Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kommunistlikud riigid (0)

1 Hindamata
Punktid
Kevad - Vesised teed, sulav lumi, tärkavad lumikellukesed - teebki kevadest kevade




Kommunistlikud riigid 1) Kommunitsliku maailmasüsteemi kujunemise algus 1917-1940 ● 1917 - kommunistide võimuletulek Venemaal. Riigi nimi 1917-1922 Nõukogude  Venemaa; 1922-1991 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) ● Teine kommunistlik riik oli Mongoolia
● 1940. aastate II pool - NSVL II MS ajal saavutanud kontrolli Ida-Euroopa ja Ida- Saksamaa üle ning aitas nendes riikides võimule kommunistid: Rumeenia, 
Bulgaaria, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola
● Kommunistliku riigikorraga riigid Aasias: Korea RDV, Hiina RV (kommunistide  võimuletulek kodusõja võitmise teel); 1970 aastatel kogu Vietnam, Laos, 
Kambodža.
2) Kommunismi levik Aasias ja Ladina-Ameerikas, Ernesto “Che” Guevara tegevus Boliivias ● 1959 - F. Castro pooldajate võimuletulek Kuubal, NSVL riikliku mudeli ülevõtmine
● Kuuba toetas kommunismi levikut Ladina-Ameerikas ja Aafrikas
● Kuuba revolutsionääri ja endise salapolitsei juhi E. Che Guevara katse Boliivias  kommunismi levitada ebaõnnestus ● 1970 - Tšiili valiti kommunist Salvador Allende presidendiks, kuid kelle riigistamise  reformid olid vastumeelsed ning sõjavägi kukutas ta ● 1979 - Nicaraguas tulid kommunismimeelsed sandinistid Kuuba toel võimule 3) Kommunismi levik Aafrikas: Kommunstliku arengutee valisid Etioopia ja Angola. 4) Kuidas NSVL kontrollis oma sõltlasriike? ● 1953 - Elatustaseme langus põhjustas Berliini ülestõusu, mille Nõukogude armee maha surus ● 1956 Ungari - Poola reformipüüdluste meeleavaldus Ungaris, millest kujunes avalik  vastuhakk, mille NSVL samuti maha surus ● 1968 Praha kevad - Tšehhoslovakkia kommunistid üritasid läbi viia demokraatlikke  reforme, kuid NSVL + VLO väed surusid selle maha ● NSVL toetas oma sõltlasriike Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) kaudu
● 1955 - Kui Saksa LV võeti NATOsse, sundis NSVL enda sõltlasriike sõjalisse Varssavi  Lepingu Organisatsiooni (VLO) astuma ● Brežnevi doktriin - ühe sotsialismimaa (NSVL või tema sõltlasriikide) “ohtu sattumisel”  peavad teised sõjaliselt sekkuma 5) NSVL sisemine areng pärast II MS. Stalinism, Stalini kultus


Sõjajärgne stalinism(1945-
1956)
Sulaperiood (1956-1964) Stagnatsioon ● GULAG- laiaulatuslik  vangilaagrite 
süsteem, kus 
ametlikult hoiti 5,5 milj
inimest, suur osa 
poliitilistel põjustel ● Stalini isikukultus,  1953 maeti Lenini 
kõrvale mausoleumi ● Majandus taastus  aeglaselt II MS-st ● Lenini kultus ● Vangide vabastamine  pärast Stalini surma ● Stalini osaline  hukkamõistmine ja 
isikukultuse 
keelustamine (1956), 
eemaldati tema 
muumia 
mausoleumist ● Majanduslik olukord  järk-järgult paranes ● 1962 - sõjaväe abil  surus nõukogude 
võim maha tööliste 
rahutused 
Novotšerkasskis ● Lenini kultus säilis  (we just love papa 
lenin xo) ● Stalingradi  ümbernimetamine ● Brežnevi juhikultus  (#monokulm xd) ● Seisak ehk  stagnatsioon mitmes
eluvaldkonnas. 
Tehniline mahajäävus
läänest (v.a 
sõjatehnika) ● Oluliseks muutus  stabiilsuse (status 
Quo) hoidmine ● Bürokraatia kasv
● Defitsiit - kindlate  kaupade puudus ● Dissidentide e  teisitimõtlejate maalt
väljasaatmised 6) Eesti areng okupatsiooni ajal (Eesi NSV): ● Sovetiseerimine - 1944 taastati nõukogude võim, kohe alustati Eesti muutmist NSVL  teiste osade sarnaseks  ● Stalinism Eestis: 1) Majanduselu täielik allutamine riigile, 2) põllumajanduse kollektiviseerimine ehk kolhooside rajamine (eratalude asemel 
ühismajand) 
3) tööstuse eelisarendamine,
4) taastamistööd, toiduainete puudus 
5) 1940 suri Eestis 40 000 inimest alatoitumise tagajärjel. 1950 - keskmine eluiga 
linnades 47,6 ● Mõju Eesti arengule: SKT sõjaeelne tase saavutati 1950. A lõpul. 1938 a elatustase  saavutati 1960 keskel. 
Rahvastik: Nõukogude võim arendas tööstust ning tõi sisse võõrtöölisi. Tähtsustati 
vene keelt. 
1959 - mitteestlasi 25,4%.
1970 - tugevnes venestamine.
1980 - Tallinna noorterahutused venestamise vastu. 
1980 - mitteestlasi 37% rahvastikust ● Vastupanu vormid:  1) Metsavendlus -  relvastatud vastupanu, mida innustas külm sõda ja võimaliku 
lääneriikide-NSVL sõja puhkemise võimalus. Kestis 1945-56, hiljem hääbus. 
2) Noorte vastupanugrupid


3) Dissidentlus - TÜ õppejõud Jüri Kukk, kes suri näljastreigi tagajärjel vangistuses ● Suhted väliseestlastega: II MS ajal põgenes palju eestlasi välismaale. NSVL pidas  vajalikuks kontrollida Eestis elavate eestlaste suhtlemist väliseestlastega. 1960 - 
moodustati Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA). 
VEKSA oli KGB variorganisatsioon, mille eesmärk oli väliseestlaste järele luutamine.  ● 1949 märtsiküüditamine: Küüditamine - inimeste vägivaldne ümberasustamine  (hirmuõhkkonna loomine). 
(25.03) Märtsiküüditamine - salaoperatsioon Priboi (murdlaine). 
KUS: Eestis(22 500 inimest), Lätis, Leedus
KES: kulakud- jõukad talupojad, bandiidid - metsavennad + nende pered, natsionalistid -
iseseisvuse pooldajad
EESMÄRK: kiirendada kollektiviseerimist, suruda metsavendlust maha Hiina Rahvavabariik: arengud Mao ja Deng Xiaopingi ajal, Tiibeti ja Taiwani probleem ● 1949 - kommunistide võimuletulek kodusõja tulemusena, Hiina Rahvavabariigi  väljakuulutamine Mao Zedong Deng Xiaoping ● NSVL-i stalinismi kopeerimine, kuid viisaastakuplaani sooviti 
täita 1 aastaga ● Mao rajas põllumajanduslikud  kommuunid, kus puudus 
eraomand ● Mao isikukultus ● Üleminek segamajandusele  (plaan + turu) ● Kommuunide kaotamine,  panustati talupoegade 
eraalgatusele ● Avas turu välisettevõtetele
● Erimajandustsoonide rajamine
● Kiire majanduslik areng
● Vähendati Mao isikukultust,  aga hukka ei mõistetud Taiwani küsimus Tiibeti küsimus ● Taiwan =Hiina Vabariik 
● Taiwan on Hiina Vabariigi  õigusjärglane, kuid teised riigid
peavad “õigeks” Hiina 
esindajaks RV-d (Hiina RV sai 
Taiwani koha ÜROs) ● Jätkab de facto iseseisva  riigina ● Tiiber = 1911-50 de facto  iseseisev riik, mille Hiina RV 
1950. A okupeeris ning hoiab 
enda kontrolli all ● Hiinastamine
● Usujuht dalai-laama põgenes  1959 Indiasse, kus paikneb 
tänapäevani 1) Korea Rahvademokraatlik Vabariik: Kim il Sung, Juche idee, KRDV tuumaprogramm ● Korea poolsaar 1910-1945
● 1910 Jaapan vallutas Korea poolsaare
● 1945 - NSVL vallutas Jaapani käest Põhja-Korea, USA vallutas Lõuna-Korea
● 09.09.1948 - kuulutati välja Korea RDV, 48 lõpp NSVL väed lahkuvad


● 13.08.1948 - Syngman Rhee kuulutas välja Korea Vabariigi
● Korea RDV palus NSVL abi poolsaare vägivaldseks ühendamiseks Eeskuju NSVL: ● Eeskujuks NSVL Stalin
● Kommunismi partei ainuvorm
● Isikukultus - võimu pärandamine Koreas
● Riik kontrollib ühiskonda
● Laiade volitustega salapolitsei Korea sõda (1950-1953):  ● Algas Korea RDV pealetungiga
● USA abiga löödi pealetung tagasi
● 1953 - allkirjastati tänaseni kehtiv vaherahu Külmas sõjas:  ● Korea Vabariik: USA liitlane, USA väed tänapäevani seal
● Korea RDV: NSVL, Hiina RV liitlane Kim il Sung:  ● NSVL Punaarmee kapten
● Igavene president
● NSVL määras KRDVd juhtima
● Asus rajama enda isikukultust
● Eesmärgiks Juche idee Juche idee:  ● “Sõltumatus” - Korea RDV ametlik ideoloogia
● Poliitiline, energeetiline, majanduslik, sõjaline sõltumatus
● Nt tuumarelv Tänapäeva RDV - maailma suletuim riik, isikukultused elavad edasi.
Korea RDV tuumarelv:  ● 1959 - Korea RDV-NSVL mittesõjaline tuumakoostöö leping, NSVL pidi aitama rajada  Yongbyoni reaktorit ● 1960 - NSVL andis KRDV-le JRT-2000 uurimisreaktori
● 1990 - KRDV koostöö Pakistani tuumarelva “isa” Abdul Khadeer Khaniga
● 2006 - KRDV esimene tuumakatsetus ● Külm sõda enne pingelõdvendust ja pingelõdvendus - võrdlus ajateljel,  pingelõdvenduse põhjused ja avaldumise vormid.
1945/47 - “0”
1950-53 - Korea sõda
1956 -Ungari ülestõus
1957 - Vietnami sõja algus
1961/62 - Berliini müür, Kuuba kriis


1963 - JFK
1968 - Praha kevad
1970 - PINGELÕDVENDUS
1972 - USA-NSVL raketitõrjesüsteemide piiramise leping
1973 - Yom Kippuri sõda
1975 - Helsingi protsess
1979 - NSVL tungib Afkanistaani, PINGELÕDVENDUSE LÕPP Pingelõdvenduse põjused Avaldumine ● Lääne demokraatiad arvasid, et  tuleb proovida kommunistlike 
riikidega koos eksisteerida ● USA sai aru, et tal ei jätku jõudu  vastasseisuks NSVL ja Hiina RV-
ga ● 1972 - USA-NSVL  raketitõrjesüsteemide piiramise 
(ABM) leping, tohtis olla 2, pärast 
1 raketitõrjesüsteem ● SRP-1 rakettide ja  kaugpommitajate arvu piiramine, 
max 2400 ● NSVL jätkas Aafrikas kommunismi levitamist ● USA-HIIna RV suhete  normaliseerimine, sest Hiina RV ei
tahtnud alluda NSVL-le Helsingi protsess: NSVL- Lääne 
läbirääkimised (1975): 1. Riigipiiride kehtivuse tunnustamine
2. Koostöö majandus, tehno, teadus, keskkonna alal 3. Koostöö inimõiguste valdkonnas
Kommunistlikud riigid #1 Kommunistlikud riigid #2 Kommunistlikud riigid #3 Kommunistlikud riigid #4 Kommunistlikud riigid #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 416419 Õppematerjali autor
Kommunitsliku maailmasüsteemi kujunemise algus 1917-1940, Kommunismi levik Aasias ja Ladina-Ameerikas, Ernesto “Che” Guevara tegevus Boliivias, Kommunismi levik Aafrikas, Kuidas NSVL kontrollis oma sõltlasriike?, 1953 Berliini ülestõus, 1956 Ungari vastuhakk, 1968 Praha kevad, 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, Brežnevi doktriin, Sõjajärgne stalinism(1945-1956)
Sulaperiood (1956-1964), Stagnatsioon, Eesti areng okupatsiooni ajal (Eesti NSV), Sovetiseerimine, Stalinsim Eestis, metsavendlus, dissidentlus, suhted väliseestlastega, 1949 märtsiküüditamine, Hiina Rahvavabariik: arengud Mao ja Deng Xiaopingi ajal, Tiibeti ja Taiwani probleem, Korea Rahvademokraatlik Vabariik, Korea sõda (1950-1953), Kim il Sung, Juche idee, Korea RDV tuumarelv, Külm sõda enne pingelõdvendust ja pingelõdvendus - võrdlus ajateljel, pingelõdvenduse põhjused ja avaldumise vormid

Sarnased õppematerjalid

Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. 1945-1954 Koloniaalsõda Prantsusmaa vs. Vietnami DV. Üsna pea algas Lõuna- Vietnamis Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viiaste kätte ka teised Aasia riigid.(Kennedy paindliku reageerimise poliitika) 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate lõpus oli Vietnamis üle poole miljoni USA sõjaväelase, ometi ei suudetud vietkongidest jagu saada. (Džunglisõjas USA sõdurid oskamatud, sõjavastane liikumine häälestas USA vastu). 1969.a. sai presidendiks R.Nixon, kele poliitika oli – rahulik kooseksisteerimine ja läbisaamine kommunistlike riikide (eeskätt NSVL ja Hiin aga)

Ajalugu
Külm Sõda
6
docx

Külm Sõda

1950-Euroopa Söe-ja Terasühendus 1957- Euroopa majandusühendus EMÜ-ga liitus rohkem riike, tihenes koostöö 1991- Maastrichi lepinguga asutati EL 1993-Ühisturg rajati Lähis-Ida pinged 1940.aastatel 1970. lõpuni Probleemi olemus: *Juudid pöördusid Palestiinasse, kus nad olid elanud vanaajal *1947- ÜRO otsus rajada Palestiinasse 2 riiki- Iisrael ja Palestiina 1946- Iisrael kuulutas välja iseseisvuse aga sellel olid vastu Araabia riigid Järgnesid Araabia Iisraeli sõjad Osapooled: *Iisrael- tsehhslovakkia, USA(alates 1960) *Iisraeli vastased- Egiptus, Süüria, Jordaania, NSVL 1964-PVO- Palestiina vallutusaeg

Ajalugu
KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

Eesmärk - Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg NATO  1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit).  1949 aprillis loodi Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).  Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile.  Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU  VMN loodi Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt 1949.  Eesmärgiks oli liikmesriikide majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine.  Moskva kontroll liikmesriikide üle.

Ajalugu
Ajaloo arvestuse küsimused 24 11 2017
28
docx

Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017

1922. a. Maailmarevolutsiooni idee. Saab selleks raha Saksamaalt. Rahvakomissaride Nõukogu esimees(peamin). Rajab komiterni (Kommunistlik Internatsionaal, ühendas kommunistlikke parteisid üle maailma). Kodusõja ajal suudab võimule jääda. Vangilaagrite süsteem. Vangid pidid tööd tegema, nt. metsatööd. NEP (uus majanduspoliitika) - eesmärk tugevdada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. 6 liiduvabariiki. Lenin tahtis, et riigid oleksid iseseisvad, aga moodustaksid liidu. 2. NSV Liidu lagunemine 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades.Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika

Ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart RAUDNE EESRIIE- NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega. ● Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned KUULUSID: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart RAUDNE EESRIIE- NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ja suhteid lääneriikidega. ● Idablokk (kommunismileer), sinna kuulunud riigid, riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned KUULUSID: NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia

12. klassi ajalugu
12-klassi ajaloo konspekt
26
doc

12. klassi ajaloo konspekt

-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist) · koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba · sotsialistlik sõprusühendus ­ NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad · sõprusühendusest eristusid riigid, mis jäid osaliselt NSVL mõjusfäärist välja ­ Jugoslaavia, Hiina RV, Albaania, P.-Korea c) Sotsialistlik orientatsioon ­ vähemarenenud riigid Aasias, Aafrikas, Lad.-Ameerikas, kus aidati võimule Moskva-meelsed poliitilised jõud: · Etioopia, Mosambiik, Angoola, Afganistan, Nikaraagua jt. · NSVL toetas neid nii majanduslikult kui sõjaliselt 2. Sotsialismileeri ühisjooned a) Poliitikas: · võim oli KP käes

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

 Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)  Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled:  Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun