Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel.
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et mul on just nüüd praegu vaja seista pea peal, olles ise tegelikult poe järjekorras või olen ennast just parasjagu nii täis söönud, et sellest ei tuleks midagi eriti head välja. Kuid loomulikult peale geniaalsetele mõttesähvatustele on lausa mu aju kohustatud mõtlema ka probleemidele, mis minu ümber seisab
Tõde ja Õigus ( lugemiskontroll) ( Rühm I) 1) Kirjelda Vargamäe Andrest ja tema põhimõtet ? 2) Milline oli Andrese mõttemaailm, kes teda segasid? 3) Kes oli Mari ja kuidas oli tema seotud vargamäe Andresega 4) Kuidas muutis Pearu Andrese elu ja tema eluviis ja kuidas? · Vargamäe Andres oli väga töökas, ta rabas tööd teha hommikust õhtuni. Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud.
aastal sõjaväehospidalis, kuid romaan ilmus 1929.aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Romaanis meeldis mulle, kuidas oli kirjeldatud noore sõjas oleva mehe
Andrei Gelasimovi teose „Janu“ peategelane Konstantin oleks sõjas peaaegu hukkunud. Kui ei oleks olnud sõpru, oleks Konstatin jäänud põlevasse tanki. Pärast sõda hakkas Kostja väärtustama inimsuhteid. Sõbrad ja perekond muutusid tema jaoks tähtsamaks kui enne. Kui oled pääsenud surmast, siis hakkad alles mõistma, mis on elus tegelikult tähtis. Maailmavaade põhineb suuresti kogemustel. Kui ollakse läbi elatud midagi julma, siis muutub inimese mõttemaailm. Mõttemaailm omakorda määrab selle, kes me oleme. Kui puuduvad põhimõtted, mille järgi elada tahetakse, siis lastakse ennast ka teiste poolt mõjutada. See mõjutamine võib olla tahtlik või tahtmatu. On inimesi, kes ei suuda mõjutustele vastu panna ning eneselegi teadmata elavad elu, mida nad elada ei taha. Näiteks Sofi Oksaneni romaanis „Puhastus“ töötab Zara prostitutsiooniäris. Ta ei ela sellises maailmas vabatahtlikult, vaid teda ähvardatakse pidevalt surmaga
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”
südamesse. lmselgelt ei jätnud lauljate lauluoskus soovida, sest et tegu on kuulsa muusikaliga ja sinna ei valita lauljaid, kes laulda ei oska. Minu lemmiktegelasteks olid Monsieur Andre (Kalle Sepp) ning Monsieur Frimin (Lauri Liiv), sest nende oleks ning käitumine pakkus publikule ka natukene nalja. Lisas lavastuse kurbade hetkede vahele ka natukene nalja. Ma ei oska öelda, kas see teos näitas kuidagi, milline on helilooja mõttemaailm. Ma peaksin selleks enne nägema ka tema muid teoseid, et saaksin leida ühiseid jooni ning siis saaks aru, kas tema mõttemaailm avaldub ka tema teostes. Mulle meeldisid muusikateosed, mis Webber oli kirjutanud. See oli kerge teos – sisu oli lihtsasti arusaadav ning etendust oli väga huvitav jälgida. See ületas minu ootused. Positiivse elamuse jättis mulle ka see, et publik elas kaasa. Õnneks kaasa elamine väljendus plaksutamises, mitte jalgu trampides ning vilistades. Oli
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt
väga palju sarnasusi. Kõige tavalisem näide on ehk see, et meil kõigil on kaks kätt, kaks jalga, pea ja muud kehaosad ning elundid. Kuid samas meie mõttemaailmad pisut erinevad. Näiteks Türgi inimestele meeldib väga Eesti kliima, sest meil on neli aastaaega ja meil sajab lund. Enamustele eestlastele siiski meeldib soe kliima ja nemad läheksid parema meelga kuskile soojale maale, kus on aasta läbi soe. Paulo Coelho raamatus "Veronika otsustab surra" erineb Veronika mõttemaailm väga kõvesti oma eakaaslaste omast. Ta on tunda saanud elu raskusi ning arvab, et tema elu on täielik mõtettus. Tema mõttemaailm erineb, sest ta on kogenud seda mida palju ei ole. Ta on elanud üksi juba lapsepõlvest saadik.samas väliselt ta on täiesti sarnane inimene teistega. Inimesed, kes teda ei tunne, ei saa arugi, et tal midagi viga ei oleks. Ta on seesmiselt vaba ja väliselt teistega sarnane.
Indrek Himma 12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu areng. Eesti kui e-
5. Impressionism, sümbolism Impressionism: · Enne väljendus maalikunstis kui kirjanduses · Sündis Prantsusmaal 20. saj 60-70ndatel · Esikohal tunde- ja mõttemaailm ja nende varjundid · Toodi välja miljöö · Seostati oma vahel vastandid · Väga tähtsal kohal olid tunded · Autorid: - Villem Grünthal Ridala (saarlane) - Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundid" · Uus romantism- impressionismi ja sümbolismi segu Sümbolism: · Tekkis Prantsusmaal 19. saj 80ndatel · Nähtava maailma taga on nähtamatu ideede maailm - Kahe maailma vahel kasutati sümboleid · Kirjanduses hakati erinevaid sõnu kasutama sümbolitena
Armastus ja sõprus on kaks väga erinevat tunnet, kuid nendes võib leida midagi ühist. Igaüks meist on tundnut kas või ühte nendest imepärastest tunnetest. Sõprus on sõbralik suhe inimeste vahel. Kui inimeste vahel on sõprus, siis nad hoolivad ja aitavad üksteist ning veedavad palju aega koos kuskil lõbutsedes. Sõprus võib esineda vastassugupoolte vahel, kuid samuti võib esineda sama soo esindajate vahel. Tavaliselt on inimeste vahel sõprus siis, kui mõlemal poolel on sarnane mõttemaailm või hoopis nende huvid on mingil määral sarnased. Sõprus võib areneda väga märkamatult. Armastust on väga raske seleteda sõnadega. Armastus on iga inimese jaoks erinev, sest igaüks tunneb ja seletab seda omamoodi. Armastuse aluseks on tavaliselt sõprus, kui on olemas ka armastus esimesest silmapilgust. Armastus võib olla ka vastamata, kuna mõned inimesed on liiga erinevad, et koos olla. Armastus on maagiline tunne kahe inimese vahel. Kui inimeste vahel on armastus, siis inimesed
1. 14.-16.sajand. Kaubandus - Renessanssi ajal majanduselu paranes, võeti kasutusele rohkem mereteid, mis aitasid kiiresti asju transportida, ja ka kaugete maadega kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord
Minu inimesed Kas inimesed peaksid meile meeldima, sest neil on raha? Kas me peaksime vihkama inimesi kuna neil on erinev nahavärv?Osad inimesed kutsuvad inimesi ,,Minu inimesed." Nad teevad seda kas mitmel põhjusel, kuna neil on raha ntks, aga kes on minu inimesed? ,,Minu inimesed," see on tähendus mida tuleks võtta tõsiselt. Minu inimesed on näiteks minu pere, minu sõbrad ja Eesti rahvas. Ma ei vali neid nende nahavärvi põhjal ega nende raha pärast.Nad on minu inimesed kuna mul on nendega ühised huvid, ühine mõttemaailm jpt. Rääkides minu perest, kui ,,Minu inimestest" nad tähendavad mulle palju ja mul on rõõm neid kutsuda nii, kuigi ma ei kutsu neid minu inimesed. Ma kutsun neid nagu ikka kutsutakse ema e. Emps jne. Kui rääkida minu sõpradest ja armastusest, siis mulle ei loe millised nad on välimuselt, minu inimesed on kõik sellised nagu nad on ja ma aksepteerin seda. Mulle ei loe nende raha, nende nahavärv jms...
§ Koolipoiss § Vaikne, mõtisklev § Sõbrad: Käsper ja Käämer § Vaene päritolu § Kõhkleb kaua, kumb pool valida § Otsustab võidelda vaba Eesti eest Tegevustik Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film § Tegelaste mõttemaailm § Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel § Arutletakse pikalt § Ei tooda välja kõiki erinevate ideoloogiate Ahase kõhklusi üle § Toodud sisse uus § Ei ole põimitud tegelane Marta erinevaid suhteid §
Ka eneseväljendamine on meestel ja naistel erinev. Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda. Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid. Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole talle vajalik. Meeste ja naiste omavahelised suhted võiksid olla palju paremad, kui nad püüaksid üksteist paremini mõista. Aga kuna meie mõttemaailm ja käitumisnormid on niivõrd erinevad on see raskendatud.
Mina olen kõik Mina olen kõik, sest ma olen inimene ja inimene on midagi erilist. Mul on oma hing, oma mõttemaailm, oma vorm ja kuju, ja veel palju muud, mida palja silmaga üldse ei näe. Juba antiikfilosoofias öeldi, et Zeus on kõik ja kõigis. Kõigis ehk siis meis. Mille poolest erineb tema meist? Kõik nähtused on võrdväärsed vahet tuleb teha olemusel ja nähtusel. Olemus on asjade, hinge olemus. Mina olen inimolemus. Iga inimene on terviklik. Mul on olemas kõik, mis vaja. Ja ma ei räägi materiaalsetest asjadest. Thalese õpetust
Sõjategevus toimub 1918. ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma vennaga vennga Koostaja Kai Tiitsaar Kilingi-Nõmme Gümnaasium L Õ
kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane räägib, et ei taha sarnaneda nende idaeurooplasega, kes on endale selga kallid riided ostnud ja jalutavad nendega ringi nagu seitsmendas taevas.Peategelase arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli olnud ka väga õudne lapsepõlv.Elas vanaemaga ning kodus oli karm kord.
ja 1919. a. Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma vennaga vennga Koostaja Kai Tiitsaar Kilingi-Nõmme Gümnaasium L Õ
muutujaks nende käitumine Taustinformatsiooni kogumine: Kanada koerauurija kinnitusel on meie neljajalgsed haukuvad sõbrad sama intelligentsed kui kaheaastased lapsed. Briti Columbia Ülikooli loomapsühholoog Stanley Coren ütles Ameerika Psühholoogialiidu konverentsil, et koerad saavad aru enam kui 150 sõnast. Hüpotees: koerad mõistavad inimkeelt. Hüpoteesi kontrollimine: Stanley Coren väidab nüüd mitmete teistegi teadlaste uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal kohal on saksa lambakoer. Edasi tulevad kuldne retriiver, dobermann, shetlandi lambakoer ja labradori retriiver.
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel
nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumid, suhted vastassooga, aga ka kahtlemine endas, lähedastes, lootusetus, hirm, abitus jne. Mind puudutasid enim suhetega seonduvad teemad. Usaldus, avatus ja toetamine ei pruugi olla igas suhtes loomulikud. Neid tundeid tuleb aeglaselt kasvatada ja hoolega hoida. Illegaalsete jookide ja ainete tarbimine on samuti noorte seas suur probleem, kuid isiklikult see mind ei puudutanud. Huvi pakkus enim peategelase mõttemaailm, tunded, mis teda valdasid ja otsused, mida ta rasketel hetkedel langetas. Just nende probleemidega suutsin end samastada, sest noorte mured on tegelikult üsna sarnased, hoolimata olukordade erinevustest. Kuidas jääda endaks, keda usaldada, mitte alla anda jne. Olles ise noor ei saanud ma raamatust erilisi teadmisi juurde. Kuid üks oluline teadmne seisnes selles, et pannes end Anni olukorda, mõtlesin tihti, kuidas oleksin ise sellistes olukordades käitunud ning
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud
Kuidas stress mõjutab minu õppimist? Stressi põhjustavad tänapäeval paljud asjad, sest inimesed on nõrgad. Paljud inimesed tänapäeval kasutavadki ära seda stressi kõige vabanduseks mida neile ei meeldi teha. Minu stressi põhjustajaks on hirm elu ees aga see ei esine distressina, sest mulle meeldib avastada, kuid siiski tekitab see mulle rahustust, sest ma pole seda kunagi läbi kogenud ja seda ei saa võrrelda teiste inimestega, sest me kõik mõtleme teisiti ja igaüks meist näeb maailma erineva nurga alt. Küll aga olen ma leidnud endale lahenduse kuidas seda stressi maandada. Ma arvan, et ma olen kogenud ainult eustressi, sest mull on väga erinev mõttemaailm ja ma olen teistest erineva mõttemaailmaga. Ma mõtlen tihti asjadele millele enamus inimesi üldse tähelepanu ei pööra ja teen asju mida paljud ei tee või ei oska teha, mulle meeldib vaadelda inimesi, sest see maandab minu stressi, selle põhjal kuidas inimene käitub kui ...
tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, kuidas tegelaste mõttemaailm sõja vältel muutub. Autor oli ise just sõjast tulnud. Teos põhineb autor sõja memuaaridel. Teema. Teose teema on sõda koos kõikide selle mõjudega. Peamõte on ehk see, et tuua vaatajani sõja tegelik olemus. Sõnum. Sündmustik on jutustatud peategelase Pauli vaatenurgast. Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline. Jutustaja muutmine muudaks oluliselt jutustust. Teose sõnum on see, et sõda on võimu näitamise viis
"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost ...
Karl Suur Tere, minu nimi on Karl. Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdis...
inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul oma mõttemaailm ja ka usklikud saavad õnnelikud olla. Tuleb lihtsalt olla pühendunud ning uskuda Jumalasse. Sellegipoolest on sügavalt usklike inimesi vähe. Kui rääkida oma perekonnast, siis minu ema usub jumalat, samamoodi nagu ka minu vanaema. Isa tundub mul olevat ateist ja nii samuti ka õde. Mina olen nende vahepealne. Lugedes ühte artiklit internetist märkasin, et Eesti asub teisel kohal Euroopa riikidest, kus elab kõige rohkem ateiste. Samuti on Eestis ka palju agnostikuid nagu minagi
Hetked, mida ma tulevikku kaasa võtaks Tihti me mõtleme oma tulevikule mis saab, kuidas saab ja kas üldse saab. Me räägime asjadest, mis võiksid olla, kuid harva nimetame asju, mida me tahame kaasa võtta tulevikku. Mida ja millised hetked võtaksin mina tulevikku kaasa ? Üks asjadest, milleta elada ei saa on naer, selleta oleks maailm veel süngem ja külmem, kui praegu. Ma jumaldan neid hetki, mil ma saan naera südamest, mitte asjade üle, mis on lapselikult absurdsed. Põhjuseks, miks ma tahaks just need hetked kaasa võtta on lihtne neil hetkedel ununeb halb ja olevik paistab helgemana. Vaieldamatult parim asi maailmas on see, kui ma saan olla üksi. See aeg, millal saan lihtsalt jalutada ja istuda ilma, et keegi küsiks mu käitumise või olemise üle, see on üle kõige. Vahest ma lihtsalt vajan neid seda, mis on mõeldud ainult mulle ei kellelegi teisele. Paraku on seda raske saavutada. Praktiliselt alati keegi se...
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni.
Retsensioon Kontsert, millel ma osalesin toimus 6. Märtsil Saku Suurhallis. Kontserdil esinesid soojendusesinejad: ,,Noep" ning ,,Matt Wills". Peaesineja oli Bastille. Kontserdil esitati enamasti Briti indie pop muusikat ning ka lihtsalt pop muusikat. Kontserdi meeleolu oli üsna kõrgel, rahvas oli kõikidest esinejatest sillas ning terve kava oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Esinejad olid minu arvates kõik väga tasemel ning ma ütleks et kõik väga originaalsed ja omapärased, mõnel juhul isegi ütleksin, et oma stiili parimad. Eriti meeldis mulle ,,Noepi" puhul see, et ta laulis ning tagus muusika rütmi ise ning esitas rahvale oma laulud täiesti nullist, mitte ei lasknud kuskilt pulga pealt tagatausta ja lihtsalt laulis. Samuti jäi mulle eriti kõrva ,,Noepi" eriti omapärane hääl ning kuidas ta suudab seda nii- öelda ,,painutada". ,,Noep" on Eesti artist ning on hetkel tõusmas ka välismaal oma pal...
3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *eelistati argieluteemalisi etendusi *tunti huvi rohkem eraelu vastu 5.skulptuur- *dünaamilisem ja dramaatilisem *kadus klassikalisele skulptuurile omane sisemine rahu ja tasakaal 6.filisoofia- *inimeste mõttemaailm ja filosoofide vaated muutusid *filosoofid arutlesid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide üle *otsiti vastust küsimusele, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest ja elu raskustest hoolimata saavutada õnne ja hingerahu *Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja surma pole mõtet karta *stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu ning tark lepib saatusega 7.religioon- *mitmed uudsed jooned
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
perekonda (ühiskonda) elamises. Tegelikult Tiina kutse Margusele temaga metsa kaasa tulla ei arvesta tollel ajal valitsenud ühiskondlikke suhteid. Inimesed väljaspool mõisa ja kirikut elada ei saanud. Metsa minnes asetab Tiina end väljaspoole ühiskonda ilma ellujäämiseks vajalike vahenditeta ja seetõttu hukkub paratamatult. Tiina kehastab vabaduse ja alistamatuse ideed, leppimatust ahistavate olude ja orjameelsusega. Kuid ta on üksi. Ühiskondlikud olud, traditsioonid, orjalik mõttemaailm ja ebausk ei võimaldanud Tammaru pererahval Tiinat omaks tunnistada ja kaitsta. 1
Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut. Käsperi arvamus ning mõttemaailm ühtis enamjaolt ka teiste noortega. 4. Henn Ahasel polnud kindlat seisukohta. Teda mõjutasid kõige enam tema sõbrad ja seltskond kellega ta suhtles ning läbi käis. See oli ka üks põhjustest miks just Henn Ahas hakkas selles kõhklema, kuid leidis siiski, et mõlemal osapoolel on nii häid kui ka halbu külgi.. 5
endale ja teistele, seda interneti halba külge on minuarvates näidatud ka väga hästi filmis ''Klass'', ka seal laeti internetti teatud inimeste kohta halba infot üles ning tagajärjeks oli koolitulistamine. Vägivalda leidub kübermaailma igal sammul, terve internet on täis vägivalda propageerivaid videosi, samuti ka arvutimänge. Neid on miljardeid ning inimesi mõjutab see väga. Mõttemaailm muutub utoopiliseks, ei mõelda enam tagajärgedele. Statistiliselt on internet kuritegevuse taset kõvasti tõstnud ja seda tänu arvutimängudele. Kuritegevust propageeriv asjaolu internetis on väga suur võimalus jääda anonüümseks, sa võid solvata, mõnitada, pressida raha välja, teha ükskõik mida, kuid peaaegu alati jääb su isik tuvastamata. Isegi kui tulevikus internetiohud vähenevad, ei kao nad lõplikult kunagi, sest me ei suuda ju kontrollida kogu maailma
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutemp...
renessansiliku maailmavaate kujunemine humanistliku ja moraalitunnetuse abil (või vastupidi). Humanism oli täielikult vastu kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale ning selle ideoloogia maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte Jumal. Kõiges leidub veidikenegi inimlikkust ja seetõttu oli ka humanism seotud renessanssiga, mis viis küll tagasi antiikkultuuri juurde, kuid mitte ilma inimesteta, kelle mõttemaailm ja tahtmine kogu aeg midagu uut luau, seda soodustas. Kokkuvõtteks võib öelda, et olenemata 2-3 sajandist, millega renessanss piirdus, on humaansus ja humanistlik elukäsitlus levinud tänapäevani. Mõlemad terminid võivad olla omavahel küll tihedalt seotud, nagu siiami kaksikud, kuid sisult jäävad nad selgelt erinevaks. Kadri Kokk
teaduslikku väidet ebateaduslikust.Füüsikalised printsiibid-kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Miks on füüsika oluline? Poleks hüvesid (tehnoloogia jne), me elaks kartuses tundmatute loodusjõudude ees, meie maailmas end mugavalt tundmiseks peame oskama füüsikat.Füüsika uurib loodusteadusi (seaduspärasusi) ja kasutab füüsika keeleoskussõnu nende selgitamiseks.Mina olen ma ise ja maailm on kõik ’’mitte-mina’’ (v.a mõttemaailm, tundemaailm jm.)Maailmapilt-Süsteem, info kohta, mida inimene maailma kohta omab.Struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad kehad (tool, laud, kapp, uks, jne).LOODUS- inimest ümbritsev ja inimesest sõltumata eksisteeriv keskkond. Looduse vastand on tehiskeskkond ja kultuur (muusika, kunst, arhitektuur, jne) KÕIK KOOSNEB AINEST JA VÄLJAST!Loodus on
isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne kujutamine või kasvõi välimuse kirjeldamine enne hingeelule tähelepanu pööramist, nagu sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest keerukas mõttemaailm, mida keegi teisele ei avalda. Võiks öelda, et selline inimene on eesti inimene, kes elab oma peas, teistega väga avameelselt ei suhtle, ning hoiab ka oma tegudes põhiliselt omaette. Samas arvan, et tegelikult on Woolf väga täpselt saanud kirja panna selle, millised on kõik inimesed. Kuigi me üksteise sisse ei näe, avab see raamat ukse meie kõrval olevate inimeste mõttemaailma; kuna kõik on oma arvamuste ja mõtetega üksi, ei tea me teistest pooltki nii palju, kui tegelikult võiks
Kas 1.st Maailmasõda oleks saanud ära hoida? 1. Maailmasõda on ajaloo üks verisemaid sõdasid, ainult Teine maailmasõda oli ohvriterikkam. 1. Maailmasõda kestis aastatel 1914-1918, Antandi ja Keskriikide vahel. Hukkunuid oli 1.s Maailmasõjas umbes 10 miljonit. 1. Maailmasõja vältimine oleks olnud võimatu, sest maailmas käis suur maade jagamine ning ilma võitluseta ei tahtnud keegi oma maid loovutada. Enne sõda olid paljud riigid omavahel lepingud sõlminud ning valitses pingeline olukord, mitmed maad soovisid endale asumaid juurde, näiteks oli Saksamaa huvitatud Poolast, Prantsusmaast, Baltimaadest, ta tahtis kaotada ka Suurbritannia ülekaalu merel, Austria-Ungari ning Venemaa vahel oli tülitsemist ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa soovisid endale maid. Palju jagelemist oli ka kolooniate pärast, mis küll enamjaolt suudeti kompromissidega lahendada. Seega oleks võinud mingisugunegi uus tüli Kolmikliidu ja Antandi sõtta kihutada n...
Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu - samastab tõelise eluga. Puskinit huvitab "Jevgeni Oneginis" see, millised on kunsti piirid, mida tohtis kaasata teosesse, mida mitte. Kuidas kunstiteos modelleerib reaalsust. Kuidas mõjutab kirjandus inimeste elu (just see on autori sekkumine enda teksti, milline peaks olema romaan, või tegelane). Tatjana on kasvtataud üles romaanidel (prantsuse romaanidel). Tema mõttemaailm on vormitud nendest -elumõte on armastus. Armumine Oneginisse toimub romaani skeemi järgi, (armub kõige erinevamasse teistest meestest, o- erineb teistest) Onegin käitub nagu korralik inimimene ikka, teeb et ta ei märka midagi. Ta ei ole deemon, ega ka ingel mitte. Ta on mees, kes pole Tatjanasse armunud ( traditsioonilise romaani skeem ei pea paika) Tatjana on alguses romantiline, unistav. Hea haridusega - tunneb keeli (prantsuse, inglise)
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja. Autor kujutab Wolandi üsna õiglasena, kes karistab pattude, ahnuse ja muude 10 käsu rikkumise korral
Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid autosid ja riideid üritatakse teistest üle olla. Seega oleks tänapäeva inimese peajumalaks rahajumal. Temale järgneks tehnoloogiajumal.
koju puhkusele sõites tõeliselt õnnelik oma ema ja õe nägemise üle, ei olnud kodus olemise tunne enam see, mis ta oli varem olnud. Isegi perekonnaga aega veetes, olid ta mõtted sõjaväe juures. Puhkus oli Pauli jaoks justkui kahe tule vahel olek, mis kõik rängemaks tegi. Teistkordne hüvastijätt oma emaga pani Pauli kojutulekut kahetsema. Teos ,,Läänerindel muutusteta" annab lugejale võimaluse jälgida, kuidas sõja käigus muutuvad inimese tunded, iseloom ja mõttemaailm. Kõige parem on seda muutust jälgida peategelase Paul Bäumeri näol. Tema entusiasm muutus alguses hirmuks ning seejärel ükskõiksuseks. Sõprade surm oli talle mõjunud laastavalt, kuid ta õppis neid tundeid alla suruma. Rindelt eemal olles kerkisid need vastakad tunded taas ülesse ning tekkis kahjutunne ja mõistmine oma vaenlase vastu. Paul mõistis, et ka nemad on samasugused inimesed nagu tema. Kuid rindele naastes
Ja armastuse ma võtaks, võtaks truuduse, aususe ka, ja köidaks sellega ühte sind, kallis kodumaa. Ja veresideme võtaks, Võtaks venna südame ma Ja köidaks sellega ühte Sind, õnnetu Eestimaa! Liivi mõttemaailm on kirev, kuid tal on omadus peita ka kõige raskemalt seletatavaid mõtteid lihtsasse luulevormi. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
