avad on ümarad). Seinad on massiivsed ja paksud, avad pisikesed. Stiiliks on basiilika. Hakati ehitama ka torne, kuid suhteliselt madalaid. Cluny klooster pole säilinud. Lahutamatuks osaks romaanistiili kirikutel on skulptuurid. Teemaks piiblilood. Skulptuuridel oli jutustav funktsioon. Inimesed olid kirjaoskamatud, sellepärast jutustati nendel maalidel piiblilugudest, et nad nendest aru saaks. Ka seinad kaeti maalidega ning avaused vitraazidega. Krutsifiks - skulptuur, mis oli väljaraiutud rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga. Cluny klooster Gooti stiil Sissepääsud teravkaarsed. Võeti kasutusele roidvõlvid. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult.
1376 nad pidid lõpetama oma töö et koguda piisavalt raha SLAID 4 gootika tunnused · Ristroidvõlvid on asendatud keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega · kirikusse sisenejat haaras võimas kõrgustunne ning eriline salapärane meeleolu · ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. · Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatud roosaken. · Suur lääne aken ja roosaken põhja TRANSEPT pärinevad 18. sajandi alguses, kuid ülejäänud klaas pärineb 19. sajandist alates. (Transept ehk ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa.) · Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust SLAID 5 sambad, uksed · Väljaspool kirikut on näha kuidas ehitajad lahendasid raske katuse üleval hoidmise,
Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur üritab luua illusiooni nagu hoone oleks kõrgem ja sihvakam kui ta tegelikult on, nii et lisaks reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on seintes suured vitraazidega kaetud aknad mis tekitatava valgusmänguga suurendavad kiriku müstilisust veelgi. Hilisgootikas kaob varasem tasakaalukus ja ehituse loogika, hoonete rikkalik kaunistamine seatakse omaette eesmärgiks - fassaadid kaetakse raiddetailidega, kasutatakse erinevalt kujundatud võlve. Inglise gootika paistab eriti silma oma võrk-, täht- ja lehvikvõlvidega, Saksamaal rõhutati veelgi enam hoonete vertikaalsust. Skulptuur
1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine gooti stiil romaani stiilist, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani kirikutel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti kirikud nagu valitseksid linna üle. 10. Kuidas on seotud gooti stiili nimetus gooti hõimudega? Kas romaani stiili nimetus on seotud Vana Roomaga?
kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI- XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt-Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. Peakülgaltari ikooni - Euharistia sakrament - maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli vlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobrazenski eskiiside järgi.
Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Sellegipoolest vajasid roidvõlvid lisatoetust. Selleks laoti väljapoole kirikut tugipiilarid ja ülespoole, tugipiilarite ja valgmiku vahele, tugikaared. Aknaraamistikud valmistati raidkivist, mille ülaosa kaunistati sageli tüüpiliste ristikulehe taoliste kaunistuste siiridega. Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraazidega kaunistatudroosaken. Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Kesklööv on külglöövidest laiem ja tunduvalt kõrgem. Piilareid katvad poolsambakimbud suunduvad kõrgusesse ja ühinevad roidvõlvideks. Rikkalikest vitraazakendest kumab kirikusse värvilist valgust,
Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik. Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited Prantsusmaa - gooti sünnimaa, sünnikohaks oli Ile-de-France-prantsusmaa süda- prantsuse kuninga domeen. Varagootika esimeseks näiteks: Saint Denis abtkonna kirik (Prantsuse kuningate matmispaik. Ehitamise algataja oli abt Suger. Veel näiteid: Senlis ja Noyoni katedraalid Varagootika ajal alustati ka Pariisi Notre-Dame'i kiriku ehitamist. (valmis kõrggootika perioodil) on viielööviline kirik. Nurgakivi pandi 1163.
- võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa Varagootika suurteosed - Saint-Denis idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik - Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid - Avignoni paavsti loss, hoiti paavste kinni - P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks(rouen ja Salisbury) Inglismaa - Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral - Suured 4tistornid ja kooriruumid - üsna Pr
Arhitektuur Nagu romaani ajastul, oli ka nüüd arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks püstitada kirikuid. Tähtsaim ehitustehniline uuendus oli roidvõlvi kasutuselevõtt. Uudne tehnoloogia vabastas ehitised paksudest ja massiiivsetest müüridest, gooti kirikute iseloomulikumad tunnused on teravkaarsed aknad, mis võtavad enda alla terve seina- aknad olid suured ja kaunistatud mitmekülgsete vitraazidega. Kirikud ei ole enam raskepärased, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena kõrgustesse, konstruktsiooni eripäraks oli väljastpoolt kiriku seinu toetavad tugipiilarid, mida omakorda ehtisid väikesed ehistornikesed. Kokkuvõttes meenutab gooti kiriku struktuur nagu mõnda hiigellooma skeletti. Kiriku põhiplaan jäi suurelt osalt samaks, kuid kesklöövi lae kõrgus tõusis, ulatudes kuni 42,5 meetrini. Eriti
Arhitektuuri väliseks põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read. Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraazidega. Romaani kirikud: · Prantsusmaal Suur Jumalaema kirik. · Inglismaal Toweri linnus. · Itaalias Pisa torn · Eestis puudub, kui 13.sajandil ristiusk Eestisse jõudis, oli Euroopas romaani stiil juba moest läinud. Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa. Esimene gooti stiilis kirik asub Pariisi eeslinnas. Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised
Surve oli koondatud 4 punkti. Võlvide külgsurve langes tugipiitadele, mis olid ühendatud kirikuga tugikaarte abil. Sellist konstruktsiooni kutsutakse ka skelettarhitektuuriks. Aknad muutusid suuremaks ja peaaegu vaba seinapinda ei jäänudki. Sisearhitektuuris alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse peamiselt trifoorium (empoorid hakkasid kaduma). Valgmiku osas muutusid aknad suuremaks, ulatudes ligi põrandani. Seinamaali ei kasutatud, aknad kaunistati vitraazidega. Eelistati sammaste asemel kimppiilareid. Välisarhitektuuris oli massiivse nelitistorni asemel oli sale ja sihvakas torn. Lääne fassaadile olid iseloomulikud kaks torni (kas kiivriga või tömbiotsalised). Kirikute tugipiitadel oli pisikesed peened tornid fiaalid. Iseloomulik oli akende ja portaalide kohal kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid ja vimpergid olid kaunistatud mugulate e. krabidega. Kõik teravad osad tipnesid ristlillikuga. Need jätsid pitsilise mulje. Palju roosaknaid.
- Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa.
Arhitektuuri väliseks põhitunnuseks on ümarkaar. Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvide raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad. Üks põhilööv ja üks või mitu külglöövi. Lööve eraldasid sammaste read ehk piilarite read. Kiriku uksi nimetati portaalideks. Ehitati torne, mis olid suhteliselt madalad. Kirikud kaunistati kivisse raiutud skulptuuridega, seinad kaeti maalidega, aknad kaunistati vitraazidega. Romaani kirikud: · Prantsusmaal Suur Jumalaema kirik. · Inglismaal Toweri linnus. · Itaalias Pisa torn · Eestis puudub, kui 13.sajandil ristiusk Eestisse jõudis, oli Euroopas romaani stiil juba moest läinud. Gooti stiili sünnimaa on Prantsusmaa. Esimene gooti stiilis kirik asub Pariisi eeslinnas. Siin kasutati esmakordselt teravkaart, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna ja ukseavad ning muud ehitusosad teravaotsalised
Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu:
4. hüljatakse joonperspektiiv, aluseks võetakse vitraazi ja vaibakunsti ning fragmenteeritud emailide laad 5. teostest on kadunud kujutav e. Figuratiivne aspekt, seda asendab ruumi väljendamine 6. maale viimistletakse pärast nende üle juurdlemist, märkmete tegemist ja joonistamist KUNSTNIKUD Jean Bazaine (19042001) sai inspiratsiooni looduslikest elementidest, mille nimed ta pani maalide pealkirjaks. Maalikunsti kõrval tegeles vitraazidega ja mosaiikidega. 1948 avaldatud Märkmeid tänapäeva maalikunstist kirjutas: ` Maalimine on olemisviis, kiusatus hingata maailmas, kus ei ole võimalik hingata.' 2. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISMainult USA kunst TAUST Esimene põlvkond kujunes 19421957 TUNNUSJOONED 1. eelistatakse suurt formaati 2. kaks suunda: 1 kujutatakse poliitilist olukorda ja ühiskonnas valitsevaid suundumusi, 2 loobutakse täielikult ühiskonnakriitikast 3
ikonostaas, kuid ehituse käigus asendati puidust nikerdatud ja kullatud ikonostaasiga, mis sobis rohkem XVI-XVII sajandi moskva-jaroslavli kirikutüüpi katedraaliga. Kik kolm ikonostaasi ja neli ikoonikappi valmistati Preobrazenski joonistuste järgi; töö teostas meister P. Abrosimov. Ikonostaasi ikoonid ja ikoonikapid maaliti tsingitud ja vasest tahvlitele Sankt- Peterburgi akadeemik A. Novoskoltsevi poolt. Peakülgaltari aknad kaunistas vitraazidega Sankt-Peterburgi meister E. Steinke akadeemik A. Novoskoltsevi eskiiside järgi. Peakülgaltari ikooni - Euharistia sakrament - maalis Sankt-Peterburgi kunstnik Mihhail Vassiljev kreeka stiilis Kiievi Sofia katedraali peaaltari järgi. Nelja Evanelisti kujutised peakupli võlvidel maalis Tema Majesteedi kabineti kunstnik Aleksandr Blaznov. Pühakoja siseseinad maalis Georgi Prokofev Preobrazenski eskiiside järgi.
Ühel päeval ütles Andres oma naisele, Ragnfridile, et Krisiina peab ikka Metsa talu ära nägema. Varahommikul hakkasid Kristiina ja Laurits reisiseltskonnaga minema. Teel lõunasse peatusid nad Hamaris, kus Kristiina tutvus vend Edvniga. Vend Edvin tutvustas Kristiinale ümbruskonda. Nad käisid veel pooleli olevas kirikus, kus vend Edvin pühapilte maalis. Kirik oli vapustavalt ilus, mitte midagi sellist, nagu neil Silis oli. Seal olid kõrged võlvid ja suured vitraazidega aknad. Vend Edvin jutustas Kristiinale mitmeid piiblipõhiseid jutte, kus peitusid säärased tarkused nagu ,,mitte keegi ega mitte miski ei saa meile halba teha, peale selle, mida me kardame või mida me armastame" ning ,,põrgutuli ei põleta, kui inimene ei igatse jaheduse järele, ja ta ei tunne valu, mida tekitavad usside nõelamised, kui ta ei tunne igatsust rahu järele." Samuti rääkis ta Kristiinale, et tänapäeval pannakse kloostrisse
universaalset lahustit (lahustab kõik ained). 24) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst Keskajal olid gooti ja romaani stiil. Romaani stiil on ümar, paksud müürid ja väikesed aknad. Gooti stiil on teravatipuline, kasutati ka kivinikerdisi. Katedraal on mingi piirkonna peakirik. Katedraali sissekäigu ehk portaali kohal on roosaken. Kuna sealt tuli valgus sisse, siis hakati seda valgust ära kasutama ning see kaunistati vitraazidega. Kirikutel oli kujutatud ka kimääre (mitmest olendist koosnev loom). Neid pandi, et deemoneid ära hoida. Skulptuur ja maalikunst: kujutati peamiselt pühakuid, Jumalaid ja piiblitegelasi. Peamine eesmärk oli illustreerida piibleid. 25) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood ja eeposed. Üks kuulsamaid kangelaseeposeid on ''Rolandi laul''. Kõige armastatum rüütliromaan olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest
(peamine gooti arhitektuuri tunnus) ja ka roidvõlvid (arenenud edasi ristvõlvidest, millel on omavahel ühendused, mida nimetatakse vööndkaarteks), mis toestasid ja võlve oli kergem laduda [JOONIS VIHIKUS] Kergemad võlvid - raskus allapoole on nõrgem, seinad võivad olla suuremate akendega, Suger ütles, et tema eesmärk oli teha kirikuid valgemateks Ilmuvad hästivalgustatud kirikud (suurte akendega) Aknaid kaunistatakse nüüd rikkalike vitraazidega (vitraazkunsti õitseaeg) Väiksemad detailid on vitraazakendel ka värvitud, suuremad kujutatud värviliste klaasitükkide abil Eriti kuulsad olid CHARTRES'i katedraali vitraazaknad Vitraazid on realistlikud (kujutatakse pühakuid, Kristust jne) Kirikud on hoopis kõrgemad kui varasema romaaniajastu kirikud Vertikaalsed ehitised. Taevasse kerkivat torni näha suuremate kirikute ja kindluste juures Vertikaalsuse rõhutamine
annaabi.ee 
