Kommunistlikud riigid (0)
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade
Kommunistlikud riigid
1) Kommunitsliku maailmasüsteemi kujunemise algus 1917-1940
● 1917 - kommunistide võimuletulek Venemaal. Riigi nimi 1917-1922 Nõukogude
Venemaa; 1922-1991 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL)
● Teine kommunistlik riik oli Mongoolia
● 1940. aastate II pool - NSVL II MS ajal saavutanud kontrolli Ida-Euroopa ja Ida-
Saksamaa üle ning aitas nendes riikides võimule kommunistid: Rumeenia,
Bulgaaria, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola
● Kommunistliku riigikorraga riigid Aasias: Korea RDV, Hiina RV (kommunistide
võimuletulek kodusõja võitmise teel); 1970 aastatel kogu Vietnam, Laos,
Kambodža.
2) Kommunismi levik Aasias ja Ladina-Ameerikas, Ernesto “Che” Guevara tegevus Boliivias
● 1959 - F. Castro pooldajate võimuletulek Kuubal, NSVL riikliku mudeli ülevõtmine
● Kuuba toetas kommunismi levikut Ladina-Ameerikas ja Aafrikas
● Kuuba revolutsionääri ja endise salapolitsei juhi E. Che Guevara katse Boliivias
kommunismi levitada ebaõnnestus
● 1970 - Tšiili valiti kommunist Salvador Allende presidendiks, kuid kelle riigistamise
reformid olid vastumeelsed ning sõjavägi kukutas ta
● 1979 - Nicaraguas tulid kommunismimeelsed sandinistid Kuuba toel võimule
3) Kommunismi levik Aafrikas: Kommunstliku arengutee valisid Etioopia ja Angola.
4) Kuidas NSVL kontrollis oma sõltlasriike?
● 1953 - Elatustaseme langus põhjustas Berliini ülestõusu, mille Nõukogude armee maha
surus
● 1956 Ungari - Poola reformipüüdluste meeleavaldus Ungaris, millest kujunes avalik
vastuhakk, mille NSVL samuti maha surus
● 1968 Praha kevad - Tšehhoslovakkia kommunistid üritasid läbi viia demokraatlikke
reforme, kuid NSVL + VLO väed surusid selle maha
● NSVL toetas oma sõltlasriike Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) kaudu
● 1955 - Kui Saksa LV võeti NATOsse, sundis NSVL enda sõltlasriike sõjalisse Varssavi
Lepingu Organisatsiooni (VLO) astuma
● Brežnevi doktriin - ühe sotsialismimaa (NSVL või tema sõltlasriikide) “ohtu sattumisel”
peavad teised sõjaliselt sekkuma
5) NSVL sisemine areng pärast II MS. Stalinism, Stalini kultus
Sõjajärgne stalinism(1945-
1956)
Sulaperiood (1956-1964)
Stagnatsioon
● GULAG- laiaulatuslik
vangilaagrite
süsteem, kus
ametlikult hoiti 5,5 milj
inimest, suur osa
poliitilistel põjustel
● Stalini isikukultus,
1953 maeti Lenini
kõrvale mausoleumi
● Majandus taastus
aeglaselt II MS-st
● Lenini kultus
● Vangide vabastamine
pärast Stalini surma
● Stalini osaline
hukkamõistmine ja
isikukultuse
keelustamine (1956),
eemaldati tema
muumia
mausoleumist
● Majanduslik olukord
järk-järgult paranes
● 1962 - sõjaväe abil
surus nõukogude
võim maha tööliste
rahutused
Novotšerkasskis
● Lenini kultus säilis
(we just love papa
lenin xo)
● Stalingradi
ümbernimetamine
● Brežnevi juhikultus
(#monokulm xd)
● Seisak ehk
stagnatsioon mitmes
eluvaldkonnas.
Tehniline mahajäävus
läänest (v.a
sõjatehnika)
● Oluliseks muutus
stabiilsuse (status
Quo) hoidmine
● Bürokraatia kasv
● Defitsiit - kindlate
kaupade puudus
● Dissidentide e
teisitimõtlejate maalt
väljasaatmised
6) Eesti areng okupatsiooni ajal (Eesi NSV):
● Sovetiseerimine - 1944 taastati nõukogude võim, kohe alustati Eesti muutmist NSVL
teiste osade sarnaseks
● Stalinism Eestis: 1) Majanduselu täielik allutamine riigile,
2) põllumajanduse kollektiviseerimine ehk kolhooside rajamine (eratalude asemel
ühismajand)
3) tööstuse eelisarendamine,
4) taastamistööd, toiduainete puudus
5) 1940 suri Eestis 40 000 inimest alatoitumise tagajärjel. 1950 - keskmine eluiga
linnades 47,6
● Mõju Eesti arengule: SKT sõjaeelne tase saavutati 1950. A lõpul. 1938 a elatustase
saavutati 1960 keskel.
Rahvastik: Nõukogude võim arendas tööstust ning tõi sisse võõrtöölisi. Tähtsustati
vene keelt.
1959 - mitteestlasi 25,4%.
1970 - tugevnes venestamine.
1980 - Tallinna noorterahutused venestamise vastu.
1980 - mitteestlasi 37% rahvastikust
● Vastupanu vormid:
1) Metsavendlus - relvastatud vastupanu, mida innustas külm sõda ja võimaliku
lääneriikide-NSVL sõja puhkemise võimalus. Kestis 1945-56, hiljem hääbus.
2) Noorte vastupanugrupid
3) Dissidentlus - TÜ õppejõud Jüri Kukk, kes suri näljastreigi tagajärjel vangistuses
● Suhted väliseestlastega: II MS ajal põgenes palju eestlasi välismaale. NSVL pidas
vajalikuks kontrollida Eestis elavate eestlaste suhtlemist väliseestlastega. 1960 -
moodustati Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA).
VEKSA oli KGB variorganisatsioon, mille eesmärk oli väliseestlaste järele luutamine.
● 1949 märtsiküüditamine: Küüditamine - inimeste vägivaldne ümberasustamine
(hirmuõhkkonna loomine).
(25.03) Märtsiküüditamine - salaoperatsioon Priboi (murdlaine).
KUS: Eestis(22 500 inimest), Lätis, Leedus
KES: kulakud- jõukad talupojad, bandiidid - metsavennad + nende pered, natsionalistid -
iseseisvuse pooldajad
EESMÄRK: kiirendada kollektiviseerimist, suruda metsavendlust maha
Hiina Rahvavabariik: arengud Mao ja Deng Xiaopingi ajal, Tiibeti ja Taiwani probleem
● 1949 - kommunistide võimuletulek kodusõja tulemusena, Hiina Rahvavabariigi
väljakuulutamine
Mao Zedong
Deng Xiaoping
● NSVL-i stalinismi kopeerimine,
kuid viisaastakuplaani sooviti
täita 1 aastaga
● Mao rajas põllumajanduslikud
kommuunid, kus puudus
eraomand
● Mao isikukultus
● Üleminek segamajandusele
(plaan + turu)
● Kommuunide kaotamine,
panustati talupoegade
eraalgatusele
● Avas turu välisettevõtetele
● Erimajandustsoonide rajamine
● Kiire majanduslik areng
● Vähendati Mao isikukultust,
aga hukka ei mõistetud
Taiwani küsimus
Tiibeti küsimus
● Taiwan =Hiina Vabariik
● Taiwan on Hiina Vabariigi
õigusjärglane, kuid teised riigid
peavad “õigeks” Hiina
esindajaks RV-d (Hiina RV sai
Taiwani koha ÜROs)
● Jätkab de facto iseseisva
riigina
● Tiiber = 1911-50 de facto
iseseisev riik, mille Hiina RV
1950. A okupeeris ning hoiab
enda kontrolli all
● Hiinastamine
● Usujuht dalai-laama põgenes
1959 Indiasse, kus paikneb
tänapäevani
1) Korea Rahvademokraatlik Vabariik: Kim il Sung, Juche idee, KRDV tuumaprogramm
● Korea poolsaar 1910-1945
● 1910 Jaapan vallutas Korea poolsaare
● 1945 - NSVL vallutas Jaapani käest Põhja-Korea, USA vallutas Lõuna-Korea
● 09.09.1948 - kuulutati välja Korea RDV, 48 lõpp NSVL väed lahkuvad
● 13.08.1948 - Syngman Rhee kuulutas välja Korea Vabariigi
● Korea RDV palus NSVL abi poolsaare vägivaldseks ühendamiseks
Eeskuju NSVL:
● Eeskujuks NSVL Stalin
● Kommunismi partei ainuvorm
● Isikukultus - võimu pärandamine Koreas
● Riik kontrollib ühiskonda
● Laiade volitustega salapolitsei
Korea sõda (1950-1953):
● Algas Korea RDV pealetungiga
● USA abiga löödi pealetung tagasi
● 1953 - allkirjastati tänaseni kehtiv vaherahu
Külmas sõjas:
● Korea Vabariik: USA liitlane, USA väed tänapäevani seal
● Korea RDV: NSVL, Hiina RV liitlane
Kim il Sung:
● NSVL Punaarmee kapten
● Igavene president
● NSVL määras KRDVd juhtima
● Asus rajama enda isikukultust
● Eesmärgiks Juche idee
Juche idee:
● “Sõltumatus” - Korea RDV ametlik ideoloogia
● Poliitiline, energeetiline, majanduslik, sõjaline sõltumatus
● Nt tuumarelv
Tänapäeva RDV - maailma suletuim riik, isikukultused elavad edasi.
Korea RDV tuumarelv:
● 1959 - Korea RDV-NSVL mittesõjaline tuumakoostöö leping, NSVL pidi aitama rajada
Yongbyoni reaktorit
● 1960 - NSVL andis KRDV-le JRT-2000 uurimisreaktori
● 1990 - KRDV koostöö Pakistani tuumarelva “isa” Abdul Khadeer Khaniga
● 2006 - KRDV esimene tuumakatsetus
● Külm sõda enne pingelõdvendust ja pingelõdvendus - võrdlus ajateljel,
pingelõdvenduse põhjused ja avaldumise vormid.
1945/47 - “0”
1950-53 - Korea sõda
1956 -Ungari ülestõus
1957 - Vietnami sõja algus
1961/62 - Berliini müür, Kuuba kriis
1963 - JFK
1968 - Praha kevad
1970 - PINGELÕDVENDUS
1972 - USA-NSVL raketitõrjesüsteemide piiramise leping
1973 - Yom Kippuri sõda
1975 - Helsingi protsess
1979 - NSVL tungib Afkanistaani, PINGELÕDVENDUSE LÕPP
Pingelõdvenduse põjused
Avaldumine
● Lääne demokraatiad arvasid, et
tuleb proovida kommunistlike
riikidega koos eksisteerida
● USA sai aru, et tal ei jätku jõudu
vastasseisuks NSVL ja Hiina RV-
ga
● 1972 - USA-NSVL
raketitõrjesüsteemide piiramise
(ABM) leping, tohtis olla 2, pärast
1 raketitõrjesüsteem
● SRP-1 rakettide ja
kaugpommitajate arvu piiramine,
max 2400
● NSVL jätkas Aafrikas kommunismi
levitamist
● USA-HIIna RV suhete
normaliseerimine, sest Hiina RV ei
tahtnud alluda NSVL-le
Helsingi protsess: NSVL- Lääne
läbirääkimised (1975):
1. Riigipiiride kehtivuse tunnustamine
2. Koostöö majandus, tehno, teadus,
keskkonna alal
3. Koostöö inimõiguste valdkonnas
Kommunitsliku maailmasüsteemi kujunemise algus 1917-1940, Kommunismi levik Aasias ja Ladina-Ameerikas, Ernesto “Che” Guevara tegevus Boliivias, Kommunismi levik Aafrikas, Kuidas NSVL kontrollis oma sõltlasriike?, 1953 Berliini ülestõus, 1956 Ungari vastuhakk, 1968 Praha kevad, 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, Brežnevi doktriin, Sõjajärgne stalinism(1945-1956)
Sulaperiood (1956-1964), Stagnatsioon, Eesti areng okupatsiooni ajal (Eesti NSV), Sovetiseerimine, Stalinsim Eestis, metsavendlus, dissidentlus, suhted väliseestlastega, 1949 märtsiküüditamine, Hiina Rahvavabariik: arengud Mao ja Deng Xiaopingi ajal, Tiibeti ja Taiwani probleem, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Korea sõda (1950-1953), Kim il Sung, Juche idee, Korea RDV tuumarelv, Külm sõda enne pingelõdvendust ja pingelõdvendus - võrdlus ajateljel, pingelõdvenduse põhjused ja avaldumise vormid
Sarnased õppematerjalid
19
docx
Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus
kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami
Vabariik.
1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna-
Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi
NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk
vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast,
mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad
viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika)
1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse.
1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei
suudetud vietkongidest jagu saada. (Džunglisõjas USA sõdurid oskamatud,
sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R.Nixon,
kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide
(eeskätt NSVL ja Hiin aga)
6
docx
Külm Sõda
1950-Euroopa Söe-ja Terasühendus
1957- Euroopa majandusühendus
EMÜ-ga liitus rohkem riike, tihenes koostöö
1991- Maastrichi lepinguga asutati EL
1993-Ühisturg rajati
Lähis-Ida pinged 1940.aastatel 1970. lõpuni
Probleemi olemus:
*Juudid pöördusid Palestiinasse, kus nad olid elanud vanaajal
*1947- ÜRO otsus rajada Palestiinasse 2 riiki- Iisrael ja Palestiina
1946- Iisrael kuulutas välja iseseisvuse aga sellel olid vastu Araabia riigid
Järgnesid Araabia Iisraeli sõjad
Osapooled:
*Iisrael- tsehhslovakkia, USA(alates 1960)
*Iisraeli vastased- Egiptus, Süüria, Jordaania, NSVL
1964-PVO- Palestiina vallutusaeg
74
ppt
KÜLMA SÕJA KRIISID
Eesmärk - Euroopa
majanduse kiire taastamine,
sest kehvad majandusolud
oleksid võinud olla heaks
pinnaseks kommunistlike
ideede levikule.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg
NATO
1948 loodi Lääne-Euroopa
riikide poolt Brüsseli pakt
(e Lääneliit).
1949 aprillis loodi Põhja-
Atlandi Lepingu
Organisatsioon (NATO).
Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele
ekspansioonile.
Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid,
Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia,
Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA.
H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg
VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU
VMN loodi Ida-Euroopa
sotsialistlike riikide
poolt 1949.
Eesmärgiks oli liikmesriikide
majanduse integreerimine ja vastastikuse
koostöö suurendamine.
Moskva kontroll liikmesriikide üle.
28
docx
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017
1922. a. Maailmarevolutsiooni idee. Saab selleks raha Saksamaalt. Rahvakomissaride
Nõukogu esimees(peamin). Rajab komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, ühendas
kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite
süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk
tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse
edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga
moodustaksid liidu.
2. NSV Liidu lagunemine
1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna
majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda
säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja
taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika
8
docx
Ajalugu KT KS
Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid
nendevahelised suhted.
Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis
esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas
inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma
sõja alguseks Berliini kriisi.
● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
RAUDNE EESRIIE- NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest,
tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega.
● Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, riiklikku ja ühiskondlikku korda
iseloomustavad jooned
KUULUSID: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia
8
docx
Ajalugu KT külm sõda
Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid
nendevahelised suhted.
Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis
esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas
inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma
sõja alguseks Berliini kriisi.
● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
RAUDNE EESRIIE- NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest,
tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega.
● Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, riiklikku ja ühiskondlikku korda
iseloomustavad jooned
KUULUSID: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria,
Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia
26
doc
12. klassi ajaloo konspekt
-Vietnamile ja P.-
Koreale
· tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal
b) Sotsialismileer:
· ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist)
· koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba
· sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad
· sõprusühendusest eristusid riigid, mis jäid osaliselt NSVL mõjusfäärist välja Jugoslaavia, Hiina
RV, Albaania, P.-Korea
c) Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrikas, Lad.-Ameerikas, kus aidati võimule
Moskva-meelsed poliitilised jõud:
· Etioopia, Mosambiik, Angoola, Afganistan, Nikaraagua jt.
· NSVL toetas neid nii majanduslikult kui sõjaliselt
2. Sotsialismileeri ühisjooned
a) Poliitikas:
· võim oli KP käes
30
docx
II MS ja Külm sõda
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
Teisel pool oli üliriigiks NSVL
3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas.
Osapooled:
Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari,
Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea,
Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika
Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte,
kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe
kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi,
ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus
natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid