? Elegantse meetodi õlimolekulide pikkuse, mitte läbimõõdu, määramiseks lõi ameeriklane Irving Langmuir, http://en.wikipedia
rõhk p p= 1 Pa S manomeeter toetuspindala suhet. Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis üleslükkejõud Fü Fü= mg 1N tõukab keha gaasis või vedelikus ülespoole. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis temperatuur tº T= tº+273º 1K termomeeter iseloomustab keha soojuslikku olekut. Nkasulik Akasulik Näitab kui suure osa moodustab kasulik töö kasutegur ɳ ɳ= · 100 ɳ= ·100 Nkogu Akogu kogu tehtud tööst
TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele.
algolekus ja siseenergia muut 0. Ideaalse soojusmasina tsükkel koosneb kahest isotermilisest ja kahest adiabaatilisest protsessist. 6. Sisepõlemismootori tööpõhimõte ● SUCK- 1.takt (sisselasketakt)- silindrisse tõmmatakse kütuse ja õhu segu (õhk vajalik, et põleks). ● SQUEEZE- 2.takt (survetakt)- kolb liigub tagasi, surub kütuse ja õhu segu kokku. Temperatuur suureneb (kuum). Bensiinimootoril süüteküünal, mis paneb segu põlema. ● BANG- 3.takt (töötakt)- süüteküünal on süüdanud kütuse ja õhu segu. Kolb liigub edasi plahvatuse tõttu. ● BLOW- 4.takt (väljalasketakt)- tsükkel saab alata uuesti, kui tööjäägid välja surutakse. 7. Auruturbiini tööpõhimõte- kiiresti liikuva auru joa mõjul hakkab pöörlema. Enamasti paneb selle tööle vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur. Vett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid